Obsah (5)

§ 76§ 75§ 200§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mail 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-06-13313 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Prokurör Kristi Keld

§ 76

lg 4 alusel määrata Liivo Tverdohlebile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 29.05.2012. a. Kohustada Liivo Tverdohlebi katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrata Liivo Tverdohlebile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. asuda tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vangistusest vabastamisest või võtta end Tööturuametis töötuna arvele või asuda omandama eriala või üldharidust hiljemalt
3. septembrist
4. a.
5. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
6. osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Liivo Tverdohleb karistuse kandmiselt pärast käesoleva Välja mõista Liivo Tverdohlebilt menetluskuludena õigusabikulud 300 (kolmsada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank`is, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu
7. mai
8. otsusega kriminaalasjas nr 1-06-13313 tunnistati Liivo Tverdohleb süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 19.04.2005.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aasta 2 kuu vangistuse võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 12.01.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.03.
2. a ja lõpeb 29.05.
3. a. Liivo Tverdohleb on varasemalt karistatud Viljandi Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega, millest kuulus koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust ja 3 aastat 2 kuud vangistust jäi kandmiseks tingimisi 3-aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 27.05.2009. a määrusega jäeti Liivo Tverdohlebi tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilise valve kohaldamisega läbi vaatamata. Tartu Vangla leiab, et Liivo Tverdohlebi ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38%. Kriminaalhooldaja nõustub Liivo Tverdohlebi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isik viibib vangistuses esmakordselt ning arvestades kuritegusid ja vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogramme, on alust arvata, et Liivo Tverdohleb on motiveeritud vabaduses oma elustiili muutma. Vabaduses on süüdimõistetul olemas toetav võrgustik ning elukoht. 2 Kohtumenetluse poolte seisukohad Liivo Tverdohleb seletas, et tal ei ole vabanemisel kindlat töökohta, kuid on lootus saada tööd taluniku juures. Tal on plaanis lõpetada gümnaasium, et saada keskharidus. Ta on analüüsinud oma käitumist ja saanud aru, et täielikult tuleb vältida alkoholi kasutamist. Ta usub, et on nüüd parem inimene ja on võimeline probleeme lahendama ilma vägivalda kasutamata. Kaitsja toetab Liivo Tverdohlebi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei nõustu Liivo Tverdohlebi ennetähtaegse karistuse kandmiselt vabastamisega, kuna ta on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist ja tema käitumine vanglas ei ole olnud positiivne. Kohtuniku seisukoht Liivo Tverdohleb kannab liitkaristust I astme kuritegude eest. Vastavalt

§-le 76 lg 2 punktile 2 võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõisteti Liivo Tverdohlebile liitkaristuseks 6 aastat ja 2 kuud vangistust, mida ta asus kandma 30.03.
3. a. Seega on käesolevaks ajaks kantud karistusajast enam kui kaks kolmandikku, mistõttu on olemas

§-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Negatiivsed asjaolud on, et Liivo Tverdohleb on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kuid sel ajal on ta pannud toime uue kuriteo – röövimise. Vangistuse ajal on isikut distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral, viimati 03.06.

1. a. Süüdimõistetut on korduvalt väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel. Materjalide kohaselt on isik alkoholijoobes agressiivne ja vägivaldne. Kinnipeetava enda sõnul võib ta alkoholijoobes eirata ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme. Tartu Vangla on hinnanud vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 38%. Isiku lähivõrgustikku kuulub tema perekond (ema H. T., õed, vennad), kellega kinnipeetav suhtleb regulaarselt kirja ja telefoni teel. Seega on süüdimõistetul vabaduses teda positiivselt toetavaid lähedasi. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud, kellega ta enda sõnul enam ei suhtle. Tema poolvend kannab karistust Tartu Vanglas. Vabadusse astumisel süüdimõistetul garanteeritud töökoht puudub. Süüdimõistetu on õppinud Vana-Võidu Ühendatud kutsekoolis ehitaja erialal, kuid
2. kursus jäi pooleli. Isiku sõnul omab ta töökogemust ehitusvaldkonnas – on töötanud ligikaudu 4 kuud xxx ning OÜ-s xxx. Kinnipeetav on motiveeritud keskharidust omandama ka vabaduses. Vangistuses õpib hetkel puidupingitöölise eriala. Peale ennetähtaegset vabanemist on Liivo Tverdohlebi ema ja poolõde nõus teda rahaliselt esialgu toetama. Vabaduses garanteerib süüdimõistetule elukoha poolõde K. K. aadressil xxx Süüdimõistetu on enda sõnul vangistuses viibitud aja jooksul oma käitumise üle järgi mõelnud ja motiveeritud elustiili muutma. Vabaduses soovib ta asuda edasi õppima, leida 3 töökoht ja elada õiguskuulekalt. Selleks on ta astunud ka reaalseid samme, õppides tisleriks ning osaledes sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Samuti on kinnipeetav vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Vihajuhtimine ja Eluviisitreening. Kohus on seisukohal, et vaatamata katseajal toimepandud uuele röövimisele on võimalik Liivo Tvedohlebi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada ja võimaldada tal ülejäänud karistuse osa kanda ära vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all. Liivo Tverdohleb pani esimese kuriteo toime alaealisena ja vahistati uue kuriteo toimepanemises 19-aastasena. Ta on olnud vangistuses üle 4 aasta. Liivo Tverdohleb ei ole täisealisena saanud vabaduses elada. Kohus leiab, et ta on asunud end parandama, viimane distsiplinaarkaristus on
3. a juunist. Ta on motiveeritud käesoleval ajal oma elustiili muutma, seda saab toetada kriminaalhooldus, kus kinnipeetav saab tõestada oma õiguskuulekust. Vastavalt

§-le 76 lg 4 määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kuna Liivo Tverdohlebi karistusaeg lõpeb 29.05.2012, määrab kohus katseaja

§ 76lg 4 alusel ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 29.05.2012.

a. Katseajal allutatakse Liivo Tverdohleb

§ 75lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Silmas pidades asjaolu, et Liivo Tverdohlebil on alkoholijoobes kalduvus muutuda mõjutatavaks, ning ta on varem alkoholijoobes toime pannud süütegusid, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, määrab kohus talle

§ 75

lg 2 p 2 alusel katseajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb Liivo Tverdohlebi

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest või võtma end Tööturuametis töötuna arvele või asuma omandama eriala või üldharidust hiljemalt alates

1. septembrist
2. a. Kuna süüdimõistetu tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid ning röövid on toime pandud grupiviisiliselt, määrab kohus

§ 75lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Liivo Tverdohlebil tuleb õppida hakkama saada oma sisepingete leevendamisega adekvaatsemal moel. Seetõttu on vajalik süüdimõistetule määrata

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustus osa võtta kõikidest kriminaalhooldaja poolt talle pakutavatest sotsiaalabiprogrammidest. Kui Liivo Tverdohleb katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt

§ 76lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Vastavalt

§ 76

lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb Liivo Tverdohlebilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4