1-08-16390/11

(4)Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.03.

1. Kinnipidamisasutusest Sergei Jelagini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut vangistuse ajal distsiplinaakorras karistatud ei ole. Kinnipeetav Viru Vanglas sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vabanemisel asub elama vanematele kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava abikaasa Nxxx Jxxx koos lastega. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Enne vangistust töötas ta isale kuuluvas firmas „xxx ning FIE-na xxx ja xxx Vabanemise korral on garanteeritud töökoht firma xxx poolt. Pere majanduslik olukord on hea ning kinnipeetava abikaasa on vabanemise korral nõus toetama S.Jelaginit nii moraalselt kui ka materiaalselt. S.Jelagini suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku mineviku ja mõtteviisiga inimesed. Viru Vangla ei toeta Sergei Jelagini ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetavat on korduvalt (3 korda) kriminaalkorras karistatud, sh. ka vabadusekaotusliku karistusega, kuid ta ei teinud sellest vastavaid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Vaatamata sellele, et kinnipeetaval on olemas vabanemise korral sotsiaalsed garantiid (töö- ja elukoht, lähedaste toetus) ei saa tema eelnevat käitumist ja kuriteo iseloomu arvestades olla kindel, et ta suudab järgida seaduskuulekat eluviisi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Sergei Jelagini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Sergei Jelagin kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.Tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht. Süüdimõistetu väidab, et garantiikiri peaks toimiku juures olema, ta andis selle vangla kontakt-isikule. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Ta oli juba ühel korral ennetähtaegselt vabastatud
2. aastal, ka tol ajal kandis ta karistust narkokuriteo eest. Katseaeg oli tal läbitud edukalt, kuid juunis 2008 pani ta toime uue esimese astme narkokuriteo. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Sergei Jelagin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste ja kahel viimasel korral narkootikumidega seotud kuritegude eest. Isikut on varem karistatud nii tingimuslikult kui ka vabastatud ennetähtaegselt vanglast. Käesoleval ajal kannab karistust I astme narkootiliste ainetega seotud kuriteo eest, mis on eriti ohtlik rahva tervise vastu suunatud kuritegu. 12.01.2009 kohtuotsuse ärakirjast ( lk 14-16) on näha, et S.Jelagini elukohas xxx aadressil xxx leiti ja võeti ära 4,28 grammi narkootilist ainet 3-metüülfentanüüli sisaldava pulbriga (puhtal kujul 0,043 grammi 3-metüülfentanüüli), mida võib lugeda suureks koguseks. 2

(4)See kõik näitab, et mõistetud karistused Sergei Jelagini puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta teinud ei ole. Samuti näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama seadusekuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Sergei Jelaginile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Süüdimõistetul on isikusttõendav dokument Eesti Vabariigi pass kehtivusega kuni 19.07.2015. Sergei Jelaginile garanteerib vabanedes töökoha xxx (garantiikiri puudub). Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama oma vanematele kuuluvasse korterisse xxx , kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava abikaasa Nxxx Jxxx ja kaks alaealist last. Korter on kolmetoaline. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, Sergei Jelagini vanemad ja abikaasa Natalja Jelagina on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 10,11,12). Perekonna majanduslik olukord on hea ning kinnipeetava abikaasa Nxxx Jxxxon nõus toetama abikaasat vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt Elu- ja töökoha omamine ja lähedaste toetus, samuti isiku hea käitumine vanglas ei kaalu üle tema varasemat elukäiku, nimelt narkootikumidega seotud korduvate süütegude toimepanemist. Sergei Jelagin oli juba kord vangistusest ennetähtaegselt vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele, katseaeg oli tal edukalt läbitud, kuid ka see ei takistanud tal hiljem uut narkokuritegu toime panna. Arvestades Sergei Jelagini poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja töökoht, kuid see ei takistanud Sergei Jelaginil uut narkokuritegu toime panna. Karistuseaja lõpuni on jäänud veel üle 1,5 aasta, mis on pikk aeg. Sergei Jelagini puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ osalemist ja eriala omandamist vangistuse ajal. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale Harju Maakohtu 12.01.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3

(4)Ärakiri õige Nooremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 01.06.10 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4