Obsah (8)

§ 422§ 215§ 64§ 74§ 65§ 50§ 118§ 56

1-08-11485 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mail 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08- 11485 / nr . 05231400503 / Kohtuko

§ 422

lg.1 järgi üldmenetluses Rainer Amur Kaitsja Owe Ladva SÜÜDISTATAV : Peeter Grebin -elu- või asukoht ja aadress: xxx, isikukood : 36709014729 Kodakondsus:EV, haridus: keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht :Ei tööta. Karistatus: Kriminaalkorras karistatud 3-l korral, millest 2 on arhiveeritud: 10.11.2004. a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141’1 lg 2 p 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta;

§ 215

lg 2 p 1 alusel mõisteti vangistus 2 aastat;

§ 64

lg 1;

§ 74alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat; katseaeg 1 aasta 6 kuud.

Väärteokorras karistatud 35-l korral (kõik liiklusrikkumiste eest)Tõkend: elukohast lahkumise keeld . RESOLUTSIOON Mõista Peeter Grebin süüdi

§ 422

lg.1 järgi ning karistada 2 (kahe) aastase vangistusega.

§ 65lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 10.11.2004.a.

Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista Peeter Grebin’le 3 (kolm) aastat, 11(üksteist) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel asuda Peeter Grebin’l karistust kandma. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmisele asumisel. 1

§ 50

lg.1 alusel lisakaristusena võtta Peeter Grebin’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3(kolmeks) aastaks. Mõista Peeter Grebin’lt välja menetluskulud riigituludesse, s.o kaitsjatasu 2982.60 krooni (kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks krooni ja 60 senti), kohtuarstliku ekspertiisikulud kokku summas 7715 krooni (seitse tuhat seitsesada viisteist) ning sundraha 6525 krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis). Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandus-ministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Peeter Grebin, 1-08-11485 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks . EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 /seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse
2. mail 2009.a, , motiveeritud kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kättesaadav
3. mail 2009.a alates kella 10.
4. Süüdistus Peeter Grebin’it süüdistatakse selles, et tema 14.05.
5. a. kell 21:50, olles alkoholijoobeseisundis /LE § 76 p 1/, juhtis mootorsõidukit Renault 19TS registreerimisnumbriga xxx, liikudes Tallinnas Mustamäe haigla poolt mööda Retke teed alla, ületades Tammsaare tee ristmiku suunaga Nõmme teele Linnu tee suunas, ületades asulas lubatud suurimat sõidukiirust /50 km/h/, liikudes kiirusega 83-94 km/h pärisuunavööndi esimeses sõidureas /LE § 124 p 1/, olles alkoholi tarvitamise tagajärjel häiritud kehaliste funktsioonidega, ei kohandanud sõidukiirust arvestades tee ja sõiduki seisundit /oli teadlik, et auto oli vana; pidi olema teadlik, et autol puudus tehniline ülevaatus LS § 13 lg 1/ ning muid liiklusolusid selliseks, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees /LE § 123/, ei tulnud Siili 27 maja juures sõiduauto juhtimisega toime, kaldus paremale teepeenrale, tegi intensiivse manöövri vasakule ning kaotas juhitavuse, mille tagajärjel läks auto külglibisemisse, paiskus vastu vasakut äärekivi ja tänavavalgustuse posti, rullus üle katuse ning jäi seisma parempoolsele küljele sõiduteel, põhjustades sõiduautos tagaistmel olnud sõitjatele JM’ile ja MH’ile tervisekahjustused. MH’i tervisekahjustused olid eluohtlikud – VI kaelalülikeha killunenud murd seljaaju kahjustusega, jäsemete halvatus, parema küünarluu lahtine murd, parema abaluu murd. JM’i tervisekahjustused – parema küünarliigese põrutus verevalumiga, rindkere ja mõlema põlve põrutus ei põhjustanud ohtu elule. Peeter Grebin rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LE § 76 p 1 /juht ei tohi olla joobeseisundis; Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui 2 nähtavus on halb/, põhjustades liiklusnõuete eiramise tagajärjel liiklusõnnetuse/; § 124 p 1 /Suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h/ ja LS § 13 lg 1 /liikluses on lubatud kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele/. Oma tegevusega pani Peeter Grebin toime

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on põhjustatud ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus. KOHTULIK UURIMINE Kohtuistungil süüdistatav Peeter Grebin end süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil (

1. kd, lk 45), et
2. mai liiklusõnnetus toimus tema osalusel. Liiklusõnnetuse päeval oli tulnud koos abikaasaga bussiga Haapsalust ja läks Tallinnas Suur-Ameerika tn baari. Enne baari jõudmist alkoholi sel päeval tarvitanud ei olnud. Jõudis baaris olla u 30 min, avas selle aja jooksul õllepudeli, kuid seda ära juua ei jõudnud. Kuna TKoli saanud sel ajal kakluses pudeliga vastu pead ja vigastada, oli vaja hakata sõitma haigla poole, et ta haiglasse toimetada. Keeldus auto juhtimisest, kuna oli joonud õlut. Oli vaja iseseisvalt haiglasse sõita, kuna kiirabil ei olnud autot. Kõigepealt istus rooli TK, kes sõitis kohe tagant sisse ühele taksole. Taksojuht oli tuttav, kahjud klaariti koheselt ära. Selle taksoga ei saanud ka haiglasse minna, kuna see oli rahvast täis. Kuna T läks veri silma, siis istus ta ise autorooli ja sõitis edasi nii haiglani kui sealt edasi. Enne õnnetust eraldus tagumine ratas ja siis sõitis auto vastu kõnnitee äärt. Rattal vigastusi ei olnud. TK oli vahetult mõni aeg enne õnnetusepäeva mingi vene laagri ratta külge monteerinud ja õhemaks treinud. Enne TK juhtimise üle võtmist auto tehnilise seisundi kontrollimiseks võimalust ei olnud, sest Tõnul oli nägu verine, silmadest purskas verd. Olukord nõudis rooli istumist. Varem oli selles autos korra kõrvalistujana olnud. Pärast liiklusõnnetust on MH kohtunud TK palvel, on sõitnud Haapsalu Taastushaiglasse ja tagasi. Peab end korralikuks juhiks. Liiklusrikkumised tulid sellest, et sõitis väga palju, oli suur läbisõit, turvavöö on lahti olnud. Tahtlikke rikkumisi olnud ei ole. Ei nõustu prokuröri väitega, et ei olnud
3. mail adekvaatne sõidukit juhtima. Sõitis otse, kolmas käik oli sees, kiirus ei saanud olla 83 km/h. Post asus täpselt kõnnitee ääre juures. Ratas eraldus enne kui tee äär tuli. Kõigepealt eraldus ratas ja siis alles kaotas auto juhitavuse. Järgmisel päeval käis TK parklas, rattalaager oli olemas ja ratas oli kinni kiilunud. Ekspert ei olnud sellest teadlik, eksperdiga ei saa kõiges nõustuda. Liiklusõnnetuse sündmuskohal politsei kontrollis alkoholijoovet. Mäletab, et puhus alkomeetrisse ja lambid läksid põlema. Millised lambid süttisid, seda ei mäleta, sellist aparaati varem näinud ei olnud. Ei mäleta, kas pärast puhumist selgitati talle, et võib minna vereanalüüsi andma. Kinnitas, et alkoholijoobe tuvastamise protokollil on tema allkirjad. Joobes ta ei olnud, oli joonud kõige rohkem pool pudelit õlut, oli rooli taga adekvaatne. Võib olla, et alkoholijoobe tuvastamise protokolli pöördel antud tehiolude kirjeldus vastab tõele. On TK siiamaani sõbrad, loodab, et Tõnu ei süüdista teda selles, et MH sai üliraskelt vigastada. K ja H elavad ühes korteris. Seoses tööga peab igapäevaselt autot juhtima, kutseline autojuht ei ole. Prokurör nõuab liiga karmi karistust. Süüdistatava kaitsja palus teha süüdistatava suhtes õigeksmõistva otsuse. Esinevad kõrvaldamata kahtlused Peeter Grebin’i joobe osas ja õnnetuse põhjuses, samuti juhi isiku osas, seega ei saa väita, et süüdistus oleks põhjendatud. Ehkki Peeter Grebin’il oli puhumisel mõõteriista näit punane, ei ole teada, milline oli joobe aste. Joobeseisundi tuvastamise protokoll ei toeta süüdistuse väidet, oleks nagu Grebin’il olnud alkoholi tarvitamise tagajärjel häiritud kehalised funktsioonid. Asjas puuduvad tõendid eraldunud ratta ja tema fikseerimise kohta. Ekspert sellele asjaolule tähelepanu ei pööranud. Eksperdi arvamust ei saa seada teistest tõenditest kõrgemale. Ainult kraapejälje pikkusele tuginedes ei saa väita, millal täpselt ratas eraldus. Kaitsjale jäi arusaamatuks ja ebausutavaks eksperdi väide, et tagaratta eraldumine ei 3 mõjuta auto juhitavust. Tagaratta eraldumine võis olla juhitavuse halvenemise ja õnnetuse põhjuseks. Ebaselgeks jäi ka, kas lubatust suuremal kiirusel oli mingit vahetut mõju õnnetuse toimumisele. Kuna ekspert ei ole arvestanud ratta eraldumisega, siis ei ole teada ka see, kas kiirust on õigesti hinnatud. MH’i ütlused ja kriminaalasja osalise lõpetamise määrus tuleb jätta kohtuotsuse tegemisel kõrvale. Kannatanu M.H ei võinud tagaistmelt hinnata, kas auto kaotas juhitavuse juhi tegevuse või tehnilise probleemi tõttu. Oluline on ka kannatanu suhtumine toimunusse. Peeter Grebin’i süüdimõistmisel tuleb arvestada, et kannatanutel ei ole tema suhtes nõudmisi ega pretensioone ja juhtunust on möödunud üle 4 aasta, Peeter Grebin’i katseaeg on ammu läbi saanud. Karistuse pikkus, mis ületab keskmist määra, on põhjendamatu. Kannatanu JM on andnud kohtuistungil ütlusi (
4. kd, lk 44-45), mille kohaselt tuli ta koos abikaasa Peeter Grebin’iga õnnetuse toimumise päeval Haapsalust bussiga Tallinna. Tallinna jõudes läks Peeter kohe Suur-Ameerika tn baari ja tema läks 30 min hiljem järgi, vahepeal viis lapse ema tuttava juurde. Enne baari minemist sel päeval Peeter alkoholi joonud ei olnud, kui kannatanu baari jõudis, ütles Peeter, et oli joonud vahepeal ühe õlle. Baaris olid lisaks neile ka TKja MH. Maigi ja Tõnu olid juba eelmisel päeval alkoholi tarvitanud, sellel päeval tarvitasid nad ka narkootikume. Kannatanu midagi ei joonud. Kui kannatanu baari jõudis, sõideti kiirabihaiglasse, et kakluses peavigastuse saanud TKsinna viia. Sõideti TKautoga. Ei mäleta, kes sõitis, oli šokis. Haiglas koos TKga sisse ei läinud. Ei mäleta, kes pärast edasi sõites autot juhtis, arvab, et tema oli kõrvalistuja. Maigi magas autos tagaistmel. Politseis kannatanuna ülekuulamisel ütles, et juhtis autot, kuna alguses oli olnud jutt, et tema sõidab autoga haigla juurest edasi, sest Peeter oli alkoholi tarvitanud. Autokoolis käinud ei ole, juhtimisõigust ei ole. Liiklusõnnetus juhtus kui nad sõitsid august läbi, auto võttis külje ette ning rullus üle katuse. Õnnetuses sai jalg viga, viibis haiglas, kohtuistungi ajaks mingeid tüsistusi sellest ei ole tervisele jäänud. Materiaalseid nõudeid Peeter Grebin’ile ei ole. Kannatanu MH’i kohtuistungil avaldatud, kohtueelses menetluses 07.02.2006.a antud, ütluste (
5. kd, lk 55) kohaselt tuli ta 14.05.2005.a liiklusõnnetuse järgselt haiglas teadvusele 27.05.2005.a Istus enne õnnetust tagaistmel vasakul pool. Mäletab, et autot juhtis Peetr Grebin, ütles talle enne kui auto kaotas juhitavuse „Peeter, mida sa teed“. Ei mäleta, kus istus Jaanika. Tunnistaja TKandis kohtuistungil tunnistusi (
6. kd, lk 50), mille kohaselt ta 14.05.2005.a õnnetuse toimumisel õnnetusse sattunud autos ei olnud, ta oli enne viidud Mustamäe Haiglasse. See päev oli tema sünnipäeva järelpäev, oli alguses koos elukaaslase MH’ga kodus ja sealt läks hommikul keldribaari, kus on tuttav baaridaam, kellelt sai sauna küsitud. Sauna ei saanud ja jäid baari istuma, sinna tulid ka Peeter Grebin ja hiljem tema elukaaslane JM. Jõi ohtralt, oli täitsa purjus, Peeter Grebin’ile ostis ühe õlle. Baaris löödi tal pudeliga pea lõhki. Tahtis ise autosse ronida ja haiglasse minna, et pea õmmeldaks. Kui autosse istus, sõitis kohe ühele taksole sisse. Taksojuht rahustati maha ja Peeter Grebin istus ise rooli, Maigi ja Jaanika istusid ka peale. Peeter polnud talle ostetud õlut saanudki juua. Haiglasse teised teda ootama ei jäänud. Auto, millega sõideti, oli tema oma, aga Marani nimele registreeritud. Autol oli vaja vahetada tagaratta laager, see oli mingi „imelaagriga“ maal ära vahetatud. Muus osas oli auto tehniliselt korras. Autol ei olnud ülevaatus tehtud, ülevaatuse aeg oli mööda lastud. Oli kavas ülevaatusele minna pärast tagumise ratta laagri vahetamist, laager oli valmis ostetud. Käis autot parklas vaatamas, laager oli kinni kiilunud, ratas oli rattarummu küljest lahti tulnud. Arvab, et see oligi toimunud õnnetuse põhjus.Peeter Grebin valest rattalaagrist teadlik ei olnud, rääkis sellest Grebin’ile pärast õnnetuse toimumist. Elab MH’iga siiani ühes eluruumis, on kaks ühist last. On kindel, et naine saab terveks. Ekspert Urmas Lõiv andis kohtuistungil ütlusi ekspertiisiakti selgitamiseks (
7. kd, lk 45). Ekspert kinnitas, et ekspertiisi läbiviimisel ratta trumlil, laagril või muudel veermiku osadel töötlemise või ümberehitamise jälgi ei märganud, midagi ebaharilikku ei täheldanud. Rattalaager 4 oli purunenud ekspluatatsioonijõududest suuremate jõudude tagajärjel. Ekspert selgitas, et üldiselt sõltub aeglustus auto libisemisel sellest, kas autol on kõik neli ratast alla või on üks tagaratas eraldunud, käesoleval juhul eraldus aga tagaratas libisemise lõpus ja see kiirust ei mõjutanud. Enne külglibisemisse sattumist ei saanud auto kiirus olla väiksem kui 83 km/h, liikumiskiirus enne külglibisemisse sattumist oli 83-94 km/h, see on arvestatud eksimisvõimalusega juhi kasuks. Prokurör kohtuistungil palus süüdistatava talle esitatud süüdistuses süüdi mõista. Pikk menetlus on olnud põhjustatud sellest, et Peeter Grebin’i elukaaslane JM hakkas kuriteo toimepanemist enda peale võtma. Ristküsitluses on JM siiski teatanud, et ta vaid ütles politseile, et tema juhtis autot. Ka kõik kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendid näitavad, et mootorsõidukit Renault juhtis just Peeter Grebin, et ta oli alkoholijoobes ja et õnnetuse toimumise ajaks oli auto kiirus mitte vähem kui 83 km/h. Arvestada saab ka JM’i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kui tõendiga. Alkomeeter näitas, et Peeter Grebin oli alkoholijoobes, ta jättis kasutamata võimaluse taotleda ekspertiisi joobeastme täpsemaks selgitamiseks ja tal oli ka häiritud kehaline funktsioon. Kõik arvutused on tehtud Peeter Grebin’i kasuks, ekspertiisid on teinud riiklikult tunnustatud liiklusekspert. Auto kaotas juhitavuse lubatud kiiruse suure ületamise tõttu ja seetõttu, et Peeter Grebin’i kehalised funktsioonid olid häiritud seoses tarvitatud alkoholiga. Autotehnilisest ekspertiisist ja auto ülevaatuse protokollist nähtub, et autol oli rooliseade korras, samuti olid korras pidurid, seega olid olemas kõik võimalused sõita aeglasemalt või auto peatada. Puutuvalt tagumisse eemaldunud rattasse ei oma tähtsust, et sellel oli vale laager. Ratas eemaldus alles pärast kontakti äärekiviga, millele viitavad ka õnnetuse skeemil olevad pidurdusjäljed. Kui ratas oleks eemaldunud enne kontakti, ei oleks teel pidurdus- ega külglibisemise jälgi, ka oleks teel pikemad kraapejäljed. TKütlusi rattalaagri osas hinnates tuleb arvestada, et tegemist ei ole eksperdiga ja et tema ei olnud liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohal. Auto läks külglibisemisse ja paiskus vastu äärekivi ning sealt vastu posti, siis jäi küljele seisma. Auto võtmiseks pärast alkoholi tarbimist vajadust ei olnud, samuti ei olnud õiguspärane autoga sõitma asumine enne tehnilise seisundi kontrollimist. Enamus Peeter Grebini liiklusalastest õigusrikkumistest on olnud lubatud sõidukiiruse ületamised. Õnnetuse tagajärjel viga saanud MH on endiselt liikumisvõimetu voodihaige, ta vajab igapäevaselt toimetulemiseks abi. Ei ole kahtlust, et ta viibis autos taga vasakul, mis oli ka kõige rohkem viga saanud auto piirkond. Õnnetuse tagajärjed ei oleks olnud sellised kui Peeter Grebin ei oleks ületanud kiirust ja istunud rooli alkoholijoobes, tegemist ei olnud õnnetusega. Peeter Grebin on pannud teo toime katseajal, kandmata karistus on 1 aasta 11 kuud ja 14 päeva vangistust. Ka katseaega on ta suhtunud hooletult. Ei ole muid võimalusi kui liita varasem ja käesolevas asjas mõistetav karistus ja mõista reaalne vangistus. Arvestades süü suurust peaks vangistus olema pikem kui keskmine karistus, õiglane karistus oleks 3 aastat vangistust.

§ 65lg.2 alusel suurendada varasemat karistust s.o.

1 aastat 11 kuud 14 päeva mõistetava karistusega ning liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 11 kuud 14 päeva. Kuna tegemist on liiklusega, siis

§ 50lg.1 p.1 alusel võtta 3 aastaks juhtimisõigus.

Kohus uuris antud kriminaalasjas kogutud teisi tõendeid 14.05.2005.a liiklusõnnetuse aktist nr LÕ nr 968 (

1. kd, lk 2) nähtub, et 14.05.2005.a kell 21:50 sõitis Tallinnas Siili 27 sõiduauto teelt välja vastu posti ning paiskus üle katuse. Liiklusõnnetuses osales juhina Peeter Grebin, kes oli alkoholijoobes. Õnnetuses deformeerus üldiselt sõiduk ning sai vigastada tänavavalgustuse post, samuti sai vigastusi JM ja paremal tagaistmel istunud MH, kellest kumbki ei olnud õnnetuses süüdi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, skeemist selle juurde ja fototabelist nähtub (
2. kd, lk 3-13), et sõiduauto Renault 19TS reg nr XXX oli liikunud Tammsaare teelt Linnu tee suunas, lebas paremal küljel vasakus suunavööndis risti sõiduteega, sõiduki esiosa sõidutee vasakpoolsest servast 1,2 m kaugusel, sõiduki tagaosa piki teed Nõmme tee ja Siili tn ristmikust 41,5 m kaugusel. Auto deformeerinud, kõige rohkem saanud viga parem tagaosa, parema taganurga juures vereloigud, ümber auto sellest välja lennanud esemeid. 5 Sõidutee kaetud asfaltbetooni kattega, tasane, kuiv. Lubatud suurim 50 km/h, sõidutee laius 7,0 m. Sõiduauto parem tagumine ratas ja tagavararatas asusid sõiduteest paremal kraavis, tagavararatas sõidutee parempoolsest servast 3,0 m kaugusel ja parem tagumine ratas tagavararattast 1,0 m kaugusel suunaga Linnu tee poole. Liiklusõnnetuse käigus tabas sõiduauto sõidutee vasakpoolsest servast 0,5 m kaugusel asuvat tänavavalgustuse posti. Vasakul pool sõiduteed haljasalal näha Linnu tee poole suunduvalt teelõigult algavad ning vasakul pool teed haljasalal lõppevad sõiduki rehvide tekitatud lohisemisjäljed, samuti näha metalse esemega tekitatud kraapejäljed. Rehvide tekitatud parempoolse lohisemisjälje pikkuseks sõiduteel on 26,6 m ning vasakul pool haljasalal 8,8 m. Rehvide tekitatud vasakpoolne lohisemisjälg algab Nõmme tee ja Siili tn ristmikult 12,9 m kaugusel, vasakpoolsest sõidutee servast 3,1 m kaugusel ning lõppeb 1,3 m kaugusel, on 7,3 m pikk. Teine lohisemisjälg algab Nõmme tee ja Siili tn ristmikult 24,1 m ja sõidutee vasakpoolsest servast 3,1 m kaugusel ja lõppeb sõidutee vasakpoolsest servast 1,4 m kaugusel, selle lohisemisjälje pikkuseks on 6,7 m. Metalse esemega tekitatud kraapejälg algab Nõmme tee ja Süli tn ristmikult 24,1 m ja sõidutee vasakpoolsest servast 3,1 m kaugusel, selle pikkuseks on 8,2 m ning jälg lõppeb vasakul pool sõidutee ja haljasala piiril. Teise kraapejälje algus on Nõmme tee ja Siili tn ristmikult 25,7 m kaugusel, jälje lõpp on vasakpoolsest sõidutee servast 1,6 m kaugusel ning jälje pikkuseks 1,2m. Liiklusvahendi vaatlusprotokollist (
3. kd, lk 14-15) nähtub, et sõidukil Renault 19TS reg nr XXX tuvastati 14.05.2005.a kell 22.30 liiklusõnnetuse sündmuskohal deformeerunud parem külg, vasaku külje tagaosa, katus, eraldunud parem tagumine ratas, rooliratast pöörates pöörasid ka mõlemad juhtrattad, jalgpidur avaldas piduripedaalile vajutades vastusurvet. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist (
4. kd, lk 19) nähtub, et 14.05.2005.a kell 22:05 tuvastati Peeter Grebin’il indikaatorvahendi abil puhumistestiga alkoholijoove, mida näitas vahendi punase tule reaktsioon.. Peeter Grebin on kohtuistungil kinnitanud, et protokolli kantud omakäelised kinnitused ja neid kinnitavad allkirjad selle kohta, et ta nõustub joove tuvastamise tulemusega, ei nõua joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres, on andnud tema isiklikult. Sama protokolli pöördele on märgitud, et Peeter Grebin’i reaktsioonivõime ja sõidukist väljumine olid normaalsed, aja ja koha tajumine selged, meeleolu ärritunud, kõne häiritud, kõnnak kergelt taaruv, silmad märjad ja läikivad, suust tuntav alkoholilõhn, süüdistatav on kinnitanud, et need andmed kajastasid fikseeritud olukorda adekvaatselt. Isiku kohtuarstiliku ekspertiisi aktis nr. 650 sisalduva eksperdi arvamuse (
5. kd, lk 25) kohaselt tuvastati MH’il 14.05.2005.a liiklusõnnetuse järgselt tervisekahjustustest VI kaelalülikeha killunenud murd seljaaju kahjustusega, jäsemete halvatus, parema küünarluu lahtine murd ja parema abaluu murd. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 14.05.2005.a liiklusõnnetusest, võimalik, et sõidukis põrkumisel vastu kõva tömpi pinda. Tervisekahjustustest VI kaelalülikeha murd seljaaju kahjustusega on eluohtlik ja paranemine kestab vähemalt 4 kuud. Isiku kohtuarstiliku ekspertiisi aktis nr. 612 sisalduva eksperdi arvamuse (
6. kd, lk 29) kohaselt tuvastati JM’il 17.05.2005.a parema küünarliigese põrutus verevalumiga, rindkere ja mõlema põlve põrutus, tuvastatud tervisekahjustused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võisid olla saadud 14.05.2005.a kõvade tömpide esemete toimel auto salongis, tervisekahjustused ei põhjustanud ohtu elule, tervenemine on lühiajaline, kestvusega alla 4 nädala. Sõiduauto Renault 19TS reg nr XXX registreerimistunnistusest ja liikluskindlustuse poliisist (1 kd, lk 87 ümbrikus) nähtub, et sõiduki omanik autoregistri andmetel oli PMja et 14.05.2005.a puudus sõidukil liikluskindlustus. 6 Peeter Grebini karistusregistri väljavõttest (
7. kd, lk 32-43) nähtub tema karistamine liiklusalaste väärtegude ja ühe kuriteo eest. 10.07.2008.a kriminaalasjas nr 05231400503 menetluse osalise lõpetamise kohta , JM’i suhtes, nähtub, et mootorsõidukit Renault JM ei juhtinud, seda tegi alkoholijoobes Peeter Grebin, kes on JM’i abikaasa ning kelle õhutusel JM süü enda peale võttis. Antud järeldusele viitavad kahe tunnistaja ja kannatanu ütlused ning asjas läbi viidud ekspertiisid. Ekspertiisiaktis nr LA-138-05/3514 (
8. kd lk 32-33, koos fototabeliga lk 32-40) sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduauto Renault 19TS XXX tagumine vasak ratas sõiduki ülevaatuse hetkel ettenähtud kohas, eraldunud oli parempoolne tagaratas. Ratas on vabanenud liiklusõnnetuse protsessis sõiduki paiskumisel vastu takistusi. Sõiduki rooli- ja pidurisüsteem on töövõimelised isegi pärast toimunud liiklusõnnetust. Ekspertiisiakt on koostatud 01.07.2005.a Tallinnas Ehitajate tee 109a kinnisel territooriumil sõiduauto liiklusõnnetusejärgse tehnilise seisukorra kontrollimise tulemusel. Ekspertiisiakti kohaselt on suletud parempoolse tagaratta pidurimehhanismi toitev toru ja seetõttu ei toimu selle ratta pidurimehhanism. Kuna tagapidurite mõju pidurdamisel saavutatavale aeglustusele on oluliselt väiksem kui esipidurite mõju, ei saanud ekspertiisiobjektiks oleva sõiduki parempoolse tagaratta pidurimehhanismi mittetöötamine mõjutada märkimisväärselt sõiduki suuna stabiilsust pidurdamisel ning ei ole vaadeldav sõiduki juhitavuse kao põhjusena. Sõiduki roolisüsteem oli töövõimeline ka pärast toimunud õnnetust. Sõiduki parempoolne tagumine ratas on eraldunud koos piduri trumliga, piduritrummel on purunenud ratta laagri kinnituskoha läheduses, laagrit fikseeriv mutter on ettenähtud kohas. Trumli purunemine on toimunud sõiduki ekspluatatsioonis mõjuvatest jõududest tunduvalt suuremate jõudude toimel, mistõttu saab teha järelduse, et trummel (ja seetõttu ka ratas) on vabanenud liiklusõnnetuse protsessis sõiduki paiskumisel vastu takistusi. Esirehvid on tühjenenud. Kuna vasakpoolse esirehvi mõlemad servad on veljel kinni ja tühjenenud rehviga sõitmisele viitavad tunnused puuduvad, on see tühjenenud pärast toimunud liiklusõnnetust. Parempoolse esirehvi velg on purunenud, rehvil esinevad läbivad vigastused, lõhkemisele viitavad tunnused puuduvad, rehvi välisserv on veljel lahti ja siseserv kinni, esinevad suhteliselt lühiajalisele tühjenenud rehviga sõitmisele viitavad tunnused. Sündmuskohal esinevatest jälgedest tulenevalt on sõiduki juht sooritanud enne teelt väljasõitu intensiivse manöövri vasakule, mistõttu on sõiduki parempoolse esirehvi tühjenemise põhjusena vaadeldav rehvi välisserva veljelt lahtisurumine selle intensiivse vasakmanöövri käigus. Ekspertiisiaktis nr LL-295-05/8835 (
9. kd, lk 44-45) sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduauto Renault 19TS XXX liikumiskiirus enne külglibisemisjälgede algust arvutuslikult vahemikus 83-94 km/h. Liiklusõnnetuse mehhanismi kajastava akti uurimuse kohaselt on sõiduauto teelt väljasõidule eelnenud juhi intensiivne manööver vasakule, millega kaasnes juhitavuse kadu ja sõiduki külglibisemine, külglibisemises sõiduk liikus vasakule teelt välja ja kontakteerus parempoolse külje ja katuse tagaosaga tänavavalgustuspostiga, seejärel pöördus sõiduk ümber posti ja seiskus avariijärgses asendis parempoolsel küljel sõiduteel. Sõiduki liikumisenergia kulus valdavalt külglibisemisprotsessis ja kontakteerumisel postiga avariiliste deformatsioonide tekkel. Sõiduki liikumiskiirus on arvestatud nende energiakulukomponentide alusel lähtudes külglibisemisjälgede ulatusest nende alguspunktist kuni laternapostini, arvestuslikust aeglustusest külglibisemisprotsessis ja sõiduauto liikumisenergiast, mis oli vajalik tekkinud deformatsioonide tekitamiseks kontakteerumisel tänavavalgustuse postiga. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Peeter Grebin’ile on esitatud süüdistus mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitumisnõuete rikkumises, millega on ettevaatamatult tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Liiklusnõuete rikkumiseks on käesolevas asjas LE § 76 p.1, 123, 124 p.1 ja LS § 13 lg.1 nõuete rikkumine. Vastavalt süüdistusele kaotas Peeter Grebin’i juhitud sõiduk liikluseeskirja ja liiklusseaduse nõuete 7 rikkumise tagajärjel juhitavuse ning toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai MH elule ohtlikke tervisekahjustusi ja JM tervisekahjustusi, mis elule ohtlikud ei olnud. Kohus, kuulanud üle kannatanud ja tunnistajad, uurides kirjalikke toimiku materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leidis, et Peeter Grebin’i poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, Peeter Grebin’ile süüks pandav tegu vastab

§ 422

lg.1 sätestatud teo süüteokoosseisule ja on õigusvastane, Peeter Grebin on teo toimepanemises süüdi.

§ 422

lg 1 kohaselt karistatakse mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi ja või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, kuni viieaastase vangistustega. Mootorsõiduki liiklus- ja käitusnõuded ehk sõidukiga liiklemisele ja ekspluateerimisele kehtestatud nõuded tulenevad liiklusseadusest (LS) ja liikluseeskirjast (LE). LS § 13 lg.1 kohaselt on lubatud liikluses kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele. LE § 76 p.1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LE § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. LE § 124 p. 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 118

p.1 kohaselt on tegemist raske tervisekahjustusega, kui tervisekahjustusega on põhjustatud oht elule. Ohu elule tekitab eluohtlik tervisekahjustus, eluohtliku tervisekahjustuse mõiste on antud Vabariigi Valitsuse 13.08.2002.a. määrusega nr 266 kehtestatud „tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korras“, mille § 7 lg 1 kohaselt on elukohtlik tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Osundatud paragrahvi lg.2 p. 6 kohaselt on kaelalüli või rinna- või nimmelüli vigastus, millega kaasneb seljaaju funktsiooni raske kahjustus, eluohtlik kehavigastus. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti 650 kohaselt on MH’il tekkinud avariijärgse tervisekahjustustena VI kaelalüli murd seljaaju funktsiooni kahjustusega, seega oli tegemist eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega. Tõendeid sellise vigastuse muude tekkevõimaluste kohta kui 14.05.2005.a liiklusõnnetus, asjas ei ole. Seega oli oht MH’i elule liiklusõnnetusega otseses põhjuslikus seoses ning seda ei tinginud õnnetusest mittelähtuvad asjaolud. Asjaolud, et 14.05.2005.a kella 21:50 ajal toimus Tallinnas Nõmme teel Siili 27 juures liiklusõnnetus, kus Tammsaare tee poolt Linnu tee suunas liikunud sõiduauto Renault 19TS reg nr XXX, milles viibisid Peeter Grebin, MH ja JM, sõitis teelt välja vastu tänavavalgustuse posti ja milles said elule ohtlikke tervisekahjustusi MH ja elule mitteohtlikke tervisekahjustusi JM, on tõendatud 14.05.2005.a liiklusõnnetuse aktiga, sündmuskoha vaatluse protokolliga koos selle juurde kuuluva skeemi ja fototabeliga, isiku kohtuarstiliku ekspertiisi aktides nr 650 ja 612 sisalduvate eksperdi arvamustega, samuti süüdistatava, kannatanute ja tunnistaja ütlustega ning nende asjaolude üle asjas vaidlus puudub. Asjas on vaidlus liiklusõnnetuse ajal sõidukit juhtinud isikus ning õnnetuse toimumise põhjuses. Kohus on seisukohal, et asjas uuritud tõendite alusel saab lugeda tõendatuks asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukit juhtis õnnetuse toimumise hetkel Peeter Grebin. Üksnes 8 asjaolu, et JM on andnud kriminaalasja kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt oli sõiduki juhiks hoopis tema, ei tekita kohtul kõiki tõendeid kogumis hinnates kahtlusi selles, et sõiduki tegelikuks juhiks oli P. Grebin. Seda on kohtuistungil kinnitanud ka süüdistatav ise. Arvestades P. Grebini ja JM’i perekondlikku seotust on mõistetav JM’i vastumeelsus anda P. Grebinit otseselt süüstavaid ütlusi, samas ei ole JM jäänud kohtumenetluses ka kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kaitsja seisukoht, et JM’i suhtes kriminaalasja nr 05231400503 osaliselt lõpetamise jõustunud määrus ei ole käesolevas asjas tõendina arvestatav, on põhjendamata ja alusetu. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses lisaks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustele, eksperdiarvamusele, eksperdi antud ütlustele ekspertiisiakti selgitamisel, asitõendile, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokollile ka muu dokument, foto, film või muu teabesalvestis. Kriminaalasja osalise lõpetamise määrus on käsitletav KrMS § 63 lg 1 osundatud „muu dokumendina“ ja see kinnitab asjaolu, et õnnetuse hetkel autos viibinud isikud ei ole pidanud auto juhiks JM’it. Et sõidukit juhtis P. Grebin, kinnitavad ka tunnistaja MH’i ütlused ning kohtul puudub alus kahelda nende ütluste õigsuses. P. Grebin’i ja T. Kohu ütlustest nähtub, et süüdistatav suhtleb õnnetusejärgselt T. Kohu ja M. H ’iga jätkuvalt ja sõbrasuhetes, seega puudub M. H ’il mistahes motiiv süüdistatava suhtes vaenulike ütluste andmiseks. Et autot juhtis õnnetuse hetkel P. Grebin, kinnitab ka see, et vaidluse all ei ole asjaolu, et Peeter Grebin juhtis sõidukit teel kesklinna baarist Mustamäe Haiglasse ja samas ei nähtu ühestki tõendist, et auto juht oleks pärast TK haiglasse minemist vahetunud. Peeter Grebin on märgitud sõiduki juhiks ka vahetult pärast õnnetuse toimumist vormistatud liiklusõnnetuse aktil, millel on ka tema enda allkiri. Samuti viidi just tema suhtes läbi alkoholijoobe tuvastamine. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et Peeter Grebin oleks vahetult õnnetuse sündmuskohal vaielnud vastu sellele, et sõiduki juhiks loeti just teda. Seega kinnitavad nii süüdistatava käitumine enne liiklusõnnetust kui sündmuskohal kui tema ütlused kohtuistungil, samuti tunnistaja ja kannatanute ütlused ning tõenditeks olevad dokumendid, et sõidukit juhtis õnnetuse toimumise hetkel Peeter Grebin. Alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, süüdistatava, tunnistaja ja kannatanu JM’i ütlustega loeb kohus tõendatuks Peeter Grebin’i alkoholijoobe õnnetuse toimumise ajal. Süüdistatava enda, tunnistaja ja kannatanu ütlustest nähtub üheselt, et P. Grebin oli 14.05.2005.a enne liiklusõnnetuse toimumist tarvitanud alkoholi. P. Grebin’i ütluste kohaselt keeldus ta algselt Suur-Ameerika tn baarist haiglasse sõites autot juhtima ja rooli istus T. Kohu just seetõttu, et ta ise oli joonud õlut. Edasised ütlused, et ta oli jõudnud õlle vaid avada, on vastuolus tema keeldumisega rooli asumisest, kuna muid keeldumise põhjuseid kui tarbitud alkohol, ta esile toonud ei ole. T. Kohu ütluste kohaselt ostis ta P. Grebini’le baaris ühe õlle ja JM’i ütluste kohaselt oli „Peeter jõudnud ühe õlle ära juua“. Pärast liiklusõnnetuse toimumist on P. Grebin’il fikseeritud indikaatorvahendiga alkoholijoove ja temaga vahetult suheldes täheldatud suust alkoholi lõhna, lisaks sidekestade punetust, ärritunud meeleolu ja veidi taaruvat kõnnakut. Süüdistatav on kinnitanud, et need märkused kajastavad olustikku adekvaatselt. P. Grebin nõustus alkoholijoobe tuvastamise tulemustega, täpse tarbitud alkoholi kogus ega alkoholikontsentratsiooni suurus tema väljahingatud õhus ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kohus on seisukohal, et P. Grebin oli 14.05.2005.a liiklusõnnetuse toimumise hetkel alkoholijoobes LS § 20 lg.3 mõistes ja seega rikkus LE § 76 p.1 sätestatud joobeseisundis sõiduki juhtimise keeldu. Vaidluse all ei ole asjaolu, et 14.05.2005.a puudus sõidukil Renault 19TS reg nr XXX kehtiv tehnoülevaatus. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja (14.05.2005.a red) § 3 lg 6 alusel tuvastatakse sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavus või mittevastavus ülevaatuse tulemusena (tehnoseisundi kontrollimisega). Liiklusõnnetuses osalenud sõidukil kehtiva tehnoülevaatuse puudumisel tuleb see sõiduk lugeda teede- ja sideministri 18.05.

1. a määrusega nr 50 kehtestatud eeskirja „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad 9 nõuded“ nõuetele mittevastavaks. Et sõiduk ka faktiliselt kehtestatud nõuetele ei vastanud, on tõendatud TKütlustega, mille kohaselt takistas ülevaatuse läbimist vahetamist vajanud tagaratta laager. Seega on tuvastatud P. Grebin’i poolt ka LS § 13 lg.1 rikkumine. LE § 123 ja LE § 124 p.1 rikkumise loeb kohus asjas tõendatuks sündmuskoha ülevaatuse protokolli ja selle juurde kuuluva skeemi ning fotodega ning ekspertiisiaktides nr LA-138-05/3514 ja nr LL295-05/8835 sisalduvate eksperdiarvamustega koos ekspertiisiakti nr LA-138-05/3514 lisaks olevate fotodega ning eksperdi ütlustega ekspertiisiakti selgitamisel. Süüdistatava väited selle kohta, et õnnetust ei põhjustanud liiklus- või käitusnõuete rikkumine, on otsitud ja vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega, samas ei tekita sellised vastuolud kohtus kahtlusi, mida peaks tõlgendama süüdistava kasuks. Kaitsja väitel on jäänud kahtlused õnnetuse toimumise põhjuste kohta ja sõiduki juhitavuse kadumise võis põhjustada ka parema tagaratta ootamatu eraldumine. Kohus leiab, et selline väide on ümber lükatud sündmuskoha ülevaatuse protokolli ja selle juurde kuuluva skeemi ning fotodega, samuti liiklusekspertiisidega. Ühtegi tõendit, millest nähtuks või järelduks, et külglibisemise põhjustas parema tagaratta eraldumine, asjas ei ole. Üksnes süüdistatava väide sellise võimaluse kohta kohtus õnnetuse toimumise mehhanismis kahtlust ei tekita. Asjas olemasolevatest tõenditest nähtuvalt paiknesid nii auto alt eraldunud parem tagaratas kui auto pagasiruumist väljalennanud varuratas üksteise vahetus läheduses vastavalt õnnetuses ümberpaiskunud autost 39,5 ja 40,5 m kaugusel Linnu tee suunas, see on sõidukil enne õnnetust olnud liikumissuunas. Nõmme tee ja Siili tn ristmikust asusid need rattad vastavalt 81 ja 82 m kaugusel. Sõiduki rehvi parempoolne (pikim) lohisemisjälg algab Nõmme tee ja Siili tn ristmikul, teel jälje alguspunkti ja kraavis asunud rataste vahel oli piki Linnu teed vastavalt 83 ja 84 m. Auto varuratas sai kraavi veereda üksnes autost väljapaiskumise tõttu, mille omakorda sai tingida auto ümberpaiskumine, normaalasendis mööda teed liikuvast auto pagasiruumist varuratta väljapaiskumine võimalik ei ole. Kohus on seisukohal, et arvestades ca 80 m vahemaad lohisemisjälje alguse ja kraavis lähestikku paiknenud rataste asukoha vahel, samuti arvestades varuratta teekonda auto ümberpaiskumise kohast ei ole võimalik, et lohisemisjälje algus tähistab parema tagaratta autost eraldumise kohta. Kohus ei pea võimalikuks, et 43,5 meetrit enne varuratta autost eraldumise kohta liikuva auto küljest eraldunud ratas oleks veerenud varurattaga sisuliselt samasse lõpppunkti. Kohus on seisukohal, et rataste selline asukoht kraavis kinnitab üksnes seda, et mõlemad rattad liikusid nende lebama jäämise kohta auto ümberpaiskumise kohast või sellele lähedasest kohast, milleks on punkt, kus parem tagaratas puutus teelt väljasõidul kokku kõnnitee äärekiviga. Selline järeldus on kooskõlas eksperdi arvamusega, mille kohaselt liikus juba külglibisemisse sattunud sõiduk vasakule teelt välja ja kontakteerus parempoolse külje ja katuse tagaosaga tänavavalgustuspostiga. Nii kontakt äärekiviga kui tänavavalgustuspostiga ja sellele järgnenud sõiduki ümberpaiskumine on parempoolse tagaratta auto küljest eraldumine loogilised ja tõenditega kooskõlalised võimalikud põhjused. Seejuures kinnitab tugeva jõuga toimunud kontakti äärekiviga ka parempoolse esiratta siseküljel olev jälg (
2. lk lk 40, ülemine pilt), mis viitab ratta siseküljelt lähtunud suurele väljapoole surunud jõule. Samasugune jõud mõjus ka auto parempoolsele tagarattale. Lähtudes süüdistatava väitest, et eraldunud tagarattal oli amatöörlikult paigaldatud laager, mis võis mõjutada ratta püsivust auto all, ongi loogiline, et teelt väljasõidu hetkel üle äärekivi liikumisel mõjus äärekivist lähtunud surve vasakule tagarattale just selliselt, et võrreldes esirattaga nõrgema kinnitusega tagaratas auto küljest eraldus. Samas ei oma asjas määravat tähtsust, kas ratas eraldus kontaktil äärekiviga või kontaktil tänavavalgustuspostiga, mõlemad tõenäolised võimalused välistavad üheselt ratta äratulemise enne külglibisemisjälje algust. Kuivõrd asjas ei ole leidnud tõendamist, et sõiduki juhitavuse kaotuse oleks tinginud sõiduki ratta eemaldumine või mõni muu juhist sõltumatu asjaolu, sai juhitavuse kaotus ja selles tingitud liiklusõnnetus olla põhjustatud vaid juhi poolt LE § 123 rikkumisest. Sellist järeldust kinnitab ka eksperdi arvamus, mis hindab sõiduki 10 liikumiskiirust vahetult enne külglibisemisjälgede algust vahemikku 83…94 km/h, milles kohtul puudub mistahes alus kahelda. Kuna sõiduk ei saanud olla ilma ühe rattata juba külglibisemise alguseks, on välistatud ka viga eksperdi arvutustes keskmise liikumiskiiruse hindamisel. Linnas lubatud sõidukiiruse 50 km/h ületamine enam kui 30 km/h tähistab nii LE § 123 kui 124 p.1 rikkumist. Seega ei olnud liiklusõnnetus mitte parema tagaratta eraldumise ja sellest kadunud juhitavuse tagajärg, vaid sõiduk kaotas juhitavuse ja liiklusõnnetuse käigus eraldus parem tagaratas seetõttu, et juht oli joobes, ületas liikumiskiirust ega kohandanud liikumiskiirust liiklusoludele vastavaks. Eelnevast nähtub üheselt, et MH’i eluohtliku tervisekahjustuse tekitas Peeter Grebin mootorsõiduki juhina liiklus- ja käitusnõudeid rikkudes. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava poolt toimepandu on täielikku tõendamist leidnud ning Peeter Grebin tuleb talle süüks pandava teo toimepanemises süüdi tunnistada. Süüdistatava ja tema kaitsja väited selle kohta, et esinevad kahtlused õnnetuse põhjuses ja et asjas on kõrvaldamata jäänud kahtlused, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, on paljasõnalised ning need on ümber lükatud teiste asjas kogutud ja kohtus kogumis uuritud tõenditega. Karistuse mõistmine

§ 422lg.1 sanktsioon näeb karistusena ette kuni 5-aastase vangistuse.

Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud

§ 56

, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör on esitanud taotluse mõista Peeter Grebin’ile karistuseks 3 aasta pikkune vangistus ning võtta

§ 50lg.1 p.1 alusel ära juhtimisõigus 3 aastaks.

Kaitsja on seisukohal, et arvestades õnnetusest möödunud aega ning asjaolu, et süüdistatavale varasema kohtuotsusega kohaldatud katseaeg on möödunud, oleks karistuse mõistmine üle sanktsiooni keskmise määra põhjendamatu. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja Peeter Grebin’i süü suurust, leiab kohus, et isikule tuleb mõista karistuseks vangistus 2 aastat. Süüd välistavad asjaolud Peeter Grebin’i puhul puuduvad, samuti ei tuvastanud kohus süüdistatava osas ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kannatanute poolt tsiviilhagi mitteesitamine karistuse mõistmist ei mõjuta. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaoluga, et Peeter Grebin’i joove ei saanud olla õnnetuse toimumisel suur, ka mõjutas sõidukit juhtima asumist TKtervislik seisund ja käitumine ning kannatanutest kumbki ei saanud surma. Seega vaatama süüdistatava käitumises süü olemasolule ei olnud see keskmisest suurem, mis võimaldab mõista talle karistuse sanktsiooni keskmisest määrast allpool. Arvestades asjaolusid, et Peeter Grebin pani kuriteo toime eelmise talle mõistetud vabaduskaotusliku karistuse katseajal, et teda on mitmekümnel korral, sealhulgas neist u. pooltel juhtudel pärast 14.05.2005.a karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning et ka käesolevas asjas seisneb süütegu liiklusõigusalaste nõuete rikkumises, ei pea kohus juba ainuüksi süüdistatava isikuomaduste tõttu võimalikuks kohaldada tema suhtes uuesti karistusest tingimisi vabastamist. Peeter Grebin’i järjekindel liiklusnõuete rikkumine ja seda ka pärast raske kehavigastusega lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamist väljendab üheselt ükskõikset ja hoolimatut suhtumist liiklusalast käitumist reguleerivatesse ja ohutust tagavatesse normidesse, samuti kõigisse liikluses osalenud isikute elusse, tervisesse ja varasse. Olukorras, kus mootorsõiduki juhtide poolt liiklus- või käitumisnõuete rikkumise tagajärjel inimeste vigastada ja surma saamine ei ole harvaesinev erand, nõuavad ranget karistamist ka positiivse üldpreventsiooni põhimõtted. Seega tuleb Peeter Grebinäit karistada reaalse vangistusega. Teo toimepanemisest karistuse mõistmiseni möödunud aeg ei ole liiga pikk, et selline karistus ei omaks vajalikku toimet. 11 Mõistetavat karistust tuleb suurendada

§ 65lg.2 10.11.2004.a.

Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust võrra. Lõplikuks liitkaristuseks tuleb mõista Peeter Grebin’le 3 aastat, 11 kuud ja 14 päeva vangistust.

§ 50

lg.1 p.1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liikmelise eeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada kuriteo korral süüdimõistetule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kuna Peeter Grebin pani toime sõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest kahele isikule tervisekahjustuse, neist ühele üliraske tervisekahjustuse, tuleb isiku suhtes kohaldada

§ 50ettenähtud lisakaristust.

Selline liikluseeskirja sätete raske rikkumine seadis ohtu nii Peeter Grebin’i enda, temaga koos autos viibinud kõigi isikute ja ka kõigi teiste liikluses olnud isikute elu ja tervise. Joobes juhtide süül toimunud liiklusõnnetuste ning nendes vigastada ja surma saanud isikute hulk Eesti liikluses sunnib Peeter Grebin’i taolise sõidukijuhi tegevust tõkestama ja seda eesmärki teenib

§ 50lg.1 alusel mõistetav lisakaristus.

Peeter Grebin’i puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise ning tema juhina liiklusest kõrvaldamine on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik. Peeter Grebin tuleb kõrvaldada liiklusest juhina kolmeks aastaks KrMS § 175 lg.1 p.3, 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse õienditega (1. kd, lk 26, 30, 41, 46) on tõendatud riiklikul ekspertiisasutusel seoses asjas läbi viidud ekspertiisidega tekkinud kokku kulud summas kokku 7715 krooni. Vastavalt riigi õigusabi tasu hüvitamise määrustele (1. kd, lk 104; 2. kd, lk 54) on määratud kaitsjale makstud kohtueelses ja kohtumenetluses osalemise eest kokku 2982.60 krooni. Kohtunik 12