TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtulahend Menetlus Avaldaja Avalduse ese Määruse teg

§ 207

lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Lembit Nopason on süüdi mõistetu Viljandi Maakohtu
2. septembri 2001 otsusega ja karistatud KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. Lembit Nopason on esitanud
3. aprillil 2010 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes 1 892.80 (247.80+1 645) krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 21.september.
4. Sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 1 892.80 krooni. Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et on nõuet ei ole suudetud sisse nõuda ja nõue on aegunud. 2.
5. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses olevate sissenõuete täitmise aegumine.

§ 210

kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. KrS § 5 (Karistusseaduse ajaline kehtivus) lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. 2.2.1. Õiguslik regulatsioon aegumises enne 01. jaanuari 2010

§ 202

(Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu) lg 1 kohaselt täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (

§ 202

lg 2).

§ 207

(Täitemenetluse lõpetamine rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu) lg 1 kohaselt täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 207

lg 2 kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. KarS § 82 (Otsuse täitmise aegumine) lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. 2.2.2. Õiguslik regulatsioon aegumises peale 01. jaanuari 2010

202 (Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu) lg 1 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 (Otsuse täitmise aegumine) lg 5 kohaselt täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ning täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. 2.

1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Aegumise küsimuse lahendamisel on oluline seaduses sätestatud aegumise õiguslik regulatsioon enne
2. jaanuari 2010 ja peale seda. Oluline on täitemenetluse aegumise lahendamisel võimalik täitemenetluse peatumine. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Lembit Nopason on süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi, s. o II astme kuriteos. Enne
3. jaanuari 2010 kehtinud KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Lembit Nopason on süüdi mõistetud enne
4. jaanuari
5. Temale karistusena mõistetud rahatrahvi aegumisele rakendub enne
6. jaanuari 2010 kehtinud KarS redaktsioon, kuna uues redaktsioonis on võrreldes varasema raskendavad asjaolud (aegumine ajaliselt pikem, s. o 3 aasta asemel 7 aastat). KarS § 5 kohaselt ei ole isiku olukorda halvendaval seadusel tagasiulatuvat jõudu. Kuna jõustunud otsusest on möödunud 3 aastat, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja tunnistada otsuse täitmine tasumata menetluskulude sissenõudes 1 892.80 krooni KarS § 82 alusel aegunuks. Kohus osundab asjaolule, et kehtivas

§ 202lg–s 1 ja §-s 207 esineb vastuolu.

Alates 01. jaanuarist 2010 kehtiva

§ 202

lg 1 kohaselt on kohtutäitur õigustatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse alusel varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetama täitmise aegumise tõttu, samas on kehtivas

§ 207

lg-s 2 sätestatud, et täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Olenemata esinevast vastulust on kohus

§ 207

lg 2 kohaselt pädev aegumise küsimuse kohtumäärusega lahendama, kuigi kehtiva

§ 202kohaselt on peale 01.

jaanuari 2010 selline pädevus ka kohtutäituril. 2.

1. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
2. peatüki §-des 383 –
3. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Toomas Lillsaar Kohtunik