4-08-7897/13

(20080975)Väärteoasi Viktor Kabonen kaebus Tartu Linnavalitsuse 31.07.2008.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 20080975. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Tuuli Säärits Kaebuse esitaja Viktor Kabonen (ik 35602072759, eluk. X). RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 2, § 135 lg 2, kohus otsustas: tühistada osaliselt Tartu Linnavalitsuse 31.07.2008.a.otsus väärteoasjas 20080975 Viktor Kaboneni karistamise kohta Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus §662 lg1 alusel rahatrahviga 600.krooni. Viktor Kaboneni kaebus rahuldada osaliselt ning vähendada trahvi summat järgmiselt: mõista Viktor Kabonenile Kohaliku omavalitsuse seaduse §662 lg1 järgi karistuseks rahatrahv 180.krooni. Rahatrahv tuleb tasuda Tartu Linnavalitsuse 31.07.2008.a. otsuses näidatud arvele. Edasikaebamise kord Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 03.03.2010.a. Tartu Maakohtu kantseleis. Asjaolud Tartu Linnavalitsuse 31.07.2008.a kiirmenetluse otsusega nr 20080975 karistati Viktor Kaboneni Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni. Väärteo lühikirjelduse kohaselt oli X kinnistu omanikul Viktor Kabonenil jäetud täitmata 12.06.2008.a kuni 17.06.2008.a Tartu linnavolikogu 19.02.2002.a määrusega nr 120 p 2.2 koormise täitmise kohustus – koormise täitjana oli x kinnistu juures asuval puhastusalal, kõnniteel, jäetud olmepraht (suitsupakid, paberid, suitsukonid jms), lehe-õiepraht ning liiv koristamata. Sellega rikkus Viktor Kabonen Tartu Linnavolikogu 19.09.2002.a määruse nr 120 punkti 2.2 nõudeid, pannes toime KOKS § 662 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 11.08.2008.a esitas Viktor Kabonen Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse nr 20080975 peale. Kaebuse kohaselt kuulub kinnistu aadressil x kaebuse esitajale ning koos kinnistuga on tema hooldada ka kinnistu juurde kuuluv kõnnitee tänavas. Kõnnitee on üldkasutatav, mingil ajal hakkas Tartu linn kasutama tema kõnniteest sihtotstarbelisena bussipeatust. Selleks paigaldati kõnniteele bussipeatust tähistav märk ning märgi kõrvale tema hallatavale territooriumile istepink. Peale seda hakkasid toimuma konfliktid linnavalitsusega seoses bussipeatuse korrashoiuga. Vastavalt Tartu linnavolikogu määrusele peab linnavalitsus organiseerima bussipeatuse paviljoni jne korrashoiu. Seda aga linnavalitsus teinud ei ole, on püstitatud väike prügikast, mis on alalõpmata täis ning sellisel puhul loobitakse rämps prügikasti kõrvale ja ka kaebuse esitaja aeda. Selle eest on linnavalitsus eelnevalt määranud kaebuse esitajale väärteomenetluse korras rahatrahvi. Kaebuse esitaja leiab, et kui linn kasutab tema hallatavat maa-ala sihtotstarbeliselt, kuulub ka bussipeatuse korrashoid linnavalitsuse kompetentsi. Ta on iga päev vähemalt korra või kaks oma haldusesse kuuluva kõnnitee puhtaks teinud, kuid tänu sellele, et seal asub bussipeatus, ei jää see puhtaks. Kaebaja töötab taksojuhina ning tal ei ole võimalik pidevalt korjata ära mahavisatud rämpsu. Seoses eeltooduga palub kaebaja Tartu Maakohtul tühistada Tartu Linnavalitsuse 31.07.2008.a kiirmenetluse otsus nr 20080975 ja lõpetada väärteomenetlus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Viktor Kabonen esitatud kaebuse juurde, korrates üle kirjalikus kaebuses toodud argumendid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et bussipeatuses asuvat prügikasti peab tühjendama see, kes seda haldab. Ta peab prügikasti koristama, kuid tal ei ole selleks võtit. Ta koristab iga päev, aga linnavalitsusest käiakse kontrollimas erinevatel kellaaegadel. Teda teavitati, et peatus on koristamata. Ta teab, et see on tema koristusala, kuid prügikast on liiga väike ja alatihti rämpsu täis, mistõttu rahvas loobib prügi maha. Ta leiab, et see pole tema korraldada, kui pole, kuhu rämpsu panna. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja T. S. avaldas kohtuistungil, et ta ei nõustu kaebuses viidatud seisukohtadega. 12.06.2008 ja 17.06.2008 käidi kohapeal (s.o X) kontrollimas ja see päevade vahe on piisavalt pikk, et suuta antud ala korras hoida. Prügi ja prahi ladustamine on isiku enda korraldada. Peatuses on urn olemas. Kui vaadata volikogu poolt välja antud määrust, siis selgub, et kaebajal on kohustus koristada. Menetlusalune isik ei ole määrust vaidlustanud. Väärteoasjas on tõenditeks veel 12.06.2008 ja 17.06.2008 paikvaatluse aktid fototabelitega (väärteo tl 1-4), millega tuvastati x kinnistu x tänava poolsel kõnniteel olmepraht (suitsupakid, paberid, suitsukonid jms), lehe-õiepraht ning liiv. Kohtu seisukoht Kohus hinnates kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuse aluseks olevaid tõendeid, leiab, et kaebuse esitaja kaebus on põhjendatud osaliselt, mistõttu kohus tühistab 31.07.2008.a Tartu Linnavalitsuse väärteouurija V. K. kiirmenetluses tehtud otsuse väärteoasjas nr 20080975, osaliselt ja vähendab rahatrahvi, mõistes trahviks 180 krooni. Väärteootsuse järgi rikkus Viktor Kabonen Tartu Linnavolikogu 19.09.2002.a määrusega nr 120 „Koormise kehtestamine heakorra eeskirja täitmiseks“ (edaspidi Määrus) punkti 2.2 nõudeid. Määruse punkti 2.2 järgi on koormise täitja kohustatud niitma muru või heina (lubatud maksimaalne kõrgus on 15 cm), lõikama kõnniteel liikumist takistavad puude ja põõsaste oksad, pügama heki, riisuma lehed, pühkima tolmu ja liiva. Määruse punkti 1 kohaselt on füüsiline ja juriidiline isik (edaspidi: koormise täitja) kohustatud tagama heakorra puhastusalal. Puhastusala on füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses oleva kinnistu või muu territooriumiga külgneva sõidutee ja vastava territooriumi vahel olev kõnnitee ja haljasala ja/või muu ala. Puhastusala piirneb kinnistu või muu territooriumi piiri, kinnistu või muu territooriumi piiriga risti tõmmatavate mõtteliste joonte ja sõidutee piiriga. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Viktor Kabonen on kohustatud puhastama temale kuuluva kinnistu juurde kuuluvat puhastusala. Kohus leiab, et Viktor Kabonen kinnistu x omanikuna jättis täitmata Määruse punktis 2.2 kehtestatud nõude. Rikkumine on tõendatud paikvaatluse akti ja Viktor Kaboneni enda ütlustega. Väärteomenetluses kogutud tõenditest selgub, et x juurde kuuluv puhastusala oli koristamata nii 12.06.2008 kui 17.06.2008.a. Samas nõustub kohus kaebuse esitaja väidetega selle kohta, et kinnistu juurde kuuluva kõnnitee ääres asub bussipeatus, mistõttu ei jää see puhtaks. Kaebaja töötab taksojuhina ning tal ei ole võimalik pidevalt korjata ära mahavisatud rämpsu. Kohus arvestab asjaoluga, et antud kinnistu juures asuv bussipeatus on avalik koht, kus liigub tavapärasest rohkem rahvast ning seetõttu tekib sinna ka tavapärasest rohkem prügi. Seega on kaebuse esitajal raskendatud tema poolt hooldatava puhastusala, eelkõige bussipeatuse ümbruse, pideva korrashoiu tagamine. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KOKS § 662 p 1 kohaselt heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Viktor Kaboneni rahatrahviga 600 krooni. Kohus leiab, et kohtus tuvastatud asjaolusid arvestades ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 punktis 2 sätestatust, mille kohaselt võib maakohus kohtuotsusega teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda, on õiglane ja põhjendatud määrata Viktor Kabonenile karistuseks rahatrahv 3 trahviühiku suuruses summas, s.o 180 krooni. Kohtunik: