← Eesti

1-10-6586/3

Kriminaalasi nr 1-10-6586 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21 mai 2010 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-6586 (09260100129) Kohtunik Liivi L

§ 263

p 1, 3 järgi käskmenetluses Süüdistatav ALEKSEI SJATŠIHHIN isikukood 38607202731; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx(ajutiselt aadressxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: vandeadvokaat Marina Valge Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 1 korral: 25.08.2006.a Kirde Piirivalvepiirkonna poolt Riigipiiri seaduse § 171 alusel rahatrahv 180 krooni. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Aleksei Sjatšihhin

§ 263

p 1, 3 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära ulatuses, s.o 8000 (kaheksa tuhat) krooni riigituludesse.

§ 66

lg 1 alusel määrata Aleksei Sjatšihhinile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 10 (kümme) kuu jooksul, kohustades Aleksei Sjatšihhinit tasuma mõistetud rahalise karistuse katteks igakuiselt

  1. kuupäevaks vähemalt 800 (kaheksasada) krooni kuus alates 2010.a juunikuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse (8000 krooni) tasumiseni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber
  3. Sisse nõuda Aleksei Sjatšihhinilt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 1

(3)10220034800017, viitenumber 2800049874 menetluskulud: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest; 3) paljundustasu 28 (kakskümmend kaheksa) krooni 20 senti. 3. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel Aleksei Sjatšihhini suhtes tühistada. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksei Sjatšihhinit süüdistatakse selles, et tema pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja kasutades relvana käsitletavat muud eset, mis seisnes selles, et 04.01.2009.a kella 01.50 paiku Jõgeva maakonnas Mustvee linnas Tartu tn 1 asuva Piraat baari ees, s.o avalikus kohas, rikkudes avalikku korda lõi klaaspudeliga xxxxxxxxxxxxxxxxxxpea piirkonda, pudel purunes kildudeks ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkukkus maha ja kaotas teadvuse, millise tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse epiduraalse hematoomi kuni 4 cm-l alal paremal pea piirkonnas ning näitas oma käitumisega üles ilmset lugupidamatust ühiskonna heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud inimestevahelise suhtlemise reeglistiku vastu, kuna rünnakuga kahjustas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kehalist ja vaimset heaolu ning rikkus õigusvastase käitumisega kannatanu õigusrahu ning avalikku kindlustunnet, seega pani toime

§ 263p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada Aleksei Sjatšihhinit

§ 263

p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 160 päevamäära ulatuses, üks päevamäär on 50 krooni, s.o 8000 krooni riigituludesse.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, kohustades Aleksei Sjatšihhinit tasuma mõistetud karistuse katteks igakuiselt 28. kuupäevaks vähemalt 800 krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Aleksei Sjatšihhini puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades Aleksei Sjatšihhin süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda 2

(3)süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

§ 66lg 1 alusel võib määrata rahalise karistuse tasumise ositi.

Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei ületa prokuröri taotletud määras ühte aastat. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Aleksei Sjatšihhinilt väljamõistmisele sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas (6525 krooni). Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses Aleksei Sjatšihhinile riigi õigusabi vandeadvokaat Marina Valge. Määratud kaitsjale on vastavalt kehtivatele tasumääradele makstud riigieelarvest tasu kogusummas 420 krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 28,20 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 253, 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1, 423, 424. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.