4-09-30124/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010 Rapla Väärteoasja number 4-09-30124 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Aivo Härmaste kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre
2. detsembri 2009.a. otsusele väärteoasjas nr 2700,09,
3. Kaebaja Aivo Härmaste, isikukood 35307050320, elukoht xxxxx xxxxxxxx xxxx, kaitsja vandeadvokaat Andres Alas, Kentmanni Advokaadibüroo Kentmanni 15 Tallinn 10116, andres@kentmanni.ee Vastustaja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna konstaabel Jaanus Peitre (Lääne Politseiprefektuur politseijaoskond, asukoht Savi 2 79514 Rapla). Kohtuistungi toimumise aeg
4. jaanuar 2010 Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p.p. 1 ja 2; 133; 134; 135 lg 2 ja 4; 155 ja 156 RESOLUTSIOON Jätta Aivo Härmaste kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 16.detsembri 2009.a. otsusele Aivo Härmaste süüdistuses Liiklusseaduse §§ 74-22 lg. 3 järgi rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult täies ulatuses 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda Lääne Politseiprefektuuri kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis, tasumisel märkida viitenumber
5. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud või kui menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus 03.veebruaril 2010 ja sellest ajast algab ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg. Asjaolud Kaevatava otsuse kohaselt juhtis Aivo Härmaste
6. novembril 2009.a. 10:03 paiku Tallinn-Rapla Türi maantee 39 kilomeetril Rapla maakonnas mootorsõidukit kiirusega, mis ületas sellele teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h vähemalt 41 km/h võrra. Kohtuväline menetleja on karistanud Aivo Härmastet Liiklusseaduse § 7422 lg. 3 ja 5 alusel rahatrahviga 6000 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Kaebusest nähtub, et A.Härmaste liikus oma sõiduautoga Volkswagen Jetta Juuru poolt TallinnRapla maantee suunas ja keeras välja Tallinn-Rapla maanteele selliselt, et tema liikumisteele ei jäänud enne kinnipidamist ühtegi kiirust piiravat liiklusmärki. Juba kohapeal menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on ta selgitanud, et sõitis kiirusega 90 km/h, kuna ei pannud kiirust piiravaid märke tähele. Hiljem on A.Härmaste välja selgitanud, et tema liikumisteele ei olnudki kiirust piiravaid liiklusmärke paigaldatud ja ta ei saanudki neid tähele panna. Seepärast puudus süüks pandud rikkumises subjektiivne külg ja A.Härmaste taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli A.Härmaste teel Juurust Seli-Koiki; Rapla- Tallinna maanteele jõudmiseks kasutas ta ühte metsavahelist teed ja pööras sellelt vasakule Rapla suunas ja keeras enne Hagudit paremale Seli-Koigi suunas; mööda Tallinn- Rapla teed jõudis ta sõita kuskil 1,5 kilomeetrit ja sellel teelõigul kiirust piiravad liiklusmärgid puudusid. Millises kohas politseinikud kiirust mõõtsid, seda ta ei tea. Kiirus Tallinn-Rapla teel sõites oli tal tõesti 90 km/h ja mõõtmise tulemuse vastu ta ei vaidle. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidetest nähtub, et A.Härmaste poolt kohtuistungil antud ütlused erinevad kohapeal antutest ja seepärast on alust neis kahelda. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik AS ütlustest nähtub, et nimetatud päeval kontrollis ta koos teiste politseiametnikega nimetatud teelõigul sõidukite kiirust, seal kehtis teetööde tõttu kiiruse piirang 50 km/h, enne kontrollimise alustamist vaatasid nad üle liiklusmärgid ja tegid kindlaks, et üks kiirust piirav märk 50 km/h oli Kose-Purila tee ristmikul kõrvalteest Tallinna pool ja teine samasugune märk oli sellest ristmikust edasi Rapla suunas; politseiauto liikus Rapla poolt Tallinna sunnas, A.Härmaste poolt juhitud auto tuli Tallinna poolt ja auto kiiruseks osutus mõõtmisel 97 km/h, pärast kinnipidamist A.Härmaste selgitas algul, et ta ei märganud kiirust piiravat märki ja seejärel ütles, et üks märk olnud maha kukkunud või ümber lükatud; kui tunnistaja ütles, et Tallinna poolt tulles on ka dubleeriv märk, siis selle peale ütles A.Härmaste, et tal tuli meelde, et ta ei tulnudki Tallinna poolt, vaid Kose-Purila teelt ja keeras siis Rapla suunas; protokolli palus A.Härmaste kirjutada, et ta ei pannud liiklusmärki tähele; üheltki muult kõrvalteelt Tallinn-Rapla teele keeramisest A.Härmaste ei rääkinud; samuti ei avaldanud A.Härmaste kordagi soovi minna koos liiklusmärke üle vaatama; pärast protokolli koostamist käis tunnistaja samu liiklusmärke veel üle vaatamas ja nägi, et mõlemad eespool nimetatud kiirust piiravad märgid olid püsti; kahe nimetatud märgi vahele oli aga üks ümber kukkunud liiklusmärk, see oli teeöid tähistav märk. Tunnistaja ütluste alusel tuleb A.Härmaste kaebuses esitatud väited ja kohtuistungil antud ütlused lugeda ebaõigeteks. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes kiirust piiravate liiklusmärkide asukoha ja A.Härmaste poolt kohapeal öeldu kohta. A.Härmaste on kohapeal rääkinud liiklusmärkidest kahte moodi- esmalt on öelnud, et ei märganud märki ja seejärel viidanud ümber kukkunud märgile ja kinnitanud Tallinn-Rapla teele pööramist Kose-Purila teelt. Kui A.Härmaste teadis kohapeal viidata ümber kukkunud märgile, siis pidi ta enne kontrollimist mööduma vähemalt ühest- Kose-Purila teega ristumiskohast Rapla poole jäänud kiirust piiravast liiklusmärgist ja väited teiselt kõrvalteelt (pärast mida kiirust piiravaid märke enam ei olnud) Tallinn- Rapla teele pööramise kohta ei saa olla tõesed. Eespool kirjeldatud põhjustel ei ole kohtu jaoks usaldusväärsed ka tunnistaja Eero Kalbergi ütlused, kes kinnitab, et ta oli 17.novembril 2009.a. teel Raplast Tallinna ja möödus kella 10.00 paiku kõrvalteelt, millelt valmistus Tallinn-Rapla teele vasakpööret tegema A.Härmaste, nad on pikemat aega tuttavad ja viipasid tervituseks, see olnud väike metsavaheline tee, mis on järgmine ristuv tee Rapla suunas pärast Purila-Juuru-Kose teega ristumiskohta; Tallinn- Rapla teel olid sellel lõigul kiirusepiirangud ja tunnistaja sõitnud aeglaselt. Tunnistaja A.S ütluste ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli alusel tuleb süüks arvatud väärteo tunnused lugeda A.Härmaste tegevuses tõendatuks. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Samuti puuduvad karistust raskendavad või kergendavad asjaolud. Arutatava väärteo eest on ette nähtud põhikaristuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut ja kohtuväline menetleja on põhjendatult kohaldanud karistust pooles määras. Põhjendatuks tuleb lugeda ka lisakaristuse kohaldamine, sest A.Härmaste on lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud 2008.a. kaks korda ja 2009.a ühel korral. Kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks kohaldada lisakaristust minimaalmääras. Neil põhjustel ei ole kohtul alust ka karistuse kergendamiseks. Indrek Saar Kohtunik