KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg, koht 3. septembril 2009. a Tartu Kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-10091 Kohtuistungi sekretär kohtunik Ingeri Tamm rahvak

§ 118

p 1 alusel 4 aasta vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga; Tartu Maakohtu 20.03.2007.

§ 122järgi rahalise karistusega 25 000 krooni; tõkend: vahistamine alates 28.01.2009.

a, kahtlustatavana kinni peetud 27.01.

1. a. vandeadvokaat Anu Pärtel Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ülo Kriisa KarS § 200 lg 2 p 8 ja 25 lg 1,2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Mõistetud 3 aasta pikkusele vangistusele liita KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 12.04.
2. a otsusega mõistetud kandmata karistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust ja kohtuotsuste kogumis mõista Ülo Kriisale liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja Ülo Kriisa karistuse kandmise algusajaks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev
3. jaanuar
4. a. Tartu Maakohtu 20.03.2007.

§ 122järgi mõistetud rahaline karistus 25 000 krooni jätta iseseisvaks täitmiseks.

Ülo Kriisale kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend, Tartus Kalda tee 1c asuva Eedeni kaubanduskeskuse 27.01.2009 turvakaamera videosalvestis CD plaadil, jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista Ülo Kriisalt riigituludesse järgmised menetluskulud:

1. sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni;
2. toimikust koopia tegemise kulud 42.20 (nelikümmend kaks krooni 20 senti) krooni;
3. määratud kaitsja tasu 4150.20 (neli tuhat ükssada viiskümmend krooni 20 senti) krooni;
4. postikulud 11 (üksteist) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
5. septembril
6. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Ülo Kriisat süüdistatakse selles, et tema 27.01.2009 kella 12.40 paiku, viibides Tartus Kalda tee 1C asuva Eedeni Kaubanduskeskuse Hansapanga kontori ees parkimisplatsil, nõudis H. A. 50 krooni sularaha ja mittetasumise korral ähvardas aktiveerida pommi, kuritegu jäi lõpule viimata kuna H.A. helistas politseisse. 2 Seega pani Ülo Kriisa pani toime vägivallaga võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmise katse, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades s.o. KarS § 25 lg 1,2-200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava teo. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Ülo Kriisa ei tunnista end talle esitatud süüdistuses süüdi ja väidab, et tema ei ole kannatanut kunagi varem näinud ega temalt raha küsinud. Ta liigub sageli Eedeni kaupluse juures, kuna käib sealt endale toitu ostmas. Sel päeval oli ta seal samuti, tal oli kaasas 2 mobiiltelefoni ja fotoaparaat, oli üleõlakott, kuid kilekotte ei olnud. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega on süüdistatava ütlused selle kohta, et tema ei ole H.A. auto õhku laskmisega ähvardanud ja temalt raha küsinud, ümber lükatud. Kannatanu H.A. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et
7. jaanuaril
8. a kella 12.40 paiku väljus ta koos lapsega Tartus Eedeni kauplusest, et minna oma autosse (punane Toyota reg märgiga XXX XXX ), mis oli pargitud Hansapanga kontori ette. Ta pani kilekotid auto pagasiruumi ja nägi, kuidas Hansapanga kontori ees kilekottidega seisnud mees, kes oli teda jälginud, hakkas tema poole liikuma. Kannatanu istus autosse, mees tuli auto juhipoolse akna juurde ja püüdis temaga suhelda. Tal tekkis mehe välimuse põhjal kahtlus, et mees võib temalt raha küsida. Kannatanu käivitas auto ja selle peale mees kummardus tema auto esiotsa juurde ja justkui fikseeris midagi. Ta tagurdas autoga paar meetrit ja nägi, kuidas mees viipas telefoniga tema auto suunas. Ta tegi kõrvalistuja akna lahti ja mees küsis temalt 50 krooni, kui raha ei saa aktiveerib pommi. Kartes lapse pärast, läks ta autost välja. Mees rääkis jätkuvalt 50 kroonist ja pommist, mis väidetavalt on tema auto esiossa paigaldatud. Kuna mees oli enne auto esiosa juurde kummardunud ja tal oli kaks mobiiltelefoni, üks neist kaelas, oli tal kahtlus, et võib-olla on seal pomm. Ta hakkas helistama päästeametisse ja pärast esimest lauset mees eemaldus. Tunnistaja Toomas Traadi ütlustega on tõendatud, et 27.01.
9. a lõuna paiku sai politseipatrull juhtimiskeskusest väljakutse Eedeni kaupluse juurde, kus oli raha nõutud ja pommiga ähvardatud. Kui ta kohale jõudis, oli seal juba päästeteenistus. Kannatanu kirjeldas talle mehe välimust, kes oli temalt 50 krooni nõudnud. Ta hakkas kannatanu kirjelduse järgi meest otsima, sõitis politseiautoga majade vahel. Tulles tagasi Kalda teele, nägi ta Ehituse ABC kaupluse ees kannatanu kirjeldusele vastavat meest, kellel oli mobiiltelefon kaelas. Ta küsis mehelt dokumente. Mees oli negatiivselt politsei suhtes meelestatud ja ütles, et tema pole midagi teinud ega kedagi pommiga ähvardanud. Pommist hakkas mees ise rääkima, ilma, et tunnistaja oleks seda maininud. Ta viis mehe politseimajja, seal ütles mees veel, et ta oli nalja teinud. Patrullilehe koopialt (tl 5-6) nähtub, et väljakutse politseipatrullile Eedeni kaupluse juurde tuli 27.01.
10. a kell 12.47, kus H.A. ütles, et punase habemega mees nõudis raha ja lubas auto õhku lasta. Patrullimise käigus tabati Ehituse ABC parklast Ülo Kriisa. Koopia päästeameti väljasõidu lehest (tl 7-8) tõendab, et 27.01.
11. a kell 12.42 sai päästeteenistus väljakutse Eedeni kaupluse juurde, kus oli pommiähvardus. Pommikoer ja demineerijad kontrollisid autot, pommirühm hindas olukorra ohutuks. Asitõendina on vaadeldud Tartus Kalda tee 1c asuva Eedeni kaubanduskeskuse 27.01.2009 turvakaamera videosalvestist (vaatlusprotokoll tl 9-12). 3 Kohtul ei ole alust kannatanu ütlustes kahelda. Kannatanu kirjeldas temalt raha nõudnud meest täpselt sündmuskohale jõudnud politseinikule Toomas Traadile, kes selle kirjelduse alusel pidas kinni Ülo Kriisa. Lisaks Ülo Kriisa välimusele, kes on oma punase habeme tõttu hästi meeldejääv, kattus kannatanu ütlustega ka kirjeldus temal kaasas olnud esemete kohta, milleks olid 2 mobiiltelefoni, neist üks kaelas, üleõlakott ja kilekotid. Kui kannatanu ei oleks vahetult Ülo Kriisaga suhelnud, ei oleks ta saanud politseiametnikule tema välimust sellise täpsusega kirjeldada. Asjaolu, et kuriteo toimepanijaks oli just Ülo Kriisa, kinnitavad ka tunnistaja Toomas Traadi ütlused, kellele Ülo Kriisa kinnipidamisel ütles, et tema pole pommiga kedagi ähvardanud ja kinnitas ka arestimajja viimisel, et tegi nalja. Selliseid asjaolusid avaldas Ülo Kriisa Toomas Traadile olukorras, kus keegi ei olnud teda informeerinud, miks politseinik ta kinni pidas. Seda, et kedagi oli pommiga ähvardatud, teadsid ainult kannatanu ja Ülo Kriisa ise ning sündmuskohale kutsutud politsei- ja päästetöötajad. Kuna Toomas Traat oli politseinikest esimene, kes Ülo Kriisaga suhtles ja talle eelnevalt pommiähvardusest midagi ei rääkinud, sai Ülo Kriisa sellest teada ainult seetõttu, et oli selleks isikuks, kes vastava ähvarduse tegi. Ülo Kriisat süüdistatakse röövimise katses, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades, mis seisnes lubaduses aktiveerida pomm. Aktiveerimise imiteerimiseks kasutas Ülo Kriisa tal käes olnud mobiiltelefoni. Relvaseaduse § 11 mõttes ei ole pomm relv. Tegemist oleks lõhkeseadeldisega. Lähtudes väljakujunenud kohtupraktikat, saab relvana kasutatava muu esemena mõista spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada. Määrav on, et esemel on objektiivselt sellised omadused, et teda saab relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas (Riigikohtu otsus nr 1-1-10-98). Lõhkeseadeldise olulise osana on käsitletav selline koostisosa, ilma milleta ei ole selle toimimine võimalik, see tähendab ka mehhanismi, mille abil on võimalik lõhkeseadeldis plahvatama panna. Lõhkeseadeldis on kahtlemata selline ese, millega plahvatuse toimel saab hävitada nii elusolendeid kui ka vara, seega on see relvana kasutatav ese, mis annab aluse kvalifitseerida kuritegu KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Antud juhul ei kasutanud Ülo Kriisa tegelikku lõhkeseadeldist, vaid ainult mobiiltelefoni kui lõhkeseadeldise osa, millega plahvatust esile kutsuda. Seega on tegemist kõlbmatu vahendiga, mille puhul on röövimise koosseis täidetud ainult juhul, kui süüdlane tegutseb arvestusega, et ähvardust kõlbmatu vahendiga peab kannatanu reaalseks ohuks oma elule või tervisele. Asitõendi vaatlusprotokoll ja kohtus uuritud turvakaamera videosalvestis tõendavad, et Ülo Kriisa käitus viisil, mida kirjeldas kannatanu H.A.: ta kummardus auto esiotsa juures just nagu pannes sinna midagi ja seejärel suunas telefoni auto suunas. Seega tegi ta kõik selleks, et kannatanu arvaks, et ta on lõhkeseadeldise auto alla paigaldanud ja on valmis seda lõhkama. Nõudes pärast sellist tegevust kannatanult raha, oli Ülo Kriisal alust arvata, et kannatanu peab tema ähvardust reaalseks. Asjaolu, et H.A. võttis ähvardust tõena, kinnitab see, et ta helistas päästeteenistusse ning päästeteenistuse pommirühm koos koeraga kontrollis, kas pomm on kannatanu autole paigaldatud. Ülo Kriisa esitas rahanõude koos ähvardusega lasta õhku auto, milles oli laps. Seega oli ähvardus vahendiks H.A. vastupanu maha surumiseks, et saavutada soovitud eesmärk ja saada enda valdusesse kannatanu vara, s.o raha 50 krooni. Sellise ähvarduse sisuks oli mitte ainult kannatanu elu ja tervise ohustamine vaid ka tema lapse elu ohtu seadmine. Ähvarduse näol on tegemist psüühilise vägivallaga. 4 Eeltoodu alusel jõudis kohus järeldusele, et Ülo Kriisa poolt toime pandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Ülo Kriisa nõudis korduvalt 50 krooni ja lubas pommi käivitada. Tal jäi soovitud eesmärk saavutamata ja raha ei läinud tema valdusesse üle vaid seetõttu, et kannatanu käitus kindlameelselt ja valis antud situatsioonis kõige õigema tee - helistas päästeteenistusse. Seega jäi kuritegu katse staadiumisse kannatanu H.A. tegevuse tõttu. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 200 lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 25 lg 6 alusel on võimalik mõista eeltoodud karistusraamidest erinev karistus vastavalt KarS §-le
12. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ülo Kriisa karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. Samuti puuduvad tema karistust kergendavad asjaolud. Karistusregistri väljavõtte (tl 29-31) kohaselt on Ülo Kriisat varem kriminaalkorras karistatud 2 korda: Tartu Maakohtu 12.04.2006.

§ 118

p 1 alusel 4 aasta vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga ja Tartu Maakohtu 20.03.2007.

§ 122järgi rahalise karistusega 25 000 krooni.

Alates

1. a on Ülo Kriisat väärtegude eest karistatud kolm korda, neist kaks alkoholiseaduse § 70 järgi, viimati 24.04.
2. a kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 alusel rahatrahviga 720 krooni. Kuigi Ülo Kriisa on toime pannud röövimise katse, mille puhul on kohtul õigus talle mõistetavat karistust kergendada vastavalt KarS §-le 60, ei pea kohus seda võimalikuks. Ülo Kriisa ähvardas raha saamiseks kannatanut pommi lõhkamisega, s.o kuriteo toimepanemisega üldohtlikul viisil, tehes kõik selleks, et kannatanu teda usuks. Selline ähvardus tekitas kannatanule hingelisi üleelamisi. Samas ei kasutanud Ülo Kriisa füüsilist vägivalda ning tema tahtlus ei olnud suunatud kannatanu ja tema lapse elule ega kannatanu varale tegeliku kahju tekitamisele, kuna ta kasutas ähvardamiseks kõlbmatut vahendit. See vähendab Ülo Kriisa süü suurust. Võttes arvesse eeltoodut ja seda, et kuritegu jäi katse staadiumisse ning kahjulik tagajärg jäi saabumata, peab kohus võimalikuks karistada Ülo Kriisat KarS § 200 lg 2 sanktsiooni alammääras oleva karistusega, milleks on 3 aastat vangistust. Uue kuriteo pani Ülo Kriisa toime pärast seda, kui teda oli Tartu Maakohtu 12.04.
3. a otsusega (tl 32-33) karistatud KarS § 118 p 1 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega tingimisi kolmeaastase katseajaga. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides karistusseadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita Ülo Kriisale mõistetavale vangistusele Tartu Maakohtu 12.04.
4. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud 5 H.A. ei ole tsiviilhagi esitanud. Menetluskuludeks on Ülo Kriisa kaitsjale kohtueelsel uurimisel makstud tasu 2230.20 krooni ja kohtumenetluses 1920 krooni, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 42.20 krooni, postikulud 11 krooni ning KrMS § 175 lg 1 alusel sundraha, mis on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu eelnimetatud kulud tuleb Ülo Kriisalt välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik Sirje Kilp Rahvakohtunik 6 Marek Ranne Rahvakohtunik