Obsah (4)

§ 238§ 180§ 175§ 179

1-10-3130 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2010. a Tartu Kriminaalasja number 1-10-3130 (10260100010) Kohtukoosseis Kohtunik Ene Muts Kohtuis

§ 238lg 1 p 4, § 306 ja § 309 lg 3 Süüdi tunnistada Dmitri Kivi Kar

S § 424 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra ning mõista Dmitri Kivi karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.10.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) aasta 11 (üheteist) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista Dmitri Kivi liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates Dmitri Kivi vanglasse karistuse kandmisele ilmumise päevast. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta Dmitri Kivilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. KarS § 55 lg 1 järgi laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Dmitri Kivi karistuse kandmisele asumisest.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Dmitri Kivilt 9886 (üheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kuus) krooni ja 70 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „Dmitri Kivi, 1-10-3130, menetluskulud”. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud viimasel tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdimõistetud süüdistatav ja kaitsja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. märtsist 2010.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
3. aprillist 2010.a. 2 Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Dmitri Kivi süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes juhtis 01.01.2010 a. kella 23.33 ajal Tartu linnas Kaunase pst tänaval maja nr 21 juures mootorsõidukit Mitsubishi Sigma registreerimisnumbriga XXX XXX. Sellega pani Dmitri Kivi toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtu järeldused. Kohtuistungil tunnistas Dmitri Kivi enneast talle esitatud süüdistuses süüdi. Ta ei soovinud enda küsitlemist. Kahtlustatavana andis Dmitri Kivi ütlusi selle kohta, et 01.01.
4. a õhtul tarbis ta alkoholi Tartus Annelinnas tuttava juures. Kella 23 ajal otsustas koos tuttavaga minna Kaunase puiesteel asuvasse ööklubisse Maxim. Ta istus endale kuuluva auto Mitsubishi Sigma rooli ja sõitis klubisse. Tuttav istus tema kõrval. Ta sõitis mööda Kalda teed ja pööras Kaunase puiesteele, kus märkas, et temale järgi sõidab tsiviilvärvides politseiauto, mis andis vilkuritega peatumismärguande. Ta keeras Maxima parklasse ja jäi seisma. Politsei laskis puhuda alkomeetrisse, mis näitas joovet vist 1,1 mg/l. Ta oli nõus kohapeal joobe tuvastamisega ning meditsiinilist ekspertiisi ei soovinud. Sõbra juures oli ära joonud umbes 300 grammi viina. Teda viidi politseisse, kus lasti veelkord puhuda alkomeetrisse, mis näitas joovet vist 1,1 mg/l (tl 8-9). Süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud suuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Tunnistaja J.I. ütlused kinnitavad Dmitri Kivi alkoholi tarvitamist ja aega, mil sõideti ööklubisse Maxim. Tunnistaja sõitis koos D. Kiviga samas autos ja kinnitab nende politsei poolt peatamist. Tunnistaja sai aru, et tuvastati D. Kivi alkoholijoobes juhtimine. Ta sõitis taksoga koju ja D. Kivi viidi menetlustoiminguteks politseiga kaasa. D.Kivile koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 67). Tunnistaja Ago Mägimetsa ütlused kinnitavad sõiduauto Mitsubishi Sigma, registreerimisnumbriga XXX XXX sõitmist Kaunase puiesteel ja peatamist Kaunase pst 21 asuva ööklubi Maxima parklas. Juhi suust ja sõidukist oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Sõiduki juhiks osutus Dmitri Kivi, kelle isiku tunnistaja tuvastas juhilubade alusel. Juhil lasti politseiautos puhuda alkomeetrisse AlcoQuant 6020 nr A111147, mille tabloole ilmus näit 1,21 mg/l väljahingatavas õhus. Juht oli nõus kohapeal joobe tuvastamisega. D. Kivi toimetati Lõuna Prefektuuri, Riia 132 Tartus, kus tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-004511 tuvastati joove 1,10 mg/l võttes arvesse mõõtemääramatus 0.10 mg/l juhi väljahingatavas õhus. Juhile koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 1-2). Dmitri Kivi alkoholijoovet tema autoroolis kinnipidamise ajal tõendavad dokumentaalsed tõendid: indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 3) ja indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise tulem (tl 4). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 5) tõendab alkoholi tarvitamise tagajärge, joobes juhi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist kuni tema kainenemiseni. Eelnimetatud tõendid tõendavad teo toimepanemise aega ja kohta. Dokumentaalsed tõendid on vormistatud Dmitri Kivi peatamise ja temal alkoholijoobe tuvastamise järel. Dokumentaalsetel tõenditel märgitud aeg on kooskõlas süüdistatava ja tunnistajate ütlustega tõendatud teo toimepanemise ajaga. Ka teo toimepanemise aja osas on süüdistatava ja tunnistajate ütlused kokkulangevad. 3 Eeltoodud tõenditega on tõendatud 01.01.2010 a. kella 23.33 paiku Tartu linnas Kaunase pst tänaval maja nr 21 juures Dmitri Kivi poolt mootorsõidukit Mitsubishi Sigma registreerimisnumbriga. XXX XXX juhtimine. Sõiduki peatamisel tuvastati juhi isik, Dmitri Kivi, kellele teostati kohapeal alkoholijoobe kontroll. Kontroll on teostatud Politsei ja piirivalve seaduse §-s 724 sätestatud korra kohaselt. Teo toimepannud isik on tõendatud kõigi eelpoolkirjeldatud tõenditega. LS § 20 lg 31 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Joobeseisundis isiku poolt sõiduki juhtimise keeld tuleneb LS § 20 lg
5. Dmitri Kivi alkoholijoove vastas raskusastmelt raskele joobele. Arvestades autoga sõitma asumisele eelnenud tarvitatud alkoholi kogust, pani Dmitri Kivi kuriteo toime otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel on Dmitri Kivi karistatud kriminaalkorras karistatud 4-l korral ja väärteomenetluses 15-l korral. Kriminaalkorras on teda karistatud varguse eest raskendavatel asjaolude, avaliku korra raske rikkumise eest, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest, samuti võõra asja rikkumise eest ettevaatamatusest (tl 12-16, 17-26). Tema varasemad kuriteod on suunatud õiguskorraga kaitstud mitmete erinevate õigushüvede vastu. Kuritegude eest on karistuseks mõistetud nii kergemaliigilisi, rahalisi karistusi kui ka raskemaliigilisi karistusi, vangistust. Vangistusest on ta varem tingimisi vabastatud katseajaga ühes käitumiskontrollile allutamisega. Kohtute raamatupidamiskeskuse andmetel ei olnud Dmitri Kivi 02.02.
6. a seisuga asunud tasuma Tartu Maakohtu 21.10.
7. a otsusega KarS § 205 järgi mõistetud 20 000 kroonist rahalist karistust (tl 31). Väärtegude eest on D. Kivi karistatud samuti erinevate õigushüvede vastu suunatud süütegude eest. Kahel korral on teda karistatud avaliku korra rikkumise eest KarS § 262 järgi, ühel korral riikliku järelevalve teostamise takistamise eest KarS § 279 järgi, ühel korral on karistatud AS § 70 järgi. Üheteistkümnel korral on karistatud Liikluseeskirja rikkumistega seotud väärtegude eest Liiklusseaduse erinevate paragrahvide järgi, neist kahel korral juhtimisõiguseta sõitmise eest, viiel korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h võrra, ühel korral alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest ja kolmel korral mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest. Väärtegude eest on teda karistatud kergemaliigiliste karistustega, rahatrahvidega. Dmitri Kivi väitis kohtuistungil, et joobes juhtimise eest temale
8. a määratud trahvi on ta maksnud. Viimase kuriteo eest mõistetud rahalist karistust palus ajatada ühele aastale, sest teadis, et kevadel tuleb töö Soomes. Kui läheb vangi siis ei saagi maksta. Ta ei tea kuidas uus kuritegu juhtus. Ta palub rahalist karistust või mingit tööd. Kui kevadel saab tööle, siis saab kohe ära maksta kõik. Varem ta töötas Soomes, ametlikult töötas viimati Soomes ehitustööl 2008.a.. Nüüd ei ole tööd Soomes olnud, töötas mitteametlikult. Iga kuu maksis 6000 krooni kohtutäiturile kui tööl käis Soomes. Eeltoodud ütlustest väljendub süüdistatava soov kergemale karistusele, kuid ta ei väljenda oma negatiivset suhtumist toimepandud kuriteosse. Kohus ei tuvastanud D. Kivi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Karistamise aluseks olev süü on tõendatud. 4 Kuritegu on toime pandud Tartu Maakohtu 19.10.
9. a otsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastamisel määratud katseajal. D. Kivi on ka varem samasuguse süüteo eest karistatud väärteomenetluses. Vaatamata varasemale karistusele ja katseajale ei ole ta suutnud hoiduda uuest samasugusest süüteost. Tarvitatud alkoholi kogust arvestades on süütegu karistatav kuriteona KarS § 424 järgi ning samasugune tegu on raskem eelmisest. Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Dmitri Kivil ei ole tööst tulenevat sissetulekut. Tema juhutöödest saadavad sissetulekud on juhuslikku laadi. Samuti on tal kogunenud rahalisi kohustusi varasematest kandmata väärteokaristustest ja kuriteo eest mõistetud karistusest. Ka ei ole rahalised karistused mõjutanud Dmitri Kivi edaspidi hoiduma uutest kuritegudest. Viimase kriminaalkaristuse tasumist ei ole Dmitri Kivi alustanud, kuigi karistus on KarS § 66 alusel määratud ositi kandmisega. Eelmine rahaline karistus mõisteti Dmitri Kivile kokkuleppemenetluses ning ositi tasumise tähtaja algus, 15.11.
10. a, oli Dmitri Kiviga sõlmitud kokkuleppe sisuks. Vaatamata sellele viitab süüdistatav veel praegu tulevikus saabuvale karistuse tasumise võimalusele. Tegelikult ei olnud tal tööst saadavat stabiilset sissetulekut juba kokkuleppe sõlmimisel. Need asjaolud annavad alust järeldada, et rahalise karistuse kandmine ei ole enam võimalik. Lootused rahalist karistust kanda ei ole reaalsed. KarS §-ga 424 kaitstav õigushüve on liiklusohutus mootorsõidukite liiklemises. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusele alati ohtlik, isegi siis, kui sellega ei põhjustata raskeid tagajärgi. Dmitri Kivi isikut iseloomustab eelkõige tema korduv karistatus ja see asjaolu annab alust järeldada aktiivselt õiguskorda eiravat isikut. Isikut arvestades ei ole kergemaliigiline karistus temale mõjus, et hoiduda edaspidi samasugustest kuritegudest. Neil põhjustel on raskemaliigiline karistus põhjendatud. Kuna tegu on varem toimepandud kuritegudest erinevat õigushüve kahjustav, on võimalik mõista raskemaliigiline karistus miinimumilähedane. Menetlusliiki, lühimenetlust arvestades tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra.

Kuna kuritegu on toime pandud 19.10.2007.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistusest tingimisi vabastamisel määratud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus suurendades mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra, mis on 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kuna Dmitri Kivi iseloomustab korduv karistatus Liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegude eest ning arvestades kahjustatud õigushüve olulisust tuleb lisaks põhikaristusele mõista ka lisakaristus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel. Lisakaristuse määr 1/3 ulatuses koos põhikaristsuega võib mõjutada süüdistatavat edaspidi samasugustest tegudest hoiduma. KarS § 55 lg 1 järgi laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Dmitri Kivile on menetleja 04.01.2010. a määrusega kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld (tl 11). Tõkend tuleb jätta muutmata kuni Dmitri Kivi vanglasse karistuse kandmisele asumiseni ning seejärel tühistada. Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Asitõendid puuduvad. 5 Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175lg.

1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179lg.

1 p. 2 järgi 6525 krooni.

§ 175lg.

l p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu on 3324.- krooni (tl 41-42, 51-53).

§ 175lg.

l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 37.70 krooni (tl 34). Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetava kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik 6