KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-3674 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vitali ZELENINI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Vitali ZELENIN sünd. 13.08.1981, isikukood 38108133711, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 22.03.2002 ja lõpp 22.03.2014 Jätta Vitali ZELENIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGINI taotlus ja määrata tema poolt Vitali ZELENINILE osutatud õigusabi tasu suuruseks 1644 (üks tuhat kuussada nelikümmend neli) krooni (s.h. kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamiseha kohtus osalemine 250 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 700 krooni, sõidukulu 420 krooni, käibemaks 274 krooni). Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN) makstud tasu summas 1644 (üks tuhat kuussada nelikümmend neli) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 1 Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Zelenini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vitali Zelenin on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 19.02.2004 otsusega Kriminaalkoodeksi (KrK) §101 p.1, 7 ja §141 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud liitkaristusega 12 aastat vabadusekaotust alates 22.03.
- Viru Ringkonnakohtu 27.04.2004 otsusega jäeti Narva Linnakohtu otsus muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 8 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on osalenud Murru Vanglas 01.06.2007 – 04.04.2008 majandustöödel, koristajana. Viru Vanglas osaleb alates 05.05.2008 majandustöödel, koristajana. Perioodil 04.11.2009 – 12.02.2010 osales kinnipeetav vabanemiseelses sotsiaalprogrammis, mis hõlmas praktilisi nõuandeid, sotsiaalseid teadmisi ja oskusi vanglast vabanemisel toime tulla. Kinnipeetaval puudub riigikeeleoskus ja motivatsioon õppida eesti keelt. Raske peatrauma tagajärjel on tal raskusi lugemise ja kirjutamisega. Kuna kinnipeetav vanglas töötab, on see ka tema sissetulekuallikas. Kinnipeetav on teadlik oma hagidest ja motiveeritud neid tasuma. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja õde, vend viibib Viru Vanglas. Samas on ema käinud kinnipeetavaga kokkusaamisel vaid 3 korda. Enne vangistust oli kinnipeetaval riskeeriv elustiil, ta suhtles kriminaalse taustaga isikutega ja tegeles ebaseadusliku tegevusega. Kuigi kinnipeetav on esimest korda kriminaalkorras karistatud, on tal välja kujunenud kriminaalne mõtteviis. Verbaalsel ja mitteverbaalsel suhtlemisel kasutab kinnipeetav sageli vangla subkultuurile omaseid sõnu ja žeste. Kinnipeetav õigustab osaliselt oma kuritegelikku käitumist, motivatsiooni sellest loobuda võib pidada madalaks, kuna ta on vanglas rikkunud sisekorraeeskirju. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus, tal on kõrgenenud enesehinnang, ta on iseloomult egotsentriline, kergesti ärrituv. Vestlusel on kinnipeetav umbusklik, tõrjuv, ülbe, tema sotsiaalsed oskused vajavad arendamist. Kinnipeetav on impulsiivse iseloomuga, võib kasutada vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks, kriisisituatsioonides võib kaotada enesekontrolli, võib olla agressiivne nii verbaalselt kui füüsiliselt. Kriminaalkorras karistatud ühel korral. Tasumata rahalisi nõudeid on summas 16 814,15 krooni. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo iseloomu ja ajendeid, Vangisest võetud iseloomustust, kinnipeetava terviseprobleeme, leidis kriminaalhooldusametnik, et tema poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kinnipeetav võib olla ohtlik teiste inimeste jaoks, kui on alkoholijoobes ning grupi mõju all. Vaatamata sellele, et vabaduses on kinnipeetaval olemas peamised vajalikud elamistingimused, on olemas liiga suur risk, et kinnipeetav ei suuda täita kontrollnõudeid 4-aastase katseaja jooksul. Vabanemise korral on kinnipeetav soovinud asuda elama ema juurde xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus käib remont, kuid kõik elamistingimused on olemas. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on nende pere sissetulek 12 000 – 13 000 krooni kuus, mille moodustab tema töövõimetuspension ja tema kasvatada olevate tütrelaste toitjakaotuspensionid. Ema sõnade kohaselt on temal pojaga head suhted, suhtlevad 2 peamiselt telefoni teel, kuna kinnipeetav ei oska kirjutada. Ema ootab poja vabanemist vanglast, kuna vajab kodus majapidamistöödel abi. Ema on nõus poega vabanemise korral aitama ja ema arvab ka, et poeg saab vabanedes uuesti taotleda töövõimetuspensionit. Kinnipeetavale on määratud töövõimetus xxx. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: probleemid seoses tervise seisundiga, alkoholi tarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, majanduslik toimetulek, mõtlemine ja käitumine. Maakohtu istung Kinnipeetav Vitali Zelenin taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et hakkab vabanedes aitama ema ja kasvatama õe lapsi, kelle vanust ta ei tea. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud, kuna leidis, et vabastamine on ennatlik ja järelejääv katseaeg liiga pikk. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja seletas, et kinnipeetava praegused raskused ei kao ka 4 aasta pärast vabanemisel tähtaegselt. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, käesolevat karistust kannab raske I astme isikuvastase kuriteo eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 8 distsiplinaarkaristust, mis hetkel ei ole kehtivad. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus remonditud on vaid üks tuba ja kus käesoleval ajal elavad lisaks kinnipeetava emale veel 2 alaealist (sünd. 2000 ja 2003) kinnipeetava õe last, kes on kinnipeetava ema ülalpidamisel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav egotsentriline, kergesti ärrituv, tõrjuv, ülbe, impulsiivse iseloomuga, võib kasutada vägivalda ja olla agressiivne ka füüsiliselt. Kinnipeetav kasutab sageli vangla subkultuurile omaseid sõnu ja žeste ning motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda kinnipeetaval puudub. Maakohus leiab, et sellise iseloomu ja käitumisega isiku elamaasumine 2-toalisesse ülerahvastatud korterisse koos 10- ja 7-aastase lapsega ei ole mõistlik ja maakohus ei pea seda võimalikuks. 3 Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel garanteeritud töökoht. Maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et hakkab vabanemise korral tööd otsima ja senikaua peab teda materiaalselt üleval ema. Kui suur on aga ema sissetulek, kinnipeetav nimetada ei osanud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuse kohaselt on kinnipeetava ema töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on töövõimetuspension. Arvestades seda, et lisaks raskele isikuvastasele kuriteole on kinnipeetav toime pannud ka röövimise, kinnipeetaval on madal haridustase ning puuduvad töökogemus, -oskused ja -harjumus, ta võib olla füüsiliselt agressiivne, on suur oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav vabaduses toime uued kuriteod. Viru Maakohtu istungil ei suutnud kinnipeetav kirjeldada oma elu vabanemise korral. Tal puuduvad igasugused ettekujutused materiaalsest olukorras tänapäevases situatsioonis, kindlad eesmärgid ja plaanid ning teed nende lahendamiseks ja nendeni jõudmiseks. Ta kinnitas vaid, et hakkab vabanemise korral aitama ema ja kasvatama õelapsi. Kinnipeetav viibib vangistuses alates märtsist 2002 ja enne vangistust elas koos elukaaslasega ühiselamus, seega pole ta kummagi õelapsega kunagi koos elanud. Käesoleval ajal on kinnipeetaval karistust kanda veel 3 aastat 10 kuud. Maakohus leiab, et see on liiga pikk katseaeg ja ei usu, et kinnipeetav suudab selle läbida nõuetekohaselt ja kõiki käitumiskontrolli nõudeid täites. Maakohtu arvates eo vähenda uue kuriteo toimepanemise riski antud kinnipeetava ja nii pika katseaja puhul ka lisakohustuste panemine. Kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega rahuldamata. taotluse tema vabastamiseks Kuigi kinnipeetav ei soovinud kohtuistungile kaitsjat, leidis maakohus, et tulenevalt kinnipeetaval olnud peatraumast ja sellega kaasnevast puudulikust kirja- ning lugemisoskusest, on kaitsja osalemine kohtuistungil kõikide õiguste tagamiseks vajalik. Maakohtu istungil osales kaitsjana vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 1644 krooni. Maakohus jätab nimetatud summa Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4