nõudeid, kinnistu omanikuna ei täitnud kohustust kõrvaldada kinnistul asuval ehitiselt lumi ja jääpurikad (üle katuse ääre rippus lumi ja jääpurikad). Õigusvastane tegu pandi toime juriidilise isiku huvides, mis seisnes soovist vabaneda kohustuste täitmisest, kuna korteriühistu Ikaros juhatuse liikmed ei täitnud Tallinna linnas kehtiva heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9 nõudeid ning varalise kasu saamises, kuna kinnistul asuvalt ehitiselt lume ja jääpurikate kõrvaldamine nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid (üldtuntud põhimõte KrMS § 60 lg 3 mõttes). Otsuse kohaselt on ettevaatamatu tegu hooletuse vormis toime pandud korteriühistu Ikaros juhatuse liikmete poolt, kellel on tegutsemiskohustus vastavalt korteriühistu sisekorrale ja põhikirjale ning kes jätsid täitmata kohustuse korraldada kinnistul asuval ehitiselt lume ja jääpurikate kõrvaldamise. Väärteo toimepanemist kinnitavad kiirmenetluse otsuse kohaselt sündmuskoha vaatlusprotokoll koos foto tabeli ja sündmuskoha skeemiga, tunnistaja MMütlused ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Väärtegu kvalifitseeriti KOKS § 66² lg 2 järgi ja KÜ-d Ikaros karistati rahatrahviga 8000 krooni. 15.04.2010.a esitas KÜ Ikaros Harju Maakohtusse Tallinna Linnavalitsuse 31.03.2010.a otsusele kaebuse, milles palus selle VTMS § 119 lg 1 alusel tühistada ning KÜ Ikaros väärteoasja menetlus kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata lõpetada. Kaebuse kohaselt ei oleks väärteomenetlust tulnud alustada ja see oleks tulnud lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 ettenähtud alusel, KÜ'le Ikaros süüks pandavas teos puuduvad väärteo tunnused. Süüteokoosseis ei ole täidetud, kuna KÜ Ikaros ei ole käitunud passiivselt ega ole süüdi tegevusetuses, KÜ Ikaros on tegutsenud kogu aeg aktiivselt selle nimel, et Kaubamaja tn 6 kinnistul asuva hoone katus oleks lumest ja jääst puhas, seega, et oleks täidetud
Hooldustööde tegemise kõrval on KÜ Ikaros hoolitsenud ka hoiatussiltide paigaldamise ja ohtlikule alale ligipääsetavuse takistamise eest, kuid inimesed ei hoolinud hoiatustest ega takistustest.
lg 1 p 9 kohaselt ei vabasta piirdeaia paigaldamine kohustusest kõrvaldada ehitiselt lumi ja jääpurikad, kuid seda ei ole KÜ Ikaros taotlenudki. Kinnistu piiramine on toimunud hoiatava lisaabinõuna nagu selle näeb ette ka Tallinna linna heakorra eeskiri. KÜ Ikaros tellis tööd alati õigeaegselt vastavalt sademetele ja jää tekkimisele, kuid puhastustööde iseloomu tõttu oli nende tegemine oma jõududega võimatu ja oma kohustuse täitmisel sõltus KÜ Ikaros vastava teenuse pakkuja vabadest aegadest teenuse osutamiseks. Kuna talv 2009/2010 oli väga lumerohke, olid vastava teenuse pakkujad ka väga hõivatud ja teenus ei olnud KÜ-le Ikaros kättesaadav igal ajahetkel kui ta seda vajas, kui tekkis vajadus katuse lumest ja jääst vabastamiseks. KÜ Ikaros ei saanud lumesadu ega jääpurikate teket kuidagi mõjutada, mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud ka oodata, et ta seda väldiks. Lisaks sellele soostusid piirkonda, kus asub Kaubamaja tn 6 kinnistu, teenindama vaid mõned lumekoristusteenust pakkuvad ettevõtted, mistõttu on põhjendatud ka koristustööde tellimuse esitamise ja reaalse teostamise ajaline vahe. KÜ Ikaros tegi kõik endast mõistlikult võimaliku, et prognoosimatust ning tema mõjuulatusest väljaspool olevast sündmusest hoolimata oma kohustust täita, KÜ-lt Ikaros ei saa eeldada ebaproportsionaalsete ning ebamõistlike ennetavate ettevaatusabinõude kasutamist, kui tavapärane (eelnevate talvede kogemuse põhjal) sademete hulk ja iseloom on olnud erinev ning avalikus meedias tsiteeriti aina teadlasi, kes kõnelesid üksnes kliima soojenemisest. Antud juhul on KÜ Ikaros teinud mõistliku aja jooksul kohaseid jõupingutusi, et tema poolt oleks tagatud
KÜ Ikaros on terve 2009/2010 talve jooksul alates lumekatte tekkimisest ja selle katusele kogunemisest tellinud lumekatte ja jääpurikate eemaldamist. Kohtuvälise menetleja otsuses ei kajastu, millises vormis oli täidetud väärteo subjektiivne koosseis. 2 Kuivõrd ette heidetakse tegevusetust, oleks pidanud kiirmenetluse otsuses kajastuma see, millest tulenevalt otsuse tegija leidis, et tegutsemiskohustus oli konkreetsel juhatuse liikmel ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Vaidlustatud otsuses on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides varalise kasu saamise eesmärgil, kuid ei ole määratletud, milline juhtivtöötaja või organ väidetava teo toime pani. Üldsõnaliselt on märgitud vaid, et ettevaatamatuse eest vastutavad KÜ Ikaros juhatuse liikmed. Otsus on ka sisuliselt vastuoluline ega ole üheselt ning selgelt arusaadav. Ehkki kohtuväline menetleja on otsuses leidnud, et esinevad karistust kergendavad asjaolud, ei ole neid asjaolusid karistuse määramisel arvesse võtnud. Ka ei nähtu otsusest, et oleks arvestatud võimalust mõjutada väidetavat süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti ei nähtu, et oleks arvestatud õiguskorra kaitsmise huvidega. Täiendavalt märkis kaebaja, et kohtuvälise menetleja käitumine antud juhtumi kohta avalikkuse ees sõnavõtmisel on olnud ebakohane ning ebaseaduslik, kohtuväline menetleja on käsitlenud menetlusalust isikut avalikus meedias süüdlasena enne, kui oli tehtud ja on jõustunud väärteo eest karistamise otsus. Kohtuväline menetleja edastas kohtule väärteotoimiku originaalmaterjalid ja esitas kirjaliku arvamuse KÜ Ikaros kaebuse ja väärteoasja kohta. Kohtuväline menetleja palus jätta kohtuvälise menetleja 31.03.2010.a tehtud otsus väärteoasjas nr 10013752 KÜ Ikaros suhtes muutmata ja kaebus rahuldamata. Kuna asjas esinesid väärteo tunnused, ei olnud kohtuvälisel menetlejal alust väärteomenetluse lõpetamiseks vastavalt VTMS §-le 29 lg 1 p 1 väärteo tunnuste puudumise tõttu. Jjuriidilist isikut OÜ-t Ikaros, kelle seaduslikuks esindajaks oli Märt Mõtus, süüdistati konkreetselt selles, et ehitiselt oli kõrvaldamata lumi ja jää. 14.03.2010 kella 09.15 ajal teostatud sündmuskoha vaatlusprotokollilt ja selle juurde lisatud asukoha skeemilt ja fotodelt on selgelt näha, et katusel on lumi ja jääpurikad, mille kohta võib visuaalsel vaatlusel öelda, et need on ohtlikud tänaval liiklevate inimeste elule ja tervisele, kuna võivad igal ajahetkel katuselt alla kukkuda ning tekitada inimestele tervisekahjustusi või surma.
lg 1 p 9 tuleneb ehitise omanikule kaks eraldi kohustust - esiteks on ehitise omanik kohustatud heakorra tagamisel kõrvaldama katuselt jää ja lume ning teiseks on nende tööde ajal ehitise omaniku kohustuseks tagada tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemine ning selleks tuleb nende tööde teostamise ajaks piirata see koht ajutise piirdeaiaga. Piirdeaed tuleb paigaldada viisil, mis tagab selle püsivuse ning piirdeaia paigaldamine ei vabasta kohustusest kõrvaldada ehitiselt jää ja lumi. Rikkumise tuvastamise ajal ei teostatud OÜ Ikaros poolt heakorratöid, s.o ehitiselt ei kõrvaldatud sellel ajal lund ja jääd, mistõttu on viited lintidele asjakohatud. MMoleks pidanud hoolsa suhtumise korral endale selgeks tegema, et heakorra eeskirjas ei räägita lintidest, vaid püsivalt paigaldatud piirdeaiast. OÜ Ikaros juhatuse liige MMoli teadlik, millise aja jooksul on võimalik ehitiselt kõrvaldada jää ja lumi ning ta oleks saanud seda arvestada nimetatud tööde tellimise ajal ning seetõttu oleks hoolsa suhtumise korral saanud tagada olukorra, et kõnniteel liiklevate inimeste elu ja tervis ei oleks olnud ohus, antud juhul seda aga ei tehtud. 08.02.2010 kuni 02.03.2010, s.o peaaegu kuu aja jooksul, lund ja jääd Kaubamaja tn 6 katuselt ei kõrvaldatud ning kui lund ja jääd kõrvaldati, siis ei tehtud seda täielikult, vaid osaliselt s.o ühe meetri kaugusel katuse äärest. Vaatamata sellele, et 11.03.2010.a sai samas kohas üliraskelt vigastada 15-aastane noor inimene, ei suutnud või ei tahtnud KÜ Ikaros ka pärast seda oma kohustusi korrektselt täita. Hoolsa suhtumise korral oleks KÜ Ikaros pidanud kogu talve vältel ehitise kogu katuse lumest ja jääst puhtana hoidma. Eeltoodust selgub, et väärteo objektiivsed tunnused olid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ja õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid antud asjas ei olnud. Inkrimineeritud tegu seisnes esiteks tegevusetuses, sest alates jaanuarist ohtliku koha lintidega tähistamine kinnitab seda, et KÜ Ikaros ei täitnud heakorra 3 eeskirjast tulenevat kohustust. Selliste lumeoludega võrdub selline puudlik lume ja jää koristus tegevusetusega ja õigusvastane tegu oli toime pandud ettevaatamatusest ehk hooletusest, kuna tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ette nägema, et ehitiselt kõrvaldamata ja puudulikult kõrvaldatud lumi kukub ühel päeval katuselt alla ning samuti oleks pidanud ette nägema, et kõnnitee sulgemine lintidega ei vabasta KÜ-t lume ja jää kõrvaldamisest ning need lindid ei välista isikute sattumist ohtlikkusse piirkonda. Õigusvastane tegu toime pandud vähemalt hooletusest ning sellega on tuvastatud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Menetluse käigus oli kindlaks tehtud isik, kes tegutses juriidilise isiku huvides kõigi korteriühistu liikmete nimelt, kuid kes ei täitnud oma kohustusi piisava hoolsusega. MMpoolt 17.03.2010.a ja 31.03.2010.a ning samuti kohtule esitatud kaebusest on selgelt näha, et ta tegutses juriidilise isiku KÜ Ikaros kõigi liikmete huvides ning seda kinnitavad ka tema poolt esitatud dokumendid s.o arved, mida ta esitas kohtule. 17.03.2010.a kuulati MM üle tunnistajana ja ta selgitas, et tegutseb kõigi KÜ Ikaros liikmete huvides. MMtegutsemine juriidilise isiku huvides seisnes selles, et nad olid alates aasta algusest paigaldanud ohutuse tagamiseks tänavale lindid ning ta teadis täpselt, kui palju võtab aega lume ja jää kõrvaldamise tellimine. Seega tegutses MMkorteriühistu liikmete nimelt. Samuti esitas ta korteriühistu liikmete nimelt õiendi selle kohta, et sellel aastal on nad kokku kümnel korral kõrvaldanud ehitiselt lund ja jääd ning tema informeeritus sellest, et nendel kordadel ei puhastatud katust kogu ulatuses, vaid seda tehti ohtlikust piirkonnast s.o umbes ühe meetri ulatuses katuse äärest, kinnitab seda, et ta tegutses juriidilise isiku s.o KÜ Ikaros huvides, sest ta teadis täpselt millal ja kuidas toimus jää ja lume kõrvaldamine ehitiselt. 17.03.2010.a ülekuulamise käigus oli kindlaks tehtud ka see, et MMoli kohustatud korraldama katuselt lume ja jää kõrvaldamise, kuid hooletu suhtumise tõttu ei saanud ta aru, et lintide paigaldamine ei vabasta kohustuste täitmisest s.o lume ja jää kõrvaldamisest. 31.03.2010 kuulati MMantud asjas üle menetlusaluse isikuna ning enne seda nõustus ta kiirmenetluse läbiviimisega ning talle selgitati VTMS § 55 lg 1 p 2 ja 3 erisusi ning sealjuures ka seda, et kiirmenetluses ei koostata väärteoprotokolli ning talle teatati, et kui ta keeldub ütluste andmisest, siis tema puhul ei saa rakendada kiirmenetlust ning MM andis selle kohta allkirja. Seega ei olnud vaidlust selle üle, kas MM oli või ei olnud KÜ Ikaros seaduslik esindaja ning ta andis 31.03.2010.a menetlusaluse isikuna samad ütlused, mis 17.03.2010.a ning kirjeldas täpselt, mida ta tegi ja mida jättis tegemata tegutsedes korteriühistu liikmete nimel. Kohtuväline menetleja palub lugeda tehniliseks veaks otsusesse ekslikult jäetud viide kergendavale asjaolule KarS §-le 57 lg 1 p 3 mõttes. Sõnaliselt on kiirmenetluse otsuses õigesti märgitud, et antud asjas kergendavad asjaolud puudusid, kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud ka üheski väärteomenetluse käigus vormistatud menetlusdokumendis. Antud rikkumise puhul ei saa rääkida süü ülestunnistamisele ilmumisest, puhtsüdamlikust kahetsusest ega ka süüteo avastamisele kaasaaitamisest nagu väidab kaebaja. MMKÜ Ikaros seadusliku esindajana ei ole kuni käesoleva ajani aru saanud, et heakorra nõuete kohaselt tuleb lumi ja jää kõrvaldada katuselt täies ulatuses, mitte ainult katuse äärelt, samuti ei ole ta aru saanud, et lintide paigaldamine ei vabasta ehitise omanikku kohustusest kõrvaldada katuselt jää ja lumi ning antud juhul ei saa rääkida ka süüteo avastamisele aktiivsest kaasaaitamisest, sest 27.02.2010.a rikkumise avastamisest teatati M. Mõtusele, kuid katuselt kõrvaldati lumi ja jää vaid osaliselt alles 02.03.2010.a ning seetõttu sai 11.03.2010.a võimalikuks 15aastase tüdruku vigastuste tekkimine katuselt kukkunud jääkamakatest. Selle juhtumi tõttu oleks MM pidanud aru saama, et tegemist on üliohtliku rikkumisega, mis seab ohtu sellise olulise õigushüve nagu seda on inimeste elu ja tervis ning seetõttu oleks vähemalt pärast 11.03.2010.a tulnud katuselt lumi ja jää ära kõrvaldada täies ulatuses nagu nõuab seda heakorra eeskirja vastav säte. KÜ Ikaros seadusliku esindajana MM tunnistas, et alles 16.03.2010.a kõrvaldati lumi ja jää katuselt täies ulatuses ning seetõttu ei saa antud juhul rääkida ühestki kergendavast asjaolust. Kohtuväline menetleja arvestas seega otsuse tegemisel ja karistuse määramisel kõiki KarS-s § 56 lg 1 sätestatud karistuse määramise aluseid. Antud asjas oli kindlaks tehtud juriidilise isiku süü ning kergendavad ja raskendavad asjaolud antud juhul puudusid. Õigusvastane tegu oli toime pandud 4 vähemalt hooletusest, sest vaatamata sellele, et antud asja vastu oli suur avalik huvi ning seda inimese elu ja tervist ohustanud kohta kajastati pidevalt pressi ja meediakanalite kaudu, jättis KÜ Ikaros katuselt lume ja jää kõrvaldamata s.o seda tehti osaliselt ehk puudlikult, mis tingiski uute jääpurikate kiire tekke ning nagu 14.03.2010.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fotodelt on selgelt näha. Karistamata jätmine ei mõjuta süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning kohtuväline menetleja arvestas antud juhul karistuse määramisel õiguskorra kaitsmise huvisid, sest vaatamata sellele, et tegemist oli erakordse talvega, kus sademete hulk oli tõesti suur, hoiatati ehitise omanikke pidevalt meedia kaudu katusel oleva lume ja jää ohtlikkusest ning teavitati, et katusel olev lumi ja jää ohustab inimeste elu ja tervist. Seetõttu olukorras, kus katuselt alla kukkunud lumi ja jää ohustavad inimeste elu ja tervist, oli sanktsioonimäärast natuke alla poole sanktsiooni kohaldamise puhul kohtuvälise menetleja hinnangul tegemist õiglase karistusega, mis kinnitaks inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja kommentaar juhtunu kohta on asjassepuutumatu, kuna see isik ei ole menetleja ja teiseks ei kommenteerinud juhataja mitte väärteoasja nr 10013752 menetluse käiku, vaid 27.02.2010.a ja 11.03.2010.a alustatud väärteomenetlusi, mis lõpetati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt 24.03.2010.a VTMS §-le 29 lg 1 p 4 alusel. Väärteoasjas nr 10013752 alustas menetleja väärteomenetlust seetõttu, et munitsipaalpolitsei patrull tuvastas 14.03.2010.a s.o kolm päeva pärast 11.03.2010.a Kaubamaja tn 6 aadressil toimunud õnnetust tütarlapsega, samas kohas uue rikkumise. Väärteoasjas nr 10013752 oli kohtuväliseks menetlejaks Jaanus Kivi, kes on karistuste määramisel ja otsuste tegemisel iseseisev ja erapooletu ning seetõttu ei ole ta seotud ameti juhataja poolt meedias antud arvamusega. Kohtu seisukoht ja otsuse põhjendused Kohus on saatnud kaebuse koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitanud tema seisukoha kaebus suhtes. Ei kaebuse esitaja ega kohtuväline menetleja ei ole nõudnud asja arutamist kohtuistungil, nad on vaid avaldanud soovi istungi toimumisel sellest osa võtta. Kohus leiab, et asja lahendamiseks kohtuistungil vajadust ei ole ning et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele, vaidlustatud kirimenetluse otsus tühistamisele ja väärteoasja menetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, mille kõrvaldamine kaebemenetluses ei ole võimalik. Kuivõrd kohus pidas vajalikus väärteotoimiku ja kohtuvälise menetleja seisukoha väljanõudmist, puudub kohtul võimalus vaidlustatud otsuse tühistamiseks määrusega VTMS § 119 lg 1 alusel. VTMS § 133 p 6 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamisel otsustama, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust. Kohus on seisukohal, et kuivõrd 31.03.2010.a kiirmenetluse otsusest ei nähtu, kes oli(d) juriidilise isiku huvides juriidilisele isikule etteheidetava teo toimepannud füüsiline/(sed) isik(ud), ei ole väärteoasja kaebemenetluses võimalik menetlusaluse isiku vastutuse eeldusi tuvastada. Kuivõrd sellist väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist ei ole kaebemenetluses võimalik kõrvaldada, tuleb vaidlustatud kiirmenetluse otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kiirmenetluse kohaldamise korral ei ole kohtulikus kaebemenetluses kaebusele kirjaliku seisukoha esitamisega võimalik kõrvaldada ei teokirjelduse sõnastamisel ega tõendite hindamisel tehtud vigu. VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses märkida teo lühikirjeldus ja see kirjeldus 5 peab sisaldama kõiki asjaolusid, mis on vajalik teo kvalifitseerimiseks väärteona. Analoogselt peab VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt väärteo lühike kirjeldus olema märgitud väärteoprotokollis. Väljendid „lühikirjeldus“ ja „lühike kirjeldus“ on sisult samased. Riigikohus on 06.10.2006.a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-80-06 märkinud, et „Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (s.t süüdistuse sisu).“ Juba 07.12.2007.a on Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-84-07 otsuse p 8 märkinud, et „Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuvalt KarS § 14 lg-st 1 juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis.“ 26.09.2008.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p.-s 9.2 kohtuajas nr 3-1-1-43-08 on täiendavalt märgitud, et „tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. /…/ Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja (alates 28. juulist 2008 kehtivas KarS § 14 sõnastuses võib selleks olla ka äriühingu pädev esindaja). Seega tuleb kindlaks teha ka seda, kuidas olid asjassepuutuvad ülesanded jagatud juhatuse liikmete ja teiste töötajate vahel, mis võimaldab anda hinnangut menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. Vastasel juhul oleks juriidilise isiku vastutuse kindlakstegemisel tegevusetusdeliktide puhul alati võimalik viidata sellele, et äriühingu kohustuste täitmise eest vastutab tema juhatus ja sellega ka piirduda.“ Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud ka seisukohta, et „kohtuvälises menetluses teo toimepannud füüsilise isiku tuvastamata jätmine on rikkumine, mida ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada“ (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.03.2006. a otsus asjas nr 3-114-06, p 5; 10.04.2006.a otsus asjas nr 3-1-1-7-06, p 10; 06.10. 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06, p 6.3; 07.05.2007. a otsus asjas nr 3-1-1-18.07, p 8; 05.12.2007.a otsus asjas nr 3-1-1-64-07 p 10). Käesoleval juhul on Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 31.03.2010.a kiirmenetluse otsuse kohaselt menetlusaluseks isikuks juriidiline isik Korteriühistu Ikaros. Väärteotoimikus sisalduvast äriregistri teabesüsteemi andmete väljatrükist Korteriühistu Ikaros (registrikood 80239560) nähtub, et seisuga 31.03.2010.a oli ühistu juhatuse liikmeteks kolm füüsilist isikut. Kiirmenetluse otsuses sisalduvad väärteo lühikirjelduses ei ole kohtuväline menetleja aga vaatamata Riigikohtu pikaaegsele korduvale ja järjekindlale praktikale nimetatud mitte ühtegi väärteo toimepanemise ajal 14.03.2010.a kell 09:15 korteriühistu Ikaros juhatuse liikmeks olnud füüsilist isikut, kelle käitumine korteriühistule kui juriidilise isikule omistatud on. Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, kas Korteriühistu Ikaros liikmete vahel valitses seisuga 14.03.2010.a tööjaotus või mitte ning kes ühistu juhatuse liikmetest juriidilise isiku huvides koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toime pani. Väärteo lühikirjelduse osas on omistatud õigusvastane käitumine läbivalt kas juriidilisele isikule endale või mitmele tema juhatuse liikmele, (väljendid „Korteriühistu Ikaros rikkus“, 6 „korteriühistu Ikaros juhatuse liikmed ei täitnud“, „tegu hooletuse vormis on toime pandud korteriühistu Ikaros juhatuse liikmete poolt“). Üksnes üldsõnaliselt ühistu juhatuse liikmetele ehk mitmele isikule osundamisega füüsilise isiku tuvastamise nõue täidetud ei ole. Kolmeliikmelise juhatuse puhul saab juhatuse liikmetest mitmuses rääkida nii pidades silmas kahte kui ka kolme juhatuse liiget. Kohtuvälise menetleja kirjalikust vastusest nähtub pealegi, et õigusvastaselt käitunud füüsiliseks isikuks on peetud üksnes Märt Mõtust, kes ainsa nimetatuna ei saa aga samaaegselt moodustada isikute mitmust ja teda ei ole väärteo kirjelduses ka nimeliselt ära märgitud. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses esitatud väide, et isik, kes tegutses juriidilise isiku huvides kõigi korteriühistu liikmete nimelt, oli menetluse käigus kindlaks tehtud ja et selleks oli just Märt Mõtus, kiirmenetluse otsuse puudusi ei kompenseeri. Samuti ei vähenda menetlejal lasuvat menetlusõiguse järgmise kohustust avalikkuse suur huvi väärteo asjaolude vastu ega samal sündmuskohal varem aset leidnud sündmused. Kuivõrd väärteomenetluses ei ole üheselt kindlaks määratud (kiirmenetluse otsusest ei nähtu) füüsilist isikut, kes oleks tegutsenud korteriühistu huvides ja kuna selline väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine tingib vältimatult vaidlustatud otsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise, puudub kohtul vajadus asuda hindama väärteoasjas kiirmenetluse otsuse tegemise ajaks kogutud tõendeid ning võimalus tuvastada Korteriühistu Ikaros käitumise vastavust KOKS § 66² lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele. Kohus peab siiski vajalikuks osundada, et kiirmenetluse otsuses sisaldub väide, et juhatuse liikmetel on tegutsemiskohustus vastavalt korteriühistu sisekorrale ja põhikirjale. Ei ühistu sisekorda ega põhikirja kiirmenetluse otsuses aga tõenditena loetletud ei ole ning selliseid dokumente väärteotoimikus ka ei leidu. Seega on kohtuväline menetleja tuginenud kiirmenetluse otsuses tõenditele, mida ei ole väärteomenetluses kogutud ega uuritud või esitanud otsuses paljasõnalise järelduse. Samal ajal on otsuses jäetud asjas kogutud tõenditest täiesti hindamata Korteriühistu Ikaros 17.03.2010.a "õiend katusepuhastustööde kohta jää puhastamisel kinnimakstud arvete alusel" ning sisuliselt ka nii 17.03.2010.a tunnistajana kui 31.03.2010.a menetlusaluse isiku seadusliku esindajana üle kuulatud Märt Mõtuse ütlused. Kuna kohtuväline menetleja jättis asjas kogumata ja kontrollimata olulised tõendid (ei ole kuulanud üle Korteriühistu Ikaros juhatuse liikmeid Kalle Uibot ega Harri Jankovskit) ja jätnud tähelepanuta Märt Mõtuse väited ühistu katusepuhastuskohustust mõjutanud objektiivsete asjaolude kohta (tööde tellimuste täitmise aeg), saab käesoleval juhul teha ka järelduse, et kiirmenetluse otsuse tegemise ajaks ei olnud rikkumise asjaolud selged. Väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavate asjaolude kindlaks tegemata jätmine on aga samuti väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, nimelt on vastavalt VTMS § 55 lg 1 väärteo toimepanemise asjaolude selgus kiirmenetluse kohaldamise lubatavuse esimene eeldus. Marie Tammsaar Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.