← Eesti

1-09-16508/13

Obsah (5)§ 306§ 180§ 142§ 175§ 179

1-09-16508 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2009. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Nata

§ 306lg 1 ja § 309 lg 2, 3 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Dimitri Tšernikov Kar

S § 422 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning Dimitri Tšernikovi karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates 12.05.2009. a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ning võtta ära Dimitri Tšernikovilt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) aastaks 1

(9)Mõista Dimitri Tšernikov KarS § 424 järgi õigeks. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Dimitri Tšernikovile, isikukood: 37501182746, kuuluv sõiduauto Jeep Grand Cherokee, registreerimisnumbriga XXX XXX , 1999. a väljalase, VIN koodiga 1J4GWB8N9XY520566. Jätta muutmata konfiskeerimise tagamiseks Tartu Maakohtu 13.05.2009. a määrusega sõiduauto arestimine.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Dimitri Tšernikovilt 21 101 (kakskümmend üks tuhat ükssada üks) krooni ja 70 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber

  1. Maksekorraldusele märkida vastav viitenumber ning selgitus: „Dimitri Tšernikov, 1-09-16508, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. novembrist 2009.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Tartu maakohtu kantseleis alates
  3. detsembrist 2009.a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  4. detsembrist 2009.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Dimitri Tšernikovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 16.09.2008.a. Lõuna politseiprefektuuri otsusega karistatud liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 11.05.2009.a kell 17.25 kuni 17.45 Tartu linnas Jaama 68a ja Pärna 10 vahelisel teelõigul, juhtis mootorsõidukit Jeep Grand Cherokeed registreerimisnumbriga XXX XXX , olles alkoholi- ning narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobes. Seega pani Dimitri Tšernikov toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Dimitri Tšernikovi süüdistatakse veel selles, et tema olles alkoholi- ja narkootiliste ainete tarvitamisest põhjustatud joobes ning omamata juhtimisõigust, 11.05.2009.a. pärast liiklusõnnetuse põhjustamist Jaama 68a, Tartu parklas, lahkus sündmuskohalt põgenedes sündmuskohale saabunud politseipatrulli eest, sõitis sõiduautoga Jeep Grand Cherokee reg nr XXX XXX mööda Jaama 2

(9)tänavat Pärna tänava suunas ning 11.05.2009.a. kella 17.45 ajal sõitis suurel kiirusel tema poolt juhitava Jeep Grand Cherokeega registreerimisnumbriga XXX XXX Pärna tänavalt Pärna 10 maja hoovi, kuid valesti valitud sõidukiiruse ning joobe tõttu ei tulnud D. Tšernikov sõiduauto juhtimisega toime ning sõitis sõiduteelt välja üle Pärna 10 maja ees oleva haljasala, kõnnitee ja maja ees olevate torupiirete ning sõitis otsa Pärna 10 maja ees torupiirete vahetus läheduses seisvatele lastele: XXX .a sündinud K.K. ja XXX .a sündinud C.P. ning kahele pargitud sõiduautole. Pärast liiklusõnnetuse põhjustamist üritas Dimitri Tšernikov sündmuskohalt põgeneda, liikudes maja ees olevast parklast Pärna tänava suunas, sõites auto all lamavast K.K. sõiduauto juhipoolse tagarattaga üle. Liiklusnõuete tahtliku rikkumisega põhjustas D. Tšernikov ettevaatamatusest K.K. eluohtlikud kehavigastused – pea kinnise tömbi trauma, peapõrutuse, ajukelme verevalumite ja koljuluude murdudega, milliste vigastuste tagajärjel K.K. 14.05.2009.a. kell 19.05 suri ning C.P. järgmised kehavigastused – parema reie ja sääre piirkonna põrutuse koos verevalumite, nahamarrastuse ja pehmete kudede tursega samas piirkonnas. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega rikkus Dimitri Tšernikov järgmisi Liiklusseaduse (LS) ja Liikluseeskirja (LE) sätteid: - LS § 20 lg 3 ja LE § 76 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis; - LS § 20 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; - LE § 91 nõudeid, mille kohaselt enne manöövrit peab juht veenduma, et see on ohutu; - LE § 123 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Seega pani Dimitri Tšernikov toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil tunnistas Dmitri Tšernikov ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. Dimitri Tšernikov andis ütlusi, et 11.05.2009.a enne sõitma asumist tarvitas ta alkoholi. Öösel oli ta joonud 300 grammi viina ja umbes 2 liitrit õlut. Vahetult enne sõitma hakkamist jõi pool liitrit õlut. Ta oli tarvitanud ka ravimeid, Xanaxit 1 tableti. Arsti juures võib-olla ta ei saanud õieti aru, kui ütles, et on tarvitanud kuni 18 0,5 mg tabletti Alprasolami, mis on Xanaxi toimeaine. 10.05 õhtul oli võtnud 3 tabletti Remeroni ja veel mao raviks ravimeid. Arst kirjutas talle välja ühed ravimid mao jaoks, teised paanikahoogude raviks. Ta teadis, et need ravimid on sellised, millega koos alkoholi tarvitamine on vastunäidustatud. Vaatamata sellele tarvitas alkoholi ja ravimeid segamini. Enne sõitma asumist ta ei kontrollinud seda, kas on alkoholijoovet. Tal on alkoholiga probleeme viimased 2 aastat. 11.05.2009.a pidi ta auto remondist ära tooma endisest sõjaväelaste linnakust. Ta alustas sõitu Puiestee tänavalt ja tahtis sõita koju. Sõites mööda Puiestee tänavat keeras kioski Kuldvasikas juurde, tahtis kohvi juua. Kuldvasika juures parkides riivas kõrvalseisvat autot. Nad ei saanud kokkuleppele ja teise sõiduki omanik kutsus politsei. Ta jäi politseid ootama. Kui nägi politseid lähenemas, istus autosse ja sõitis minema. Ta sõitis mööda Jaama tänavat linna poole, siis keeras Pärna tänavale. Auto sõidukiirust ei tea täpselt, umbes 60 km/h. 3
(9)Pärna tänava äärde olid pargitud autod. Ees oli sõitev auto, millele ta jõudis järgi, sest tema juhitud auto kiirus oli palju suurem. Ees oli auto, seal on jalakäijate rada, inimene oli rajal kindlasti, naine ning ta pööras Pärna 10 maja hoovi. Ülekäigurada oli pärast Pärna 10 maja sissesõiduteed. Kiirus oli suur, ta keeras vasakule ja läks vastu piiret. Ülejäänut mäletab nagu udus. Väga raske rääkida sellest. Ta ei märganud lapsi Pärna 10 maja hoovis. Enne piirde maha sõitmist jõudis vajutada pidurile, aga see ei muutnud enam midagi. Arvatavasti pärast piiretele otsa sõitmist ta enam ei pidurdanud. Auto jäi pidama, sest ta ei vajutanud enam gaasipedaali. Pärna 10 hoovis ta ei andnud endale aru, inimesed jooksid auto juurde. Ta tegi ukse lahti ja teda tiriti välja ja edasist ei mäleta. Ta ei tea, mis ta hoovis tegi. Politsei esimesele sündmuskohale saabumine mõjutas tema järgnevat käitumist. Tal tuli paanikahoog, tundis, et peab ennast varjama, ära jooksma. Ta ei olnud kaine. Kui ta politseiautosse istus, siis sai aru, et inimkannatustega õnnetuse põhjustas. Enne seda arvas, et lõhkus ainult piirdeid. Pärna 10 maja kõrval olid pargitud autod. Ta ei tea, kas kahjustas neid. Tunnistaja M.A. andis ütlusi, et ta töötab Lõuna Politseiprefektuuri liikluspolitsei avariitalituse vanemkonstaablina. 11.05.2009.a tuli väljakutse avariile Jaama tänavasse, Jaama ja Puiestee ristmikul olevasse parklasse. Maastur oli riivanud sõiduautot ja omavahel juhid kokkuleppele ei saanud. Süüdlane ei olnud nõus millegagi ja tahtis ära minna kohapealt. Öeldi autode numbrid, üks sõiduauto ja teine maastur Jeep Grand Cherokee. Enne väljasõitu kontrollisid juhtide tasuta ja said teada, et isik, kes maasturit kasutab, on varem joobes juhtinud - Dimitri Tšernikov. Tunnistaja sõitis sündmuskohale mööda Jaama tänavat Kui ta pööras parasjagu parklasse, nägi, et vastu tuleb see maastur, millest teatati. Teine auto oli kohapeal, naisterahvad, lehvitasid kätega. Tunnistaja pööras auto ringi, tagurdas välja parklast ja hakkas maasturile järgi sõitma. Maasturi sõit oli kiire, sest tunnistaja kohalt minema liikumisega ja kiirendamisega järgi ei jõudnud. Kui sai hoo üles, siis maastur keeras juba vasakule Pärna tänavasse. Kui tunnistaja jõudis Pärna risti, siis tegi maastur hooga pöörde paremale Pärna tn. maja ette. Tunnistaja sõiduki ja maasturi vahemaa oli väike. Tunnistaja kiirendas kuni 60-70 km/h- ni. Sellel kiirusel ei jõudnud maasturile järgi. Kui tunnistaja hoovi pööras, siis maastur seisis. Tunnistaja peatas auto maasturi kõrval, vasakul Jeepi taga oli üks laps maas. Ta vaatas, mis juht teeb aga siis ta tegi veel ühe edasiliikumise, tegi kiire hüppe 2-3 m, nagu tahaks sõita veel. Siis uuesti pidurdas. Minna ei olnud tal kusagile. Tunnistaja nägi, et lapsed olid maas. Teine laps tuli Jeepi alt taha nähtavale pärast viimast liikumist. Auto all oli veel väike tõukeratas. Sündmuskohaks oli väike parkla. Parkivad autod vasakul pool. Kõnnitee ja parkla vahel metall torupiire, mis oli maha sõidetud. Ruum oli väike. Pärast seda kui maastur oli seiskunud, tuli juht välja autost. Tunnistaja läks tema juurde. Tuli ka maja eest mingi meesterahvas, kes lükkas ta kõhuli kapotile. Paarimees tõi käerauad ja toimetas ta politseibussi. Kui juht autost välja tuli, siis tõstis käed üles ja ütles, et annab alla. Tunnistaja läks laste juurde ja oli seal kuni kiirabi tulekuni. Tunnistaja nägi, et kui maastur tema ees ära pööras, siis igal juhul oli tee vaba. Tee oli vaba, oleks võinud ka otse sõita. Tunnistaja on kindel, et Pärna tänaval ei ole seal jalakäijate ülekägurada. Tunnistaja G.L. andis ütlusi, et 11.05.2009. a jõudis ta koju, Pärna 10 maja ette kella 17-17.30 vahel. Ta ajas enda auto juures naabriga juttu ja 3 minutit hiljem oli krigin ja kragin, Dimitri Tšernikovi juhitud auto sõitis natuke puust mööda ja torust valmistatud 60-80 cm kõrgusest käsipiirdest üle hoovi sisse. Piire eraldas õueala kõnniteest. Piirdest seespool, hoovipoolsel alal seisid kaks tüdrukuid, kellest üks sai küljelt löögi ja teine jäi auto alla. Tunnistaja jooksis autole vastu ja vehkis kätega, et jääks seisma. Autojuht keeras rattad välja ja sõitis edasi 4-5 meetrit. Tunnistaja tõmbas juhi autost välja ja surus vastu autokapotti, samal ajal tuli ka politsei ja blokeeris tee, et ei saaks välja sõita. Üks politseinik jooksis tüdruku juurde, teine tõi käerauad ja viis Dimitri Tšernikovi politseiautosse. Tüdrukud olid seespool piiret. Nägi kui üks tüdruk oli auto all, rullus 4
(9)kaasa. Keeras rattad välja ja mõtles vist, et sõidab ära sealt kohalt. Andis gaasi ja sõitis tagumise rattaga tüdrukust üle. Võib-olla isegi esimese rattaga läks üle, sest kui tunnistaja nägi tüdrukut, oli ta auto all ja rullus kaasa autoga. Auto tuli ülevalt Jaama tänava poolt. Tunnistaja ei kujuta ette, kas auto tahtis hoovi kaudu kusagile sõita, ei tea, miks hoovi sisse keeras. Pärna tn. 10 maja läheduses ei ole tähistatud ülekäigurada. Hoov on tähistatud õueala märgiga. Tunnistaja ei pannud tähele, kas vahetult enne sõiduki vaatevälja ilmumist liikus Pärna tn.-l teisi mootorsõidukeid. See käis nii kiiresti. Paistis, et juht ei saanud üldse mitte millestki aru. Kui tunnistaja ta kapotile surus, siis ta ütles vene keeles, et „tševo ja tolko ezdil“. Vastupanu kinnipidamisel ei osutanud. Tal olid alkoholi lõhnad. Kannatanu R.K. andis ütlusi, et elukaaslane helistas ja teatas õnnetusest Pärna 10 ees. Kellaaeg võis olla enne kella
  1. Kui ta kohale jõudis, oli avarii toimunud. Parkis tööbussi ja astus tütre juurde, aitas teda koos meditsiinitöötajatega elustada. See ei õnnestunud. Tütar viidi Maarjamõisasse. Elukaaslane rääkis, et ta helistas tütrele, aga telefon ei vastanud, tütar ei võtnud vastu. Siis mõne aja pärast ta sai teada juhtunust ja jooksis ise Pärna 10 maja ette ja nägi toimunud õnnetust. R.K. ise nägi sündkohal täielikku korralagedust. Piire oli maha lükatud. Jeep seisis teest teisel pool piirdeid. Oli tunne, et pani läbi piirete otse õuealale. Tüdrukud ei seisnud tee ääres, olid õuealal, piirde taga. Auto oli ületanud piirde, kõnnitee, haljasala oli purustatud. Jeepi rataste all oli tõukeratas. See oli kannatanu lapse tõukeratas. Dimitri Tšernikov oli sündmuskohalt ära viidud. Küsimisele, kes ajas lapse alla, vastas politsei, et see isik on viidud kainenema. Teine tüdruk oli seal kuskil kõrval, laps oli hüsteerias. Kannatanu seaduslik esindaja K.P. andis ütlusi, et ta sai tütrega juhtunud õnnetusest teada kella 17.30 ajal. Teatas sündmuskohal viibinud naisterahvas telefoniga helistades. Küsiti, kas on C ema, et lapsega on juhtunud Pärna 10 maja ees õnnetus- autoavarii ja ta viidi Tartu Maarjamõisa kliinikusse. Pärna 10 on kannatanu elukohast kõrvalmaja. Ta ise sündmuskohale ei jõudnud. Öösel, kui haiglast lapse juurest koju läks, käis sündmuskohal vaatamas. Ta nägi purunenud piiret. K.P. on tütre C.P. peale sündmust asjast rääkinud. Tütar on kirjeldanud seda õhtupoolikut. C tuli koolist, õppis ära ja pidi minema K. juurde. Ema oli loa andnud selleks. Ta läks välja, nad jalutasid Pärna 10 maja ees ning mõlema maja juures. Siis nad olid käinud poes kommi ostmas ja siis Pärna 10 maja juures ajasid juttu enne K juurde minekut. Nad olid hetkel, kui auto otsa sõitis, hoovi peal, seisid piirete juures. Läbielatud õnnetus on mõjutanud tütre käitumist. Psühholoogilised muutused on toimunud. Käitub kohati agressiivselt ja natukese aja pärast nutuhoog, sõltub situatsioonidest. Liikluses ei ole suutnud selgeks teha talle, et keegi ei sõida talle enam otsa, et võib emaga poodi tulla. Kartus on säilinud siiani. Tütar vajab jätkuvalt psühholoogilist nõustamist. Kuriteo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega, sündmuskoha vaatlusprotokollidega 11.05.
  2. a (tl 68-69, 72-79), liiklusõnnetuse aktidega (tl 64-67, 70-71) ja teatistega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (tl 62-63). Sündmuskohalt, Pärna 10 eest viidi
  3. mail
  4. a C.P. kell 17.45 ja K.K. kell 18 kliinikusse statsionaarsele ravile. Liiklusõnnetus Tartus, Jaama 68a on akti andmetel toimunud kell 17.25 ja liiklusõnnetus Pärna 10 on toimunud kell 17.
  5. Seega sai liiklusõnnetus Pärna 10 maja ees toimuda enne kella 17.45 ajavahemikus kella 17.25 kuni 17.
  6. Liiklusõnnetuse toimumise järgselt kulus aega kiirabi saabumiseks kuni K.P. haiglasse viimiseni. Süüdistuses minuti täpsusega märgitud aeg on ligilähedane sündmuse toimumise ajale ja tõendatud. 5
(9)Dimitri Tšernikovi poolt mootorsõiduki juhtimist
  1. mail
  2. a kella 17-18 vahel alkoholijoobes, tõendavad joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 0002364 (tl 85-88), mille andmetel tuvastatud joove 2,31 promilli. Aktist nähtuvalt on isik avaldanud, et eelnevalt tarvitanud 300 ml viina ja 2 l õlut ning ka Remeroni ja ja Diazepami. Aktist nähtuvalt avaldanud, et tarvitas 18 tabletti Alprarolami, täpset kogust ei mäleta. Arsti otsuse kohaselt oli Dimitri Tšernikov keskmises alkoholijoobes ja tal oli narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joove. Kuigi süüdistatav kohtus ei kinnita tablettide kasutamist arstile öeldud koguses, ei kinnita dokumentaalne tõend tema ütlusi. Dokumentaalne tõend kinnitab joobeseisundit nii alkoholist kui ka narkootikumidest. Tervislikku seisundit mõjutab nende ainete koos tarvitamisest tekkinud koosmõju. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli (tl 90-91) andmetel toimetati Dimitri Tšernikov sündmuskohalt kainenema. Dimitri Tšernikov asus sõidukit juhtima alkoholijoobes kavatsetult. Tarvitanud eelnevalt kanget alkoholi tegi ta otsuse sõiduki remondist äratoomiseks ja vahetult enne sõitma asumist tarvitas veel alkoholi. Seega on tema LS § 20 lg 3 ja LE § 76 lg 1 nõuete rikkumine toimunud kavatsetult, tahtluse raskeimas vormis. LS § 20 lg 3 ja LE § 76 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Dimitri Tšernikovilt oli juhtimisõigus ära võetud karistusena ning ka LS § 20 lg 1 rikkumine toimus kavatsetult. LE § 91 kohaselt enne manöövrit peab juht veenduma selle ohutuses. LE § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. LE § 91 ja § 123 nõuete rikkumine toimus otsese tahtlusega. Politsei eest põgenedes ei järginud ta ettevaatusabinõusid ning valitud kiirus ei võimaldanud ohutuid manöövreid. Tunnistajate ütlused ei kinnita süüdistatava ütlusi selles, et teda sundis manöövrit tegema Pärna tänaval olev ülekäigurada ja ees liikuv sõiduk. Ülekäiguraja olemasolu ei ole tõendatud. Tunnistaja M.A. ütluste järgi oli maasturi liikumisteekond piki Pärna tänavat vaba ja manöövriks ei olnud põhjust. Kohus järeldab, et manööver Pärna tänavalt maja nr 10 hoovi toimus süüdistatava paanilese põgenemise ja joobeseisundi koosmõju tagajärjel. Järgnev saabunud tagajärg, laste vigastamine, is lõppes ühe lapse surmaga on toime pandud ettevaatamatusest raskeimas vormis, kergemeelsusest. Dimitri Tšernikovi varasemate kogemuste tõttu, karistuste liiklusavarii ja alkoholijoobes sõitmise eest, pidas ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. K.K. ja C.P. tekitatud vigastused on tõendatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega: isiku ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamusega (tl 14-17); SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vastusega kannatanu K.P. seisundi kohta (tl 20); surnu ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamusega (tl 28-37). K.K. u surma põhjuseks oli pea kinnise tömp trauma, peapõrutuse, ajukelme verevalumite ja koljuluude murdudega. C.P. tekitati järgmised kehavigastused – parema reie ja sääre piirkonna põrutuse koos verevalumite, nahamarrastuse ja pehmete kudede tursega samas piirkonnas. K.K. ja C.P. sündmuskohal tekkinud vigastused on otseses põhjuslikus seoses Dimitri Tšernikovi tegevusega, mootorsõiduki juhtimisega. Liiklusvahendi vaatlusprotokolli (tl 80-81) andmetel on sõidukil Jeep Grand Cherokee reg nr XXX XXX vigastused järgmised: muljutud vasakpoolne esitiib, esistange parempoolne nurk, purunenud esistange vasakpoolne nurk. Vigastused on iseloomulikud sündmuskohal mahasõidetud piirde vastu põrkumisele. Kohus on tõendite hindamisel jõudnud järeldusele, et Dimitri Tšernikovi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 422 lg 1 järgi, so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine. 6
(9)Mootorsõiduki tahtlik juhtimine joobeseisundis, millega ettevaatamatusest tekitatakse inimesele raske tervisekahjustus või ühe või mitme inimese surm, ei ole kvalifitseeritav KarS §-des 422 ja 424 ette nähtud kuritegude ideaalkogumina. Selle seisukoha on Riigikohus väljendanud 19.10.2009 otsuses nr 3-1-1-83-09. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on käsitatav liiklusnõuete rikkumisena KarS § 422 mõttes. Juhul, kui mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises seisneva liiklusnõuete rikkumisega põhjustatakse ettevaatamatusest inimese surm või raske tervisekahjustus, tuleb see kvalifitseerida üksnes KarS § 422 lg 1 järgi, mitte aga KarS § 422 lg 1 ja § 424 ideaalkogumina. Seda seetõttu, et kirjeldatud juhtumil on kogu joobes juhtimise teoebaõigus KarS § 422 lg 1 koosseisust hõlmatud ja KarS §-s 424 ette nähtud kuritegu neeldub KarS §-s 422 sätestatud kuriteos. Kui mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega põhjustatakse ettevaatamatusest inimese surm või raske tervisekahjustus, realiseerub KarS § 422 lg-s 1 ette nähtud koosseisulises tagajärjes see sama oht, mille tõrjumisele KarS §-s 424 sätestatud kuriteokoosseis on suunatud. Seega katab KarS § 422 lg 1 koosseis vaadeldaval juhul KarS § 424 koosseisu. Dimitri Tšernikov tuleb talle KarS § 424 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Dimitri Tšernikovi teos, mis on kvalifitseeritav KarS § 422 lg 1 järgi, õigusvastasust välistavad asjaolud. puuduvad süüd ja Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud Dimitri Tšernikovil karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatava süü tunnistamine iseenesest ei ole teo kahetsus. Teisi faktilisi asjaolusid ei ole, millest järeldada karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 lg 1 järgi. Süüdistatav ei näinud alkoholijoobe tõttu ja Pärna 10 hoovi manöövrieelselt piiratud nähtavuse tõttu isikuid ning seetõttu ei ole alust järeldada KarS § 58 ettenähtud karistust raskendavate asjaolude olemasolu. Dimitri Tšernikovi iseloomustavad karistusandmed ja tema enda ütlused. Dimitri Tšernikovil on 3 last: 4-, 5- ja 12-aastane. Lapsed on koos emaga, süüdistatava abikaasaga. Enne juhtumit oli süüdistatav peamine pere ülalpidaja. Ta töötas OÜ-s Haspo Restauraator 17 aastat, töötasu 15 tuhat krooni keskmiselt kuus. Alkoholile kulus sellest 1000-2000 krooni, mitte rohkem. Oli laene ja liisinguid, maksekohustusega 3500 krooni kuus. Abikaasa ka töötas Maximas, praegu ei tööta. Juhtunust on teinud järeldused, ei oska nimetada millised. Ei tea, mis saab edasi. Alkoholi tarvitamine viis kõigi nende tagajärgedeni. Ei saa sellele vastust anda, kas jätkab alkoholi tarvitamist. Ei oska vastata, kas tarbib alkoholi edaspidi, aga roolis kindlasti mitte. Alkoholisõltuvusest vabanemiseks on ta otsinud abi. Tartu Psühhiaatrihaiglas oli üks kord ja üks kord nõelravi. Sai lühiajaliselt abi. Ei määratud ravimeid alkoholisõltuvuse ravimiseks. Neid ravimeid, mida arst kirjutas, ei tarvitanud alati. Nõelravi ta ei korranud ja medikamente ei võtnud. Dimitri Tšernikovi iseloomustavad kuriteoeelsel perioodil sagenenud liikluseeskirjade rikkumistega seotud väärteokaristused ja kainenemistele toimetamised. Dimitri Tšernikovi karistati Lõuna Politseiprefektuuri poolt 16.09.2008.a. LS § 7419 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga 11 100 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. 25.03.2009.a. karistati Dimitri Tšernikovi LS § 7417 lg 1 (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus) ja LS 7432 lg 1 (liiklusõnnetuse sündmuskohalt 7
(9)põgenemine) järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest rahatrahviga 7200 krooni ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Lõuna Politseiprefektuuri 19.06.2009.a. otsusega karistati LS 741 lg 2, LS 7417 lg 1 ja LS 7432 lg 1 järgi rahatrahvidega iga teo eest 6000 krooni.. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollide andmetel on Dimitri Tšernikov toimetatud kainenemisele 19.
  2. a, 21.03.
  3. a, 28.03.
  4. a, 29.03.
  5. a (tl 127-128, 132-133, 136-137, 140-141) . Kainenemisele toimetamise sagedus iseloomustab eluviisi kurieole eelneval perioodil. Dimitri Tšernikovi karistamisel tuleb arvestada nii eri- kui ka üldpreventiivsete asjaoludega. Karistamise aluseks olev süü on tõendatud. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise eripreventiivseks eesmärgiks võimaluse arvestamine mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Dimitri Tšernikovi on korduvalt karistatud Liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegude eest Liiklusseaduse erinevate paragrahvide järgi. Karistus on määratud ka mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Vaatamata karistusele läks ta jälle sõitma alkoholijoobes. Temalt oli karistusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus ja vaatamata sellele sõitis ta autoga. Perioodil, kui eriõigus oli ära võetud karistusena, eiras ta mootorsõidukiga sõites karistust ja viis eelnevalt ennast joobeseisundisse. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes leiab kohus, et süüdlase mõjutamiseks tuleb rakendada rangemaid meetmeid. Seda eelkõige põhjusel, et süüdlasel endal puudub tahe sõltuvusprobleemidega tegeleda. Alkoholisõltuvusest vabanemiseks on ta otsinud spetsialistide abi, kuid abi saamise järel jätnud tegevuse pooleli. Ta on abi otsinud tava- ja alternatiivmeditsiinist. Tavameditsiinis ei ole ta järginud arsti ettekirjutusi. Samas on pöördunud alternatiivmeditsiini poole ja ka seal ei ole positiivse tulemuse korral ravi korranud vaid pöördunud tagasi alkoholi juurde. Ka pärast raskete tagajärgedega kuritegu ei ole ta valmis ennast muutma ja kahtleb alkoholist vabanemise võimalikkuses. Eeltoodus isikuga seotud asjaoludest lähtudes on Dimitri Tšernikovile karistuse mõistmisel olulised ka õiguskorra kaitsmise huvid. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on levinud kuritegu. Dimitri Tšernikovi ei ole varasem karistus ära hoidnud uuesti alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisest ja seekord viis see süütegu raskete tagajärgedeni: ühe lapse surmani ja teisele vigastuste tekitamiseni. Süüdlast ei ole hoidnud uutest samasugustest süütegudest varasemad karistused, rääkimata üldsõnalistest osundustest kuriteo ohtlikkusele. Kohus leiab, et karistus sanktsiooni maksimaalses määras on proportsionaalne süüdlase süü suurusega. Pere ja ülalpidamiskohustused on asjaolud, mis iseenesest pidid süüdistatavat hoidma kuriteost, joobeseisundis juhtimisest. Kurite täideviijate karistuse mõistmisel ei saa perekond olla põhjuseks karistuse arvestamisel. Dimitri Tšernikovile on kohaldatud Tartu Maakohtu 13.05.
  6. a vahistamismäärusega tõkend – vahistamine. Ta on kahtlustatavana kinni peetud 12.05.2009.a. (tl 96-97, 111-113). KarS § 68 lg 1 järgi tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka ning karistuseaja algust arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest. Tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kuna süüdlane on mootorsõidukiga sõitnud joobes kavatsetult, tuleb kohaldada ka lisakaristust ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus maksimaalseks tähtajaks. Kriminaalasjas arestitud vara ja selle suhtes kohaldatavad abinõud. Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 13.05.
  7. a määrusega on

§ 142lg 1, 2, 9 ja Kr

S § 83 lg 1 alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud kuriteo toimepanemise vahend sõiduauto Jeep Grand Cherokee registreerimisnumbriga XXX XXX (tl 115-116). ARK-i andmetel kuulub arestitud sõiduks Dimitri Tšernikovile. Sõidukile on vara arestimise määruse alusel seatud 20.05.2009. a keelumärge (tl 118-119). 8

(9)Arestitud sõiduauto on antud vastutavale hoiule ja asub Lõuna Politseiprefektuuri parklas Riia 132, Tartus (tl 117, 121). Kohus leiab, et süüdlasele tuleb kohaldada muu mõjutusvahendina kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel. Dimitri Tšernikov tegutses kuriteo toimepanemisel tahtlikult. Sõiduauto Jeep Grand Cherokee registreerimisnumbriga XXX XXX kuulub Dimitri Tšernikovile. Kasutades sõidukit joobeseisundis tegutses süüdlane kavatsetult. Ta oli eelnevalt pikema perioodi jooksul tarvitanud alkoholi ja tegi seda veel vahetult enne sõitma asudes. Sellest on küllaldaselt alust järeldada otsust juhtida mootorsõidukit joobeseisundis. Sellise raske rikkumise tagajärjel põhjustatud isiku surmaga lõppenud tegu on proportsionaalne KarS § 83 lg 1 alusel kohaldatava mõjutusvahendiga, sõiduki konfiskeerimisega. Tartu Maakohtu 13.05.2009. a määrusega konfiskeerimise tagamiseks sõiduauto arestimine tuleb jätta muutmata. Kriminaalasjas ei ole asitõendeid ja salvestisi. Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179

lg 1 p 2 järgi 6525.- krooni.

§ 175lg.

l p. 3 alusel ekspertidele makstud ekspertiisitasu on kokku 9675.- krooni, s. h. Isiku kohtuarstlik ekspertiis 2875.- krooni (tl 17) ja surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis 6800.krooni (tl 37).

§ 175lg.

l p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu on 3811.20 krooni (tl 9495, 103-104, 198-199).

§ 175lg.

l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 130.50 krooni (tl 171).

§ 175

lg 1 p 10 alusel sõiduauto Jeep Grand Gerokee reg nr XXX XXX pukseerimisega ja tasulises parklas hoiustamisega seotud kulud summas 960 krooni (tl 122, 150) Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetava kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.