TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Asja number Kohtulahend Menetlus Täitmiskohtunik Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu võlgni

§ 199

lg 2 p 4 järgi kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Kalev Kuningas kohtutäitur Jane Rumjantseva aegumise kohaldamine Vladimir Jerofenko (isikukood 35306126021; elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxxxx ) Kohtute Raamatupidamiskeskus RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus 1. Rahuldada kohtutäituri avaldus ja tunnistada

§ 82alusel Tartu Maakohtu 30.

märtsi 2006 otsuse täitmine Vladimir Jerofenkolt mõistetud tasumata menetluskulude osas 5242.90 krooni aegunuks. Täiendavad otsustused

1. Saata määruse koopia avaldajale, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele
2. Selgitada: 3.1 rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
3. Asjaolud Vladimir Jerofenko on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
4. märtsi 2006 otsusega ja karistatud karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. Kohtutäitur on esitanud

1. mail 2010 kohtule avalduse otsuse täitmise aegunuks tunnistamiseks. Kohtutäitur on avaldanud, et Vladimir Jerofenko suhtes on täitmisel Tartu Maakohtu 30.03.2006.a otsuse nr 1-06-4205 alusel sundraha 4500, kaitsjatasu 796.50 ja menetluskulu 1274.40 nõue Eesti Vabariigi kasuks. Kohtuotsus jõustus
2. aprill 2006.a. Menetlus algatatud 07.04.2006.a täiteasjas nr 189/2006/
3. Nõude jääk on 5242.90 krooni. Kohtutäitur on korduvalt kontrollinud isiku vara, omab arvet ühes krediidiasutuses, laekumised puuduvad. Registreerimisele kuuluv vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, puudub. Täitemenetluse jooksul on ennast ametlikult tööle vormistanud, kuid tööandja, vaatamata kohtutäituri trahvihoiatusele, ei ole ühtegi kinnipidamist teostanud ega teavitanud täiturit kinnipidamist teostamise võimatuse põhjuseid. Täituril on keeruline tõendada, et isik on oma nõuete tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtutäituril on olnud praktiliselt võimatu teostada sundtäitmist nimetatud nõuete osas selle isiku suhtes.
4. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (

) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1).

§ 5

(Karistusseaduse ajaline kehtivus) lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu.

§ 82

lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid aegumise peatumise kohta. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Vladimir Jerofenko on süüdi mõistetud enne 01. jaanuari 2010. Temale mõistetud karistuse aegumisele rakendub enne 01. jaanuari 2010 kehtinud redaktsioon, kuna uues on võrreldes varasema raskendavad asjaolud (aegumine ajaliselt pikem, s.o 3 aasta asemel 7 aastat).

§ 5kohaselt ei ole isiku olukorda halvendaval seadusel tagasiulatuvat jõudu.

Vladimir Jerofenko on süüdi mõistetud

§ 199lg 2 p 4 järgi, s.

o II astme kuriteos. Vastavalt

§ 82lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga.

Kriminaalmenetluse kulude osas kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Kuna otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat, otsuse täitmise aegumise peatumist kohus ei tuvastanud, tuleb kohtutäituri esitatud avaldus rahuldada ja tunnistada

§ 82alusel Tartu Maakohtu 30.

märtsi 2006 otsuse täitmine Vladimir Jerofenkolt mõistetud tasumata menetluskulude osas 5242.90 krooni aegunuks. 2 Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Kalev Kuningas Kohtunik 3