19

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 06.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-1708 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi Viru Vangla materjalid Tarvi KIVILO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Tarvi KIVILO sünd. 14.01.1976, isikukood 37601142220, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 16.06.2001 ja lõpp 16.11.2012 Jätta Tarvi KIVILO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 26.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tarvi Kivilo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tarvi Kivilo on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 12.04.2002 otsusega Kriminaalkoodeksi (KrK) §101 p.2 ja §107 lg.2 p.2 järgi ning karistatud lõpliku karistusega 12 aastat vabadusekaotust karistuse algusega 16.06.

1. Viru Ringkonnakohtu 10.06.2002 otsusega tühistati maakohtu otsus Tarvi Kivilole karistuste liitmise osas ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle 11 aastat 5 kuud vabadusekaotust. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav töötab Viru Vanglas alates juunist 2008 1 metallitöökojas, 2009 osales sotsiaalprogrammides Grupinõustamine ja individuaalnõustamine ning Paarisuhete hoidmine ja taastamine. Alates veebruarist 2010 osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Ämari ja Murru Vanglates töötas kinnipeetav keevitajana, Viru Vanglas omandas keevituse algõppe 160-tunnise koolituse. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas viibib kolmandat korda. Kinnipeetava intellektuaalsed võimed on head, kohanemisvõime keskmine, enesehinnang adekvaatne, on võimeline ennast ja oma käitumist analüüsima. Ametnikesse suhtub hästi, kriminaalhooldajapoolset järelvalvet peab nüüd vajalikuks ja on valmis koostööks kriminaalhooldusega. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et kuigi kinnipeetaval on olemas elukoht ja teda toetav elukaaslane, ei ole tema ennetähtaegne vanglast vabastamine otstarbekas, kuna ta on sooritanud I astme kuriteo, on ka varem toime pannud jõhkraid kuritegusid, on kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibinud korduvalt, on olnud eelnevalt kriminaalhooldusel ja katseajal sooritanud I astme kuriteo, on kriminaalhooldusesse suhtunud hoolimatult ning rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma elukaaslase juurde xxx Elukaaslase sõnul elasid nad üürikorteris koos vaid 8 kuud 9 aastat tagasi, elukaaslase 9-aastase tütrega ei ole kinnipeetav tuttav. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus kinnipeetav ei ole kunagi elanud. Elukaaslane töötab ametlikult ja saab lisaks palgale 8000 krooni ka 300 krooni lapsetoetust ja 1000 krooni elatist. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas töökoht xxx kusjuures selle tootmisjuht tunneb kinnipeetavat eelmisest töökohast ja on nõus teda tööle võtma. Probleem on töökoha asukohas, mis on Tallinnas, elukoht aga Tartus. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Kolmel korral on talle määratud karistus tingimisi katseajaga ja kolmel korral reaalne vangistus. Kinnipeetav pani katseajal toime I astme kuriteo, suhtus kriminaalhooldusesse üleolevalt. Kriminaalhooldusametniku sõnul ei mõistnud kinnipeetav, et tegu on tingimusliku karistusega, allus halvasti käitumiskontrollile, mõistmata lõpuni selle eesmärki ja ülesannet. Eelmine kriminaalhooldusametnik iseloomustas kinnipeetavat negatiivselt. Ta on pärit probleemsest perekonnast, kinnipeetava 2 venda on mõlemad käitumisprobleemidega ja kriminaalkorras karistatud. Viru Vanglas kinnipeetava kohta tehtud riskihindamises on ta tunnistatud ühiskonnale ohtlikuks isikuks. Kinnipeetava karistusaja lõpp on 16.11.
2. Arvestades tema varasemat negatiivset suhtumist kriminaalhooldusesse ei ole välistatud probleemide tekkimine pika katseaja jooksul. Maakohtu istung Kinnipeetav Tarvi Kivilo taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on muutunud. Kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et tegelikkuses on tal soov vabanemise korral asuda õppima ja saada endale keevitaja sertifikaat, misjärel asuda tööd otsima. Töökoht on tal Tallinnas olemas ja kui sinna tööle asuda, kavatseb ta kolida kogu perega Tallinna ja üürida ajutise elamispinna. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja leidis, et see ei ole õigustatud. 2 Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja leidis, et see on põhjendatud, kuna kinnipeetava tänased iseloomustused on positiivsed. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Vangistuses on talle 05.02.2010 määratud üks distsiplinaarkaristus korraldusele mitteallumise pärast, karistus on praegu kehtiv. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske isikuvastase kuriteo – KrK §101 p.2, 5 järgi. Nimetatud kuriteo pani kinnipeetav toime kehtival katseajal, mis oli talle määratud KrK §107 lg.1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Eeltoodu alusel võib öelda, et tegemist ei ole ilmselt seaduskuuleka isikuga, kes ei suuda kehtivaid käitumiskontrolli nõudeid täita isegi tingimisi karistuse ajal. Samas nõustub maakohus siinkohal kaitsja seisukohaga, et käitumiskontrolli nõuete rikkumine toimus 9 aastat tagasi. Kõik need vahepealsed aastad on kinnipeetav viibinud vangistuses – alates 16.06.
3. Arvestades seda, et kinnipeetav on vangistuses viibinud nii pika aja, möönab maakohus, et põhjendatud võib olla see, et ta vabaneks vangistusest koos käitumiskontrolli nõuete kehtestamisega, kuna ilmselgelt on sellise kinnipeetava puhul vajalik kriminaalhooldusametniku poolne järelevalve ja tugi. Samas leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal ei ole veel alljärgnevatel põhjustel põhjendatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama elukaaslase juurde xxx. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil, on tegemist elukaaslasega, kellega kinnipeetav elas enne vangistust koos umbes 8 kuud ja kooselu lõppes seoses kinnipeetava vangistusega. Vahepeal on elukaaslasel sündinud laps, kelle isa ei ole kinnipeetav. Tulevasel elamispinnal ei ole kinnipeetav kunagi elanud, elukaaslase lapsega on rääkinud ainult telefoni teel. Samas on kinnipeetav kindel, et elukaaslane soovib kooselu jätkata justnimelt temaga. Maakohus möönab, et seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas kindel elukoht. Samas ei pea maakohus õigeks, et kinnipeetav kolib koheselt peale vabanemist elukaaslase juurde, kuna nii pikk aeg on möödunud ja pole teada, milliseks võib kujuneda kooselu. Arvestama peab siinkohal ka alaealise lapsega. Vabanemise korral on kinnipeetavale kindlustanud töökoha xxx. Nimetatud firma asub xxx. Vastuseks kohtu küsimusele maakohtu istungil ei osanud kinnipeetav 3 üheselt mõistetavalt selgitada, kuidas ta kujutab ette kriminaalhoolduse all elamist xxx ja töötamist xxx Kinnipeetaval olid olemas järgmised variandid: asuda elama xxx asuda õppima xxx ja hiljem, keevitaja dokumentide saamisel asuda otsima tööd Tartus või kolida kogu perega Tallinnasse, üürida seal ajutine elamispind ja asuda tööle tööd garanteerivas firmas. Maakohus ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest sellisel juhul, kui pole teada konkreetselt, missugustest legaalsetest vahenditest hakkab kinnipeetav vabaduses elama. Kinnipeetav kinnitas küll, et tal on kogunenud raha vabanemisfondi, kuid samas pole teada, kas ja millal on tal võimalik saada töökoht Tartus. Samuti pole teada, millal ta saab keevitaja kursustele Töötukassa kaudu õppima asuda ja kaua need kursused kestavad. Mis puutub Tallinna kolimisse, siis ajutise elamispinna puhul on kriminaalhooldus välistatud. KarS §75 lg.1 p.1 alusel peab kohus oma määruses ära nimetama alalise elamispinna, kuhu kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral asub elama. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.11.
4. KarS §76 lg.4 alusel määratakse katseaeg samas ulatuses. Maakohus leiab, et praegusel ajal on jäänud karistusaja lõpuni veel liiga pikk aeg. Kuigi maakohus leiab, et antud kinnipeetav peaks kindlasti vabanema koos kontrolli teostamisega, on käesoleval ajal järelejääv karistusaeg siiski veel liiga pikk. Arvestades tuleviku ebaselgust ja samuti kinnipeetava kriminaalset minevikku puudub maakohtul käesoleval ajal veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt ja probleemideta. Kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et nüüd on tema suhtumine muutunud muuhulgas seoses sellega, et tal on pere. Samas nähtub nii asja materjalidest kui kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil, et sama elukaaslane ja kooselu olid tal olemas ka enne raske kuriteo toimepanemist. Seega ei hoia elukaaslase olemasolu kinnipeetavat tagasi kuritegude toimepanemisest. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
5. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 08.06.10 Nooremreferent Liivi Õun 4