KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.mai 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-1193 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Kennet Pärje väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2, § 7419 lg 1 järgi Menetlusalune isik Kennet Pärje (isikukood 38206280220, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx., töökoht puudub) Asja läbivaatamise kuupäev 17.mai 2010.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri, esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 48, 63 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kennet Pärje LS § 741 lg 2 ja § 7419 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista LS § 741 lg 2 alusel karistuseks arest 5 (viis) päeva. Kohustada Kennet Pärjet asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 14.06.2010.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Kennet Pärje poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Kennet Pärje suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt on 21.03.2010.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1149724 selle kohta, et Kennet Pärje 21.03.2010.a. kell 09.30 Harjumaal, Tallinnas Räägu tn 37 juures liikudes Nõmme tee suunas, juhtis mootorsõidukit VW Golf, reg nr xxx, seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,24 mg/l ± 0,05 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on määratud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 nr ARAF-0031, taatlustunnistus nr TTRC-09/
- Samuti Kennet Pärje juhtis sõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 14.11.2009.a. kuni 13.06.2010.a.. Kirjeldatud tegevusega rikkus Kennet Pärje LS § 20 lg 4 ja § 20 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 ning § 741 lg 2 järgi. Kennet Pärje kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse edastati elektronposti teel 05.05.2010.a. aadressile „kennetparje@gmail.com“ (lk 17,18). 06.05.2010.a. kinnitas Kennet Pärje e-posti teel kohtule, et on kohtkutse kätte saanud (lk 19). Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Kennet Pärje süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetluslust isikut tuleks karistada alkoholijoobes ning juhtimisõiguseta sõitmise eest arestiga, kuna eelnevatest karistustest ei ole Kennet Pärje järeldusi teinud, rahatrahvid on tasumata. Isik jätkab väärtegude toimepanemist. Kuna tegemist on esmase aresti määramisega, varasemalt ei ole isikut arestiga karistatud, siis võiks käesolevas asjas määrata aresti 10 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Kennet Pärje süü LS § 741 lg 2 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 21.03.2010.a. antud ütlustega, mille kohaselt ta juhtis sõidukit, kuna pidi tuttavale selle tagastama teatud kellaajaks (lk 1). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Lõuna PJ patrullpolitseinik Toomas Sööde otsustas 21.03.2010.a. kõrvaldada Kennet Pärje sõiduki VW Golf, reg nr xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 2 ja p 3 alusel, kuna viimase veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära ning puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Kennet Pärje on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud (lk 5). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Põhja Politseiprefektuur karistanud Kennet Pärjet 21.10.2009.a. LS § 7422 lg 3 alusel juhtimisõigus äravõtmisega 7 kuuks ning nimetatud otsus jõustus 14.11.2009.a (lk 8, kanne 12). Küsimus on vaid selles, kas menetlusalune isik oli või pidi olema teadlik juhtimisõiguse puudumisest. Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 21.03.2010.a. antud ütluste kohaselt ei olnud ta teadlik juhtimisõiguse piiramisest (lk 1). Seega on välistatud, et Kennet Pärje oleks pannud 21.03.2010.a LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsetele tunnustele vastava teo toime tahtlikult. Kuna KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona aga karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, siis ei eeldagi LS § 741 lg 2 toimepanijalt juhtimisõiguse äravõetuse kui koosseisutunnuse osas tahtlust ja LS § 741 lg 2 kirjeldatud teo koosseis on täidetud isegi siis kui ta ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma. 2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-83-08 05.02.2009.a. otsuses samuti märkinud, et „LS § 741 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit juhtides üksnes peab võimalikuks, et temalt on juhtimisõigus ära võetud (kaudne tahtlus või kergemeelsus) või isegi ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma (hooletus).“ Sama otsuse p 13 ja 14 on Riigikohtu kriminaalkolleegium seoses LS § 741 lg 2 koosseisu tuvastamisega märkinud, et „Kui isik teab, et tema suhtes toimunud väärteomenetluses, mille tulemiks võib olla juhtimisõiguse äravõtmine, on karistusotsuse avaldamise kuupäev vähemalt 15 päeva tagasi möödunud, kuid ta ei ole otsusega kohtuvälise menetleja juures tutvunud, aga juhib vaatamata sellele mootorsõidukit, on isik rikkunud hoolsuskohustust, mis on sellises olukorras nõutav veendumaks oma juhtimisõiguse olemasolus. Hoolsuskohustuse järgimiseks on kirjeldatud olukorras vajalik, et isik tutvuks enne mootorsõiduki juhtimist kohtuvälise menetleja juures tehtud karistusotsusega. Kui juhtimisõigusest ilma jäetud isik juhib mootorsõidukit, olles hoolsuskohustust rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta LS § 741 lg 2 järgi sõltumata sellest, kas ta pidas juhtimisõiguse äravõtmist võimalikuks, kuid lootis mingil põhjusel, et seda pole juhtunud, või ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Esimesel juhul on tegemist kergemeelsusega (KarS § 18 lg 2), teisel juhul aga hooletusega (KarS § 18 lg 3).“ Kohus on seisukohal, et Kennet Pärje pani teo toime vähemalt hooletusest, sest isik pidi olema teadlik Põhja PP poolt tema suhtes alustatud väärteomenetlusest LS § 7422 lg 3 järgi ning igal juhul pidi tema poolt toime pandud väärteole järgnema karistus. Menetlusalune isik pidi ise huvi tundma, missugune karistus temale lubatud sõidukiiruse ületamise eest LS § 7422 lg 3 alusel määrati, kas rahatrahv, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni üheks aastaks. Seega on väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg 2 järgi õige, sest 21.03.2010.a. puudus Kennet Pärjel juhtimisõigus, kuna see oli karistusena ära võetud. Kennet Pärje süü LS § 7419 lg 1 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 nr ARAF-
- Menetlusalusel isikul tuvastati 21.03.2010.a. kell 09.52 ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,24 mg/l ± 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,19 mg/l (lk 3). Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Põhja Prefektuurile on Eesti Akrediteerimiskeskus väljastanud 12.12.2009.a. tunnistuse E129 erialase kompetentsuse kohta. Mõõtemetoodika MM 04-2010 on kinnitatud 01.01.2010.a. PPA peadirektori käskkirjaga nr 40 „Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“. Mõõtevahend on taadeldud (taatlustunnistus nr. TTRC-09/00031) ning mõõteprotokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Ka Kennet Pärje on omakäeliselt kirjutanud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, et oli eelneval päeval tarvitanud alkoholi, mille tulemusena näitas alkomeeter joovet (lk 3). Seega olles teadlik eelnevast alkoholitarvitamisest oleks pidanud menetlusalune isik veenduma, et talle on lubatud mootorsõiduki juhtimine st. et ta ei juhi sõidukit seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik teo toime kergemeelusest Väärteo kvalifikatsioon LS § 7419 lg 1 järgi on õige. 3 Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kuivõrd menetlusalune isik on 21.03.2010.a. üheaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu, siis leiab kohus, et karistuse määramisel tuleb aluseks võtta KarS § 63 lg 1 sätted, mille kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb karistus määrata LS § 741 lg 2 sanktsioonist lähtuvalt. Vastavalt § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Kennet Pärje ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Kennet Pärjet on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Kohus arvestab ka asjaolu, et väärteoprotokolli kohaselt puudub menetlusalusel isikul ka töökoht, st legaalne sissetulekuallikas. Jätkates liiklusalaste väärtegude toimepanemist, milliste eest on menetlusalust isikut varasemalt juba korduvalt karistatud, väljendab Kennet Pärje oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. Seega ei ole Kennet Pärje hoolimata varasematest pikema aja jooksul määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 5 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 14.
- 2010.a Aulike Salo Kohtunik 4