← Eesti

1-09-4086/23

1-09-4086 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-4086 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja
  3. aprill
  4. a Tallinnas, avalik kohtuistung koht Oleg Dalibuki süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja advokaat Argo Küünemäe Prokurör Natalja Miilvee Süüdistatav Kaitsja Oleg Dalibuk 36911090397, elukoht XXXXXXX XXXXXXX XX-XX, ei tööta, varem 9 korda kohtu poolt karistatud, viimati Tallinna Linnakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsusega KarS § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi 4 kuu vangistusega, kinni peetud
  9. oktoobril 2008.a Advokaat Argo Küünemäe 1

(5)RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  1. detsembri
  2. a otsus Oleg Dalibuki suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  3. aprillil
  4. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Harju Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsusega mõisteti O. Dalibuk üldmenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3 aasta 6 kuu vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  8. oktoober
  9. a.
  10. O. Dalibuk mõisteti süüdi selles, et ta isikuna, keda on varem karistatud narkokuriteo eest, eeluurimisel tuvastama ajal, kohas ja isikult omandas 0,89g 0,76% 3-metüülfentanüüli (milles 0,0068g puhast 3-metüülfentanüüli), so suures koguses, mis temalt
  11. oktoobril
  12. a Tallinnas XXXXXXX tänava maja nr XX juures leiti ja ära võeti.
  13. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab kohtuotsust täies mahus ja taotleb O. Dalibuki õigeksmõistmist, sest kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja hinnangul ei ole kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist, et O. Dalibuk oleks suures koguses narkootilist ainet omandanud ja vallanud. 3.1 Apellatsiooni motiivide kohaselt puudub kohtuotsuses põhjendus ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mis on KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ja 8 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohtuotsusest ei selgu, millised asjaolud loeb kohus tõendatuks ja milliseid mitte ning millistele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Osa tõendeid on jäetud arvestamata ja kõrvaldamata on jäetud tõenditevahelised vastuolud. Kohtuotsuse ülesehitus on ebaloogiline ja mittejälgitav. 3.2 Kohus on kohtukõlbulike tõenditena arvestanud tõendeid, mis on kogutud KrMS §-des 83, 86 ja 87 sätestatud korda jämedalt rikkudes. O. Dalibuki kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koostas L. S., kes tegelikult kinnipidamise juures ei viibinud ega saa seetõttu teatada millised esemed ja kust O. Dalibukilt ära võeti. O. Dalibukilt väidetavalt ära võetud salvrätikute pakki ei ole vaadeldud ega asitõendina kriminaalasja juurde liidetud. Tunnistaja K. T. ei kinnitanud kohtus, et O. Dalibukilt oleks kinnipidamise käigus fooliumvoldik ära võetud. Uurimisasutus ei saanud asitõendeid
  14. oktoobril 2009.a vaadelda, sest kriminaaltoimik oli sel ajal juba maakohtu menetluses. Kui oletada, et see on trükiviga, siis ei saanud see toimuda ka
  15. oktoobril 2008.a, sest asitõendid olid saabunud ekspertiisi
  16. oktoobril 2008.a ja fooliumvoldik arhiveeriti kohe pärast ekspertiisiakti koostamist. Alles
  17. märtsil 2009.a on uurimisasutus palunud prokuröri korraldusel DNA ekspertiisi määruse tühistada. 2
(5)3.3 Üldse ei ole kohus pööranud tähelepanu asjaolule, et
  1. märtsil 2009.a koostatud DNA ekspertiisiakti kohaselt fooliumvoldikult O. Dalibuki bioloogilist materjali ei leitud.
  2. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni ning taotlesid kohtuotsuse tühistamist ja apellatsiooni rahuldamist. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta kohtuotsus sisuliselt muutmata, kuid taotles jätta selle põhiosas tõendite kogumist välja asitõendi vaatlusprotokolli. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud ja apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt. 5.1 Esmalt peatub kohtukolleegium kaitsja poolt viidatud võimalikel KrMS § 339 l-s 1 p-des 7 ja 8 loetletud kriminaalmenetlusõiguse olulistel rikkumistel. Kaitsja apellatsioonis on loetlenud rida asjaolusid, mille alusel tema hinnangul tulnuks O. Dalibuk talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kuna maakohus asus tõendite hindamise tulemusel teistsugusele seisukohale, siis on kaitsja arvates tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes, st kohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohtukolleegium selle väitega ei nõustu ja leiab, et nimetatud rikkumisega oleks tegemist näiteks juhul, kui maakohus oleks kohtuotsuse põhiosas põhjendanud O. Dalibuki õigeksmõistmist, resolutiivosas ta aga ekslikult süüdi tunnistanud. Apelleeritud kohtuotsuse põhiosas on esitatud põhjendused O. Dalibuki süüditunnistamise kohta ja kohtuotsuse resolutiivosas ongi ta kogu esitatud süüdistuse mahus süüdi mõistetud. Seega kohtukolleegiumi hinnangul kohtuotsuses vastuolu puudub. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  4. jaanuari 2007.a otsuses nr 3-1-1-106-06 märkinud, et nimetatud rikkumisega on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Sisuliselt on KrMS § 339 lg 1 p-s 8 kirjeldatud rikkumisega tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Nimetatud rikkumisega ei ole aga tegemist olukorras, kus kohtumenetluse pool ei nõustu kohtu seisukohaga (RT III 2007, 2, 16). Lisaks sellele analüüsitakse kaitsja apellatsioonis tõendeid ja leitakse, et nende alusel tulnuks O. Dalibuk talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kuna maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates teistsugusele järeldusele, siis apellandi arvates on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, st kohtuotsuses puudub põhjendus. Kohtukolleegium ei nõustu ka selle seisukohaga. Apelleeritud kohtuotsuses on tõendeid põhjalikult analüüsitud ja jõutud seisukohale, et O. Dalibuk tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi mõista. Kohtuotsuses toodud põhjendustega mittenõustumine ei ole samastatav põhjenduste puudumisega KarS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Seda asjaolu on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt rõhutanud, näiteks
  5. augusti 2001.a otsuses nr 3-1-1-79-01 (RT III, 2001, 24, 261). Kohtukolleegium rõhutab, et asudes seisukohale, et kohtuotsuses puudub põhjendus ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, tulnuks kaitsjal taotleda KrMS § 341 lg 1 alusel kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus, sest tegemist on KrMS § 339 lõikes 1 loetletud rikkumistega, mida ei ole ringkonnakohtus võimalik kõrvaldada. Riigikohtu 3
(5)kriminaalkolleegium on oma otsustes korduvalt märkinud, et KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised on sellised, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt KrMS § 341 lg-st 1 ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. Viimati on Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitlenud seda küsimust
  1. mai 2008.a otsuses nr 3-1-1-27-08 (RT III 2004, 38, 386). 5.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  2. mai 2003.a otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused (RT III 2003, 17, 160). Kohtukolleegiumi hinnangul käesolevas kriminaalasjas selle muutmiseks veenvad põhjused puuduvad, mistõttu KrMS § 342 lg 3 kohaselt jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse põhiosa asjaolud kordamata. 5.3 Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni väitega, et kohus oleks pidanud O. Dalibuki õigustava tõendina arvesse võtma DNA ekspertiisi akti, mille kohaselt ei leitud ekspertiisiks esitatud fooliumvoldikult süüdistatava bioloogilist materjali. Kohtukolleegium rõhutab, et tegelikult märgitakse DNA ekspertiisi aktis seda, et saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. See tähendab, et esitatud proovide pinnalt ei ole olnud eksperdil võimalik mingisuguseid järeldusi teha. Kohtukolleegium osundab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsuses nr 3-1-1-63-08 väljendatud seisukohale, et sellises vormis esitatud eksperdi arvamus ei ole kohtukõlbulik tõend. Seetõttu ei ole esimese astme kohus DNA ekspertiisi akti põhjendatult lugenud ei O. Dalibuki süüd kinnitavaks ega õigustavaks tõendiks. 5.4 Küll aga nõustub kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni selle väitega, et menetleja ei saanud
  5. oktoobril
  6. a asitõendeid vaadelda ja selle kohta vaatlusprotokolli koostada, sest kriminaalasi oli juba
  7. märtsil 2009 a kohtusse saadetud. Kuna käesoleval ajal ei ole enam võimalik tuvastada, millal asitõendeid tegelikult vaadeldi ja protokoll koostati, siis tuleb kohtukolleegiumi hinnangul asitõendi vaatlusprotokoll tõendite kogumist välja jätta. See aga ei tähenda, et O. Dalibuki süü suures koguses narkootilise aine käitlemises ei oleks tõendamist leidnud. 5.5 Asitõendi vaatlusprotokolli koostamine ei olnud selle kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kohustuslik ega vajalik, sest asitõendit on piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud O. Dalibuki kahtlustatavana kinnipidamise protokollis. Kinnipidamise protokollist nähtub, et O. Dalibuki teksapükste parempoolsest taskust on ära võetud roosat värvi kileümbrisega paberrätikute pakist üks suur fooliumvoldik tundmatu pulbrilise ainega. O. Dalibuk on oma allkirjaga kinnitanud protokollis kajastatud andmete õigsust. Kohtukolleegium peab ennastõigustavaks O. Dalibuki poolt ringkonnakohtu istungil esitatud väidet selle kohta, et ta ei saanud protokolli sisust aru. Protokollist nähtub, et selle koostamise juures osales tõlk. Kinnipidamise käigus on O. Dalibuk taotlenud temalt ära võetud mobiiltelefoni üleandmist oma elukaaslasele. Seega oli talle protokolli sisu arusaadav. Kohtukolleegium ei näe kriminaalmenetlusõiguse rikkumist selles, et kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koostas isik, kes kinnipidamise juures ei viibinud, sest kahtlustatavana kinnipidamine on KrMS § 217 kohaselt kestev menetlustoiming, mille viib läbi menetlusasutus ja mis hõlmab erinevaid tegevusi. Menetlusseadus ei nõua, et protokolli koostaks kahtlustatava 4
(5)kinni pidanud isik. Lisaks sellele peetakse kahtlustatav tavaliselt kinni mitme politseiniku poolt korraga. 5.6 Lisaks kahtlustatavana kinnipidamise protokollile nähtub narkokuritegude talituse komissari kirjalikust ettekandest, et
  1. oktoobril
  2. a kella 11.49 ajal peeti XXXXXXX XX maja ees kinni O. Dalibuk ja temalt võeti ära salvrätikute paki vahelt fooliumvoldik valge pulbrilise ainega. Ka üle kuulatud politseiametnike L. S., K. T. ja J. U. ütlustest nähtub, et O. Dalibuki kinnipidamisel võeti tema taskust ära salvrätikute pakk ja selle vahelt fooliumvoldik valge pulbrilise ainega. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul tunnistatud asitõendiks põhjendatult fooliumvoldik, mitte aga salvrätikute pakk, kuna see asjas tähtsust ei oma. 5.7 Kohtukolleegium jagab apelleeritud kohtuotsuses väljendatud seisukohta, et süüdistatava O. Dalibuki kaitseversioon tänavalt salvrätipaki juhusliku leidmise kohta ei ole usutav, sest tegemist on isikuga, kes on samasisulise kuriteo eest varem vanglakaristust kandnud. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest väärteokorras. Ka tema kodu läbiotsimisel leiti esemeid, mis viitavad narkootiliste ainete käitlemisele.
  3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu
  4. detsembri 2009.a otsus O. Dalibuki suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ivi Kesküla Igor Amann Urmas Reinola 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.