KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2010.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-19858 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Kriminaalasi Otto Viik,i süüdistuses KarS § 121 ja § 330 järgi üldmenetluses Prokurör Leelet Kivioja Nimi: Otto VIIK Elu- või asukoht ja aadress: Vangla kinnipeetav Isikukood või sünniaeg: 34608192763 Kodakondsus: Süüdistatav Eesti Perekonnaseis, ülalpeetavad: lahutatud, ülalpeetavaid ei ole Haridus: 7 klassi Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: puudub Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 7 korral, sh viimati 12.03.2004 Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 101 p 7, 8 alusel vangistusega 13 aastat, 11 kuud ja 20 päeva; vabaneb vanglast 10.05.2016, sh võimalik tingimisi ennetähtaegne vabanemine alates 11.09.2011 (tl 20-22) Kaitsja: määratud korras vandeadvokaat Milvi Söörd Kaitsja Tõkend: ei ole kohaldatud Kvalifikatsioon: KarS § 121 ja § 330 Milvi Söörd RESOLUTSIOON Õigeks mõista Otto Viik KarS § 121 järgi. Süüdi tunnistada Otto Viik KarS § 330 järgi ja karistada 2- kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 16.06.2004.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 6 aasta ja 28 päeva võrra, lugedes liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 13.04.2010.a. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Otto Viik,ilt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Otto Viik,ilt menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 1740 krooni riigi tuludesse. Sundraha ja õigusabikulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank’is, märkides ära viitenumbri
- Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Otto Viik, kriminaalasi 1-09-19858, sundraha ja/või õigusabikulud“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest (13.04.2010.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
- peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa. Otto Viik´i süüdistatakse selles, et tema viibides 11.12.2008 kella 21:00 paiku Vangla kambris 232, tungis kallale kaaskinnipeetavale AL´le, lüües teda kõigepealt korduvalt kambris olnud lauaga keha piirkonda ning seejärel korduvalt jalaga selja piirkonda. Otto Viik põhjustas oma sellise tegevusega AL´le füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse, st hematoomid parema silma piirkonda ja vasakule küünarnukile ning marrastused paremale põsele, parema roidekaare piirkonda, paremale sääremarjale, abaluude piirkonda ja vasakule küünarnukile. Seega pani Otto Viik toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Otto Viik´i selles, et tema olles Vangla kinnipeetav, tarvitas 15.08.2008 kella 17:00 paiku Vangla töötsoonis ilma arsti ettekirjutuseta alkoholi sisaldavat jooki, mille tagajärjel tuvastati tal kell 17:30 alkoholijoove 0,86 promilli. Seega pani Otto Viik toime kinnipeetavana alkohoolse joogi arsti ettekirjutuseta tarvitamise, so KarS § 330 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Otto Viik tunnistab end süüdi KarS § 330 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Ta kinnitas kohtus, et tarbis vangistuses olles 15.08.2008.a. mingit tugeva alkoholisisaldusega jooki umbes 50 grammi. Tema süü on tõendatud peale tema enda ütluste alljärgnevaga: Tunnistaja Jüri Saarma ütlustega, millest nähtub, et 15.08.2008.a. äratas O.Viik oma ebahariliku olekuga kahtlusi ja kontrollimisel tuvastati tal alkoholijoove. Alkoholijoobe tuvastamise protokollis kajastuvaga, millest nähtub, et O.Viigil tuvastati 15.08.2008..a kell 17-30 alkoholijoove 0,86 promilli. (tl 34-35) Meditsiinitõend alkoholi sisaldusega ravimite mittemääramise kohta (tl 39) nähtub, et alkoholisisaldusega ravimeid O.Viigile välja kirjutatud ei ole. Kohus leiab, et Otto Viigi süü KarS § 121 järgi ei ole tõendamist leidnud. Otto Viii end selles kuriteos süüdi ei tunnista ja andis ütlusi selle kohta, et konflikt kambris, kus peale tema viibisid tunnistaja LK, AL ja AS, algas konflikt tegelikult L.K ja A.L vahel. A.L oli habet ajanud ja L.K tekkis kahtlus, et ta on varastanud žiletiteri kambrikaaslastelt. Kui A.S kontrollis oma asjade sisu, siis avastaski ta, et temalt on kadunud žiletid. L.K sõimas A.L „rotiks“ ja tõukas teda, mille peale A.L kukkus, kuid mitte voodile, vaid kambri põrandale maha, samuti lõi teda märja käterätikuga vastu nägu mitu korda. A.L keeras näo ära ja vist lõi pea vastu seina ära. Tema mingit vägivalda A.L suhtes kasutanud ei ole. Sündmuse päeval ei olnud temal A.L ga mingit konflikti ja žileti vargus teda ei puudutanud, vaid puudutas A.Spelmanni, keda üldse pole üle kuulatud. Meditsiinilisest õiendist /tl 9/ ja isiku läbivaatuse protokollist /tl 10-13/ nähtub, et A.L l on tuvastatud parema silma piirkonnas sinine laik, marrastused paremal põsel ja parema roidekaare piirkonnas, marrastus paremal säärel ja paistetus, abaluude piirkonnas sinine laik ja vasakul küünarnukil marrastus. Enda sõnade järgi A.L ei tea, kus ta trauma sai. Kambris number 232 viibisid 11.12.2008.a. kannatanu AL, tunnistaja LK , süüdistatav Otto Viik ja Arvo Spelmann. Viimast ei ole kriminaalasja raames kohtule arusaamatutel põhjustel üle kuulatud. Oli ju A.Spelmann sündmuse vahetuks pealtnägijaks ja isikuks, kellelt A.L väidetavalt žiletid varastas. LK i ja Otto Viigi ütlused on omavahel vastuolus. A.L on käesolevaks ajaks surnud ja tema ütlused avaldati kohtuistungil. Kohtul on põhjust A.L ütlustesse suhtuda kriitiliselt, kuna kannatanu ütlustest nähtub, et A.L on andnud väga detailseid ütlusi , kasutades seejuures muuhulgas sõna „hematoom“. On alust kahelda selles, et 1931.aastal sündinud inimene, kes on oma elust enamiku vangistuses viibinud, selle sõna tähendust üldse teab. Päev enne ülekuulamist on A.L kinnitanud (see on fikseeritud meditsiinilises õiendis) et ta ei tea, kust ta vigastused sai. Seetõttu olnuks vajalik kannatanu kohtuistungil vahetult üle kuulata, kuna tema enda ütlustes esinevad vastuolud ja tema ütlused on vastuolus ka Otto Viigi ütlustega. A.L iseloomustusest, mis on dateeritud 23.12.2008.a. /tl 4/ nähtub, et A.L on kaotanud ajataju ja väljavaated tuleviku suhtes ei ole adekvaatsed. Isiku eneseväljendus ja käitumine ei ole normikohane, mis tuleb ka kinnipeetava vanusest. Taoline isikukirjeldus annab kohtule samuti alust kahelda selles, et A.L on andnud sedavõrd detailseid ütlusi uurijale enda peksmise kohta nagu nähtub toimiku materjalidest, kasutades sealjuures isegi meditsiinilisi termineid. Tekib küsimus, kas A.L üldse aru sai, mis oli kirjas protokollis, millele ta alla kirjutas. Tunnistaja L.Kütlustesse on samuti põhjust suhtuda kriitiliselt, kuna tegelikult oli konflikti algatajaks just tema ja ka füüsiliselt ründas ta esimesena A.L t. Samuti tekitab tõsiseid kahtlusi asjaolu, et tunnistaja L.K kirjelduse kohaselt oli laud, millega A:L t löödi 1 m pikk, 70 cm lai ja umbes 60 cm kõrge. Tunnistaja kinnitab, et O.Viik lõi A,.L t selle lauaga kaks korda. Taolise lauga löömine pidanuks põhjustama A.L le märksa tõsisemaid vigastusi, kui need, mis on temal fikseeritud, arvestades asjaoluga, et A.L oli kõrges eas inimene ja tõenäoliselt ka viletsa tervisega, kuna suri mõned kuud peale sündmust. Tunnistaja sõnul ei olnud A.L l väliseid vigastusi näha ja paar päeva hiljem viidi ta kambrist ära. Arvestades vangistuses viibivate isikute keerulisi ja eripäraseid suhteid, tuleb kohtu arvates hinnata tõendeid eriti hoolikalt ja suurema kriitikaga ning kohtuistungil kõiki võimalikke tõendeid vähimagi kahtluse korral vahetult uurida. Kõik kõrvaldamata kahtlused kriminaalasjas tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtul ei ole võimalik üle kuulata A.L t, kuna ta suri 22.02.2009.a. Samuti ei ole kriminaalasjas üle kuulatud veel ühte sündmuse pealtnägijat, kes sündmuste käiku võiks selgust tuua. Kohus leiab, et Otto Viik tuleb KarS § 121 järgi õigeks mõista tõendamatuse tõttu. O.Viik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest ja ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Alkoholi tarvitamine vanglas näitab, et isik ei ole suutnud hoiduda kuriteo toimepanemisest ka vangistuses olles. O.Viik käesoleval ajal vanglas ei tööta ja tema karistamine rahalise karistusega ei ole seepärast võimalik. Kohus leiab, et O.Viiki tuleb karistada lühiajalise vangistusega. Anne Ennok kohtunik