p 1/, juhtis mootorsõidukit Renault 19TS registreerimisnumbriga XXX XXX, liikudes Tallinnas Mustamäe haigla poolt mööda Retke teed alla, ületades Tammsaare tee ristmiku suunaga Nõmme teele Linnu tee suunas, ületades asulas lubatud suurimat sõidukiirust /50 km/h/, liikudes kiirusega 83-94 km/h pärisuunavööndi esimeses sõidureas /
p 1/, olles alkoholi tarvitamise tagajärjel häiritud kehaliste funktsioonidega, ei kohandanud sõidukiirust arvestades tee ja sõiduki seisundit /oli teadlik, et auto oli vana; pidi olema teadlik, et autol puudus tehniline ülevaatus LS § 13 lg 1/ ning muid liiklusolusid selliseks, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees /
/, ei tulnud XXXXX XX maja juures sõiduauto juhtimisega toime, kaldus paremale teepeenrale, tegi intensiivse manöövri vasakule ning kaotas juhitavuse, mille tagajärjel läks auto külglibisemisse, paiskus vastu vasakut äärekivi ja tänavavalgustuse posti, rullus üle katuse ning jäi seisma parempoolsele küljele sõiduteel, põhjustades sõiduautos tagaistmel olnud sõitjatele J. M.’ile ja M. H.’ile tervisekahjustused. M. H.’i tervisekahjustused olid eluohtlikud – VI kaelalülikeha killunenud murd seljaaju kahjustusega, jäsemete halvatus, parema küünarluu lahtine murd, parema abaluu murd. J. M.’i tervisekahjustused – parema küünarliigese põrutus verevalumiga, rindkere ja mõlema põlve põrutus ei põhjustanud ohtu elule. Peeter Grebin rikkus järgmisi liiklusnõudeid:
p 1 /juht ei tohi olla joobeseisundis; Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/, põhjustades liiklusnõuete eiramise tagajärjel liiklusõnnetuse/; § 124 p 1 /Suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h/ ja LS § 13 lg 1 /liikluses on lubatud kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele/. Oma tegevusega pani Peeter Grebin toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2 Maakohus tunnistas Peeter Grebin’i süüdi KarS § 422 lg.1 järgi ning karistas 2 (kahe) aastase vangistusega. KarS § 65 lg.2 alusel suurendas mõistetud karistust 10.11.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust, võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõistis Peeter Grebin’
3 (kolm) aastat, 11(üksteist) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges tema karistuse kandmisele asumise päeva. KarS § 50 lg.1 alusel lisakaristusena võttis Peeter Grebin’lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 aastaks. APELLATSIOON: Apellant- kaitsja vaidlustab kohtuotsust täies ulatuses, palub otsus tühistada ja uue otsusega P.Grebin õigeks mõista. Apellant ei nõustu asjaoluga, et kriminaalasja osalise lõpetamise määrus on tõendina arvestatav. Määrus on menetleja menetlusotsustus ja kohus ei saa arvestada tõendina varasemas menetluses tehtud otsustust. Õnnetuse hetkel autos viibinud isikute seisukohad tuleb välja selgitada ülekuulamise käigus. Kaitsja meelest pole vastuvaidlematult tõendatud sõiduki tegelik juht. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et ümberlükkamatult on tõendatud alkoholijoobe olemasolu P.Grebin’i l pärast liiklusõnnetust. Tema reaktsioonivõime oli normaalne, aja ja koha tajumine selge. Pole tõendatud õnnetuse toimumine P.Grebin’i süül. Sõiduki juhitavuse kadumise põhjustas tagaratta ootamatu eraldumine. Seda kinnitas tunnistaja T. K.. Kohus on nõustunud nõrgema kinnitusega tagaratta eraldumisega, kuid on pidanud seda vaid võimalikuks kontaktil äärekivi ja tänavapostiga. Veerev ratas võis veereda varurattaga samasse punkti. Kui apellatsioonikohus ei mõista P.Grebinit õigeks taotleb kaitsja tema karistamist tunduvalt väiksemas määras. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni osaliselt. Kinnitas, et õnnetuse toimumise hetkel oli tema autoroolis ja selles vaidlus puudub. Muus osas palus apellatsiooni rahuldamist. Apellant- kaitsja loobus apellatsioonis märgitud vaidlusest õnnetuse hetkel sõiduautot juhtinud isiku osas, muus osas toetas apellatsiooni ja palus apellatsiooni rahuldamist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. 01.07.2009 aastal jõustunud seaduste muudatused antud kriminaalasjas tehtud otsuse muutmist kaasa ei too. Alkoholijoove oli tuvastatud seaduslikult ning P.Grebinile esitatud süüdistuse puhul pole alkoholjoobe aste oluline. Mõistetud karistus on põhjendatud, vastab nii süü suurusele kui süüdlase isikule. Palus jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised
idis, et maakohtu otsus apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Maakohus on jälgitavalt põhistanud oma järeldusi ning on hinnanud kogutud ja vahetult uuritud tõendeid nende kogumis, on osade tõendite ebausaldusväärsust põhjendanud. 3 Tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt on arusaadav kohtu siseveendumuse kujunemine. Otsuses on ära toodud KarS § 422 lg 1 ettenähtud koosseis ja piisava selgusega põhistatud süüdistatava poolt toimepandud teo vastavust KarS 422 lg 1 sätestatud deliktistruktuuri elementidele. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks juba maakohtu poolt analüüsitud tõendeid uuesti hinnata, tõendite ümberhindamiseks seaduslikud alused puuduvad. Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid apellatsiooni põhilistele väidetele hinnangu andmisega. Vastavalt kohtuistungi protokollile on süüdistatav P.Grebin tunnistanud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtis sõiduautot tema. On esitanud oma versiooni õnnetuse põhjuste kohta/ II kd. t.lk. 46/. Ka apellatsioonikohtu istungil süüdistatav kinnitas, et õnnetuse hetkel oli tema sõiduauto juhiks. Seega õnnetuse hetkel roolis olnud isiku suhtes vaidlused puuduvad ning ringkonnakohtu istungil nii süüdistatava kui kaitsja poolt selles osas apellatsioonist loobumine oli asjakohane ja kohtule siduv. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on kohus kooskõlas tõendite kogumiga tuvastanud ka fakti, et P.Grebin rikkus
p 1 / juht ei tohi olla joobeseisundis/ nõudeid ehk on seaduslikult lugenud tõendatuks, et P.Grebin juhtis õnnetuse toimumise ajal sõiduautot joobeseisundis. Asjaolu, et joobe tuvastamise protokolli kohaselt oli O.Grebini reaktsioonivõime normaalne ja aja ja koha tajumine selge, millistele tunnustele viitab kaitsja oma apellatsioonis, ei anna alust tuvastada, et alkoholijoobes olek pole kinnitust
idnud. Sündmuskohal tuvastati mõõteriistaga, et P.Grebin oli alkoholijoobes, millega P.Grebin nõustus ega nõudnud ei joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisaldust veres. Lisaks indikaatorvahendi alusel joobe tuvastamisele on protokollis ära toodud alkoholjoobe tunnuste olemasolu faktidel, et kõne oli häiritud, kõnnak oli kergelt taaruv, silmadel esines punetus ning P.Grebini suust oli tunda alkoholi lõhna/ t.lk. 19/. Seega on lisaks indikaatorvahendi näidu protokollimisele kirjeldatud politsei poolt isikul esinevaid alkoholjoobe tunnuseid ning on täidetud ka kaitsja poolt viidatud käesoleval ajal kehtiva politseiseaduse § 158 lg 3 ettenähtud nõuded. Kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et KarS § 422 lg 1 esitatud süüdistuse korral ei ole joobeastme kindlakstegemine oluline. Kohtuistungi protokolli kohaselt on süüdistatav P.Grebin andnud ütlusi, et haiglasse sõitmiseks baarist lahkudes, ta esilagu keeldus autot juhtimast kuna oli tarvitanud õlut. Tema istus autorooli siis kui T. K. oli pärast sõidu alustamist teinud avarii ja sõitnud otsa taksole/ II kd. t.lk 45 pöördel/. Seega on ka P.Grebin tunnistanud et tarvitas enne autorooli istumist alkoholi. Maakohus on piisava selgusega ja tõenditele tuginevalt kummutanud kaitsja apellatsioonis esitatud väited sellest, et õnnetus toimus seetõttu, et auto tagaratas ootamatult eraldus ning süüdistatava süü õnnetuse põhjustamises pole tõendatud. Apellandi väide nagu oleks ekspert kohtus selgitanud, et ekspertiisi teostamise ajal ta ei pööranud tähelepanu mittekohasele laagrile, on kolleegiumi hinnangul eksitav. Maakohtu istungil kaitsja küsimusele veermiku osadel töötlemise või ümberehituse jälgedest on ekspert vastanud, et midagi ebaharilikku ta ei täheldanud. Kinnitas, et rattalaager oli purunenud ekspluatatsioonijõududest suuremate jõudude tagajärjel. Apellatsioonis tunnistaja T. K. ütlustele tehtud viide pole antud juhul asjakohane. T. K. ei viibinud õnnetuse toimumise ajal sõiduautos. Õnnetusest teab vaid teiste käest kuuldu alusel. On tõepoolest andnud ütlusi, et auto tagarattalaager oli vahetatud, arvas, et ratta eraldumine võis õnnetuse põhjustada, kuid selline tunnistaja üldine oletus ei oma tõenduslikku tähendust. 4 Kohtukolleegium
iab, et maakohus on asjakohaselt kummutanud kaitsja ja süüdistatava eeltoodud väited muuhulgas ka sündmuskoha vaatlusprotokollile hinnangu andmisega. Sealt nähtuvalt algavad metalse esemega tekitatud kraapejäljed, ligi kakskümmend meetrit pärast lohisemisjälge, mis algab Linnu tee poole suunduval teelõigul ja lõpeb haljasalal, pikkuseks on 26.6 meetrit. Eraldi tõendamist ei vaja asjaolu, et kui sõiduauto ratas eraldub ning auto liigub asfaltbetoonkattega teel edasi metalse tagasilla osa peal, tekivad kraapejäljed aga mitte rehvi lohisemisjäljed. Seega on tuvastatav fakt, et auto kaotas juhitavuse juba enne kui ratas eraldus. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et P.Grebini poolt sõiduki juhtimise käigus liiklusnõuete rikkumine, millega ettevaatamatusest põhjustati M. H. raske tervisekahjustus on tõendatud. P.Grebini käitumises on tuvastatavad KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo koosseisulised tunnused, ta on süüdistuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Apellant on
idnud, et 2 aastane vangistus on liialt range ning selles osas kuulub otsus tühistamisele. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seaduses ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid, mis oleksid jäänud maakohtu poolt tähelepanuta apellatsioon ei sisalda. Liiklusõnnetuse tagajärjed ja kannatanutel pretensioonide puudumine olid maakohtule teada, selliste asjaoludega on maakohus arvestanud. P.Grebini võimalik alkoholijoobe aste on maakohtu poolt arvestatud. Kohus on arvestanud ka asjaoluga, et P.Grebin asus autot juhtima T. K. tervisliku seisundi tõttu, kuigi faktiliselt toimus liiklusõnnetus juba pärast seda kui T. K. oli haiglasse toimetatud. Maakohus on õigustatult arvestanud karistuse mõistmisel ka süüdlase isikuga. P.Grebin pani uue kuriteo toime katseajal. Vastavalt karistusregistri väljavõttele on P.Grebinit kümneid kordi karistatud liiklussüütegude toimepanemiste eest ning seda ka pärast 2005 aasta maid, ehk vaidlustatud kriminaalasjas toimunud liiklusõnnetust/ II kd. t.lk. 32-43/. Kohtukolleegium
iab, et selline järjepidev liiklusnõuete rikkumine on maakohtu poolt õigustatult hinnatud ükskõikse ja hoolimatu suhtumisena liikluskorda, seadustesse, kaasliiklejatesse. Kohtukolleegium
iab, et mõistetud 2 aastane reaalne vangistus on maakohtu poolt põhjendatud, kooskõlas KarS § 56 nõuetega, ning selle tühistamiseks ringkonnakohtu poolt seaduslikud alused puuduvad. Kuna süüdlane pani uue kuriteo toime eelmise otsusega määratud katseaja kestel on kohus P.Grebinile karistuse mõistmisel seaduslikult kohaldanud KarS § 65 lg 2 sätestatut. KarS § 50 kohaldamine on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonis lisakaristuse mõistmist vaidlustatud ei ole. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 06 mai 2009 otsuse P.Grebini süüdistusasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 01.07.2009 aastal oli kaitsja poolt ringkonnakohtule esitatud taotlus riigi õigusabi tasu maksmise kohta summas 1062.00 krooni apellatsiooni koostamise eest. Ringkonnakohtu istungil kaitsja kinnitas, et ta kaitseb P.Grebinit apellatsioonikohtus
pingulise kaitsjana ning esitamata uut taotlust õigusabi hüvitamise kohta, palus õigeksmõistva otsuse tegemisel võtta aluseks tema poolt varem esitatu. Ringkonnakohus jättis maakohtu süüdimõistva otsuse muutmata, seega vastavalt KrMS § 185 lg 2 jäävad menetluskulud P.Grebini kanda ning süüdistatava kasuks riigilt menetluskulude väljamõistmiseks seaduslikud alused puuduvad. 5 IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA PAAVO RANDMA Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 07 06 2010 otsusega nr 3-1-1-118-09 RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.