4-09-22653 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2010.a. Pärnu Väärteoasja number 4-09-22653 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi Sulev Saarna kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Läti poolt 14.10.2009.a. tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,09,014757 Liiklusseaduse § 7415 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana Sulev Saarna (ik 35508294217) kohtuvälise menetleja ametnikuna Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Anna Kristiina Lätt ja patrullteenistuse patrullpolitseinik Kadri Vain RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7415 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas
- Jätta Sulev Saarna kaebus rahuldamata.
- Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Läti poolt 14.10.2009.a. tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,014757 muutmata. Rahatrahv 480 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 20.01.2010.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 21.01.2010.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 02.02.2010.a. Edasikaebamise kord 4-09-22653 Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 16.09.2009.a. on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabel K. Vainu poolt väärteoprotokoll nr AB1140932 selle kohta, et 16.09.2009.a. kella 12:42 ajal Pärnu linnas Tallinna mnt-Rohu tn ristmikul liikudes Ilvese tn suunas S. Saarna, juhtides mootorsõidukit (VW Passat Variant, r/n xxxxxx), ei peatunud foori keelava (kollas) tule korral ettenähtud kohas, kui seal peatumine oli liiklust ohustamata võimalik. Oma teoga rikkus S. Saarna Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 168 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7415 lg 1 järgi. 14.10.2009.a. üldmenetluse otsusega nr 2670,09,014757 on määratud kohtuvälise menetleja poolt S. Saarnale eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7415 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni. Kaebuse sisu 16.01.2009.a. laekus Pärnu Maakohtule S. Saarna kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Sündmust kirjeldab kaebaja järgmiselt: S. Saarna oli jõudnud jalakäijate ülekäigurajale, kui foori roheline tuli hakkas vilkuma. Kuna roheline tuli vilgub fooris väga lühikest aega ja kohe tuleb kollane tuli, siis ristmikule jõudis ta kollase tulega. Koheselt rohelise tule vilkuma hakkamisel pidurdades oleks jäänud seisma keset ristmiku, millega oleks tekitanud liiklusohtliku olukorra. Sellepärast jätkas S. Saarna liikumist. LE lisa 1 p 1 „Ümartuledega foor" on toodud juhi tegevus sõitmisel kollase tule korral: „kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata." S. Saarna ei nõustunud kohapeal määratava karistusega, mis politseiametnike poolt öelduna oleks olnud kuni 3000 krooni. Väärteoprotokolli märgiti, et 15.10.2009.a. on kaebajal võimalus tulla nn “kohtusse” kabinetti 212 politseimajja. 15.10.2009.a. sai kaebaja politseist kätte juba 14.10.2009.a. tehtud valmis otsuse, ära kuulamata S. Saarna seisukohta antud juhtumi puhul. Kaebaja leiab, et oleks pidanud toimuma asja sisuline arutelu. Eelnevat arvestades ei ole S. Saarna jätkuvalt nõus temale määratud karistusega ja palub Lääne Politseiprefektuuri poolt tehtud otsuse nr 2670,09,014757 tühistamist täies ulatuses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Lätt oma 28.10.2009.a. kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja S. Saarna kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et S. Saarnale määrati karistus vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Antud asjas kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetleja poolt tuvastatud ei ole. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Menetleja on seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda 2
(5)4-09-22653 karistusest. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja Saarna kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja leidis, et üksnes tunnistaja ütlusega ei ole võimalik rikkumist tõendada. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuistungil uuritud tõendid Kaebuse esitaja S. Saarna andis ütlusi, et 16.09.2009.a. sõitis ta mööda Tallinna mnt. silla poole ja foorist mööda sõites hakkas roheline tuli vilkuma. Ütluste kohaselt oli ta nii lähedal ristmikule, et oleks nagunii inertsiga sõitnud ristmikule välja, kui ta ka pidurdanud oleks. Ütluste kohaselt ta hindas olukorda, kuna ei olnud inimesi ja jätkas sõitmist. Ta oli juba jalakäijate rajal ja ristteel, siis peab liikumist jätkama, ei saa jalakäijate rajal seisma jääda. S. Saarna ütluste kohaselt tema taga sõitis veel džiip. S. Saarna peeti kinni umbes 600 meetri kauguselt antud ristmikust. Kuna keegi ei oodanud ülekäigurajal, jätkas ta sõitu ja ületas tee kollase tulega. Roheline tuli tegi poolteist vilkumist ja siis oligi kohe kollane. Alles ristmikul läks tuli kollaseks. Ristmikul ta politseiautot ei märganud. Lina kaupluse juures vaatas taha, märkas, et politsei autotuled vilkusid, andes märku, et ta seisma jääks. Küsiti, miks ta ületas keelatud fooritulega teed. Koostati protokoll, millega ta ei olnud nõus, pakuti advokaati. Kuna aega oli vähe ja S. Saarna ei tahtnud oodata, keeldus S. Saarna advokaadist, tehti väärteoprotokoll, kohalpeal trahvi ei määratud, öeldi, et sellise rikkumise võib saada trahvi kuni 3000 krooni. Ta kutsuti 15.10.2009.a. politseisse, et asja arutada, kui ta aga peale 15. oktoobrit kohale läks, siis anti talle otsus, ta eeldas, et kui ta ei ole otsusega nõus, siis kuulatakse ta ka ära. Talle anti valmis otsus, millega ta nõus ei olnud ja sellepärast ta esitas kaebuse. S. Saarna ütluste kohaselt tal kohtusse kutsutud tunnistaja Kristiine Hallimäe ja tema vahel mingit vastastikku vihavaenu ei ole. Tunnistaja Kristiine Hallimäe ütluste kohaselt on talle kaebuse esitaja võõras, ta on teda korra näinud ja mingit vaenu nende vahel ei ole. Ütluste kohaselt 16.09.2009.a. teostasid nad Pärnu linnas koos Kadri Vainuga valvet ja jälgisid foori tulest kinnipidamist, kuna seal oli kool alanud ja nad oli keskendunud foori ja ristmiku jälgimisele. Ta märkas, et S. Saarna ületas fooriga ristmikku kollase tulega, politseiautoga nad olid siis Rohu tänaval. Ütluste kohaselt nägid nad selgelt neid foori tulesid. Kui neile aga süttis fooris roheline tuli, sõitsid nad autole järgi. Ütluste kohaselt oli näha, et kui fooris süttis kollane tuli, et auto ületas alles siis stoppjoone. Pärast S. Saarna autot S. Saarnale teisi autosid ei järgnenud. S. Saarna peeti kinni umbes 600 meetri kauguselt antud ristmikust. Pärast auto kinnipidamist ja toiminguid tunnistaja ütluste kohaselt nad seletasid nagu alati, et 15 päeva jooksul on võimalus esitada vastulause ja millal otsusele järgi tulla. Maakohus avaldas kaebuse esitaja avalduse kohtule (kohtutoimik lk 1); kohtuvälise menetleja 3
(5)4-09-22653 otsuse (politsei väärteotoimik lk 1); väärteoprotokolli (politsei väärteotoimik lk 1), milles on kaebuse esitaja S. Saarna andnud ütlusi, et kollane tuli süttis sel momendil kui ta praktiliselt oli juba ristteel ja pidurdamise korral oleks jäänud seisma keset ristteed, mis olek tekitanud liiklusohtliku olukorra; tunnistaja Kristiina Hallimäe ütlused (politsei väärteotoimik lk 3), mille kohaselt S. Saarna sõitis foori keelava tulega ristmikule ja ületas selle; karistatuse õiend (politsei väärteotoimik lk 4-5), mille kohaselt nähtub et S. Saarna on korduvalt väärteokorras karistatud ja viimati 19.06.2009.a. LS § 74-22 lg 2 alusel rahatrahviga summas 480 krooni, mis on tasutud 21.06.2009.a. PÄRNU MAAKOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. LE § 168 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, takistamata jalakäijat. LE Lisa nr 1 p-s 1 t on sätestatud ümartuledega foori tulede tähendused: tuled tähendavad järgmist: roheline lubab liikuda; roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; punane keelab liikuda; punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest. Kaebuse esitaja S. Saarna andis kohtus ütlusi, et kui ta ristmikule välja sõitis, siis roheline tuli fooris veel vilkus ja alles ristmikul olles süttis fooris kollane tuli. Samas andis S. Saarna ka ütlusi selle kohta, et isegi kui ta oleks enne ristmikku pidurdanud, siis linnasõidu kiirusel oleks ta nagunii ristmikule välja sõitnud inertsiga. Samuti väärteoprotokolli oli andud S. Saarna samaseid ütlusi, et ta ei ülatanud ristmikku kollase tulega ja see süttis alles ristmikul olles. Kohtul aga alltoodud asjaoludel kujunenud siseveendumus, et tunnistaja K. Hallimäe ütlused saavad olla antud juhul küllaldaseks ja usaldusväärseks tõendiks S. Saarna vastu. Tunnistaja K. Hallimäe andis kohtuvälisel menetlusel ja ka kohtus ütlusi, et kollane tuli süttis juba enne seda, kui kaebuse esitaja auto jõudis ületada stoppjoone ja sealt edasi ristmikule sõita. Nii tunnistaja kui ka kaebuse esitaja vahel mõlema ütluste järgi ei ole olnud mingit vihavaenu. Samas kohus peab oluliseks ka seda, et tunnistaja ei jälginud Tallinna mnt ja Rohu tn ristmikku enne, kui S. Saarna sinna jõudis juhuslikult, vaid seoses kooliaasta alguse kuuga oli tal politseitöötajana ülesandeks jälgida antud ristmikku, olles Rohu tänaval selleks keskendunud just foorile ja ristmikule. Antud asjaolu suurendab tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt, aga ta Tallinna maanteel ristmikult möödudes isegi ei märganud politseiautot. Kohus leiab, et eluliselt usutavam on see, et politseiauto siiski seisis antud ajal Rohu tänaval ja kuivõrd Tallinna maanteel oli ka kohe süttimas punane tuli - seega roheline tuli Rohu tänavalt liiklejatele, saadi pidada politsei poolt ka ristmikust 600 meetri 4
(5)4-09-22653 kaugusel kinni kaebuse esitaja sõiduk ja just seetõttu oli ka objektiivselt võimalik vormistada toimikus olevad menetlusdokumendid. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et politsei auto oli antud ristmikul ja objektiivselt küllaldase tähelepanu evimisel oleks S. Saarna ka seda ristmikul märganud. Seega S. Saarna tähelepanu ei olnud ristmikul küllaldane, mis kahandab S. Saarna ütluste usaldusväärsust, kui neid ütlusi kõrvutada K. Hallimäe ütlustega. Lisaks S. Saarna ütlustest tulenevalt leiab ta, et ta võib normaalsel linnakiirusel sõites pidurdamise korral inetrsiga sõita ristmikule ka siis, kui ta sisuliselt oleks vahetult enne stoppjoont ja kollane tuli vahetult enne soppjoonele jõudmist süttib. Kohus märgib, et antud S. Saarna subjektiivne seisukoht viitab sellele, et ta ei ole küllaldaselt kohusetundlik liikluses ja peab oma vaateid selles osas muutma. Kui roheline tuli vilgub, annab see märku kollase tule peatsest süttimisest ning juht on alati kohustatud valima enda võimetele vastava - sobiliku sõidukiiruse, et ta jõuaks vajadusel sujuvalt enne stopp joont pidurdada ja õigeaegselt liiklust korraldavaid tähiseid märgata. Rohelise tule vilkumine seega kutsub erilisele tähelepanelikkusele. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, üksnes tunnistaja ütluste põhjal ei ole tema süüdimõistmine seaduslik. Süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist vaid ühele tõendile, antud juhul tunnistaja K. Hallimäe ütlustele, ei ole välistatud ka senises kohtupraktikas. Kuid vaid ühe tõendi pinnalt süüteo kõigi faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav ja oluline on ka see, et kohus oleks igakülgselt ning erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutanud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-85-00 p 5.2 ja nr 3-1-1-21-09 p 11). Maakohus on eeltoodu alusel jõudnud siseveendumusele tunnistaja K. Hallimäe ütluste alusel, et S. Saarnale esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 74-15 lg 1 järgi. Täidetud on kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused. Kohus leiab, et S. Saarna täitis objektiivse koosseisu ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest, sest tähelepanelikkuse ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ta märkama, et fooris põleb kollane tuli, juba enne seda kui ta oli stoppjoone ületanud. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja seega on S. Saarna süüdi esitatud süüdistuses. Antud koosseisu järgi on võimalik karistada kuni 50 trahviühikuga, s.o. kuni 3000 krooniga. Kohus leiab, et arvestades S. Saarna süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning seda, et ta on ka varem väärteokorras karistatud, et põhjendatud tema karistamine alla keskmise sanktsioonimäära järgi 8 trahviühikuga. Samuti leiab kohus, et puuduvad kohtuvälise menetleja poolt antud juhtumil igasugused menetlusnormide rikkumised. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Läti poolt 14.10.2009.a. tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,014757 ei kuulu tühistamisele ning S. Saarna kaebus ei kuulu rahuldamisele. Indrek Nummert Kohtunik 5
(5)