24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-17082 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Mati SENKEL Kohtuasi Viru Vangla materjalid Karli PEELBAUMI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Karli PEELBAUM sünd. 11.06.1989, isikukood 38906115215, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 15.11.2005 ja lõpp 14.10.2010 Jätta Karli PEELBAUM vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Mati SENKELI taotlus ja määrata tema poolt Karli PEELBAUMILE osutatud õigusabi tasu suuruseks 1540 (üks tuhat viissada nelikümmend) krooni (s.h. kohtulikus menetluses osalemine 250 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 650 krooni, sõidukulu 640 krooni). Välja mõista Karli PEELBAUMILT kaitsjale (vandeadvokaat Mati SENKEL) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Jätta ülejäänud tasu Karli PEELBAUMILE osutatud õigusabi eest (vandeadvokaat Mati SENKEL) summas 1290 (üks tuhat kakssada üheksakümmend) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Karli Peelbaumi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karli Peelbaum on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.11.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §274 lg.1 järgi ja karistatud lõpliku karistusega vangistusega 4 aastat 11 kuud alates 15.11.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 19 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Sotsiaalsete oskuste arendamine, Vabanemiseelne programm, Õige hetk, EQUIP, Viha juhtimine, Sotsiaalsed oskused, Mõttevigade parandamine, Convictus. Kinnipeetava sotsiaalse võrgustiku moodustavad ema, isa ja õde, kellega peab ühendust telefoni teel ja kes on käinud ka kokkusaamistel. Vangistust kannab kinnipeetav esimest korda, karistust saabus kandma 16-aastaselt. Vanglas on kinnipeetav end üleval pidanud väga vastuoluliselt, talle on määratud palju distsiplinaarkaristusi, mis näitab oma tegevuse tagajärgede vähest teadvustamist. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna peab isiku puhul oluliseks järelevalvet ja toetust resotsialiseerumisel. Kinnipeetav on väga manipuleeriv ja ebastabiilne ning tema puhul on oht toime panna uusi kuritegusid. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama xxx. Tegemist on kinnipeetava isale kuuluva pärandiks saadud majaga, kus elavad kinnipeetava vanemad. Majas on remont pooleli, kuid elamistingimused on rahuldavad. Vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi üle 130 000 krooni. Kinnipeetav on kolm korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetaval on raskusi oma emotsioonide valitsemise ja sisepingete maandamisega. Kinnipeetav on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, mitmeid neist korduvalt. Vabaduses vajab kinnipeetav ranget järelevalvet. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldne käitumine, passiiv-agressiivne manipuleerimine, põhihariduse ja töökoha puudumine, kriminaalne tutvusringkond, vägivaldne käitumine võimuesindaja suhtes, distsipliiniprobleemid vanglas. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, omandada põhiharidus ja/või olla hõivatud töötamisega, mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega, käia esimese kuue kuu jooksul registreerimisel kaks korda kuus. Maakohtu istung Kinnipeetav Karli Peelbaum taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ning kinnitas, et tahab asuda õppima õhtukooli ja sotsiaalne võrgustik on tal olemas. 2 Prokuröri abi Kristiina Erte ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna asja materjalide kohaselt ei ole kinnipeetava käitumine muutunud paremuse poole. Kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja kinnitas, et elukoht on kinnipeetaval vabanemise korral olemas, samuti teoreetiline töökoht. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 19 distsiplinaarkaristust, millest 8 on käesoleval ajal kehtivad ja millest viimane on toime pandud jaanuaris
2. Lisaks sellele on kinnipeetavat vangistuses karistatud ka ühel korral kriminaalkorras. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. Kinnipeetav eirab jätkuvalt ja esimesel võimalusel kehtestatud reegleid ja ei suuda neid täita ka vangistuses olles. Asja materjalide kohaselt on talle distsiplinaarkorras kaheksal korral karistuseks määratud kartser, seega ei olnud tegemist kergete rikkumistega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on kinnipeetav end üleval pidanud vastuoluliselt, ta ei suuda oma tegude tagajärgi teadvustada. Eeltoodu alusel puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav suudab 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt ja kõiki käitumiskontrolli nõudeid täites. Võimaluse korral reeglite eiramise fakti, ükskõiksust tagajärgede suhtes ja enesekontrolli puudumist näitab muuhulgas ka see, et kinnipeetav ei suutnud vanglas kehtestatud korda järgida tema tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse ajal. Asja materjalide kohaselt toimus esimene kohtuistung kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamiseks, mil teda ei vabastatud, 25.02.2009, Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on talle distsiplinaarkaristused määratud 30.05.2009, 14.06.2009, 22.06.2009, 26.06.2009, 11.07.2009, 26.10.2009 ja 26.01.
3. Kriminaalhooldaja kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuigi kinnipeetav ise kinnitas maakohtu istungil, et tal on võimalus asuda tööle isa juurde, ei osanud ta nimetada firma nime, ametikohta ning samuti ei olnud tal esitada sellesisulist kirjalikku garantiikirja. Eeltoodu alusel peab maakohus kinnipeetava sellekohaseid väiteid paljasõnalisteks. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, töökogemuse, -oskuste ja -harjumuse puudumist on 3 tänapäevasel tööjõuturul raskendatud töö leidmine. Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et kinnipeetavat on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest ja tal on võlgnevusi üle 130 000 krooni. See omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, eeskätt materiaalsete raskuste tekkimisel. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et tal on olemas toetav sotsiaalne võrgustik. Samas nähtub, et sama lähivõrgustik oli tal olemas ka enne kuritegude toimepanemist ja vangistusse sattumist. Seega ei ole lähedased suutnud ära hoida kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemist ja uusi asjaolusid, mis annaksid alust uskuda, et nüüd on teistmoodi, kinnipeetav maakohtu istungil ei esitanud. Kindla elukoha olemasolu ja erinevate programmide läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid nendel asjaoludel ei ole kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud. Maakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vangistus karistusena kinnipeetavale ettenähtud mõju avaldanud ja soovitud eesmärki saavutanud, mistõttu kinnipeetavat ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales kohtuistungil kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel, kelle poolt esitatud taotluse kohaselt on tasu õigusabi eest 250 krooni, tasu riigi õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 650 krooni ja sõidukulu 640 krooni. Maakohus leiab, et kinnipeetavalt kuulub väljamõistmisele tasu õigusabi eest 250 krooni. Antud asja arutamine toimus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas, mis asub Kohtla-Järve linnas. Samas linnas on registreeritud 1 advokaadibüroo, lisaks sellele asub 12 km kaugusel Jõhvis veel mitu advokaadibürood. Puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, miks peab sellisel juhul riigi õigusabi andma kaitsja, kes tuleb hoopis teisest linnast (käesoleval juhul Tallinnast). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud aja- ja sõidukulude väljamõistmine kinnipeetavalt, kuna riigil on olemas kõik võimalused kindlustada kinnipeetav vajadusel kaitsjaga, kes tuleb kohalikust advokaadibüroost. Seetõttu jätab maakohus vandeadvokaadi poolt esitatud taotluses märgitud aja- ja sõidukulud kokku summas 1290 krooni Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
4. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 11.06.10 Nooremreferent Liivi Õun 4 5