KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumajas Määruse tegemise aeg ja koht 2. juunil 2010. a, Tartus Kalevi Kriminaalasja number 1-10-6036 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär

§ 76lg 4 alusel määrata Tarvi Unt’ile 1 (ühe) aasta pikkune katseaeg.

3. Kohustada Tarvi Unt’i katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x • kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 5 ja 7 alusel määrata Tarvi Unt’ile katseajaks järgmised kohustused: • mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; • asuda tööle või võtta end töötuna arvele kolme nädala jooksul vabanemisest; • minna psühhiaatri vastuvõtule ja alluda ettenähtud ravile; • mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; • osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalprogrammides. 5.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Tarvi Unt’i katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

1. Määrus Tarvi Unt’i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Tarvi Unt karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tarvi Unt on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.02.
2. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi ja KrK § 107 lg 2 p 1 järgi.

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 8 aastat 6 kuud vangistust.

Karistusaeg algas 10.07.

1. a ja lõpeb 09.01.
2. a. T.Unt on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral:
3. Tartu Linna Rahvakohtu 22.04.
4. a otsusega ENSV KrK § 139 lg 3, § 197 lg 2 p 2 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega;
5. Tartu Linnakohtu 11.12.
6. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 3 aasta pikkuse vangistusega;
7. Tartu Linnakohtu 03.02.
8. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega;
9. Tartu Linnakohtu 10.12.
10. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 4 aasta pikkuse vangistusega;
11. Tartu Maakohtu 06.11.
12. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega. Kohtumenetluse poolte seisukohad T.Unt kinnitas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör avaldas, et on põhjendatud T. Unt ennetähtaegselt vabastada. Kohtuniku seisukoht

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on T.Unt temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui kaks 2

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise järgselt kavatseb T.Unt asuda elama oma ema juurde aadressil x. Ema on nõus oma poega vabaduses toetama, kuid majandusliku toetamise võimalused ei ole eriti suured, sest ema elab pensionist ja puudetoetusest. T.Unt on väljendanud soovi peale vabanemist end töötuna arvele võtta ning taotleda selle kaudu koolitust. Ametlikult on ta oma elus töötanud kahel korral ja on enda sõnul teinud puidutööd. T.Unt’i iseloomustusest nähtuvalt on uue kuriteo toimepanemise risk seotud alkoholi kuritarvitamise, psüühilise tervise, kriminaalse tutvusringkonna ja majandusliku toimetulekuga. Vangistuse ajal on T.Unt’i distsiplinaarkorras karistatud ühel korral 05.11.2004. a kartseriga vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. On positiivne, et viimase viie aasta jooksul on T.Unt suutnud alluda vanglas kehtestatud distsipliinile ja käituda õigusekuulekalt. T.Unt ennetähtaegne vabastamine ei riivaks ühiskonna õiglustunnet, sest T.Unt’i karistuse kandmata osa on käesoleval juhul alla 1 aasta. Kriminaalhoolduse käigus on võimalik T.Unt’i kuritegevusriske ja ohtlikkust maandada. T.Unt on vestluses kriminaalhooldusametnikuna näidanud, et mõistab oma teo tagajärgi ning soovib edaspidi probleemide lahendamist vägivallaga vältida. Kohus leiab, et T.Unt’i ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kriminaalhooldusel määratud kontrollnõuete ja kohustuste järgimine aitaks temal uutest kuritegudest hoiduda. Samuti ei kahjusta kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal õiguskorra kaitsmise huvisid üldiselt. T.Unt’i ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt

§-le 76 lg 4 tuleb katseaja tähtajaks määrata 1 aasta. Katseaega tuleb

§ 78lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest.

Katseajal allutatakse süüdimõistetu

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada

§ 75

lg 2 p-st 2 tulenev kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume,

§ 75lg 2 p-st 4 tulenev kohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele kolme nädala jooksul vabanemisest. Samuti tuleb

T. Unt’ile kohaldada

§ 75

lg 2 p-st 5 tulenev kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja alluda arsti poolt ettenähtud ravile. T. Unt avaldas kohtus omapoolse nõusoleku psühhiaatri poole pöördumiseks.

§ 75lg 2 p 7 alusel tuleb T.

Unt’ile määrata ka kohustus mitte teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, v.a KrMS § 71 sätestatud isikud. Samuti peab kohsu vajalikuks määrata, et juhul kui kriminaalhooldusametnik peab vajalikuks, siis tuleb T. Unt’il läbida mõni vajalik sotsiaalprogramm. Kohtunik Rutt Teeveer 3