← Eesti

1-07-16190/33

1-07-16190 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märtsil 2010.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 07-16190 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann

§ 201lg.2 p.2 karistatava teona on käsitletud OÜ-u G.

kontodelt nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas ja nr. XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas süüdistatava isiklikule kontole nr. XXXXXXXXXXXX Hansapangas ülekantud äriühingu rahast 1 008 715 kr. ja 38 sendi suuruse summa pangaülekannete, kaardimaksete ja sularahana väljavõtmise teel isiklikuks tarbeks kasutamist. Ehk teisisõnu süüdistatakse T. S. Ferlandi tema valduses olnud võõra vara - OÜ-u G. pangakontodel olnud rahast 1 008 715 kr. ja 38 sendi suuruse summa - ebaseaduslikus enda kasuks pööramises. OÜ-u G. juhatuse liikmena ettevõtte äritegevuse tulemina 1,8-2 milj. krooni suuruse kahju kandmine või isiklikest vahenditest äriühingu rahaliste kohustuste katmine, ei õigusta juhatuse liikmest osaniku poolt äriühingu raha ebaseaduslikku omastamist. Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-74-05 selgitanud, et aktsiaseltsi või osaühingu vara on aktsionäri või osaniku jaoks KrK § 141-1 ja KarS § 201 tähenduses võõras isegi siis, kui aktsionärile kuulub 100% seltsis aktsiatest või osanikule ühingu ainuke osa. Äriühingu majandustegevuse tulemina kasumi või kahju saamine on ettevõtluse riskiks. Ettevõtja isiklikke ainelisi kaotusi ei korvata tema valduses oleva võõra ( äriühingu ) vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega. Seetõttu pole tähendust apellatsiooni väidetel süüdistatava T. S. Ferlandi poolt OÜ-u G. kogu tegevusperioodil äriühingu majandustegevusega seotud laenude ja muude kulude katmiseks tehtud 1,8-2 milj. kroonini küündivate maksete kohta. Apellatsiooni väidet, nagu oleks süüdistatav tema isiklikul arvetel olnud rahast tehtud väljamaksetega katnud OÜ G. majandustegevuses tekkinud kulusid ja nõudeid 1,8-2 milj. kr. suuruses summas, hindab ringkonnakohus kaitseversiooni kohase alibina. Kriminaalasja kohtueelsel menetlusel ega kohtuliku arutamise käigus pole kohtumenetluse pool esitanud usaldusväärseid tõendeid OÜ G. huvides või kohustuste täitmiseks süüdistatava T. S. Ferlandi poolt eelmärgitud summas rahaliste väljamaksete tegemise kohta. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-85-07 selgitatakse, et kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui süüdistatava jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide nagu oleks menetleja asetanud süüdistatavale T. S. Ferlandile oma süütuse tõendamise koormise 1 008 715 kr. omastamises. Esitatud süüdistusakti kui maakohtu otsuse põhiosa kohaselt on OÜ G. arvelduskontodelt Hansapangas ja SEB Eesti Ühispangas süüdistatava T. S. Ferlandi arvelduskontole Hansapangas kantud äriühingu rahast 1 008 715 kr. ja 38 sendi suuruse summa kasutamine süüdistatava isiklike kulutuste katmiseks tõendatud äriühingu ja süüdistatava arvelduskontode väljavõtetega. Samas pole süüdistatav T. S. Ferland oma vastupidiste väidete õigsuse kinnitamiseks andnud uurimisasutusele või prokuratuurile kriminaalasja kohtueelsele menetlusel ja kohtule kohtuliku arutamise käigus reaalset võimalust tema väidete õiguse kontrollimiseks. Süüdistusakti kohaselt on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega tuvastatud süüdistatava T. S. Ferlandi poolt tema isiklikult kontolt nr. XXXXXXXXXXX Hansapangas tehtud 641 674 kr. ja 62 sendi suuruses summas väljamaksete tegemine OÜ G. majandustegevusega seotud kulude katteks. Samuti puuduvad tõendid, mis tõsikindlalt lükkasid ümber süüdistatava T. S. Ferlandi ütlused selles, OÜ G. kontodelt Hansapangas ja SEB Eesti Ühispangas kokku sularahana välja võetud 648 760 kr. suurust rahasummat kasutas ta äriühingul tekkinud kulude katteks. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus 641 674.a. äriühingu huvides kasutamise kohta on lisaks süüdistatava selgitustele olemas muud tõendid ning 648 760 kr. äriühingu huvides kasutamise kohta on tõendiks ainuüksi süüdistatava ütlus, mille kummutamiseks muud tõendid puuduvad. Tõendite defitsiidi puhul on riiklik süüdistaja hinnanud kõrvaldamata kahtluse 648 760 kr. kasutamise osas kahtlustatava ja süüdistatava T. S. Ferlandi kasuks ning õigesti jätnud selle rahasumma omastamise T. S. Ferlandi süüdistusest välja. Süüdistusaktis kirjeldatud karistatava teo toimepanemise kohta kogutud faktiliste asjaolude ja selle toimepanemises kahtlustatava isik süü tõendatus või mittetõendatus tehakse kindlaks süüdistusasja kohtuliku arutamise tulemina tehtud kohtuotsusega. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsiooni väite, nagu ei vastaks süüdistusakt süüdistatava T. S. Ferlandi poolt äriühingu raha omastamise tõendamatuse tõttu kriminaalmenetluse seadustikus ( KrMS § -s 226 ) sätestatud nõuetele. Apellatsioonis rõhutatud asjaolud - süüdistatava T. S. Ferlandi poolt 6. juunil 2005.a. Hansapanga kaudu OÜ G. 641 488 kr. suuruse võla tasumine - iseenesest ei välista süüdistatava T. S. Ferlandi poolt oma arvelduskontole kantud äriühingu raha 1 008 715 kr. ja 38 sendi suuruses summas ebaseaduslikult enda kasuks pööramist ajavahemikul 8. märtsist 2004.a. kuni 13 maini 2005.a. ega selle teo õigusvastasust ja karistatavust. Kriminaaltoimikus oleva Maksu - ja Tolliameti teadisest ( III kd. tl. 64 ) nähtub, et süüdistatav T. S. Ferland pole aastatel 2004 ja 2005 maksuhaldurile tuludeklaratsioone esitanud, mis seab kahtluse alla apellatsiooni väited süüdistatava võimalustest muude sissetulekute arvel katta suurtes summades OÜ G. ja isiklikke kulutusi. Tulude igaaastase deklareerimise kohustuse olemasolu ei saanud süüdistatavale olla üllatuslik, sest ka välisriigis, mille kodanikus süüdistatav on, tuleb maksuhaldurile seesuguseid deklaratsioone esitada. Eesti keelt mittevaldava süüdistatava T. S. Ferlandiga osavõtul kohtueelse menetluse toimingute läbiviimise ja tõlgi osavõtu tagamise asjaolusid on maakohus kohtulikul uurimise käigus põhjalikult kontrollinud. Kohtuotsuse põhiosas on maakohus asunud seisukohale, et kõik menetlustoimingute osalised said üksteisest aru ja said aru ka menetlustoimingu kohta koostatud protokolli sisust. Menetlustoimingu läbiviimisel ja protokollimisel vääriti mõistmist ei esinenud. Uurimisasutuse poolt kahtlustatava kordusülekuulamisest keeldumine, ei sea kahtluse alla kahtlustatavaga eelnevalt läbiviidud menetlustoimingu korrakohasust või vastavust KrMS-s kehtestatud regulatsioonile. Kohtueelsel menetlusel otsustab uurimisasutus ja kohtueelset menetlust juhtiv prokuratuur iseseisvalt tõenduseseme asjaolude selgitamiseks vajalike menetlustoimingute läbiviimise üle. Teiste menetlusosaliste arvamused pole uurimisasutusele ega prokuratuurile siduvateks. Kuna süüdistatava T. S. Ferlandi poolt kohtueelsel menetlusel protokollitud ütluste ja maakohtus antud ütluste vahel ilmnes vastuolu, siis on maakohus süüdistatava T. S. Ferlandi ütlused ebausaldusväärse tõendina jätnud kõrvale nende tõendite kogumist, mille põhjal maakohus lahendas KrMS § 306 loetletud küsimused ja otsustas, et kohtuliku arutamise tulemina on tõendatud süüdistatava T. S.

§ 201lg.2 p.2 järgi karistatava teo toimepanemine.

Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et T. S. Ferlandi süüdistus ei hõlma OÜ-u G. võõrandamist ning et äriühingu omandas Läti Vabariigis asunud tunnistaja N. L.. Kuid ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega, nagu oleks maakohus pööranud äriühingu võõrandamise asjaolude selgitamisele põhjendamatult palju tähelepanu. Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-16-04 selgitanud, et kohtualuse ( süüdistatava ) käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada, kuid sellel käitumisel võib olla tähendust süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine võib teatud juhtumistel kuuluda tõendamisesemesse , kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerimisest. Uurides OÜ G. võõrandamisega seotud asjaolusid on maakohus jõudnud järeldusele, et äriühingu müügiprotsessi puutunud isikute - tunnistajate K. F., M. K., H. R., H. R., N. L., A. B., S. N., A. A., - ütluste põhjal oli äriühingu võõrandamise ja igasuguse ettevõtluskogemuseta töötu isiku –N. L. - OÜ G. omanikuks vormistamise eesmärgiks olukorra loomine, milles süüdistatavalt T. S. Ferlandilt ei saaks OÜ G. raamatupidamise dokumente nõuda, mis võiksid tõendada süüdistatava T. S. Ferlandi poolt OÜ G. arvelduskontodelt äriühingu raha omastamist. Ringkonnakohtu hinnangul lükkavad OÜ G. võõrandamisega seotud asjaolud ümber apellatsiooni väited, süüdistatava T. S. Ferlandi soovist aidata kaasa äriühingu vara riisumise asjaolude väljaselgitamisele ning kinnitab võimalike süütõendite varjamise teadlikku ja läbimõeldud kava elluviimist. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et maakohtus vahetult uuritud ja kogumis hinnatud tõenditega on tuvastatud T. S.

§ 201lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemine. Nõustudes maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades Kr

MS § 342 lg. 3 p.1 antud õigust, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse T. S. Ferlandi süü suurust, karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju osalist heastamist ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatud on tähtajalise vangistusega karistamist ning selle täies ulatuses tingimisi kohaldamata jätmist. Karistus on mõistetud karistusseadustiku eriosa vastava paragrahvi sanktsiooni piirides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 12. jaanuari 2010.a. otsuse Timothy Sean Ferlandi suhtes muutmata ja vandeadvokaat Andres Alasi apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA J. KATŠKOVSKAJA

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.