Menetluskulud summas 2580.00 (kaks tuhat viissada kaheksakümmend) krooni võtta riigi kanda. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 28.04.2010.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 29.04.2010.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 11.05.2010.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 4-09-24551 22.09.2009.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel H. Hallik`u poolt väärteoprotokoll nr AB1160780 selle kohta, et 22.08.2009.a kella 15:08 ajal Pärnu linnas Tallinna mnt ja Lille tn K. Volžin, olles jalgrattur, ületas sõidutee jalakäijatele mõeldud ülekäigurada mööda jalgrattalt maha tulemata, jätkates sõitu kõnniteel. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 2 p 59; § 236 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7436 lg 1 järgi. 18.10.2009.a üldmenetluse otsusega nr 2670,09,015358 on määratud K. Volžin`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7436 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 9 trahviühiku ulatuses, so 540 krooni. Kaebuse sisu 05.11.2009.a esitas K. Volžin Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja leiab, et tema suhtes alustatud väärteomenetlus kuulub lõpetamisele Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Väärteootsuse alusel ületas kaebaja jalgratturina ülekäigurada sõites, tulemata rattalt maha ning seega rikkusin LE § 2 p 59 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7436 lg 1 alusel. LS § 7436 on pealkirjastatud „Liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt". See tähendab, et nõuded, mida K. Volžin rikkus, peab sisustama kohtuväline menetleja konkreetse käitumisnormiga. Kohtuväline menetleja on leidnud, et K. Volžin rikkus LE § 2 p 59. LE § 2 on liikluseeskirjas kasutatavate terminite sisu seletamine, mille punkt 59 sisustab ülekäiguraja mõiste. Eraldi on selgitatud reguleeritud ülekäiguraja mõistet ja reguleerimata ülekäiguraja mõistet, kuid kohtuväline menetleja ei ole nimetanud, mida K. Volžin konkreetselt rikkusin. Väärteoprotokollis andis kaebaja juhtunu kohta selgituse, et ületas ristmikku rohelise fooritulega nagu tavaliselt ja ei teadnud, et see on rikkumine. Liikluseeskirja kohaselt võib jalgrattur samuti rohelise fooritulega ristmikku ületada nagu iga teine liikleja. Kaebaja ütlusi kinnitab ka tunnistaja Keio Veensalu, kelle sõnade kohaselt K. Volžin, olles jalgrattur, sõitis rohelise foori tulega üle ristmiku. Väärteoprotokollis nimetatud rikkumine, et K. Volžin jätkas sõitu kõnniteel, ei ole tõendatud ei kaebaja ega tunnistaja ütlustega ja faktiliselt kaebaja ka seda ei teinud, sest vahetult peale ristmiku ületamist peatas K. Volžin`i politseinik. Kui kohtuväline menetleja leidis, et nimetatud kohas ristmikku ületades tegi kaebaja seda ülekäigurada mööda, siis oleks ta pidanud seda ka põhjendama tuginedes tõenditele. Tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mille tagajärjel kuulub otsus tühistamisele. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 7436 lg 1 alusel, mille maksimum karistuseks võib määrata 10 trahviühikut. Otsusest ei nähtu põhjused, mille alusel on määratud karistuseks 9 trahviühikut ehk peaaegu maksimum. Arvestamata on jäetud, et kaebaja on 15-aastane ja tunnistas oma ütlustes, et ta tõesti ei teadnud, et rohelise foori tulega ristmiku ületamine nii suur rikkumine on. Samas palus K. Volžin oma teo eest vabandust. Raskendavaid asjaolusid otsuses nimetatud ei ole. Seega leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja on materiaalõigust kohaldanud ebaõigesti ja väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kuna menetleja otsust ei ole põhistatud (
Riigikohus oma lahendis 3-1-1-45-06 on asunud seisukohale, et selline rikkumine on otsuse tühistamise aluseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Volžin tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna 18.10.2009.a väärteootsus nr 2670,09,015358 ja lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Kait Arenberg oma 24.11.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega osas, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo 2
p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja K. Volžin`i kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid K. Volžin`i suhtes koostatud väärteootsuse ühistamist täies ulatuses ja asjas menetluse lõpetamist
Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et K. Volžin`i käitumises puudub väärteokoosseis. Samuti on kohtuvälise menetleja poolt menetluse käigus oluliselt rikutud väärteomenetlusnorme. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et K. Volžin`i kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuna väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on oluliselt rikutud väärteomenetluse nõudeid. Kaebaja, K. Volžin`i, suhtes on koostatud väärteoprotokoll nr AB1160780 22.09.2009.a selle kohta, et K. Volžin 22.08.2009.a kella 15.08, Pärnus Tallinna maanteel ja Lille tänaval, olles jalgrattur, ületas sõidutee jalakäijatele mõeldud ülekäigurada mööda jalgrattalt maha tulemata, jätkates sõitu kõnniteel. Väärteoprotokolli puhul on tegemist menetlusdokumendiga, mis kriminaalmenetluses on võrreldav süüdistusaktiga (KrMS § 154), milles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kandja veendumus väärteo toimepanemise kohta koos selle veendumuse põhistusega (Riigikohtu lahend 3-1-1-105-03 p.8). Kohtuvälise menetleja poolt tehtav väärteootsus peab olema kooskõlas väärteoprotokolliga kajastatud faktiliste asjaoludega.
lg 2 p 1 kohaselt peab väärteoprotokolli põhiosa kajastama väärteo lühikest kirjeldust, väärteo toimepanemise aega ja kohta. 18.10.2009 a. kohtuvälise menetleja, Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabli A. Vill`i otsusest väärteoasjas nähtub, et väärteo toimepanemise ajaks oli 22.09.2009.a kell 15.08 ning väärtegu pandi toime Pärnus Tallinna maanteel. Eeltoodust ilmneb vastuolu väärteoprotokolliga nii väärteo toimepanemise aja kui ka koha osas, kuna väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise ajaks hoopis 22.08.2009.a. ning väärteo toimepanemise kohaks Pärnus lisaks Tallinna maanteele veel Lille tänav. Lisaks sellele on vastuolu protokolli ja väärteootsuse vahel selles osas, millist Liikluseeskirja nõuet kaebaja poolt rikuti, kuna väärteoprotokolli kohaselt rikkus kaebaja LE § 2 p 59 ja LE § 236 p 1 nõudeid, väärteootsuse kohaselt aga LE § 2 lg 59 ja LE § 236 p 1 nõudeid.
lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida, millistele tõenditele tuginevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Vanemkonstaabel H. Hallik`u poolt koostatud väärteoprotokollist nähtub väärteo toimepanemist tõendava tõendina tunnistaja ülekuulamise protokoll. 22.09.2009 a. tunnistaja Keio Veensalu` ülekuulamise protokollist (väärteotoimik tl 3) nähtub tunnistaja üldsõnaline seletus „Olles jalgrattur, sõitis rohelise foori tulega üle ristmiku“. Kohtu hinnangul jääb antud juhul selgusetuks, millist Liikluseeskirja rikkumist taolised ütlused tõendavad, kuivõrd rohelise tule ajal jalgrattaga ristmiku ületamine ei ole Liikluseeskirjade rikkumine. Asja kohtulikul uurimisel seletas tunnistaja, et jalgrattur sõitis üle ristmiku mööda jalakäijate ülekäigurada Tallinna maantee ja Lille tänava ristmikul Ülejõe 3
sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kohtuväline menetleja lahendi tegemiseks koguma kõik tõendeid, mis võimaldaksid tal lahendada
§-s 108 loetletud küsimused. Antud juhul on kohtuväline menetleja jätnud selle tegemata. Tõendite kogumata jätmist kohtuvälise menetleja poolt tuleb lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kuivõrd seadusandja ei ole soovinud luua olukorda, mil kohus hakkaks kohtuvälist menetlejat tõendite kogumisel asendama (Riigikohtu lahend 3-1-1-105-03). Otsuse põhistamata jätmine on aga selle tühistamise aluseks (Riigikohtu otsus 3-1-1-45-06). Kohus leidis, et kohtuväline menetleja ei ole veenvalt põhjendada ka kaebajale kohaldatud karistust, summas 9 trahviühikut, s.o 540 krooni, mis on karistuseks LS § 7436 lg 1 ettenähtud sanktsiooni maksimaalmäära lähedases määras. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja märkinud, et antud juhul puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. Samas jääb selgusetuks, miks juhul, kui karistust raskendavad asjaolud puuduvad, on alaealisele isikule määratud maksimaalmäära lähedane rahatrahv. Protokolli koostamisel võetud seletuses on kaebaja kirjutanud omakäelises seletuses „vabandust“, mida kohus loeb temapoolse kahetsusena. Selgusetu on miks kohtuväline menetleja ei ole seda lugenud karistust kergendavaks asjaoluks. Samuti ei suutnud kohtuväline menetleja kergendava asjaolu mittearvestamist põhjendada ka väärteoasja kohtulikul arutamisel. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes
p 3 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Vill`i poolt 18.10.2009.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,015358 K. Volžin`i karistamises LS § 7436 lg 1 järgi kuulub tühistamisele täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetamisele
MS § 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral
lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohtuistungil esitas kaebaja kaitsja kohtule taotluse käesolevas väärteoasjas kaebuse esitaja poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas 2580.00 krooni. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuid
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.