← Eesti

1-09-8885/14

Obsah (5)§ 306§ 126§ 180§ 175§ 179

1-09-8885 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. novembril 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-8885 (09260200007) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Koh

§ 306lg 1, 3; § 309 lg 3; § 310 lg 1 Süüdi tunnistada Kaido Tammjärv Kar

S § 423 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Kaido Tammjärv ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest 17.11.2009. a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta Kaido Tammjärvelt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. Tsiviilhagid rahuldada. VÕS § 134 lg 3; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel välja mõista Kaido Tammjärvelt 185 000 (ükssada kaheksakümmend viis tuhat) krooni O.K. ja T.K. i kasuks kandmisega O.K. , isikukood: XXXXXXX , arveldusarvele nr. XXXXXXX Swedbank AS-is. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel välja mõista Kaido Tammjärvelt 37 200 (kolmkümmend seitse tuhat kakssada) krooni O.K. kasuks kandmisega O.K. , isikukood: XXXXXXX , arveldusarvele nr. XXXXXXX Swedbank AS-is.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõend – sõiduki Mercedes Benz Aktros, registreerimisnumbriga XXX XXX , 26. jaanuari 2009. a sõidumeerik.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Kaido Tammjärvelt 15 042 (viisteist tuhat nelikümmend kaks) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber

  1. Maksekorraldusele märkida vastav viitenumber ning selgitus: „Kaido Tammjärv, 1-09-8885, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. novembrist 2009.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  3. detsembrist 2009.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  4. detsembrist 2009.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Kaido Tammjärve süüdistatakse esitatud selles, et tema 26.01.2009.a kella 08:18 ajal juhtides Tartu maakonnas, Põlva-Reola maantee
  5. kilomeetril Tartust suunas Põlva veoautot Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX XXX , millel oli järelhaagis Krone registreerimismärgiga XXX XXX , ei valinud ilmastikuoludele vastavat sõidukiirust, mistõttu tema juhitav mootorsõiduk kaldus vastassuunavööndisse ning sõitis otsa Põlva poolt vastu sõitnud kaubikule Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX , mida juhtis K.K. . Kokkupõrke tagajärjel hukkus sündmuskohal kaubiku Ford Transit juht K.K. . Eelpoolkirjeldatud tegevusega rikkus Kaido Tammjärv ettevaatamatusest kehtiva Liikluseeskirja § 3 nõudeid, mille kohaselt sõidukite liiklus Eestis on parempoolne; Liikluseeskirja § 107 nõudeid, mille kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita raja piirides; kehtiva Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohaldama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sellega Kaido Tammjärv pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustati inimese surm. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil tunnistajas Kaido Tammjärv ennast talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kaido Tammjärv andis ütlusi, et ta hakkas hommikul umbes kella 5 ajal Kundast sõitma. Pidi kauba laiali vedama viide - kuude kohta. Esimene sihtkoht oli Vastse-Kuuste lihatööstus. Ta pidi kell 8 Vastse-Kuustes olema. Ta oli enne sõitu piisavalt maganud. Sõitis veoautoga Mercedes Benz, millel oli haagis taga. Autol oli täiskoorem. Veoauto tehniline seisund oli korralik. Korralikud MS talve-suve rehvid olid all. Kundas olid ilmastikuolud normaalsed. Kundast Vastse-Kuustesse oleks sõitnud normaalsete ilmastikuoludega 3 tundi. Teel Jõgeva ja Tartu vahel läks ilm halvaks. Ilm muutus enne Tartut. 50 km/h kiirusega sõitis terve kolonn. Ilmastikuolud olid lumelögased, sadas lund. Tavaliselt lähtub ta sõidukiiruse valikul igasugustest oludest. Sel päeval oli kiirus igal teelõigul erinev teeolude tõttu. Kell 8 Vastse-Kuustes ei olnud, kiirustas, sest vahepeal sõitis teeolude tõttu 50 km/h. Oli paremale suunduv kurv, enne kurvi väike tõus. Ei vaadanud seda, millise kiirusega sõitis kurvi minnes. Enne kurvi oli mägi ja enne mäge oli kiirus 80 km/h. Ta kasutas kiirusepiirangut ja see oli reguleeritud 89 peale. Tema ees liikus sel hetkel üks sõiduk, ei olnud väga ligidal. Vastutulevaid sõidukeid ei olnud seal. Kui hakkas teise suunavööndisse kalduma, siis tuli sõiduk vastu, aga oli juba hilja, ei olnud midagi teha. Õnnetus juhtus Tartust Põlva poole mineval teel. Mõned korrad varem on ta seda kurvi läbinud. Seekord läks auto käest ära. Auto, ei kuulanud enam sõna, kaotas juhitavuse. Ta ei üritanud enne kurvi möödasõitu teha. Lihtsalt kurv läks ja auto vajus vastassuunavööndisse. Auto kaotas juhitavuse. Ta üritas vältida õnnetust auto juhtimisega, rooli keeramisega, pidurdamisega. Ta pidurdas enne kurvi. Kui mäest üles sai hakkas pidurdama. Ta sõitis vastu vastutulevat sõidukit vasaku esinurgaga. Auto ei kuuletunud absoluutselt. Pärast kokkupõrget auto veeres seisma ja siis tuli ta tükk maad jala avariipaika. Pärast kokkupõrget läks auto katki, käik läks sisse, pidureid ei olnud, võimendus, rool, sidur kadusid ära. Käik oli sees ja auto veeres edasi. Kaido Tammjärv hindab, et liiklusõnnetuse põhjustasid teeolud ja kiirus. Ta kiirustas, sest kell 8 pidi kohal olema. Ta töötab autojuhina, samas ettevõttes juba 11 aastat. Staaž juhina on alates
  6. aastast. Pidevalt mõtleb sellele, et on suure massiga sõiduk, et kiirustamine on ohtlik teistele. Sõidab iga päev, aga mitte nii kiiresti. Enne avariikurvi eelmine kurv ei tule ette. On meeles, et enne seda teelõiku on mägi, millest üle ei näe. Pärast õnnetust ei ole ta sel teel sõitnud. Enne sündmust on mäed meeles. Liiva mägi ei tule meelde. Tunnistaja V.V. andis ütlusi, et Kaido Tammjärve on talle võõras. K.K. it ei tundnud.
  7. aasta alguses nägi ta liiklusõnnetust Sirvaku kurvis, mis on teelõigul Tartu-Võru mnt.-lt Reolas ära pöörates Põlva peale. Tunnistaja on 9 aastat Tartu-Põlva teed sõitnud ja selline ilm, nagu tookord, on 2-3 korda aastas. Hommikul kell 8 läbi natuke sõitis ta Tartu-Võru mnt-lt suunaga Põlvasse. Võru ristist kuni Liivani oli tee kella 10-ni vilets. Alates Liivast oli tee lahti lükkamata. Õnnetus koht on vilets lõik, üks viletsamaid kurve üldse sel teel. Teel oli lund 3 cm, lobjakas, sadas, sula oli. Tunnistaja ei saanud üle 70 - 80 km/h sõita. Ta vaatas pidevalt enda sõidukiirust. Ta ei saa kiiremini sõita, laiad rehvid ja tagasillavedu. Arvestas kiiruse valikul ilmastikuolusid. Suvel läbib seda teelõiku 100 km/h, ei ületa kiirust, seal 100 lubatud. Kiirusepiirang sel teelõigul märgiliselt ei olnud, 90 km/h. Tunnistaja nägi juba Vana-Kuustes suurt autot taga vaikselt lähenemas. Vaatas peeglisse, et laseb mööda ja ühel hetkel võttis hoo maha, enne kurvi. Tunnistaja oli kurvi läbinud ja mõtles, et laseb veoauto mööda, et pikem sirge tuleb, sest tee väga halb. Siis nägigi, et veoauto oleks nagu kurvist kaldunud vastassuunda. Tundus, et üle telgjoone, vastasvööndisse. Suvel mõõtis vahemaa ära, kust nägi ja kus õnnetus oli, sai 200 m. Pidas kinni ja helistas kohe
  8. Vaatas peeglisse, kahtlane aurupilv oli üleval. Oli tunne, et läheb põlema. Tunnistaja keeras ringi esimeses ristis, mis paremale läheb ja nägi, et kaubik on püsti teel, esiots Põlva poole ja näha, et leek üleval. Tunnistaja parkis auto sisekurvis oleva maja hoovi ja võttis kustuti, lasi pulbri peale. Korra võttis leegi maha, aga 5 sekundi pärast lõi uuesti leek välja. Pildus lund peale, kuni 2 poissi pidasid kinni ja sai neilt vahukustuti, mis võttis tule kinni. Põles mootori juurest kardaanivõlli ümbert. Tunnistaja sai kaubiku mootori seisma panna, keeras võtit, mis jäi süüteasendisse. Poiss oli roolis, tundus, et oli terve. Mõtles, et äkki šokis. Väliseid vigastusi ei olnud näha. Veoauto jäi sirge peale seisma, oma sõiduritta. Veoautojuhiga ta ei suhelnud. Vastutulevat Ford Transitit tunnistaja ei märganud. Ta vaatas peeglisse, et mööda lasta veoauto. Veoauto võttis hoo maha ja sõitis vaikselt tunnistaja autost mööda. Veoauto sõidukiirust tunnistaja ei tea, ise sõitis väga vaikselt. Veoautol ei saanud ka kiirust palju olla. Mõlemad sõidukid olid katki. Veoauto stange nurk oli läinud. Tunnistaja läks oma auto juurde ja hakkas kiirabi ootama. Dokumentaalsed tõendid. Liiklusõnnetuse akti nr 28 (tl 1) andmetel toimus liiklusõnnetus
  9. jaanuaril
  10. a kell 8.18 Põlva-Reola maantee
  11. kilomeetril. Liiklusõnnetuses osalesid Kaido Tammjärve juhitud veoauto Mercedes Banz registreerimisnumbriga XXX XXX Krone haagise, registreerimisnumbriga XXX XXX ning K.K. i juhitud sõiduauto Ford Transit registreerimisnumbriga XXX XXX . Hukkus K.K. . Liiklusõnnetuse skeemi järgi on veoauto MB liikunud Põlva suunas paremale pööravasse kurvi. Sõiduauto Ford Transit on liikunud Reola suunas. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 26.01.
  12. a (tl 2-7) andmetel on sündmuskoht Tartumaal Kambja vallas Põlva-Reola maantee
  13. kilomeetril. Sõidutee on kaetud asfaltkattega, mis on lumelörtsine ja soolalumesegune, sadas lumelörtsi. Vaadatuna Reola poolt Põlva suunas on kurv paremale. Sõidutee parempoolse lumise ääre laiuseks on 1,6 meetrit, pärisuunavööndi laiuseks on 3,4 meetrit. Vastassuunavööndi laiuseks on 3,6 meetrit ja vastassuuna lumise ääre laiuseks on 1,6 meetrit. Enne paremkurvi on vasakul pool teed näha LM 681 (kurvi suund). Vasakul pool kurvis näha sõiduk Ford Transit XXX XXX . Sündmuskohalt eemal Maidla bussipeatuse juures (-1 km kaugusel) seisab veok MB XXX XXX haagisega Krone XXX XXX Sõiduki vaatlusprotokolli (tl 8-9) andmetel on vaadeldud Mercedes-Benz Aktros reg nr XXX XXX ja selle järelhaagist Krone reg nr XXX XX. Veoauto kabiinil purunenud vasak esinurk, iluvõre, stange, esituli, udutuli, astmelaud, poritiib, ilukilp, kabiinialune äär vasakul küljekattel kribimisjälgedega, ka tagaporitiival. Haagisel Krone kriimud vasakul küljekastil. Purunenud taga vasakul tööriistakast ja taganurga küljetuli. Taga allasõidutõkke vasak ots tahapoole kõver. Pidurisüsteemi seisund: jalgpidur ei tööta, seisupidur korras. Rehvide seisundkorras, vastavad LE nõuetele. Klaasipuhastajad korras. Koormas 20 tonni liha. Kaasa võetud veoauto sõidumeerikuketas. Sõiduki vaatlusprotokolli (tl 10-11) andmetel on vaadeldud Ford Transit Connect reg nr XXXXXX. Autol on purunenud esiklaas, esistange, juhipoolne ukseklaas, vasakpoolne tagatuli, vasakpoolsed rehvid, muljutud esikapott, katus, vasakpoolne esitiib, vasakpoolne uks, vasakpoolne külg, tagastange, vasakpoolsed veljed, katuseraamid. Rooliseadme seisund korras. Pidurisüsteem korras. Rehvide seisundkorras, vastavad LE nõuetele, naastrehvid. Vasakpoolsed rehvid purunenud liiklusõnnetuse käigus. Kiirabikaardi (tl 12) andmetel oli kiirabile teade antud 26.01.
  14. a kell 08.
  15. Kiirabi saabudes kell 8.35 oli patsient autos kinni ja saadi päästeameti poolt autost välja kell 09.
  16. Meditsiinitöötajad tuvastasid surma liiklustrauma tulemusena. Surnu ekspertiisiakt nr 29 (tl 14-20) andmetel teostati surnu kohtuarstlik ekspertiis K.K. ile. Eksperdiarvamuse järgi on K.K. i surma põhjuseks pea ja rindkere kinnine tömp trauma peaajupõrutuse ja ämblikvõrkkestaaluste verevalumitega ning kopsude põrutusega. Toksikoloogiauuringul K.K. i surnuveres, -uriinis ja silma klaaskeha vedelikus etüülalkoholi ei leitud, uriinis narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud. Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 51-54) andmetel on vaadeldud veoautost kaasavõetud sõidumeerikut, millel on märgitud veoki teekonna alustamise kellaaeg ning kiirus igal ajahetkel. Sõidumeerikul on kirjutatud: Kaido Tammjärv, registreerimisnumber XXX XXX , Kunda, 26.01.
  17. a. Sõidumeerikul on näha, et 26.01.
  18. a kella 08.08 paiku on veoki kiirus olnud mitte vähem kui 90 km/h ning seejärel on veok järsult peatunud ja seisma jäänud. Sõidu algus on 05.
  19. Kohtu järeldused. Süüdistatava süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud tunnistaja ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Kannatanu O.K. , kelle poeg liiklusõnnetuses hukkus, sündmuskohal ei käinud. Dokumentaalse tõendiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning süüdistatava ja tunnistaja ütlustega on tõendatud teo toimepanemise aeg ja koht. Aega kinnitab ka asitõend, sõidumeerik, mille mõõtejäljed lõpevad 26.01.2009.a kell 08.08 paiku. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistaja ütluste järgi peatus veoauto Põlva- Reola maantee
  20. kilomeetril. Sõidumeeriku mõõtmisjäljed algavad samal päeval kella 05:30 ajal ja see tõendab veoki Mercedes Benz Aktros reg nr XXX XXX koos järelhaagisega Krone reg nr XXX XXX Y sõidu algust Lääne-Virumaalt Kunda linnast. Sõidu eesmärki Põlvamaal asuvasse Vastse-Kuuste Lihatööstusse kinnitab sündmuskoht ja koormas olev kaup. Tunnistaja ütlused tõendavad ilmastikuolusid Tartumaal, Kambja vallas Põlva- Reole maanteel. Ilm oli sombune, sadas lumelörtsi, sõidutee oli kaetud lumelopa ja soolalume seguga. Seda kinnitab dokumentaalne tõend, sündmuskoha vaatlusprotokoll. Sõidumeerik tõendab, et sündmuskoha eel sõitis veoauto paremkurvis kiirusega ligilähedaselt 90 km/h tunnis. Veoautot juhtis Kaido Tammjärv. Tunnistaja V.V. ütluste järgi sõitis ta antud teelõigul ilmastikuolusid arvestades võimaliku kiirusega. Talle lähenes tagant veoauto. Need asjaolud tõendavad, et veoautojuht ei valinud ilmastikuoludele vastavat sõidukiirust. Süüdistatava ütlustest järeldub, et ta sõitis võõral teel ja tee iseärasused olid temale tundmatud. Pärast LM 681 tähistatud paremkurvi valmistus tunnistaja taga tulevat sõidukit eesoleval sirgel mööda laskma ja jälgis teda tahavaatepeeglist. See asjaolu võimaldas tunnistajad vahetult näha veoauto kaldumist vastassuunavööndisse. Veoauto kaldus kurvis vastassuuna vööndisse kus põrkus kokku Põlva poolt tuleva kaubikuga Ford Transit Connect reg nr XXX XXX , mida juhtis K.K. . Kurvi tõttu ei näinud kumbki Põlva suunas sõitvatest juhtidest vastutulevat sõidukit. Tunnistaja ei näinud ka taga liikuvat sõidukit jälgides. Dokumentaalsed tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sõidukite vaatlusprotokollid tõendavad kokkupõrke tulemusena tekkinud sõidukite vigastusi ning kokkupõrke mehhanismi. Kokkupõrke tulemusena paiskus Ford Transit teelt välja kraavi. Veok sõitis peale kokkupõrget piduri purunemise tõttu vabakäigul kiiruse vähenedes mööda maanteed ligi 1 km Põlva suunas kuni peatumiseni. Dokumentaalsed tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll ja eksperdiarvamus tõendavad, et Ford Transitit juhtinud K. K suri kokkupõrke tagajärjel saadud vigastustesse kohapeal. Tunnistaja ütluste järgi saabus ta Ford Transiti juurde esimesena ja ei tuvastanud juhil väliseid, surmale viitavaid vigastusi. Juht oli liikumatu ja tunnistaja jäi kiirabi ootama. Kiirabi tuvastas surma liiklustrauma tulemusena. Sama asjaolu tõendab ka kohtuarstlik eksperdiarvamus. K.K. i surma põhjuse - pea ja rindkere tömp trauma peaaju põrutuse ja ämblikvõrkkelme aluste verevalumitega ning kopsude põrutusega – ja sõidukite kokkupõrke vahel on otsene põhjuslik seos. Mõlemad õnnetuses osalenud juhid olid kained. Kaido Tammjärv hakkas Kundast Vastse-Kuustesse teel olles ilmastikuolude muutumisest põhjustatud kiiruse vähenemise tõttu esimesse sihtkohta hilinema ning see oli talle sündmuse toimumise eel faktiliselt teada. Sihtpunkti jõudmiseks määratud kellaajal oli ta veel teel. Ta hakkas kiirustama. Kui ta Jõgeva-Tartu vahelisel teelõigul oli sunnitud sõitma väikse sõidukiirusega kolonnis teiste sõidukitega, siis Reola-Põlva teelõigul väikest sõidutihedust arvestades sai ta ise kiirust valida. Ta valis lubatud maksimaalse sõidukiiruse, ligi 90 km/h. Seda kiirust ei võimaldanud tee- ja ilmastikuolud. Tundmatu tee ja ilmastikuolude tõttu ei olnud kurvis võimalik enam autot maksimaalse lubatud kiirusega juhtida ning juht kaotas sõiduki üle kontrolli. Koorma mass, kiirus ja teeolud ei võimaldanud sõidukit hoida oma sõidureas. Kurvis juhtimisele reageerimata sõitis veok vastassõidusuunda, kus tuli sel hetkel vastu teine sõiduk. Kaido Tammjärv rikkus LE § 123 nõudeid sellega, et ei kohaldanud oma sõiduki kiirust selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, ega suutnud seetõttu peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Juhi kogemused ja väike liiklustihedust ei hoidnud tagajärge ära. Ainuüksi parempoolse kurvi tõttu oli nähtavus halb. LE § 123 nõuete rikkumisega rikkus ta ka LE § 107 nõudeid sellega, et ebaõigesti valitud kiiruse tõttu väljus teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel oma raja piiridest vastassuunavööndisse. Asjaolu, et veok kokkupõrke järel kurvi läbis ja teele seisma jäi, kinnitab veoki korras tehnilist seisundit enne kokkupõrget. Kokkupõrke põhjustas ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu vastassuunavööndisse kaldumine. LE § 3 järgi on sõidukite liiklus Eestis parempoolne. Tunnistaja ütluste järgi sõitis veok tema taga parempoolses sõidureas ning seetõttu ei ole alust Kaido Tammjärvele ette heita LE § 3 nõuete rikkumist. Kaido Tammjärv lootes enda sõidukogemustele rikkus LE § 123 ja 107 nõudeid ettevaatamatusest. Sõidukijuhi poolt ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumise korral kannab süüdlane vastutust KarS § 423 lg 1 järgi põhjusel, et liiklusnõuete rikkumisega põhjustati inimese surm. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus ei tuvastanud Kaido Tammjärvel raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel ei ole Kaido Tammjärv kriminaalkorras karistatud (tl. 63). Väärteomenetluses on teda karistatud Pärnu Politseiprefektuuri 12.10.
  21. a otsusega LS § 7417 järgi rahatrahviga 180 krooni. Otsus on täidetud 27.10.2003.a ja karistusandmed on registris arhiveeritud. Karistusregistris arhiveeritud andmeid ei võeta karistuse mõistmisel arvesse ja seetõttu lähtub kohus Kaido Tammjärve isikust kui karistamata isikust. Kaido Tammjärve ütluste järgi on liiklusõnnetus mõjunud tervisele halvasti. Kohtuistungini on probleeme tervisega: närvid ja vererõhk. Vahetult peale liiklusõnnetust oli töös 2 kuud paus seoses tervisega, ei suutnud töötada. Tegi muid töid alguses. Töö vahetus oli tingitud avariist. Suvel vahepeal asendas juhte. Hirm on, eriti ei taha sõita libedaga. Peres on ülalpidamisel üks alaealine laps, kes käib koolis. Teine laps on Tallinnas õhtukoolis, tema on täisealine, aga teda toetab pere materiaalselt. Teisi Kaido Tammjärve iseloomustavaid andmeid kohtule esitatud ei ole. Kohus on jõudnud järeldusele, et Kaido Tammjärve karistamisel tuleb lähtuda eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohus on seisukohal, et süü suurust ja karistust kergendavat asjaolu arvestades on Kaido Tammjärve võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasugustest tegudest keskmise määra lähedase karistusega. Esmakordsel karistamisel on võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ja Kaido Tammjärv karistusest täies ulatuses tingimuslikult vabastada. Kohus vabastab süüdlase karistusest tingimisi KarS § 73 alusel käitumiskontrollile allutamata. Kaido Tammjärve isikus ja tema käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Karistusest tingimisi vabastamisel on küllaldane KarS § 73 lg 3 ettenähtud katseaeg keskmises määras. Kuriteo tagajärjed on rasked kannatanule ja mõjutanud ka süüdistatavat. Vaatamata pikaajalisele juhistaažile on sündmus teha mõjutanud ja tekitanud hirmu. Need asjaolud põhjendavad lisakaristuse vajalikkust. Kohus mõistab lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise KarS § 50 lg 1 p 1 alusel. Tsiviilhagid ja nende lahendamine. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid kannatanud O.K. ja T.K. poja K.K. i matusekulude hüvitamiseks ja tema hauaplatsi korrastamisega seotud kulude nõudes, kokku 37 200 krooni (tl 22-46, 103-125). Kannatanud esitasid täiendava tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks 185 000 krooni nõudes (tl 79-102). Moraalse kahju hüvitamist õigustavate asjaoludena nimetavad hagejad K.K. i noorust ja head tervist ja eesmärgipärast tegevust surma hetkel. Ta oli 19-aastane. Tal ei olnud mingeid tervisehäireid. Tal oli töölepinguga töökoht, töötas Rock&MP OÜ-s. K.K. it tunnustasid rohkearvulised sõbrad. Ta sai tunnustust kohalikus valla lehes ja teda hindasid tunnustavalt endised pedagoogid. Teda hinnati lootustandav noore isamaaliste aadetega inimesena. Ta kavatses luua perekonna. Tal olid lähedased suhted tüdruksõbraga kestnud 1 aasta ning tema juurest läks ta hommikul tööle. Nad vahetasid hommikul teise-teisega fotosid ja pidid tähtpäeva ühiselt õhtul tähistama. K.K. tundis uhkust oma perekonna ja suguvõsa juurte üle. Pärast õe sündi
  22. a ilmnes tema meesliini jätkajana ja perekonnanime edasiviijana. Kindlat tuge oma vanematele väljendas ta tegudes ja sõnades. K.K. elas veel kui kiirabi kohale jõudis. Moraalse kahju nõue hõlmab ka hüvitust tema kannatustele vahetult õnnetuse eel- ja ajal. Kaido Tammjärv ei vaidle kahjude hüvitamisele vastu. Ta möönab, et ei ole sellist võimalust, aga peab hüvitama. Väga suur summa on moraalse kahju nõue 185 tuhat krooni. Möönab, et kohus võib välja mõista ka moraalset kahju. Ta ei vaidle vastu materiaalse kahju osas, mis puudutab matusekulusid, pärimisega seotud asjaolusid. Kaido Tammjärve sõnutsi on sissetulekuks tema palk, 5500 krooni kätte. Peres on kolm liiget: Kaido Tammjärv, abikaasas ja laps. 2 last on eemal. Abikaasa töötab. Perel on laene ja liisinguid. 3500 krooni kuus on maksmiskohustus. 2 aastat veel tuleb maksta. Kannatanutel on Põhiseaduse § 25 järgi õigus neile õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Materiaalne kahju on tõendatud kuludokumentidega. K.K. eraldati hauaplats, mis oli metallaiaga piiratud. Kahjunõude hulgas on ka piirdeaia restaureerimise kulud. Kohus leiab, et kõik taotletud kulud on põhjendatud ja otseselt seotud liiklusõnnetuses hukkunu matustega. Asjaolu, et hauaplatsi kordategemise kulud on tavapärasest suuremad, põhjustas kalmistul olemasolev aiaga piiratud matmiskoht. Kuigi ei tuvastatud hauapiirde muinsuskaitselist väärtust, ei ole põhjendatud ka piirde lammutamise nõudmine. Piire on olnud kalmistu kujunduse osa ning on kannatanute poolt pärast matmist korrastatud. Materiaalne kahju on täies ulatuses tõendatud ja põhjendatud ning tuleb süüdlasel VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel kannatanutele hüvitada. VÕS § 134 sätestab mittevaralise kahju hüvitamise erisused. Sama paragrahvi lõike 3 järgi isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Kohus leiab, et kannatanud on moraalse kahju nõuet põhjendanud ning ka moraalse kahju nõue tuleb rahuldada. Kannatanud on moraalset kahju põhjendanud elu püsiväärtustega. K.K. i surmaga lõppes tema elu ootamatult väga noores eas. Sellega katkesid tema tegevused. Katkes ka perekonna meesliini järjepidevus. Elu püsiväärtustega põhjendatud moraalne kahju on sisustatud traditsioonide ja nende kandjatega. K.K. i puhul ei piirdunud traditsioonide kandmine ainult perekonna ja suguvõsaga. Ta oli tunnustatud ka ühiskonna liikmena. K.K. i surm saabus süüdlase õigusvastase tegevuse tagajärjel. Kohus leiab, et moraalse kahju põhjendustes sisalduvad küllaldaselt need erandlikud asjaolud, mis VÕS § 134 lg 3 õigustavad hüvitise maksmist. Taotletud hüvitis on proportsionaalne süüteoga tekitatud kahjuga. Moraalne kahju tuleb süüdlasel hüvitada VÕS § 134 lg 3; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud. Kriminaalasjas on asitõendiks Mercedes Benz Aktros reg nr XXX XXX 26.01.2009.a. sõidumeerik, mis asub kriminaalasja juures. Asitõend tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179

lg 1 p 2 järgi 6525.- krooni.

§ 175lg.

l p. 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest eksperdile makstud ekspertiisitasu on kokku 6800.- krooni (tl. 20).

§ 175lg.

l p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu on 1680.- krooni (tl 137-138).

§ 175lg.

l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 7.- krooni.

§ 175lg.

l p. 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 30.- krooni. Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetava kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.