← Eesti

4-10-657/9

Obsah (6)§ 29§ 132§ 123§ 31§ 2§ 23

4-10-657 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2010.a Pärnu Väärteoasja number 4-10-657 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula

§ 29lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Menetluskulud summas 3600.00 (kolm tuhat kuussada) krooni võtta riigi kanda. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 15.04.2010.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 16.04.2010.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 27.04.2010.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. 4-10-657 Asjaolud ja menetluskäik 04.01.2010.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsebüroo vanemkonstaabel T. Mill`i poolt väärteoprotokoll nr AB1160729 selle kohta, et 04.01.2010.a kella 23.10 kuni kella 23.37 ajal Pärnu linnas Väike-Posti 25B-2 kuulas S. Sokko oma kodus muusikat nii kõvasti, et see kostis naabri korterisse, häirides sellega naabrite rahu, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 262 järgi. 11.02.2010.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,10,000486 on määratud S. Sokko`le kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest KarS § 262 alusel karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni. Otsuses toodud väärteo kirjeldus: pani toime avaliku korra rikkumise kuulates oma kodus muusikat nii kõvasti, et see kostus naaber korterisse ja häiris naabrite rahu. Kaebuse sisu 25.02.2010.a esitas S. Sokko Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täielikult enda KarS § 262 järgi süüditunnistamise ja karistamise osas. Kaebaja hinnangul on väärteoasja kohtuväline menetlemine läbi viidud ebaobjektiivselt, ühekülgselt ja puudulikult, menetleja poolt kaebajale määratud rahatrahv on põhjendamatu, kuna kaebaja ei ole väärtegu toime pannud. Nimetatud rikkumistest tulenevalt taotleb kaebaja Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 132 p 3 alusel väärteootsuse nr 2670,10,000486 täies ulatuses tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetlusalune isik esitas 25.02.2010.a väärteoasjas Pärnu kohtmajja kaebuse, milles selgitas, et menetlusalune isik ei viibinud suurem osa väärteo toimepanemise ajast väärteo toimepanemise kohas ja et väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise aeg ei ühti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo tehtud väärteo otsusega. 04.01.2010.a oli menetlusalune isik kuni kella 23.00-ni tööl AS Wendre. Menetlusaluse isiku nimel väljastatud kiipkaardi liikumisest on näha, et menetlusalune isik sisenes 23.05 AS Wendre territooriumil asuvasse jalgratta aeda. AS Wendre, kus menetlusalune isik töötab, asub Pärnu linnas Lina 31 ja menetlusalune isiku elukoht Pärnu linnas Väike-Posti 25B. Töökoha ja elukoha vaheline kaugus mõõdetuna mööda seda teed, mida menetlusalune isik töölt-koju kasutab, on ligikaudu 5 km, mille läbimine rattal tuisuse ilmaga võtab aega vähemalt 25-30 minutit. Seega ei saanud menetlusalune isik kuulata oma kodus kella 23.10 kuni kella 23.37 ajal muusikat, kuna sellel ajal viibis menetlusalune isik teel töölt koju. Ülalkirjeldatud kohta saab anda ütlusi menetlusaluse isiku töökaaslane Meelis Mändla, kes käib samuti tööl jalgrattaga ning kellega koos menetlusalune isik liikus 04.01.2010.a. Menetlusalune isik ei kuulanud kell 23.40 oma kodus valjusti muusikat, sest lisaks koju sõidule, pani menetlusalune isik ratta kuuri, pühkis hooviteed, tuppa jõudes võttis riidest lahti, kogu selle tegevuse peale kulus vähemalt 10-15 minutit. Samuti on politseiametnikud andnud ütlusi, mille kohaselt öörahu rikkumist 04.01.2010.a ei tuvastatud. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab S. Sokko, et temale koostatud otsusega karistuseks määratud rahatrahv on alusetu ja põhjendamatu. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsebüroo Pärnu KJ piirkonnavanem E. Mesipuu oma 09.03.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. Pärnu linna avaliku korra § 3 punkt 1 kohaselt algab öörahu kell 23.00 ning kestab kuni 07.00. Väärteo toimepanemise ajaks on fikseeritud kellaaeg 23.10-23.37. Seega lärmamine, milleks oli valju muusika mängimine sel kellaajal, on käsitletav öörahu rikkumisena. Väärteoasjas on tunnistaja Hille Haljaste ja tema pereliikmed, kelle öörahu on rikutud. Politsei on saabunud sündmuskohale registreeritud väärteoteate nr 2502,10,0000863 alusel. Väärteoprotokoll on koostatud asjas kogutud tõendite alusel, millest nähtub, et tunnistaja Hille Haljaste ütluste kohaselt Väike-Posti 25B-3 kella 23.10 paiku pandi ülemises korteris muusika kõvasti mängima. Menetlusalune isik oma 24.01.2010.a antud ütlustes on öelnud, et ta jõudis koju umbes 23.25, on kinnitanud, et pani mängima televiisori 15 minutiks, millest nähtub, et Svetlana Sokko vaatas televiisorit 23.25-23.40. Väljakutse politseiametnikele tuli 23.39 ning 2

(5)4-10-657 kohale jõudsid 23.
  1. Politseiametniku kohale jõudes muusikat enam ei kostnud. Otsusel olev kellaaeg 23.40 on aeg, mil sündmus registreeriti andmebaasi. Kohtule esitatud vastulauses on vastuolu Svetlana Sokko poolt varem ülekuulamisel antud ütlustega. 14.01.2010 väidab S. Sokko, et lõpetas töö kell 23.00, sõitis koju 25 kuni 30 minutit, kodus pani jalgratta kuuri, pühkis tänava, mille peale kulus aega 15 minutit. Peale seda läks tuppa ja siis tuli politsei. Kaebuse kohaselt pidi siis kell olema 23.
  2. Politsei saabus kell 23.42, siis oli S. Sokko juba toas. M. Mändla`t ei pea kohtuväline menetleja vajalikuks üle kuulata, kuna tekib kahtlus tema tunnistuse tõesuses. Ei ole tõenäoline M. Mändla ja S. Sokko ühine kodutee. Menetlusalune isik ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, kuidas ta tegelikult koju jõudis, kas jalgrattal või sõidukiga. Asjaolu, et rahurikkumine oli politseinike saabudes lõpetatud, on põhjendatud ja tunnistaja ütlustega. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt kuulavad nad korra nädalas muusikat ja siis mitte peale kella 22.00 ning muusika ei mängi valjemini kui televiisor. Kahe pere vahel on varem olnud ütlemisi valju muusikaga segamise pärast, kuid siis on saadud kokkuleppele ja on lubatud, et sellest probleeme ei tule. Tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt kuulavad perekond Sokko valju muusikat korra nädalas, mille on H. Haljaste perekond ära kannatanud. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes

§ 132

p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja S. Sokko` kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid S. Sokko` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist kaebaja teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü KarS § 262järgi kvalifitseeritavas väärteos on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 04.01.2010.a koostatud protokolli alusel on tehtud otsus. Otsus on tehtud materjalide põhjal, mis olid politseis. Oli väärteoprotokoll, konstaabli ettekanne, Juho Sokko` kirjad, H. Haljaste` kiri. Esialgsetel ütlustel on S. Sokko teisiti rääkinud. Seletused, ütlused on vastuolus koju jõudmisega. Samuti on lähtutud S. Sokko` enda ütlustest, kus ta ütleb, et ta tuli koju ja pani käima televiisori. Väitis, et neil naabritega kokkuleppe iga nädal või iga kuu mingil päeval võib muusika kõvemini kostuda. S. Sokko` kuulati üle tõlgi osavõtul. Tõlki hoiatati valesti tõlkimise eest. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus on õige ja kaebus alusetu. Pärnu Maakohtu seisukoht

§ 123

kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et S. Sokko` kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 31

lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid

5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07). Kohus leidis asja kohtuliku arutamise põhjal, et kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, kuna väärteoasja kohtulikul arutamisel ei leidnud tõendamist väärteo toimepanek kaebaja S. Sokko` poolt. Asja kohtulikul arutamisel avaldas kaebaja, et kuna ta viibis 04.01.2010.a õhtuses vahetuses tööl AS-s Wendre, kus töö lõpeb kella 23.00 ajal, siis ei saanud ta kella 23.10 kuni 23.37 ajal naabrite rahu valju muusika mängimisega häirida. Kaebaja ütluste kohaselt lõpetas ta töö kella 23.00 ajal, võttis umbes kella 23.05 ajal töökoha parklast jalgratta ning sõitis seejärel jalgrattaga koju, Väike–Posti tänavale. Kaebaja 3

(5)4-10-657 hinnangul ei saanud koju sõit kesta vähem kui pool tundi ning koju jõudis ta umbes kella 23.30 ajal. Kohe varsti pärast seda, umbes kella 23.40 paiku saabus kohale politsei ning teatas valju muusika tõttu naabrite poolt tehtud väljakutsest. Kaebaja kinnitas, et kui ta koju saabus, siis muusika ei mänginud. Samuti ei mänginud muusika politseitöötajate saabumisel. Kohus leidis, et hindamaks väärteo toimepanemise tõendatust kaebaja poolt, tuleb hinnata, kas tema ütlused, millega ta eitab väärteo toimepanemist, on ümber lükatud väärteomenetluse käigus kogutud muude tõenditega. Kohus leidis, et kaebaja ütlused ning tema poolt esitatud muud tõendid ja vastuväited ei ole väärteomenetluses kogutud tõendite ning asja kohtuliku arutamisega ümber lükatud – tunnistaja M. Mändla, so kaebaja töökaaslane kinnitas, et lõpetas samuti 04.01.2010.a töö AS-s Wendre õhtuses vahetuses kella 23.00 ajal. Sarnaselt kaebajaga käib ta tööl jalgrattaga. Tunnistaja kinnitusel hakkas ta koos kaebajaga pärast kella 23 koju sõitma. Koos sõideti kuni Lina tänavani, sealt läks tunnistaja koju, mis asub Männi tänaval, kaebaja aga sõitis üksi edasi koju. Kaebaja poolt väärteoasjale lisatud väljavõtetest S. Sokko` töögraafikust ja kiipkaardi raportist (tl 9, 1013) nähtub, et S. Sokko töötas 04.01.2010.a õhtuses vahetuses tööpäeva lõpuga kell 23.00, samuti on fikseeritud tema sisenemine jalgrattaaeda kell 23.05. Tunnistaja ütlused, samuti väljavõte töögraafikust ja kiipkaardi raportist kinnitavad seda, et kaebaja lõpetas töö kella 23.00 ajal peale mida asus ta pärast kella 23.05 sõitma jalgrattaga koju. Seega tuleb kohtul järgnevalt hinnata kui kaua võis kaebajal jalgrattaga talvisel ajal koju sõitmine aega võtta. -Väärteotoimikusse lisatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõttest nähtub AS Wendre asukoht Pärnus aadressil Lina tn 31 (tl 14). Nimetatud koht asub Pärnus Ülejõe Rääma linnaosas, linna ääres, juba väljaspool elurajoone, kaugemal linna äärt läbivast ning ümbersõiduteena kasutatavast Ehitajate teest. Kuna kaebaja elukohaks ning väidetavaks väärteo toimepanemise kohaks on Väike–Posti 25B, mis asub hoopis teises linnaosas, rannarajoonis, võtab sinna jõudmine jalgrattal, eriti talvistes tingimustes jaanuarikuus, märkimisväärse aja. Kaebaja on vahemaana kodust töökohani hinnanud ligikaudu 5 kilomeetrit. Nimetatud vahemaa on kohtu hinnangul õige. Samuti on kohtu hinnangul õige see, et sellise vahemaa jalgrattal läbimine talvistes tingimustes võtab aega vähemalt pool tundi, kuna jõudmaks töökohast Väike–Posti tänavale tuleb ületada mitmeid, ka öisel ajal töötavate valgusfooridega reguleeritud ristmikke, samuti ületada Pärnu jõe nn vana sild, millel puudub eraldi jalgrattatee ning mis tuleb ületada kitsa, jalakäijatega ühise kõnnitee kaudu. Seega, lähtudes eeltoodust, ei saanud kaebaja jõuda koju mitte mingil juhul enne kella 23.30 ning panna väärtegu toime väärteoprotokollis märgitud ajal, s.o. alates kella 23.10-st. -Tunnistaja H. Haljaste` ütlustel hakkas ülemiselt korruselt, kus elavad Sokkod kostma kella 23.10 ajal valju muusikat, kella 23.25 paiku läks muusika eriti valjuks, kuid 23.30 ajal jäi vaikseks. Seejärel saabus kohale H. Haljaste` poolt väljakutsutud politsei. Tunnistaja avaldas, et tema arvates kuulis ta muusika mängimise ajal ülevalt S. Sokko` häält. Kohus leidis, et tunnistaja ütlused ei lükka ümber kaebaja esitatud vastuväiteid. Samas H. Haljaste kinnitas, et kuulis aiavärava avamist, mis võis tähendada S. Sokko` kojutulekut, kuid vali muusika mängis juba enne seda. Kohtu hinnangul ei kinnita tunnistaja ütlused seda, et rahu rikkujaks oli S. Sokko, kuna tema ütlustest nähtub hoopis see, et pärast kaebaja koju saabumist mitte ei pandud vali muusika mängima, vaid selle mängimine varsti lõpetati. Samuti ei kinnita H. Haljaste` ütlused ka seda, et kaebaja juba varem kodus oli, kuivõrd ta üksnes „arvas, et kuulis muusika mängimise ajal Svetlana Sokko häält“, mis on aga oletuslik, kuna ta ei teadnud kinnitada, kes muusika mängimise ajal üleval korteris viibisid. Seega ei kinnita tunnistaja H. Haljaste` ütlused S. Sokko` poolt rahu rikkumist. -Tunnistajad Maarit Sofia Eisenberg ja Deniss Teder, kes politseitöötajatena väljakutse peale Väike– Posti 25b kella 23.42 ajal saabusid kinnitasid, et nende kohale saabudes mingit valju muusikat ega lärmi ei kostnud. Vestelnud kohapeal kaebajaga, kinnitas viimane, et ta tuli just töölt ja ei tea naabreid häirinud lärmist midagi. Tunnistajate ütlustest järeldub, et praktiliselt vahetult pärast kaebaja töölt koju saabumist, ei toimunud enam mingit naabrite rahu häirimist, vaid see oli hoopis lõpetatud. Kuivõrd politseitöötajate ütlustel saabusid nad kohale tavalise, ilma politseisõiduki tunnusteta sõidukiga, millest väljudes oli majas vaikne, siis oli muusika vaikseks pandud juba varem, mitte aga seetõttu, et nähti politseiautot. Kohus leidis, et tunnistajate ütlustest järeldub hoopis rahu rikkumise lõpetamine pärast kaebaja töölt koju jõudmist. -Tunnistaja Juho Sokko` ütlustel ei tea tema midagi valjult mänginud muusikast, kuna abikaasa töölt koju saabumisel ta juba magas ning ärkas üles politsei poolt antud uksekella peale. Pärast kuulis J. 4
(5)4-10-657 Sokko abikaasalt, et käis politsei. J. Sokko` ütlused ei kinnita seega S. Sokko` süüd väärteo toimepanemises. -Kohtuvälise menetleja E. Mesipuu` ütluste kohaselt koostas tema väärteoprotokolli kirjalike tõendite alusel. Samuti leidis ta, et rahu rikkumine pidi aset leidma, kuna muidu poleks politseile väljakutset tehtud. Samas, kuna tema sündmuskohal ei viibinud, siis täpsemalt juhtunuga seotud asjaolusid ta kinnitada ei teadnud. Kohtu hinnangul ei kinnita üksnes politseile tehtud väljakutse seda, kes konkreetselt väidetava õigusrikkumise toime pani ning seda, et selleks oli konkreetselt S. Sokko. -Kohtuväline menetleja T. Mill pani kahtluse alla S. Sokko` väited ning leidis, et ei ole teada kas S. Sokko läks sellel päeval töölt koju jalgrattaga või kasutas ta selleks mõnda muud, kiiremat sõidukit. Kuna kohus ülaltoodud tõendite põhjal leidis, et on tõendatud kaebaja töölt koju sõitmine jalgrattaga, siis tuleb T. Mill`i avaldatu lugeda oletuseks, mis kohtuliku menetlusega ei ole kinnitust leidnud. Samuti ei kinnita kaebaja süüd tema poolt kohtuvälise menetleja juures ülekuulamisel avaldatu selle kohta, et „ta pani teleri pärast koju jõudmist mängima“, kuna ei ole tõenäoline, et tugevat muusikat (naabrite kirjeldusel nn tümpsumuusikat) põhjustanuks teler, kuivõrd taoline heli on iseloomulik muusika mängimisele läbi võimendite plaatidelt või CD-lt. Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et käesoleva kaebuse menetlemise raames ei ole üheselt tõendatud S. Sokko` poolt KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ning sellised kõrvaldamata kahtlused tuleb vastavalt

§ 2ning Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi Kr

MS) § 7 lg 3 tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks (3-1-1-82-09). Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Tulenevalt eelnevast ning juhindudes

§ 132

p 3 kohus leiab, et Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem E. Mesipuu` poolt 11.02.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,000486 S. Sokko` karistamises KarS § 262 järgi kuulub tühistamisele täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetamisele

§ 29lg 1 p 1 alusel. Vastavalt Kr

MS § 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohtuistungil esitas kaebaja kaitsja kohtule taotluse käesolevas väärteoasjas kaebuse esitaja poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas 3600.00 krooni. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuid

§ 23kohaselt lahendab kohus kaebaja taotluse õigusabikulude hüvitamise osas kohtumääruse alusel. Teet Olvik Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.