TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-6919 (kohtueelses menetluses n

§ 414

lg 2 p 2 ja § 415 lg 1 järgi advokaat Mart Sikut Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Vootele Kõiv (isikukood 37210296029; elukoht xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 414

lg 2 p 2, § 415 lg 1, § 418 lg 2 p 2 ja § 4181 lg 1 järgi advokaat Raul Tosmann Ivar Poolak (isikukood 36402266029; elukoht xxxxxxx xxxx xxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx; töötu; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 415

lg 1 ja § 418 lg 1 järgi advokaat Nikolai Kõiv Hannes Rõõm (isikukood 37101256010; elukoht xxxx xxx xxxx xxxxxxxxxxx; talupidaja; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 415

lg 1, § 418 lg 2 p 2, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi advokaat Raivo Bergson Aare Reiman (isikukood 36505286017; elukoht xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx,; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 415

lg 1, § 414 lg 2 p 2 – § 22 lg 2, 3, § 418 lg 2 p 2 ja § 4181 lg 1 järgi advokaat Pille Toom RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Ville Dreving süüdi karistusseadustiku (

) § 414 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; tunnistada Ville Dreving süüdi

§ 415

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Ville Drevingule liitkaristus vangistusena 2 aastat;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 17.09.2009.a.

kuni 18.12.2009.a., so 3 kuud ja 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda Ville Drevingule kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Ville Drevingule katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Ville Dreving ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Ville Drevingule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xxxxx xxxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada Ville Drevingule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.2 tunnistada Vootele Kõiv süüdi karistusseadustiku (

) § 414 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; tunnistada Vootele Kõiv süüdi

§ 415

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; tunnistada Vootele Kõiv süüdi § 418 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; tunnistada Vootele Kõiv süüdi § 4181 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Vootele Kõivule liitkaristus vangistusena 2 aastat;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 17.09.2009.a.

kuni 17.12.2009.a., so 3 kuud ja 1 päev mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Vootele Kõivule katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva ei pöörata täitmisele, kui Vootele Kõiv ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Vootele Kõivule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx; tühistada Vootele Kõivule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.3 tunnistada Ivar Poolak süüdi karistusseadustiku (

) § 415 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; ning tunnistada Ivar Poolak süüdi

§ 418

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Ivar Poolakule liitkaristus vangistusena 2 aastat;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 22.09.2009.a.

kuni 07.12.2009.a., so 2 kuud ja 16 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Ivar Poolakule kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 9 kuud ja 14 päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta 9 kuud ja 14 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Ivar Poolakule katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 9 kuud ja 14 päeva ei pöörata täitmisele, kui Ivar Poolak ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Ivar Poolakule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxxx xxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; tühistada Ivar Poolakule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.4 tunnistada Hannes Rõõm süüdi karistusseadustiku (

) § 415 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; tunnistada Hannes Rõõm süüdi

§ 418

lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; tunnistada Hannes Rõõm süüdi

§ 4181

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; ning tunnistada Hannes Rõõm süüdi

§ 420

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Hannes Rõõmule liitkaristus vangistusena 2 aastat;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 17.09.2009.a.

kuni 23.12.2009.a., so 3 kuud ja 7 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Hannes Rõõmule kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 8 kuud ja 23 päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta 8 kuud ja 23 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Hannes Rõõmule katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 8 kuud ja 23 päeva ei pöörata täitmisele, kui Hannes Rõõm ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; 2 määrata Hannes Rõõmule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx; tühistada Hannes Rõõmule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.5 tunnistada Aare Reiman süüdi karistusseadustiku (

) § 415 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 aastat; tunnistada Aare Reiman süüdi

§ 414

lg 2 p 2 – § 22 lg 2 ja 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; tunnistada Aare Reiman süüdi

§ 418

lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; ning tunnistada Aare Reiman süüdi

§ 4181

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Aare Reimanile liitkaristus vangistusena 3 aastat;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 17.09.2009.a.

kuni 07.01.2010.a., so 3 kuud ja 22 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Aare Reimanile kandmata karistuseks vangistus 2 aastat 8 kuud ja 8 päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 aastat 8 kuud ja 8 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Aare Reimanile katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 2 aastat 8 kuud ja 8 päeva ei pöörata täitmisele, kui Aare Reiman ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Aare Reimanile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx ; tühistada Aare Reimanile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Ville Drevingult sundraha 5437 krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 960 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu - ekspertiisitasu 12590 krooni 35 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 18987,85 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 1582.30 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 jätta sundraha 5437,50 krooni ja ekspertiisitasu 12590,35 krooni ulatuses riigi kanda; 2.2.3 Vootele Kõivult sundraha 5437 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu 12978.35 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 18415,85 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 1534,65 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.4 jätta sundraha 5437,50 krooni ja ekspertiisitasu 12978.35 krooni ulatuses riigi kanda; 2.2.5 jätta sundraha 10875 krooni ja ekspertiisitasu 21 436 krooni ulatuses riigi kanda; 2.2.6 Hannes Rõõmult sundraha 5437,50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu 14090.50 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 19528 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 1627,30 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.7 jätta sundraha 5437,50 krooni ja ekspertiisitasu 14090.50 krooni ulatuses riigi kanda; 2.2.8 Aare Reimanilt sundraha 5437,50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu 19746,85 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 25184,35 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 2098,70 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.9 jätta sundraha 5437,50 krooni ja ekspertiisitasu 19746,85 krooni ulatuses riigi kanda; 2.1 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid – Valge Selveri kilekott pakendati valget värvi A4 formaat ümbrikusse, mis suleti Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr 5L151775; Hallikas kilekott kirjetega “Suurtükitorn KIEK IN DE KÖK” koos pildiga pakendati kollasesse A4 formaat kollasesse ümbrikusse, mis suleti Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr 5L151774; Väiksem kilekott, milles asusid 2 sütiku päästemehhanismile sarnanevat eset koos traadiga, pakendati pruuni paberkotti, mis suleti Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr 5L151773; Sütiku päästemehhanismid 2 tk koos rullis traadiga pakendati pruuni paberkotti, mis suleti Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr 5L151772; Must kilekott pakendati läbipaistvasse kilekotti, mis suleti Kaitsepolitseiameti kollase turvaplommiga nr 00012309; Hall kott 3 pakendati läbipaistvasse kilekotti, mis suleti Kaitsepolitseiameti kollase turvaplommiga nr 00012302; Suitsupakk „Vermont blue“, asub kilekotis, mis suletud Kaitsepolitseiameti kollase turvaplommiga nr
2. 07.07.2009 Asitõendi vaatlusprotokolli lisa; Suitsupakk „Philip Morris One“, asub kilekotis, mis suletud Kaitsepolitseiameti kollase turvaplommiga nr 000004846; Metallist anum koos kaasiga, asub läbipaistvas kilekotis, mis suletud Kaitsepolitseiameti kollase turvaplommiga nr 000001717; Plastikust anum koos kaasiga, asub suures pruuni värvi paberkotis, mis suletud Kaitsepolitseiameti kollase turvaplommiga nr 000004499; Kott, millel peal on mustad trükitud kirjed „UE SUGAR CAT NO. 2 SO KOS NET“ ja valge nöör, pakendatakse läbipaistvasse kilekotti, mis suleti Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr 5L
3. 21.07.2009 asitõendi vaatlusprotokolli lisa; Elektridetonaatorite ümber olnud pruuni värvi paberid pakendatud valgesse ümbrikusse, mis suletud turvakleebistega nr 5L113496 ja 5L113495; Valge kilekott (olid sees 3 sütikuta granaati) pakendatud valgesse ümbrikusse, mis suletud turvakleebistega nr 5L113494 ja 5L
4. 16.09.2009 asitõendi vaatlusprotokolli lisa; Fotod relvadest 4 tk; 22.09.2009 Ivar Poolaku elukoha läbiotsimisprotokolli lisa; 6 mürsu kesta, metallist lõhkeaineta ja sütikuta; 17.09.2009 Ville Drevingu elukoha läbiotsimisprotokolli lisa - hävitada. 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid - Püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 9 mm nr 4129; Automaat MP43 kaliiber 7,92 mm nr 3284; Püstolkuulipilduja PPŠ kaliiber 7,62 mm nr КИ
5. Ekspertiisiakti TB-192-09/3989 lisa (A.Reiman); iselaadiv vintpüss G-43 (W) kaliiber 7,92 mm nr 9727a; vintpüss MAS m. 36 kaliiber 7,5 mm nr 24423; karabiin Mauser mudel 98 kaliiber 7,92 mm nr 6446Q; jahikarabiin TOZ-17 kaliiber 5,6 mm nr 9230; vintpüss Mosin 1891/
6. a mudel kaliiber 7,62 mm nr 83611; karabiin Mauser mudel 98 kaliiber 7,92 mm nr 880; iselaadiv vintpüss SVT-40 kaliiber 7,62 mm nr ЧД520; karabiin Mauser mudel 98 kaliiber 7,92 mm nr 880; vintpüss Lee-Enfield kaliiber 7,71x56R (.303 British) number 365230; karabiin Mauser mudel 88 kaliiber 7,92 mm nr 1863; püstolkuulipilduja PPŠ
7. a mudel kaliiber 7,62 mm nr ДВ
8. Ekspertiisiakti nr TB-197-09/3994 lisa (H.Rõõm); Saksa päritolu käsigranaadi Stielhandgranate 24 killuvööga lõhkeaineta päisosa 1 tk, Saksa päritolu sütikuta käsigranaat Eihandgranate 39 1 tk, 37 mm lõhkeaineta mürsk, Vene päritolu sütikuta ja lõhkeaineta käsigranaadi F-1 metallkorpus 1 tk, padrunid 6 tk, keermestatud korgiga silinder 1 tk. Ekspertiisiakti nr PL-52-09/3789; Sütikuteta ja lõhkeaineta Vene päritolu käsigranaadid F1 4 tk, UZRGM tüüpi granaadisütikute detailid. Ekspertiisiakti nr PL-55-09/3922 lisa; püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 9 mm relvalukk number 8617; sileraudse jahipüssi TOZ-32 nr H4420 relvaraud; Mosini vintpüssi kaliiber 7,62 mm relvalukk number 221080; kuulipilduja MG13 (Dreyse) kaliiber 7,92 mm relvaraud number 34 B; kuulipilduja kaliiber 7,92 mm MG-34 relvalukk; Mosini süsteemi 1891 a mudeli vintpüssi kaliiber 7,62 mm relvalukk number 1055223; püstolkuulipilduja PPŠ kaliiber 7,62 mm relvalukk; püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 7,92 mm relvaraud.Ekspertiisiakti TB-19209/3989 lisa; ühelasuline jahipüss mudel IžK kaliiber 16 nr Л78127; -vintpüssi Gewehr 98a lukukojast; -Mauser 98 lukust ja padrunisalvest, ning nende juurde mitte kuuluvast relvarauast ja omatehtud püssilaest valmistatud vintpüss; -Jaapani viielasuline karabiin Arisaka mudel 38; -püstolkuulipilduja Suomi M-31 relvarauast, vintpüssi Mannlicher Carcano lukukojast ja pikisuunas libisevast pööratavast relvalukust, padrunisalvest ja päästemehhanismist valmistatud relv; sileraudne jahipüss TOZ-32 kaliiber 32 number H4420; ekspertiisiks esitatud relvaosad ja detailid; 792 padrunit; 3 kuuli ja padrunikest. Ekspertiisiakti TB-192-09/3989 lisa; Lühendatud relvarauaga Mosini 1891/1930 mudeli vintpüss nr pööratavast relvalukust, padrunisalvest ja päästemehhanismist valmistatud relv; sileraudne jahipüss TOZ-32 kaliiber 32 number H4420; ekspertiisiks esitatud relvaosad ja detailid; 792 padrunit; 3 kuuli ja padrunikest. Ekspertiisiakti TB-192-09/3989 lisa; Lühendatud relvarauaga Mosini 1891/1930 mudeli vintpüss nr 67875; Karabiin Mauser mudel 98 kaliiber 7,92 mm nr 8697; relvaraud ja relvaraua esiosa; padrunid 428 tk. Ekspertiisiakti nr TB-195-09/3992 lisa; Mosini 1891/
9. a mudeli karabiin, jahikarabiin Iž56-3 „Belka“ number B1581, omavalmistatud püstol kaliiber 5,6 mm, tuvastamata mudeli vintpüss kaliiber 5,6 mm, vintpüssi kaliiber 7,92 mm relvalukk nr 6835, 624 padrunit. Ekspertiisiakti nr TB-194-09/3991lisa – konfiskeerida. 4 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Mart Sikutile 120 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
10. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-6919“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
11. Süüdistused 1.
12. Süüdistustest nähtuvalt on Ville Dreving toime pannud kuritegudena: 1) Lõhkeaine ebaseadusliku soetamise, valdamise ja turustamisega suures koguses

§ 414lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema Aare Reimani kihutusel omandas 2009.

aastal täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata Viljandimaal Kolga-Jaani vallas asunud kivihunnikust ja oma elukoha juurest kraavist suures koguses so 8 kg lõhkeainet (heksogeeni, trotüüli ja pentriidi segu), mille vedas seejärel ebaseaduslikult oma elukohta aadressile xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx , kus hoidis seda oma valduses ebaseaduslikult kuni 21.07.

1. , mil müüs selle 4000 krooni eest ebaseaduslikult Aare Reimani kihutusel ja vahendusel Aleksei Korikovile. Samuti Ville Dreving omandas Aare Reimani kihutusel
2. aastal täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata Viljandimaal Kolga-Jaani vallas asunud kivihunnikust suures koguses so 2,9 kg lõhkeainet (trotüül, trotüüli ja heksegeeni segu), mille vedas seejärel ebaseaduslikult oma elukohta aadressile xxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx garaaži, kus hoidis seda oma valduses ebaseaduslikult kuni see 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. 2) Lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja võõrandamisega

§ 415lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema omandas 2009.

aastal ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata Viljandimaal KolgaJaani vallas asunud kivihunnikust Saksa päritolu II maailmasõja aegse lahingumoona sütiku vahelaengu Grose Zündladung C/98 Nitropenta (sisaldab ~30 grammi brisantlõhkeainet), mille toimetas seejärel ebaseaduslikult oma elukohta aadressile xxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx, kus hoidis seda oma valduses ebaseaduslikult kuni 21.07.

1. a., mil selle ebaseaduslikult Aare Reimani vahendusel Aleksei Korikovile. 5 Samuti tema omandas
2. aastal ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata oma elukoha juurest kraavist lõhkeseadeldiste oluliste osadena käsitletavaid objekte alljärgnevalt: 1) Püssgranaadid Große Gewehr Panzergranate 40 (kokku sisaldasid brisantlõhkeainet 0,72 kg)¸ kokku 6 tk; 2) Saksa lahingumoona lisalaenguga detonaator Kl.zdlg.34 (sisaldab 6 – 7 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet), 1 tk; 3) Ilma sütikuta 75 mm Saksa päritolu kild-fugass mürsud (kokku sisaldasid lõhkeainet trotüüli 2,08 – 2,68 kg), 4 tk. Eelnimetatud 11 lõhkeseadeldiste olulistest osadest vedas Ville Dreving 3 mürsku oma elukohas oleva tiigi juurde ja 1 mürsu, 6 püssgranaati ning 1 lisalaengu detonaatori ebaseaduslikult oma elukoha juurde kuuluvasse garaaži, kus hoidis neid ebaseaduslikult kuni 17.09.2009, millal need kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. 1.2 Süüdistustest nähtuvalt on Vootele Kõiv toime pannud kuritegudena: 1) Lõhkeaine ebaseadusliku soetamise, valdamise, üleandmise ning turustamise suures koguses

§ 414lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema omandas 2008.

aastal ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata Viljandimaal Mõisaküla lähistel asuvast soost suures koguses, so 7,65 kg lõhkeainet (trotüüli ning heksogeeni ja trotüüli segu), mille vedas seejärel ebaseaduslikult oma elukohta aadressil xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx, , kus hoidis seda oma valduses ebaseaduslikult kuni 20.07.2009. Nimetatud kuupäeval toimetas selle lõhkeaine ebaseaduslikult oma tuttava Aare Reimani elukohta aadressile xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx , kus 21.07.2009 müüs selle Aare Reimani vahendusel 4000 krooniga ebaseaduslikult Aleksei Korikovile. 2) Lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasitoimetamise

§ 415lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, leidnud 2005.

või 2006. aastal täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal oma elumaja lakast kokku 23 vaskkestaga kapseldetonaatorit, mis on kasutatavad lõhkeseadeldise olulise osana, hoidis 8 kapseldetonaatorit oma valduses ebaseaduslikult kuni 20.07.2009 ning vedas need seejärel ebaseaduslikult Aare Reimani elukohta aadressile xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx , kus andis need hoiule Aare Reimani kätte. Ülejäänud 15 vaskkestaga kapseldetonaatorit hoidis Vootele Kõiv oma valduses ebaseaduslikult oma elukohas aadressil xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx, , kuni need 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. Samuti hoidis Vootele Kõiv oma valduses sütikuta käsigranaati F1, mis on käsitletav lõhkeseadeldise olulise osana, oma elukohas aadressil xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx, kust see 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimisel ära võeti. 3) Tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise suures koguses

§ 418

lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema soetas ebaseaduslikult Relvaseaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloata ja §-s 34 sätestatud relvaloata nimetatud relvadele eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult alljärgnevaid esemeid: Tulirelvad (3 tk): 1) Mosini 1891/1938. a mudeli karabiin kaliiber 7,62 mm, mille relvalukul on number ВИ6390; 2) kombineeritud jahikarabiin Iž-56-3 „Belka“ kaliiber 5,6/28 number B1581; 3) omavalmistatud ühelasuline püstol kaliiber 5,6 mm (.22 LR); Tulirelva oluline osa (1 tk): 4) tuvastamata mudeli vintpüssi kaliiber 5,6 mm (.22 LR) relvaraud340 ääretulepadrunit kaliiber 5,6 mm (.22LR), Tulirelva laskemoon

§ 4181

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et et tema soetas täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona - automaadipadruneid kaliibriga 7,62x39 mm 53 tk, mille toimetas ebaseaduslikult edasi oma elukohta aadressil xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx , kus hoidis neid ebaseaduslikult oma valduses kuni need 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimisel ära võeti. 1.3 Süüdistustest nähtuvalt on Ivar Poolak toime pannud kuritegudena: 1) Lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku omandamise, hoidmise, edasitoimetamise ja võõrandamise

§ 415

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema leidis ja omandas ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 3 . või

1. septembril
2. aastal Valgamaalt Pikasilla valla lähedalt metsast, täpselt eeluurimisega tuvastamata kohast, Vene päritolu sütikuta käsigranaadid F1-d 7 tk (lõhkeaine trotüüli sisaldus kokku 350-420 grammi), mis on käsitletavad lõhkeseadeldiste oluliste osadena. Antud käsigranaadid vedas ta samal kuupäeval ebaseaduslikult oma elukohta aadressile xxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxx xxxx xxxxxxx xxxx , kus hoidis neid ebaseaduslikult kuni 0508.09.2009, millal ta leitud granaatidest 3 tk võõrandas ebaseaduslikult oma elukohas Aare Reimanile. Ajavahemikul 05-08.2009 võttis Ivar Poolak oma elukohas kõrvalhoone ees endale jäänud 4-st käsigranaadist F1 lõhkeaine trotüüli välja ning hävitas selle valades granaadist lõhkeaine välja murule. Tühjad käsigranaadi F1 kestad asetas Ivar Poolak oma talu kuuri seinariiulile, kus hoidis neid kuni 17.09.2009 ning siis peitis need xxxxxxx xxxx kinnistul paikneva komposti hunnikusse, kust need 29.09.2009 teostatud vaatluse käigus ära võeti. 2) Tulirelvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise

§ 418

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema soetas eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult, so ilma Relvaseaduse § 32 relvasoetamisloata või § 34 sätestatud relvaloata alljärgnevaid esemed: tulirelva - lühendatud relvarauaga Mosini 1891/1930.a mudeli vintpüss 67875; tulirelva karabiin Mauser 98 kaliiber 7,92mm nr 8697; tulirelva laskemoona – 11 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,92x57 mm; tulirelva laskemoon – 10 püstolipadrunit kaliibriga 9 mm Luger; Eelnimetatud esemeid hoidis ta ebaseaduslikult oma elukohas aadressil xxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxx xxxx xxxxxxx xxxx kuni need 22.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. Samuti tema ostis ebaseaduslikult, so ilma Relvaseaduse § 32 relvasoetamisloata või § 34 sätestatud relvaloata sügisel 2008. aastal täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal ja isikult Läti Vabariigist laadalt 100 Läti lati eest (~2200 eesti krooni) tulirelva revolver Nagan

§ 415

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema omandas ja hoidis ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 1998. aastast 63 elektridetonaatorit, mis on kasutatavad lõhkeseadeldise olulise osana, talle kuuluvas xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx asuva xxxxxxxx xxxx garaažis. Eelnimetatud Vene päritolu lähiviitega elektridetonaatoritest 3 tk vedas ta 10.08.2009 kella 09.30 ajal ebaseaduslikult oma sõiduautoga Grand Cherokee reg.märk 896AOL Eesti Gaasi AS hoone juurde aadressile Pärnu mnt 24, Viljandi, kus võõrandas need ebaseaduslikult tasu eest 7 300 Eesti krooniga Aare Reimanile. Ülejäänud 60 Vene päritolu lähiviitega elektridetonaatorit vedas ta ebaseaduslikult 17.08.2009 Aare Reimani elukohta aadressile xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx , kus võõrandas need ebaseaduslikult tasu eest 6000 Eesti krooniga Aare Reimanile. Samuti tema hoidis ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata talle kuuluvas xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx asuva xxxxxxxx xxxx ja selle juurde kuuluvates kõrvalhoonetes lõhkeseadeldisi ja selle olulisi osi alljärgnevalt: Lõhkeseadeldised: 1) NSVL päritolu käsigranaat RG-42 (sisaldab 110-120 g lõhkeainet trotüüli); 2) NSVL päritolu käsigranaat F1 (sisaldab 50-60 g lõhkeainet trotüüli); Saksa päritolu käsigranaadid Eihandgranate 39 (sisaldavad kokku 220-240 g lõhkeainet trotüüli, granaadisütikus 1,2-1,5 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet), 2 tk; Lõhkeseadeldiste olulised osad: 3) Saksa päritolu sütikuta käsigranaat Eihandgranate 39 (lõhkeaine ammoniidi sisaldus 106 g); 4) kolm UZRGM tüüpi õppe- imitatsioon granaadi sütikut; 5) Saksa päritolu püssigranaat Große Gewehr Panzergranate 40 (lõhkeaine trotüüli sisaldus 120 g); 6) pürotehnilist süütenööri (lõhkeainet musta püssirohtu või nööris sisalduda 3 – 5 g/m), 7) Saksa päritolu 2 cm trasseeriv kildmürsk (brisantlõhkeaine sisaldus 4-17 g); 8) Vene päritolu sütikuta käsigranaat F-1 (sisaldab 50 - 60 grammi lõhkeainet trotüül); 9) Vene päritolu sütikuta käsigranaat RGD-33 (sisaldab 130 – 140 g brisantlõhkeainet trotüüli); 10) Vene päritolu sütikuta käsigranaat RG-42 (sisaldab 110 – 120 grammi lõhkeainet trotüüli); 11) Vene päritolu sütikuta 82 mm miinipildujamiin (sisaldab 390 – 460 grammi brisantlõhkeainet, reeglina trotüüli); 12) Vene päritolu sütikuta 82 mm miinipildujamiin. Eelnimetatud lõhkeseadeldisi ja lõhkeseadeldiste olulisi osi hoidis ta ebaseaduslikult kuni 17.09.2009, millal need kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. 13) 2) Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega suures koguses

§ 418

lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema soetas ebaseaduslikult, so ilma Relvaseaduse § 32 sätestatud relvasoetamisloata või § 34 sätestatud relvaloata täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal, kohal ja isikult tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskeomoona alljärgnevalt: Tulirelvad (11 tk) : 1) iselaadiv vintpüss G-43 (W) kaliiber 7,92 nr 9727a; 2) vintpüss MAS m. 36 kaliiber 7,5 mm nr 24423; 3) karabiin Mauser mudel 98 kaliiber 7,92 mm nr 6446Q; 4) jahikarabiin TOZ-17 kaliiber 5,6 mm nr 9230; 5) vintpüss Mosin 1891/1910.a mudel kaliiber 7,62 mm nr 83611; 6) karabiin Mauser mudel 98 kaliiber 7,92 mm nr 880; 7) iselaadiv vintpüss SVT-40 kaliiber 7,62 mm ЧД520; 8) karabiin Mauser mudel 98 kaliiber 7,92 mm nr 880; 9) vintpüss Lee-Enfield kaliiber 7,71x56R (.303 British) number 365230; 10) karabiin Mauser mudel 88 kaliiber 7,92 nr 1863; 11) jahipüss mudel IŽK kaliiber 16 nr Л62811. Tulirelva olulised osad (7 tk): 12) relvaraud - vintpüssi Mauser m.98 kaliiber 7,92 mm relvaraud nr 4595 37R33; 13) Relvalukk – vintpüssi Mauser m.98 kaliiber 7,92 mm relvalukk, 5464, 14) relvaraud – vintpüssi Mauser m.98 kaliiber 7,92 mm relvaraud 37B18; 15) relvaraud – Mosini vintpüssi kaliiber 7,62 mm relvaraud nr 3886; 8 16) relvaraud – siledaraudse jahipüssi R-32 või TOZ-32 kaliiber 32 relvaraud nr 32549; 17) relvaraud – Mauseri karabiini m. 98k kaliiber 7,92 mm relvaraud; 18) relvaraud – iselaadiva vintpüssi G-43 (W) kaliiber 7,92 mm relvaraud; tulirelva laskemoon (56 tk): 19) siledaraudse jahipüssi padrunid kaliiber 12, 10 tk; 20) siledaraudse jahipüssi padrunid kaliiber 16, 46 tk; Eelnimetatud tulirelvi, tulirelvade olulisi osi ja laskemoona hoidis Hannes Rõõm ebaseaduslikult talle kuuluvas xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx asuva xxxxxxxx xxxx ja selle juurde kuuluvates kõrvalhoonetes kuni need 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. 3) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ja nende oluliste osade ebaseadusliku käitlemisega

§ 4181

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema soetas ebaseaduslikult so ilma vastava loata, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kohast ja isikult tsiviilkäibes keelatud tulirelvi ja tulirelva olulisi osi alljärgnevalt: Tulirelvad (2 tk): 1) kuulipilduja MG 42 kaliiber 7,92 mm nr 2903c, 1 tk; 2) püstolkuulipilduja PPŠ 1941.a mudel kaliiber 7,62 mm nr ДB8357, 1 tk; Tulirelva olulised osad (3 tk): 3) kuulipilduja MG-34 kaliiber 7,92 mm relvaraud, 1 tk; 4) kuulipilduja MG-42 kaliiber 7,92 mm relvaraud, 2 tk; Eelnimetatud esemeid hoidis Hannes Rõõm ebaseaduslikult talle kuuluvas xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx asuva xxxxxxxx xxxx ja selle juurde kuuluvates kõrvalhoonetes kuni need 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. Samuti tema soetas ebaseaduslikult, so ilma vastava relvaloata, täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal Valga linnas elanud tuvastamata isikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva automaadi MP43 kaliiber 7,92 mm nr 3284, mille toimetas ebaseaduslikult talle kuuluvasse xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx asuvasse xxxxxxxx xxxxx, kus hoidis tulirelva ebaseaduslikult kuni toimetas selle 2008. või 2009. aastal, täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal, oma elukohta aadressil Riia mnt 53 Viljandi linnas , kus võõrandas selle müümise teel ebaseaduslikult 20 000 krooniga Aare Reimanile. 4) Tulirelva helisummutite ebaseadusliku käitlemise

§ 420

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema soetas ebaseaduslikult ilma relvaseaduse § 34 sätestatud relvaloata, millele oleks kantud sporditulirelv, eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult tulirelva mittetööstuslikult valmistatud helisummutid 2 tk, mis on ettenähtud 9 mm läbimõõduga kuulide tulistamiseks. Eelnimetatud helisummuteid hoidis ta oma valduses ebaseaduslikult talle kuuluvas xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx asuvas xxxxxxxx xxxxx kuni need 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimisel ära võeti. 1.5 Süüdistustest nähtuvalt on Aare Reiman toime pannud kuritegudena: 1) Lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku omandamise, hoidmise, edasitoimetamise ja võõrandmaise

§ 415lg 1järgi, mis seisnesid selles, et tema 1.

omandas ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, lõhkeseadeldiste oluliste osadena kasutatavaid esemed alljärgnevalt: 8,8 cm kildfugassmürsk Sprenggranate (lõhkeaine trotüüli sisaldus 700 g), ilma sütikuta, 1 tk; 8 cm miinipildujamiin Wulfgranate 34, 38 või 39, sütikuta, (lõhkeaine trotüüli sisaldus 390-460 g); 50 mm miinipildujamiin O-822 (lõhkeaine trotüüli sisaldus 100 g), sütikuta, 1 tk; Kapseldetonaatorid Sprengkapsel No. 8 (lõhkeaine trotüüli sisaldus kokku 2 g), 2 tk; 8 cm miinipildujamiin Wulfgranate 34, sütikuta, (lõhkeaine trotüüli sisaldus 460-530 g); Käsigranaat RG-42, sütikuta (lõhkeaine trotüüli sisaldus 110-120 g); Käsigranaat F-1 (lõhkeaine trotüüli sisaldus 50-60 g);Eelnimetatud esemeid hoidis ta ebaseaduslikult oma elukohas aadressil xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx kuni 07.07.2009 ning seejärel võõrandas need tasu eest 3000 krooniga Aleksei Korikovile. 9 Samuti tema omandas ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata ajavahemikul 05.09.-10.09.2009 Ivar Poolak’ult viimase elukohas aadressil xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxx hoovil sütikuteta Vene päritolu käsigranaadid F1 (lõhkeaine trotüüli sisaldus 50-60

1. g)3 tk, mis on käsitletavad lõhkeseadeldise oluliste osadena, ja viis need samal kuupäeval ebaseaduslikult oma elukohta aadressile xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx, kus hoidis neid oma valduses ebaseaduslikult kuni 16.09.2009, millal võõrandas need ebaseaduslikult müümise teel kokkulepitud tasu eest (500 krooni) Aleksei Korikovile. 2. Samuti tema omandas ostmise teel ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata, 10.08.2009 kella 09.30 ajal Eesti Gaasi AS hoone juures aadressil Pärnu mnt 24 Viljandi linnas Hannes Rõõmult 300 krooniga Vene päritolu lühiviitega elektridetonaatorid 3 tk, mis on kasutatavad lõhkeseadeldise olulise osana, millised toimetas edasi oma elukohta aadressile xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx. Samuti Aare Reiman omandas ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 2009. aastal Viljandimaal Kõpu vallas eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kohas ja mehelt sinist värvi juhtmetega Vene päritolu elektridetonaatori, mis on kasutatav lõhkeseadeldise olulise osana ja hoidis seda ebaseaduslikult oma elukohas kuni 12.08.2009., millal müüs nimetatud 4 elektridetonaatorit ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 400 krooniga Aleksei Korikovile. 3. Samuti tema omandas ostmise teel ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata, 17.08.2009 oma elukohas aadressil xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx 6000 krooniga Hannes Rõõmult Vene päritolu lühiviitega elektridetonaatorid (initsieeriva ja brisantlõhkeaine sisaldus kokku 78-96 g), 60 tk. Nimetatud elektridetonaatoreid, mis on kasutatavad lõhkeseadeldise olulise osana, hoidis ta ebaseaduslikult alates 17.08.2009 kuni 16.09.2009 oma elukohas ja müüs need siis ebaseaduslikult kokkulepitud tasu eest 6000 krooniga Aleksei Korikovile. 4. Samuti tema omandas ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, lõhkeseadeldise olulise osana kasutatava eseme - Saksa päritolu 2 cm (20×138
2. mm)unitaarlasukomplekti ( trasseeriv kild-süütemürsuga (2 cm Brsprgr. L`spur FFM o. Zerl.), lõhkeaine sisaldus laengus 2,3 g brisantlõhkeainet TEN ning 2,1 g süütesegu). Nimetatud unitaarlasukomplekti hoidis ta ebaseaduslikult oma valduses elukohas aadressil xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx kuni 17.09.2009, millal see kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. 2) Kihutamise ja kaasaaitamise lõhkeaine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele

§ 414lg 2 p 2 – 22 lg 2 ja 3 järgi, mis seisnesid: 1.

selles, et tema, soovides, et Ville Dreving muretseks ebaseaduslikult lõhkeainet ja müüks seda, tegi Drevingule 2009.a. suvel ettepaneku hankida lõhkeainet ja müüa see Aare Reimani sõbrale, millega tekitas Ville Drevingus tahtluse ja sellega kihutas Ville Drevingut omandama ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata lõhkeainet, mille tulemusena Ville Dreving soetas ebaseaduslikult

1. aasta juulis Viljandimaalt Kolga-Jaani vallast kivihunnikust ja oma elukoha juurest kraavist suures koguses, so 7,97+2,48=10,45 kg lõhkeainet (heksogeeni, trotüüli ja pentriidi segu) ning toimetas selle oma elukoha juurde asuvasse garaaži, kus hoidis seda oma valduses ebaseaduslikult kuni 21.07.2009, millal võõrandas lõhkeaine ebaseaduslikult Aare Reimani kihutamisel ja vahendusel 4000 krooni eest viimase sõbrale Aleksei Korikovile.
2. Samuti Aare Reiman kihutas jätkuvalt Ville Drevingut 2009.a. septembris muretsema ning müüma lõhkeainet, millega tekitas Ville Drevingus tahtluse ja sellega kihutas Ville Drevingut omandama ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata lõhkeainet, mille tulemusena viimane soetas ebaseaduslikult
3. aasta septembris Viljandimaalt Kolga-Jaani vallast kivihunnikust ja oma elukoha juurest kraavist suures koguses so 2,48 kg lõhkeainet (heksogeeni, trotüüli ja pentriidi segu), toimetas soetatud lõhkeaine oma elukoha juurde asuvasse garaaži, kus hoidis seda oma valduses ebaseaduslikult kuni see 17.09.2009 kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. 10
4. Samuti Aare Reiman aitas kaasa Vootele Kõivule viimase poolt 2008.a. kevadel soetatud lõhkeaine jätkuvale käitlemisele, tehes 2009.a. suvel Vootele Kõivu tuttavaks oma sõbra Aleksei Korikoviga, kes soovis osta lõhkeainet, võimaldas 20.07.-21.07.2009.a.Vootele Kõivu poolt Aleksei Korikovile müügiks toodud 7,65 kg, so suures koguses lõhkeaine oma elukohas xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxx hoidmise, aitas niisket lõhkeainet kuivatada ning pakendada ja vahendas selle müümist Aleksei Korikovile. 3) Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise suures koguses

§ 418lg 2 p 2 järgi, mis seisnesid: 1.

selles, et tema soetas eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult, so ilma Relvaseaduse § 32 relvasoetamisloata või § 34 sätestatud relvaloata alljärgnevad esemed: Tulirelvad (5 tk): ühelasuline jahipüss mudel IžK kaliiber 16 nr Л78127, vintpüssi Gewehr 98a lukukojast, Mauser 98 lukust ja padrunisalvest, ning nende juurde mitte kuuluvast relvarauast ja omatehtud püssilaest valmistatud vintpüss, Jaapani viielasuline karabiin Arisaka, mudel 38, sileraudne jahipüss TOZ-32 kaliiber 32 number H4420, Tulirelva olulised osad (3 tk): sileraudse jahipüssi TOZ-32 nr H4420 relvaraud, Mosini vintpüssi kaliiber 7,62 mm relvalukk number 221080, Mosini süsteemi 1891 a mudeli vintpüssi kaliiber 7,62 mm relvalukk number

1. Tulirelva laskemoon (200 tk): 24 vintpüssipadrunit kaliiber 7,5x54 MAS, 26 vintpüssipadrunit kaliiber 7,92x57 mm, neist 5 on trasseerkuuliga, 23 revolvripadrunit kaliiber 7,62x38R, 8 püstolipadrunit kaliiber 7,62 mm Tokarev, 3 püstolipadrunit kaliiber 7,92 mm Kurz, 3 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x54R, 4 vintpüssipadrunit kaliiber .303 British (7,71x56R), 7 vintpüssipadrunit kaliiber 6,5x51R Arisaka, 6 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Luger, 2 vintpüssipadrun kaliiber .308 Winchester, 50 ääretulepadrunit kaliiber .22 LR (5,6 mm), 1 revolvripadrun kaliiber .380 Revolver, 5 jahipüssipadrunit kaliiber 24, 23 jahipüssipadrun kaliiber 20, 1 revolvripadrun kaliiber .357 Magnum, 1 püstolipadrun kaliiber 9 mm Mauser, 3 vintpüssipadrunit kaliiber 6,5 mm Mannlicher. Eelnimetatud tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona toimetas Aare Reiman ebaseaduslikult edasi oma elukohta aadressile xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxx , kus hoidis neid ebaseaduslikult oma valduses kuni 17.09.2009, millal need kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti.
2. Samuti Aare Reiman soetas eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult, so ilma Relvaseaduse § 32 relvasoetamisloata või § 34 sätestatud relvaloata kasutuskõlbmatu tulirelva - püstol TT 1930/
3. a mudel kaliiber 7,62 mm ja 3 püstolipadrunit kaliiber 7,92 mm Kurz, hoidis neid oma valduses oma elukohas aadressil xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxx kuni 16.09.2009, millal ta need müümise teel tasu eest (kokkuleppe kohaselt relva maksumus 500 krooni) võõrandas Aleksei Korikovile.
4. Samuti Aare Reiman soetas eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult, so ilma Relvaseaduse § 32 relvasoetamisloata või § 34 sätestatud relvaloata tulirelva - iselaadiva püstoli TT (Tulskij Tokareva), mille toimetas ebaseaduslikult edasi oma elukohta aadressile xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxx , kus hoidis seda oma valduses kuni 14.09.2009, millal ta selle müümise teel tasu eest 4500 krooni eest võõrandas eeluurimisega tuvastamata mehele . 4) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise

§ 418-1 lg 1 järgi, mis seisnesid selles: 1.

et tema soetas eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud esemeid alljärgnevalt: Tulirelvad (3 tk): püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 9 mm nr 4129; püstolkuulipilduja Suomi M31 relvarauast, vintpüssi Mannlicher Carcano lukukojast ja pikisuunas libisevast pööratavast relvalukust, padrunisalvest ja päästemehhanismist valmistatud relv; Tulirelva olulised osad (5 tk): relvalukk - püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 9 mm relvalukk number 8617, relvaraud kuulipilduja MG13 (Dreyse) kaliiber 7,92 mm relvaraud number 34 B, relvalukk – kuulipilduja kaliiber 7,92 mm MG-34 relvalukk, relvalukk - püstolkuulipilduja PPŠ kaliiber 7,62 mm Tulirelva relvalukk, relvaraud - püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 7,92 mm relvaraud. laskemoon (1 tk): 1 automaadipadrun kaliiber 7,62x39 mm. Eelnimetatud tsiviilkäibes keelatud tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona toimetas Aare Reiman ebaseaduslikult edasi oma elukohta aadressile xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxx, kus 11 hoidis neid oma valduses kuni 17.09.2009, millal need kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

1. Samuti tema soetas 2008.või 2009.aastal täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal ebaseaduslikult Hannes Rõõmult 20 000 krooni eest viimase elukoha juures Viljandi linnas Riia mnt maja nr 53 ees tsiviilkäibes keelatud tulirelva automaadi MP43 kaliiber 7,92 mm nr 3284, mille toimetas edasi oma elukohta aadressile xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxx, kus hoidis seda oma valduses kuni 16.09.2009, millal ta selle müümise teel tasu eest (kokkuleppe kohaselt pidi relva eest saama 23000 krooni) võõrandas Aleksei Korikovile.
2. Samuti tema soetas eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva püstolkuulipilduja PPŠ kaliiber 7,62 mm nr КИ 777, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas aadressil xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxx kuni 16.09.2009, millal ta selle müümise teel tasu eest (kokkuleppe kohaselt oli relva maksumus 8000 krooni) võõrandas Aleksei Korikovile.
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Ville Dreving

§ 414

lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;

§ 415

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat ning

§ 64

lg 1 järgi liitkaristus vangistus 2 aastat;

§ 68

lg 1 alusel kandmata karistuseks lugeda üks aasta 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva;

§ 74lg 1 ja 3 katseaeg 2 aastat.

2) Vootele Kõiv

§ 414

lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;

§ 415

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;

§ 418

lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta;

§ 4181

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta;

§ 68

alusel kandmata karistuseks lugeda üks aasta 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva;

§ 74lg 1 ja 3 katseaeg 2 aastat.

3) Ivar Poolak

§ 415

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;

§ 418

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta ning

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus vangistus 2 aastat;

§ 68

alusel kandmata karistuseks lugeda üks aasta 1 aasta 9 kuud ja14 päeva;

§ 74lg 1 ja 3 katseaeg 18 kuud.

4) Hannes Rõõm

§ 415

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;

§ 418

lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta;

§ § 418-1 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;

§ 420

lg 1 järgi vangistusega 3 kuud;

§ 64

lg 1 järgi liitkaristust vangistus 2 aastat;

§ 68

lg 1 alusel kandmata karistuseks lugeda üks aasta 1 aasta 8 kuud ja 23 päeva;

§ 74lg 1 ja 3 katseaeg 2 aastat.

5) Aare Reiman

§ 415

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat;

§ 414

lg 2 p 2 – § 22 lg 2 ja 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;

§ 418

lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;

§ 418

-1 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;

§ 64

lg 1 järgi liitkaristus vangistus 3 aastat;

§ 68

alusel kandmata karistuseks lugeda üks aasta 2 aasta 8 kuud ja 8 päeva;

§ 74lg 1 ja 3 katseaeg 3 aastat.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. 12 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 415

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

§ 418

lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 4181

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega.

§ 420

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 10875 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava Ville Drevingu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Ville Drevingu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 25 180,70 krooni, 39 493,70 krooni, 21 436 krooni, 25 956,70 krooni, 28 181 krooni. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad III kd tl
4. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit tuleb süüdistatavatel Ville Drevingult, Vootele Kõivult, Hannes Rõõmult ja Aare Reimandilt vähendada sundraha ja 13 ekspertiistasu ½ võrra. Arvestades, et süüdimõistetu Ivar Poolak on töövõimetuspensionär, tuleb sundraha ja ekspertiisitasu jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Ville Drevingult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5437.50 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu - ekspertiisitasu 12590.35 krooni riigi kasuks; 2) Vootele Kõivult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5437.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu - ekspertiisitasu 12978.35 krooni riigi kasuks; 3) Hannes Rõõmult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5437.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu - ekspertiisitasu 14090.50 krooni riigi kasuks; 4) Aare Reimanilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5437.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu 19746,85 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad IV köites tl 36 nimetatud asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Vastavalt

§ 83

lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. Vastavalt

§ 83

lg-le 4 aine või ese või organism konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Tulenevalt asjaoludest, et põhjendatud konfiskeerida IV köites tl 37-38 nimetatud asitõendid. Ville Dreving on viibinud eelvangistuses 17.09.2009.a. kuni 18.12.2009.a., so 3 kuud ja 2 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Ville Drevingule

§ 74

kohaldamisega, tuleb talle eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Ville Drevingul kandmata karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva. Vootele Kõiv on viibinud eelvangistuses 17.09.2009.a. kuni 17.12.2009.a., so 3 kuud ja 1 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Vootele Kõivule

§ 74

kohaldamisega, tuleb talle eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Vootele Kõivul kandmata karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva. Ivar Poolak on viibinud eelvangistuses 22.09.2009.a. kuni 07.12.2009.a., so 2 kuud ja 16 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Ivar Poolakule

§ 74

kohaldamisega, tuleb talle eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Ivar Poolakul kandmata karistuseks 1 aasta 9 kuud ja14 päeva. Hannes Rõõm on viibinud eelvangistuses 17.09.2009.a. kuni 23.12.2009.a., so 3 kuud ja 7 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Hannes Rõõmule

§ 74

kohaldamisega, tuleb talle kohaldatud tõkend vahi alla võtmine tühistada ning eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Hannes Rõõmul kandmata karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 23 päeva. Aare Reiman on viibinud eelvangistuses 17.09.2009.a. kuni 07.01.2010.a., so 3 kuud ja 22 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Aare Reimanile

§ 74

kohaldamisega, tuleb talle eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Aare Reimanil kandmata karistuseks 2 aasta 8 kuud ja 8 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. 14 Helle Tamm Kohtunik 15