KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.mai 2010.a Paide Kriminaalasja number 1-10-5915 Erakorraline ettekanne 23586 Kohtunik Sirje Lahesoo Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Egle Haossar Kriminaalhooldusalune Janar Kalvik, isikukood 38707134917, elukoht xxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
- Pikendada Janar Kalvik’ule määratud katseaega 4 (nelja) kuu võrra.
- Määrus saata teadmiseks Janar Kalvik’ule ja kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 06.08.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-9556 tunnistati Janar Kalvik süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 3 kuud, mis jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Janar Kalvik 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Erakorralise ettekande esitamise aluseks on asjaolu, et Janar Kalvik ei ole täitnud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nii oli J.Kalvik kohustatud ilmuma registreerimisele 03.02.2010.a, kuid ei teinud seda. Samuti ei ilmunud ta registreerimisele 10.02.2010.a ega ka märtsikuus. Kontrollimisel selgus, et J.Kalvik lahkus kriminaalhooldaja loata teise riiki, kust tal tekkisid probleemid Eestisse tagasi naasmisega. Lisaks on J.Kalvik katseaja jooksul toime pannud ka ühe väärteo, mille eest määratud karistus, rahatrahv, on tasumata. J.Kalvik olevat jaanuaris 2010 võtnud ennast töötuna arvele, kuid juba veebruaris tema töötustaatus katkes, sest J.Kalvik ei ilmunud ka Töötukassasse registreerima. Kõigele eeltoodule vaatamata leiab kriminaalhooldaja, et J.Kalvik on juhtunust õppetunni saanud ja järeldused teinud. Seetõttu palub kriminaalhooldaja pikendada J.Kalvik’u katseaega 2 kuud. Kohtu põhjendused Asjas esitatud ja uuritud materjalid kinnitavad, et Janar Kalvik’ule jäeti kriminaalasjas mõistetud karistus, vangistus, kohaldamata ja seda tingimusel, et J.Kalvik katseaja jooksul täidab käitumiskontrolli nõudeid ega pane toime tahtlikku kuritegu. Käitumiskontrolli nõudeid pidi Janar Kalvik täitma täpselt ja seda ilma eranditeta. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe andmed kinnitavad, et Janar Kalvik on korduvalt rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erakorralise ettekande kohaselt J.Kalvik isegi ei teavitanud kriminaalhooldajat registreerimisele mitteilmumisest ja/või ilmumata jätmise põhjustest. Janar Kalvik’u mitteilmumist registreerimisele ei õigusta asjaolu, et ta viibis Hispaanias ega saanud sealt tagasi Eestisse. J.Kalvik’ul oli kohustus elada kohtu määratud elukohas ning sellest elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks pidi ta taotlema kriminaalhooldusametnikult luba. Seda J.Kalvik ei teinud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et J.Kalvik on jämedalt rikkunud kontrollnõudeid. Oma sellise käitumisega on J.Kalvik kohtu arvates igati näidanud, et ta ei ole valmis elama õiguskuulekana. Kohtu sellist arvamust toetab ka asjaolu, et J.Kalvik on katseaja jooksul toime pannud väärteo, lisaks ei ole J.Kalvik ka täinud talle väärteoasjas määratud karistust. Vastupidiselt kriminaalhooldaja seisukohale ei leia kohus ei J.Kalvik’u käitumises ega ka tema seletuses mingeid märke sellest, et J.Kalvik oleks saanud „elu suurima õppetunni“ ja/või teinud järeldusi oma tegudest. Erakorralises ettekandes avaldatu, et J.Kalvik on valmis alluma kriminaalhoolduse nõuetele, on üllatav. Süüdimõistetul on kohustus alluda kriminaalhooldusele ning kui ta seda ei tee, tuleb karistus, mis tema suhtes kohaldamata jäeti, pöörata täitmisele. Kriminaalasi nr 1-10-5915 Kui aga kriminaalhooldaja tõepoolest on veendunud, et vaatamata J.Kalvik’u poolt toimepandud jämedale kontrollnõuete rikkumisele, on tema suhtes mõistlik ja otstarbekas jätkata kriminaalhooldust, st mitte pöörata karistust reaalselt täitmisele, annab kohus selleks võimaluse. Samas – katseaja pikendamine pelgalt kriminaalhooldaja taotletud kahe kuu võrra on J.Kalvik’u kontrollnõuete rikkumisi ja nende raskust arvestades ilmselgelt põhjendamatult lühike ega mõjuta süüdimõistetut mingilgi viisil edaspidi hoiduma nii kontrollnõuete rikkumisest kui õigusvastasest käitumisest üldse. Karistusseadustiku § 74 lg 4 mõtte kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muuhulgas pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra. Hinnates J.Kalvik’u poolt toimepandud kontrollnõuete rikkumisi ja nende raskust kogumis leiab kohus, et mõistlik ja põhjendatud on J.Kalvik’u katseaega pikendada kriminaalhooldaja taotletus märgitust suuremas ulatuses, st 4 kuu võrra. Sirje Lahesoo Kohtunik