Obsah (4)

§ 82§ 209§ 64§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.mail 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-10-5547 Kohtunik Inna Kirsipuu täitmiskohtunikuna Avaldus Eduard Milštein´i avaldus

§ 82

lg 1 p 2 kohus MÄÄRAS: Lõpetada Eduard Milštein suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2005/301 Jõgeva Maakohtu 28.09.2004 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-249/03 ekspertiisitasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Eduard Milšteini töötasu, vara ja arveldusarve aresti alt täitemenetluse nr. 072/2005/301 raames. Määruse ärakiri saata Eduard Milšteinile ja kohtutäitur Risto Küttile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Jõgeva Maakohtu 28.09.2004 kohtuotsusega tunnistati Eduard Milštein süüdi KrK § 15 lg 2 – 139 lg 2 p 3 järgi ning karistati rahalise karistusega 5060 krooni. Samuti mõisteti ta süüdi KrK § 195 lg 2;

§ 209

lg 2 p 3 järgi ning karistati

§ 64lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu vangistusega, kohaldades katseaega 3 aastat.

Kohtuotsusega mõisteti süüdimõistetult solidaarselt V.Martoviga välja ekspertiisitasu 2875 krooni. Kohtuotsus jõustus 08.10.

1. 28.04.2010 saabus Viru Maakohtusse Eduard Milšteini avaldus, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2005/301 ekspertiisitasu sissenõudmises seoses nõude aegumisega. 1 Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Jõgeva Maakohtu 28.09.2004 otsuse nr 1249/03 alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2005/
2. Kohtutäitur on saatnud võlgnikule täitekutse ettepanekuga nõue vabatahtlikult täita ja samuti otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. 05.04.2005 koostas täitur vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti ning 07.01.2009 rahalise nõude (töötasu) arestimise akt. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Eduard Milšteini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud

§ 82

sätestatud tähtaja jooksul.

§ 82

lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel

redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna

§ 5

lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Toimiku materjalidest on näha, et Jõgeva Maakohtu 28.09.2004 kohtuotsusega karistati Eduard Milšteini KrK § 15 lg 2 – 139 lg 2 p 3; 195 lg 2;

§ 209lg 2 p 3 järgi, mis jõustus 08.10.2004.

Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Eduard Milštein suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 08.10.2007 (08.10.2004 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad

§ 82lg 2 näidatud aegumise peatumise alused.

Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt

§-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid

§ 82lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks.

Vastavalt

§-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka 2 sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele

§ 82lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu.

Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab

§ 82

lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt

§-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks Eduard Milšteinilt 28.09.2004 kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 08.10.2007 (alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 28.09.2004 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 08.10.2004 on käesolevaks hetkeks möödunud

§ 82lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks.

Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud

§ 82lg 2 kohaselt.

Kohus leiab, et Jõgeva Maakohtu 28.09.2004 otsuse jõustumisest 08.10.2004 kuni käesoleva ajani on möödunud üle kolme aasta, seega ka aegumise tähtaeg ekspertiisitasu sissenõudmiseks kooskõlas

§ 82lg 1 p 2 kohaselt on möödunud.

Kohtunik Inna Kirsipuu 3