Obsah (4)
§ 423§ 239§ 175§ 2565Kriminaalasi nr 1-10-6908 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-6908 (10260102516) Kohtunik Liivi
§ 423
ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta jooksul, kohustades Arli Pajustet tasuma igakuiselt 25-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2010.a juunist 367 krooni 75 senti kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need 1
(3)täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskuludena kaitsjale RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 700 krooni, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on Arli Pajustele süüdistus esitatud selles, et tema juhtis 22.05.2010.a. kella 17.25 ajal Jõgeva maakonnas Torma vallas Torma alevikus Jõgeva-Mustvee mnt 25 km-l Jõgeva suunas mootorsõidukit Ford Sierra registreerimismärgiga 095 AKE, olles alkoholijoobes – s.o väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,21 mg/l kohta. Sellega pani Arli Pajuste toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistusseadustiku §-s 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistusest täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Arli Pajuste 3-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Rakendada Arli Pajuste suhtes KarS § 50 lg 2 ja jätta lisakaristus kohaldamata. Asja lahendamisel juhindub kohus
§ 239lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
§ 175
, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele.
§ 2565lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra.
Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning Korra punkt 57 alusel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 1850 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 1150 krooni (3x350 kr + 100 kr = 1150 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja 2
(3)tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Rakverest), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 700 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid peab kohus võimalikuks kohaldada
§ 423ja 424 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks. Kohtunik 3
(3)