KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill
- a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-4510
(10230105237)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi Meelis Remmeli süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Meelis Remmel eluk xxx, ik 35505140326, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Meelis Remmel KarS (nelikümmend viis) päeva vangistust. § 424 järgi ja mõista karistuseks 45 Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt M. Remmelile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.-09.04.2010, so 2 päeva, ärakandmisele kuulub 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 73 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui M. Remmel ei pane 3 (kolme) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohaldada M. Remmeli suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Katseaja algust arvata alates 09.04.2010.a. Välja mõista M. Remmelilt riigituludesse sundraha 200 krooni ja menetluskulud 100 krooni. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD M. Remmel on kohtu alla antud süüdistatuna KarS 424 järgi selles, et tema juhtis 08.04.2010.a. kella 15.30 ajal Harjumaal, Xxxvallas, Xxx külas, Pikapõllu talus mootorsõidukit Nissan Sunny reg märgiga 164TCU, olles joobeseisundis, joove 1,21 mg/l (1,33 mg/l+/-0,12 mg/l). Seega pani Meelis Remmel toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. Süüdistatav M. Remmel tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ning seletab, et 08.04.2010.a. viibis ta Xxxvallas, Xxx külas metsas, kus tarvitas õlut ja viina. Ta jõudis metsa oma sõiduautoga Nissan Sanny reg nr xxxja jättis selle metsa tee peale. Mõne aja pärast tuli sinna politsei ning ei saanud edasi sõita, kunatema sõiduk oli tee peal. Politseinik palus auto eest ära viia ning ta istus rooli ja sõitis tagurpidi mõned meetrid. Politseinik andis temale alkomeetri ning tal tuvastati alkoholijoove. Kahetseb toimepandut ( tl 2). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja M. Tiirussoni ütlustega selle kohta, et 08.04.2010.a. oli ta autopatrullis. Kella 14.55 tuli väljakutse Xxx külla, kus pidi toimuma metsavargus. Sündmuskohta näitas neile metsnik. Sündmuskohale sõites oli teel ees s/a Nissan Sanny, reg nr xxx. Metsnikul oli kerge auto ning ta sai lumevalli ületades sellest mööda. Politsei sõidukiga ei olnud see võimalik. Piirkonnapolitseinik E. Kuuspalu läks auto juurde, kus istusid kaks meest. Juht väljus autost ning tal oli probleeme tasakaaluga ning suust tuli alkoholilõhna. E. Kuuspalu palus leida kaine juht, kes autoga eest ära sõidab, kuid juhi kohalt väljunud M. Remmel ütles, et tal ei ole seda. E. Kuuspalu ütles, et siis tuleb sõiduk eest ära lükata. E. Kuuspalu koos metsnikuga suundusid varguse sündmuskoha poole ja tema läks politsei sõiduki juurde, et teel olevat sõidukit politsei andmebaasis kontrollida. Samal ajal istus M. Remmel Nissan Sanny rooli - ja hakkas tagurdama. Tema jooksis sõidukile järgi ja andis peatumismärguande. M. Remmelil lasti puhuda alkomeetrisse ning tuvastati joove 1,44 mg/l. Sündmus toimus Xxxvallas Xxx küla Pikapõllu talu juurest Loksa-Leesi maanteele viival üherealise metsatee talu poolt esimesel kilomeetril ( tl 11-14); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja näidu väljatrükk /tl 13-15/. Vastavalt LS § 3 lg 2 liikluskorra määrab Vabariigi Valitsus liikluseeskirjaga. LS § 4 lg 3 kohaselt on sõidutee sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Tee all mõistetakse vastavalt teeseaduse § 2 maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ning pinnasteeks. Muu sõidukite jalakäijate liikluseks kasutatav rajatis on hoonetevaheline sõidukite ning jalakäijate ühine tee, põllu- või metsatee. LE § 1 kohaselt kehtib liikluseeskiri Eesti teedel. LE § 76 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt leidis sündmus aset Pikapõllu talu juurest Loksa-Leesi maanteele viival üherealise metsatee talu poolt esimesel kilomeetril. Kuna teeks loetakse ka pinnasteed, mis on põllu, metsa vms pealiskihita teed, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud, siis liikluskorda sellel teel reguleerib liikluseeskiri. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et M. Remmel juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M. Remmel on varem kriminaalkorras karistamata, väärtokorras karistatud 1 korda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub M. Remmelil töökoht. Kohus leiab, et tema karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud ning sega ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et arvestades M. Remmeli isikut on põhjendatud tema suhtes KarS § 73 sätete kohaldamine. Kohtukulud tuleb osaliselt jätta riigi kanda . Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik