lg 1,2,3 p 1 kohus määras: tegevuse peale esitatud kaebuse Jätta Eesti Loomakaitse Seltsi 26.05.2010.a kaebus Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juht politseikapten Mehis Mets` poolt koostatud 19.05.2010.a määrusele täies ulatuses rahuldamata. Määrus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Käesolev kohtumäärus ei kuulu määruskaebuse korras vaidlustamisele –
Asjaolud ja menetluse käik 14.04.2010.a on Lääne Prefektuuri dokumendiregistris registreeritud Eesti Loomakaitse Seltsi esindaja Piret Tees´i süüteoteade, mille kohaselt oli Eesti Loomakaitse Seltsi poole pöördunud Inga Pullat teabega, et Tanel Tigane peksis majapidamises peetavat küülikut 20 minutit. Samuti on majapidamises peetavad küülikud ja koer alatoidetud. Küüliku peksmist olid pealt näinud Inge Pullat ja tema poeg. Kuivõrd süüteoteatele järgnevalt ei oldud väärteomenetlust alustatud, lahendas kohtuväline menetleja antud kaebust kui kaebust väärteomenetluse alustamata jätmise peale
19.05.2010.a Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juht politseikapten M. Mets, vaadanud läbi Pärnu linnas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme P. Tees´i poolt esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja 1
lg 1, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Vastavalt lg 2 võib kaebuse esitada: 1) menetlusosaline – kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest; 2) menetlusväline isik – kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Lg 3,4 kohaselt esitatakse kaebus kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Tulenevalt
Lg 2 näeb ette, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Lg 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik: jätta kaebus rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid, asus seisukohale, et kaebuses esitatud väited ei anna alust kohtuvälise menetleja 19.05.2010.a määruse tühistamiseks. Nähtuvalt asja materjalidest on G. Guljajev P. Tees`ile 12.05.2010.a vastanud, et seoses esitatud süüteoteatega T. Tigase (Tigane) suhtes (küüliku peksmine) käis politsei koos veterinaararst V. Pukka`ga kontrollimas Vändra vallas Viluvere külas Heino Tigase (Tigane) majapidamises küülikute ja koera pidamistingimusi. V. Pukka` poolt väljastatud õiendi kohaselt leidis ta, et üks küülik oli haige, kuid 2
Seega enne väärteomenetluse alustamist ja väärteomenetluse igas etapis peab menetleja analüüsima, kas ei esine mõnda väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kas või ühe asjaolu esinemisel menetlust ei alustata ning alustatud menetlus tuleb lõpetada.
lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus nõustub menetleja seisukohaga, milline on kujundatud juhinduvalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-119-05, mille kohaselt peavad väärteomenetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Antud juhul puudus õiguslik alus väärteomenetluse alustamiseks. Olemas oli tunnistaja ütlusel põhinev süüteoteade, kuid teadet ei kinnitanud sündmuskohal ükski tõend. Kohtuväline menetleja on vastavalt seadusele kontrollinud temale laekunud informatsiooni, milline osundas väärteo toimepanemisele. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja õigesti kaalunud võimalust, et väärteoasja algatamise järel võib asja menetlemine jõuda kohtusse. Kohtu seisukohalt on ilmne, et ainuüksi tunnistajate ütlustele tuginedes laguneks kogu süüdistus käest. Seega on kõnealuses asjas menetleja põhjendatult jätnud väärteomenetluse T. Tigase (Tigane) suhtes algatamata, kuivõrd isiku teos puudusid väärteo tunnused. Kohtu hinnangul ei ole kõnealuses asjas rikutud menetleja poolt väärteomenetluseõigust ning menetleja on jätnud asjas põhjendatult menetluse algatamata. Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et Lääne Prefektuur on antud väärteoasja menetlenud seaduslikel alustel, mistõttu puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamiseks ja Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juht politseikapten M. Mets` poolt koostatud 19.05.2010.a määruse tühistamiseks. Rubo Kikerpill kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.