← Eesti

4-10-264/9

Obsah (10)§ 87§ 58§ 19§ 10§ 4§ 69§ 132§ 123§ 150§ 72

4-10-264 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2010.a Pärnu Väärteoasja number 4-10-264 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula

) sätestatud nõudeid ning otsuse teinud MUPO ametnik A. Pille väljus otsust tehes väärteoprotokolli piiridest. Kaebuse põhjendused: K. Kaju`le süükspandavas teos puudub väärteokoosseis. Pärnu Linna Heakorraeeskirja (edaspidi Eeskiri) § 5 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib krundi omanik enda krundil ladustada metsa- või saematerjali ning ehitusmaterjali kuni 6 meetristes virnades või kuhjades. Väärteoprotokolli kohaselt on märgitud väärteo toimepanemise kohaks Kalamehe 11 kinnistu, mille üheks omanikuks on Kinnistusregistri andmetel K. Kaju. MUPO koostatud 28.07.2009.a vaatlusprotokolli kohaselt oli ehitusmaterjali virna kõrguseks märgitud ~2,5 meetrit. Lähtudes eeltoodust ladustas K. Kaju ehitusmaterjale isiklikul territooriumil lubatud kõrguses. K. Kaju ei nõustu MUPO väitega, et ehitusmaterjalid olid ladustatud varisemisohtlikult. MUPO vaatlusprotokoll koostati juulis 2009.a, K. Kaju`le teatati väidetavalt tema poolt toimepandud väärteost rohkem kui kolm kuud hiljem (novembris 2009). On kummaline, miks menetleja teavitab menetlusalust isikut väidetavalt ohtlikust väärteost rohkem kui kolm kuud hiljem, nimetatud olukord vajaks kohest sekkumist ja materjalide omaniku teavitamist. Samuti on vastuoluline menetleja hinnang väärteo ohtlikkuse kohta - 10.11.2009.a hindas menetleja väidetavat väärtegu väheohtlikuks, kuid kuna menetlusalune R. Männimägi` pakkumisega, so tasuda 200 kroonine hoiatustrahv ei nõustunud, muutus ka K. Kaju poolt väidetavalt toimepandud väärtegu ohtlikuks. MUPO rikkus

-s sätestatud nõudeid. MUPO karistas K. Kaju`t rikkumise eest, mida ei olnud talle menetluse käigus süüks pandud. Vastavalt

§ 87arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

06.01.2010.a tehtud üldmenetluse otsuse kohaselt karistati K. Kaju`t muuhulgas „Ralf Männimägi 07.12.2009.a nõuete rikkumise eest". Missuguseid nõudeid K. Kaju rikkus, see otsusest ei selgu. Samuti puuduvad ka väärteoprotokollis igasugused viited K. Kaju` poolsetele R. Männimägi` esitatud nõuete rikkumise kohta. Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-75-03 tulenevalt loetakse oluliseks menetlusnormi rikkumiseks väärteoprotokollis sisalduvast väärteokirjelduse piiridest väljumist. MUPO rikkus menetlusaluse isiku

§-s 19 sätestatud õigusi.

§ 58

lg-st 2 ja § 19 lg-st 2 tuleneb muuhulgas menetlusaluse isiku õigus teada saada menetlustoimingutest. Käesoleval juhul teostas MUPO esimese menetlustoimingu (vaatluse) 28.07.2009.a. Toimingu läbiviimisest ei informeeritud K. Kaju`t vaatamata asjaolule, et MUPO-1 kui Pärnu Linnavalitsuse struktuuriüksusel ei olnuks keeruline teada saada Kalamehe 11 kinnistul lammutustöid teostavat isikut, kuivõrd luba (ehitusluba nr EL-3253 21.05.2009) nende tööde teostamiseks väljastas K. Kaju`le samuti Pärnu Linnavalitsus. Eeltoodust tulenevalt puudus K. Kaju`l või tema esindajal võimalus viibida menetlustoimingu juures. Käesoleval juhul teavitas MUPO läbiviidud menetlustoimingust menetlusalust isikut rohkem kui kolm kuud hiljem.

§ 19

lg 2 teisest lausest tulenevalt peab menetlusalusele isikule võimaldatama kaitseõiguse realiseerimine esimesest menetlustoimingust alates. MUPO eiras menetlusaluse isiku taotlusi saada menetlustoimiku materjalidest koopiaid, viidates oma 11.12.2009.a kirjas, et menetlusalusel isikul on õigus vaid menetleja juuresolekul materjalidega tutvuda. K. Kaju avaldas soovi toimiku materjalidest koopiaid saada kolmel korral: 10.11.2009.a, 07.12.2009.a ja 09.12.2009.a (vt kirjeldus kaebuses). Samuti eiras MUPO ametnik R. Männimägi

§ 10

lg-s 4 sätestatud kohustust jättes esitamata nii 10.11.2009.a kui ka 07.12.2009.a menetlusalusele isikule oma pädevust tõendava dokumendi (väärteomenetleja tunnistuse). 2

(7)4-10-264 MUPO väärteomenetleja rikkus

§ 4

sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet, eemaldades toimiku materjalide hulgast augusti algul 2009.a tehtud foto, millelt nähtus, et 28.07.2009.a MUPO poolt jäädvustatud Kalamehe 11 kinnistul asunud lauamaterjal oli likvideeritud. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-43-05 ja 3-1-1-101-03 peab kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii menetlusalust isikut süüdistavate kui ka õigustavate tõendite osas. Vastav kohustus tuleneb

§-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest, millest tulenevalt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama. 06.01.2010.a üldmenetluse otsusel kajastub kergendava asjaoluna olukorra heastamine

  1. 09.2009.a. Käesoleval juhul jättis MUPO märkimata, et K. Kaju likvideeris isiklikul kinnistul ladustatud materjalid (valdavalt lauamaterjal) juba augusti esimesel poolel. K. Kaju palub kohtul arvesse võtta ka asjaolu, et MUPO ametnik võttis tunnistajatena ütlused vaid Kalamehe 11 kinnistu elanikelt, mitte aga näiteks teistelt samal tänaval elavatelt isikutelt. K. Kaju arvates ei ole tunnistajatena ütlusi andnud isikud (Kati Niibo, Marje Maasik ja Virve Orumaa) erapooletud tunnistajad, kuna K. Kaju ja nimetatud tunnistajate vahel kestis aastaid tsiviilvaidlus kaasomandi lõpetamise küsimuses (tsiviilasi nr 2-07-5055). Samuti on väärad tunnistajate väited, et nad on korduvalt ühendust võtnud K. Kaju`ga seoses ehitusmaterjalide ladustamisega. K. Kaju möönab, et on ladustanud isiklikule kinnistule ehitusmaterjale, valdavalt oli tegu puitmaterjaliga, kuid käesoleval juhul tuleb arvesse võtta seda, et ehitusloa alusel toimuv ehitustegevus on lubatud tegevus. Paratamatu on ka ehitustegevuse tagajärjel tekkiv vajadus ehitusmaterjale ajutiselt ladustada. K Kaju kasutas selliseks ajutiseks ladustamiseks kinnistu nurka, milline häirinuks kinnistu elanike minimaalselt. Eelnevat arvesse võttes palub kaebuse esitaja tühistada tema suhtes koostatud väärteootsus nr
  2. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Pärnu Linnavalitsuse linnasekretär Tiina Roht oma 04.02.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja K. Kaju` kaebus rahuldamata. 28.07.2009.a avastas Pärnu LV korrakaitseüksuse Pärnu Munitsipaalpolitsei (MUPO) inspektor R. Männimägi, et Pärnu linnas Kalamehe tn 11 asuva maja juures, Kalamehe tn 11 maja ja Köie tänava kõnnitee vahelisele alale on EhitusS § 29 lg 1 p 4 nõudeid rikkudes ladustatud ca 2,5 meetri kõrguselt erinevaid puidust ja muust materjalist ehitusjäätmeid, mille vahel ja ümber on paberist ja plastikust kottides mitmesugust ehitusprahti ja jäätmeid. Nimetatud korra fikseeris Ralf Männimägi sündmuskoha vaatluse protokollis (toimiku lk 2) ja selle juurde lisatud fototabelis nr 1 (toimiku lk 3-4). Protokollist nähtub, et ladustatud jäätmete otsad ulatuvad osaliselt kõnniteele ning et osa jäätmetega täidetud kottidest asuvad kõnniteel. 07.12.2009.a on MUPO inspektor R. Männimägi` poolt koostatud väärteoprotokoll nr 09002023 K. Kaju`le selle kohta, et 28.07.2009.a kell 14.30-14.40 Pärnus, Kalamehe 11 ehitise omanikuna ei taganud ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoidu ja ohutust ümbruskonnale ehitamise ajal, s.o. ladustades ehitusjäätmed üldkasutatava kõnnitee äärde ning jättes takistamata juurdepääsu varisemisohtlikult ladustatud ehitusjäätmetele. Tegemist on formaalse deliktiga, milline ei nõua tagajärgi. Rikutud on EhS § 29 lg 1 p 4 regulatsiooni, millega pandi toime EhS § 68 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu. Protokolli koostamisel tegi inspektor menetlusalusele isikule teatavaks

§ 19ettenähtud õigused ja kohustused.

Samuti on väärteoprotokolli koostamisel järgitud

§ 69

lg 2 p 1 nõudeid.

§ 69

lg 6 kohaselt menetlusalusel isikul on õigus tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. K. Kaju oli teadlik võimalusest tutvuda väärteotoimikuga, mida kinnitas oma allkirjaga (toimiku lk 19). Väärteo lahendamisel on peamine küsimus selles, kas menetlusalune isik oli rikkunud EhS §29 lg 1 p 4 koosseisu objektiivse tunnuse tähenduses. Objektiivse koosseisu tunnus oli tuvastanud 28.07.2009.a kell 14.30-14.40 toimunud sündmuskoha vaatlusega. Otsuses sisaldub toimepanemise aeg ja koht, teokirjeldus. Otsuse resolutsioon langeb kokku üldmenetluse protokollis sisaldava teokirjeldusega. Otsuse tegemisel on välja selgitatud, et menetlusalune isik ehitise omanikuna ei taganud ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoidu ja ohutust ümbruskonnale ehitamise ajal, so ladustades ehitusjäätmed üldkasutatava kõnnitee äärde ning jättes takistamata juurdepääsu varisemisohtlikult ladustatud ehitusjäätmetele. Otsuse väärteo 3

(7)4-10-264 kirjeldus on indentne väärteo protokolliga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja rikkus EhS § 29 lg lp 4 regulatsiooni, mis on tõendatud alljärgnevate tõenditega: väärteoprotokoll (toimiku lk 18-19), sündmuskoha vaatluse protokoll (toimiku lk 2), fototabel nr 1, (toimiku lk 3-4), tunnistaja ütlused (toimiku 111-13). 06.01.2010.a üldmenetluse otsusega nr 09002023 on määratud kaebajale kohtuvälise menetleja poolt ülaltoodud väärteo toimepanemise eest EhS § 68 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus 20 trahviühikut on alla sanktsiooniga kehtestatud määra. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna seda, et 10.08.2009.a menetlusalune isik heastas olukorra ehitusobjektil. Pärnu Linnavalitsuse 20.01.2003.a määruse nr 3 alusel on kohtuväline menetleja MUPO inspektor R. Männimägi ja MUPO inspektor A. Pille pädev osalema väärteomenetluses Pärnu Linnavalitsuse nimel. Seega leiab kohtuväline menetleja, et kaebaja poolt Pärnu Maakohtule väärteoasjas nr 09002023 esitatud kaebus on paljasõnaline ja põhjendamata ning kaebuses toodu on ilmselgelt vastuolus ja ümber lükatud muude asjas kogutud tõenditega. Juhindudes

§ 132p 1 palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja K.

Kaju` kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid K. Kaju` suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist kaebaja teos väärteotunnuste puudumise tõttu ning kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumise tõttu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et K. Kaju` kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

§ 150

lg 1 p 7 kohaselt loetakse väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kui menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud.

§ 72

lg 2 näeb ette, et kohtuväline menetleja teeb käesoleva seadustiku §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja jätnud otsuse tegemisel arvestamata menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulause. Kohus märgib, et otsuse mittepõhistamine seaduses ette nähtud korras on küll väärteomenetlusõiguse rikkumine

§ 150

lg 1 p 7 tähenduses, kuid antud juhul ei ole see kaasa toonud põhjendamatut ning ebaseaduslikku lahendit. Kohtu hinnangul on kõnealuses asjas võimalik nimetatud puudus kõrvaldada kohtumenetluse käigus, kuivõrd

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega arvestab kohus otsuse tegemisel muuhulgas kaebaja vastulauses esitatud põhjendusi. Hinnates seda, kas kaebaja poolt on väärtegu toime pandud, leidis kohus järgmist. Asja kohtuliku menetlusega on leidnud kinnitust, et 2009.a juulis remontis kaebaja Pärnus Kalamehe 11-6 asuvat korterit, mille rekonstrueerimiseks oli talle Pärnu Linnavalitsuse poolt antud välja ehitusluba (tl 10). Korteri renoveerimisel tuli teha lammutustöid, mille tulemusena ladustati korterist väljalõhutud puitprussid Kalamehe 11 kinnistule, milline piirneb kõnniteega. 28.07.2009.a on MUPO inspektor R. Männimägi läbiviinud sündmuskoha vaatlusega tuvastati, et Pärnus, Kalamehe 11 juurde tänavale, Kalamehe 11 ja Köie tänava kõnnitee vahelisele alale on ladustatud nii puidust kui muust materjalist 4

(7)4-10-264 ehitusjäätmeid ca 2,5 m kõrguselt. Lisaks sellele on materjali vahel ja ümber paberist ja plastikust kottides mitmesugust ehitusprahti ja jäätmeid. Ladustatud jäätmete otsad ulatuvad osaliselt kõnniteele, samuti asuvad osad jäätmetega täidetud kotid kõnniteel. (väärteotoimiku tl 2). Lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud fotod sündmuskohast (väärteotoimiku tl 3-5). Asja kohtulikul arutamisel ei vaidlustanud kaebaja seda, et tegemist oli tema korterist pärit, tänavale ladustatud ehitusjäätmetega. Renoveerides ja remontides samas asuvat, endale kuuluvat korterit, oli kaebaja puhul tegemist EhS mõttes ehitise omanikuga. Ehitise omaniku õigused ja kohustused on sätestatud EhS §-s
  1. Nimetatud sätte lg 1 p 4 kohaselt kohustatakse ehitise omanikku tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoidu ja ohutust ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama selle ehitise ümber hoiatussildid. Kaebajale koostatud väärteoprotokollist (väärteotoimiku tl 18-19) nähtub, et K. Kaju`le on pandud süüks see, et ta omanikuna ei taganud ehitise ning selle maaüksuse korrashoidu ja ohutust ümbruskonnale ehitamise ajal. Ladustades ehitusjäätmed üldkasutatava kõnnitee äärde, jättis ta takistamata juurdepääsu varisemisohtlikult ladustatud ehitusjäätmetele. Eeltoodust järeldub, et kohtul tuleb hinnata eeltoodud rikkumiste toimumise tõendatust. Väärteotoimikule lisatud fototabelite nr 1 ja 2 ning fotode väljatrükkidest nähtub, et ehitusjäätmed olid ladustatud Kalamehe 11 kõrvale, majaseina vastu, vahetult kõnnitee äärde. Juurdepääs jäätmetele takistatud ei olnud (fotod nr 3,4,5,6 väärteotoimikus). Kohtuvälise menetleja R. Männimägi` hinnangul ei olnud ehitusjäätmete ladustamisega tagatud ohutust ümbruskonnale, kuna puitmaterjali puhul oli tegemist laudade ja prussidega, millel olid sees naelad. Samuti, kuna tegemist oli kuiva puitmaterjaliga, olid ehitusjäätmed ka tuleohtlikud. Kohtu hinnangul on lahtiselt, üldkäidava ja kasutatava kõnnitee äärde paigutatud, suurte naeltega lauaning muu puitmaterjal ohtlik möödakäijatele ning seda eriti öisel ja pimedal ajal. Samuti ei ole välistatud laste sinna sattumine, kes võivad ennast vigastada. Vaieldamatult on puidust, maja vahetusse lähedusse, vastu puitseina (fotod nr 4,5,6) paigutatud ehitusjäätmed ning samas olnud plastikust ja paberist kotid tuleohtlikud, kuna ladustatuna käidava kõnnitee äärde, ei ole välistatud, et ehitusmaterjal ning seejärel ka puitelamu võib süttida näiteks möödakäija poolt jäätmetesse visatud kustumata sigaretiotsast. Kuivõrd lauamaterjal on ladustatud ohutult virnastamata, üksnes hunnikusse, siis ei ole välistatud ka nende varing kõnniteele ja ka selle taga asuvale sõiduteele. Lauamaterjali sõiduteele sattumine on aga omakorda ohuks liiklusvahenditele ning seda eriti öisel ja pimedal ajal. Takistamata juurdepääsuga ehitusjäätmete hunniku puhul ei ole samuti välistatud oht laste jaoks, kes võivad hunnikule ronida ning sellega vigastatud saada. Ehitusjäätmete ning muu prügiga tänavaga piirnevale, tänavast eraldamata kinnistule ladustamine rikub ka heakorda ning maaüksuse korrashoidu. Asja kohtulikul arutamisel kinnitas kaebaja, et ta küll ladustas ehitusjäätmed kinnistule tänava äärde, kuid koristas selle ära mõistliku aja jooksul, kas
  2. või
  3. augustil 2009.a. Kohtu hinnangul ei oma see, millisel kuupäeval ehitusjäätmed ära koristati, määravat tähtsust, kuna vaieldamatult on tõendamist leidnud nende olemasolu 28.07.2009.a, millest järeldub, et ehitusjäätmed olid pärast rikkumise tuvastamist Kalamehe 11 elamu juures veel 12 või 13 päeva, mis ei ole kohtu hinnangul antud juhul mõistlikuks tähtajaks. Samas ei näe EhS § 29 ettenähtud rikkumise koosseis ette üldse mingeid tähtaegu, mis välistaksid teatud aja jooksul prügi likvideerimisel vastutuse eeltoodud sätte alusel. Samuti ei oma kohtu hinnangul määravat tähtsust asjaolu, et väärteomaterjali hulgas ei olnud 2009.a augusti algul tehtud fotot selle kohta, et ehitusjäätmed on koristatud, kuna vaidlust selles, et jäätmed augustikuus tõepoolest koristati, ei ole. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist K. Kaju` poolt väärteo toimepanek Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 alusel. Kohus ei pidanud põhjendatuks K. Kaju` vastuväiteid, mille kohaselt on Pärnu linna Heakorraeeskirja § 5 lg 2 p 1 alusel lubatud krundi omanikul enda krundil ladustada metsa või saematerjali või ehitusmaterjali kuni 6 meetristes virnades või kuhjades, kuivõrd kaebaja ei ladustanud antud juhul ei metsa, ehitus ega saematerjali, vaid ehitusjäätmeid. Samuti ei olnud need ladustatud mitte talle kuuluvale krundile, vaid kortermaja, üldkasutavast tänavast eraldamata kinnistu äärde, vahetult jalakäijate tee kõrvale. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et linna Heakorraeeskirjadega, kui seaduse suhtes madalama õigusaktiga, ei ole võimalik muuta ning tühistada 5
(7)4-10-264 seaduses (antud juhul Ehitusseaduses) kehtestatud nõudeid. Kaebaja oma kaebuses on seadnud kahtluse alla MUPO ametnik R. Männimägi` pädevuse osaleda väärteomenetluses kohtuvälise menetleja ametnikuna. EhS § 68 lg 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on EhS § 70 lg 3 järgi linna- või vallavalitsus. Pärnu Linnavalitsuse 20.01.2003.a määruse nr 3 alusel on kohtuväline menetleja MUPO inspektor R. Männimägi ning ka MUPO inspektor A. Pille pädev osalema väärteomenetluses Pärnu Linnavalitsuse nimel. Seega on väärteoasja menetlenud selleks pädevad ametnikud.

§ 10

lg 3 kohaselt kohtuväline menetleja annab ametnikule tema pädevust tõendava tunnistuse. Tunnistuses peab olema märgitud ametniku pädevuse aluseks oleva õigusakti nimetus, number ja kuupäev. Vastavalt lg 4 on kohtuvälise menetleja ametnik kohustatud esitama menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma pädevust tõendava tunnistuse. Kohtuvälise menetleja ametniku tunnistuse eesmärgiks on ennekõike võimaldada kodanikul aru saada, kellega tal on tegemist. Kohtu hinnangul ei ole kõnealuses väärteoasjas võimalik pädevust tõendava tunnistuse näitamata jätmine R. Männimägi` poolt menetlusosalisele, s.o K. Kaju`le, kaasa toonud olulist menetlusnormi rikkumist, mis oleks väärteolahendi tühistamise aluseks, kuivõrd K. Kaju`ga viidi menetlustoiminguid läbi Pärnu Linnavalitsuses ning isikule oli arusaadav, et tegemist on ametiasutuse ning ametiisikuga. Sellele vaatamata on menetleja ametnikul mõistlik tema pädevusi tõendav tunnistus esitada koheselt, kui seda nõutakse tagamaks menetluse optimaalset läbiviimist. Kaebaja poolt on ette heidetud, et esmalt, 10.11.2009.a kohtuvälise menetleja juurde ilmudes, ei olnud tal võimalik aru saada, kellena ta menetleja juurde välja kutsuti ning, milline oli tema menetluslik staatus. Väärteomenetlusest nähtub, et K. Kaju kuulati siis üle tunnistajana. Kohtu hinnangul ei rikutud kaebaja esmase, tunnistajana väljakutsumise ja tunnistajana ülekuulamisega tema, kui hilisema menetlusaluse isiku õigusi. Kuna väärteomenetluse käigus oli kohtuvälisel menetlejal esmalt vaja kindlaks teha, kellele kuulub remonditav korter, kes on korraldanud remondi ning kelle ehitusjäägid elamu juurde on ladustatud, siis on põhjendatud ja loomulik, et väärteomenetluses tõendite kogumise ja asjaolude kindlakstegemise käigus käsitleti K. Kaju`t esmalt, enne kõigi faktiliste asjaolude kindlakstegemist tunnistajana ning alles hiljem, olles kogunud väärteo toimepanemise kohta piisavalt tõendusmaterjali, leiti, et K. Kaju` puhul on tegemist menetlusaluse isikuga. Kohtu hinnangul ei ole taolise menetluse käiguga rikutud väärteomenetlust

§ 150mõttes.

Kaebaja leiab, et menetleja poolt on rikutud oluliselt

-s nõudeid selles, et R. Männimägi keeldus koopiate tegemisest toimikust.

§ 69

lg 6 näeb ette, et väärteoprotokolli lõpposas märgitakse, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada. Seega ei lasu menetleja otseselt kohustust väljastada menetlusalusele isikule valguskoopiaid toimikust ning tegemist ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Menetlusalusel on õigus vaid „tutvuda“ väärteotoimikuga selleks ette nähtud aja jooksul. Samas märgib kohus, et kohtuvälisel menetleja on mõistlik nimetatud koopiad menetlusalusalusele tema soovil väljastada tagamaks menetluse ökonoomset läbiviimist. Veel on kaebaja leidnud, et teda on karistatud rikkumise eest, mida talle väärteomenetlusega süüks ei pandud. Kohtu hinnangul ei nähtu 07.12.2009.a koostatud väärteoprotokollist ja 06.01.2010.a tehtud väärteo üldmenetluse otsusest eelnimetatud vastuolu. Nii on väärteoprotokollis väärteo lühikirjeldusena märgitud, et „Kaie Kaju 28.07.2009.a kella 14.30-14.40 ajal, Pärnus, Kalamehe 11 ehitise omanikuna ei taganud ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoidu ja ohutust ümbruskonnale ehitamise ajal ladustades ehitusjäätmeid üldkasutatava kõnnitee äärde ning jättis takistamata juurdepääsu varisemisohtlikult ladustatud ehitusjäätmetele“ (väärteotoimik tl 18). Samasugune väärteo lühikirjeldus on ka väärteo otsuses (tl 4). Seega ei ole K. Kaju`le kohaldatud väärteootsuses väljutud väärteoprotokollis kirjeldatu piiridest. Oluliseks väärteomenetluse rikkumiseks ei ole kohtu hinnangul ka see, et MUPO viis 28.07.2009.a Pärnus Kalamehe tn 11 läbi sündmuskoha vaatluse, mille juures kaebaja ei viibinud, kuna rikkumise avastamise hetkel ei olnud MUPO ametnikele teada, kes ehitustöid läbi viib ning kellele ehitusjäätmed kuuluvad. Ehitustööde läbiviija selgus alles hiljem, väärteomenetluse käigus, kui MUPO ametnikud said Kalamehe 11 korteriühistu esimehe kaudu teada, et remonti korraldab ja teeb K. Kaju. Kohus leidis, et 6

(7)4-10-264 õigusrikkumise fikseerimine ja selle põhjal väärteomenetluse algatamine oli antud juhul põhjendatud, kuna õigusrikkumine vajas fikseerimist. Asjaolu, et väidetavat rikkujat kohapeal ei viibinud, ei saanud aga antud juhul olla väärteomenetluse läbiviimise takistuseks, kuna vastasel juhul oleks üldse väärteomenetlus välistatud taoliste õigusrikkumiste puhul nagu näiteks parkimiskorra rikkumised, üldkasutatavate kohtade risustamine prügiga jms., kuna nimetatud juhtudel reeglina väärteo toimepanijad kohapeal ei viibi ning süüdlased tehakse kindlaks juba hilisema väärteomenetluse käigus. Asjaolu, et MUPO teavitas menetlusalust isikut väärteomenetlusest alles kolm kuud hiljem, ei ole samuti väärteomenetluse rikkumine, kuna menetleja ei ole antud juhul menetlustähtaegu rikkunud ning see millal ja millises järjekorras menetlustoiminguid lubatud tähtaja piires läbi viia, on menetleja enda otsustada. Seega, tulenevalt eeltoodust, on kohus seisukohal, et on tõendatud väärteo toimepanek K. Kaju` poolt. Samuti ei ole tuvastatud

§ 150ettenähtud väärteomenetluse olulisi rikkumisi. Eh

S § 68 lg 1 kohaselt nähakse EhS § 29 ettenähtud rikkumiste eest füüsilise isiku puhul karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. K. Kaju`le on antud juhul kohaldatud karistusena rahatrahv summas 20 trahviühikut, s.o 1200 krooni, mis on tunduvalt väiksem antud õigusrikkumise sanktsiooni keskmisest karistusmäärast. Kohtu hinnangul vastab karistusena kohaldatud rahatrahv nii toimepandud teo raskusele kui õigusrikkuja süü suurusele. Asjaolu, et kaebaja ise, omal algatusel likvideeris rikkumise, on sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt vähema karistuse kohaldamisega arvesse võetud. Samas ei nähtu K. Kaju` puhul selliseid karistust kergendavaid asjaolusid, mis võimaldaksid talle karistuse kohaldamist veel väiksemas, sanktsiooni minimaalmääras. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes

§ 132p 1 leiab kohus, et Pärnu Linnavalitsuse munitsipaalpolitsei inspektor A.

Pille` poolt 06.01.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 09002023 ei kuulu tühistamisele ning K. Kaju` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.