Toimik nr 1-10-3115 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.mail 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-10-3115 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Valentina Michelson Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina Kohtuasi Viru Vangla materjalid Urmas Koori tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.05.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Urmas Koor, isikukood: 37001150313, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Urmas Koor vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Urmas Koori tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Urmas Koor tunnistati viimati süüdi 14.03.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 101 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 11 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti osaliselt Pärnu Maakohtu 04.02.2002 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks loeti 12 aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise algus 14.02.2002 ja lõpp 13.03.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.03.2010. 1
(4)Kinnipidamisasutusest Urmas Koori kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Viru Vanglas töötab alates 19.09.2008 majandustöödel ja 15.09.2009-20.10.2009 osales sotsiaalprogrammis Vabanemiseelne programm. On omandanud keevitaja kutse ja katlakütja kursused. Varasemalt on töötanud ARK-s spetsialistina ning vahetult enne vangistust töötas FIE-na (tegeles liha müügiga). Vabanemisel on kindel eluase (talumaja) vanemate juures Liigvalla külas, Rakke vallas, Lääne-Virumaal. Urmas Koor on neli korda kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval võib alkoholijoobes esineda agressiivset käitumist, kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt ja on valmis järgima käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. Ametnikega suheldes on kinnipeetav viisakas ja vaoshoitud. Väidetavalt on kinnipeetav teinud vangistusest järeldused ja soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ja toetada perekonda. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isikul on vabaduses toimetulekuks olemas soodustavad tingimused- kindel elu- ja töökoht, toetavad lähedased ja motivatsioon elada seaduskuulekalt. Urmas Koor taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Vabanemisel asub elama vanemate juurde talumajja. Tööd saab oma elukohas Teedla talus. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kaitsja leidis, et juba aastal 2008 oleks kriminaalhooldaja nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valvega, kuid elukoha suurus, maad 30 ha, ei lubanud sellist valvet teostada. Isikul ei ole ühtegi distsiplinaarrikkumist. Ta on aktiivselt tegelenud oma võlgnevuste kustutamisega ja kohtule esitatavast tõendist ( nr 1020 15.04.2010) nähtub, et isikul on üksikud võlad summale umbes 10000 krooni. Süüdimõistetu töötab vanglas ajates sügisest 2008. Ta on käinud vanglas psühholoogi vastuvõtul ja nõustamisel eesmärgiga arutada riske alkoholi tarvitamisega. Vebenamiseelne programm on tal läbitud.. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Karistusaja lõpuni on 3 aastat 10 kuud 3 päeva, mis on suhteliselt pikk aeg. KarS § 76 lg 3 kohaselt kõigepealt tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Raske isikuvastane kuritegu ( tapmine) oli toime pandud isikute grupis, julmal viisil ja alkoholijoobes. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Urmas Koor tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased II astme kuriteod, kuid on varem toime pannud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ja ka ühe grupilise avaliku korra raske rikkumise, mis näitab, et joobes on ta agressiivne. Käesoleval ajal kannab Urmas Koor 12- aastast vanglakaristust esimese astme raske isikuvastase kuriteo (tahtliku tapmise eriti julmal viisil) eest. Lääne-Viru Maakohtu 14.03.2002 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 36-43) on näha, et pärast tüli kinnipeetava ja kannatanu vahel ning kaaskohtualuse poolt kannatanule kirve teraga 2
(4)näkku löömist, lõi kinnipeetav tahtlikult tapmise eesmärgil kannatanut korduvalt kirve silmaga kukla piirkonda, tekitades kannatanule üliraskeid kehavigastusi. Pidades kannatanut surnuks kandsid kinnipeetav ja kaaskohtualused kannatanu kaubiku tagaruumi, et surnukeha uputada. Avastades, et kannatanu on elus, tõmmati ta kaubikust välja teele pikali ja kinnipeetav lõi veel paaril korral kirvega kannatanu pea piirkonda. Kuritegu oli sooritatud alkoholijoobes. Süüdimõistetu kuriteod on järjest raskemaks muutunud. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Urmas Koori puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab alates 19.09.2008 Viru Vanglas majandustöödel ja on osalenud sotsiaalprogrammis Vabanemiseelne programm. Samas on Urmas Koor Viru Vanglas läbinud psühholoogilise nõustamise seoses alkoholi tarvitamisega (õiend isiklikus toimikus). Kinnipeetava rahalised võlgnevused on osaliselt tasutud, süüdimõistetu aktiivsel kaasaaitamisel (vanglas on tööga hõivatud.). Isikul isikuttõendavad dokumendid EV pass ja ID kaart kehtivusega 04.08.2014. Vabanedes on Urmas Kooril kindel elukoht vanemate talus xxx xxx. Tegemist on suure talupidamisega, mis majandab ennast ise. Maja on renoveeritud ja elamistingimused väga head. Kinnipeetaval on majas omaette tuba. xxx garanteerib Urmas Koorile pärast vabanemist töökoha xxx oma elukohas (garantiikiri toimikus). Viivi Koori väitel saab kinnipeetav hakkama kõigi talutöödega. Pere sissetulekuteks on mõlema vanema pension ja talupidamisest saadav tulu. Kinnipeetava vanemad, Ülo ja Viivi Koor on valmis kinnipeetavat vabaduses toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Alkoholi tarvitamine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töökoht ja elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo-tapmise asjaolusid (grupis, julmal viisil, joobeseisundis). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja elu- ja töökoha omamine. Ka varem oli isikul kindel töökoht ja elukoht ning perekonna toetus, kuid see ei takistanud Urmas Kooril uusi kuritegusid toime panna. Vajadus aidata oma eakaid vanemaid ei ole niivõrd oluline argument, millel oleks ennetähtaegne vabastamine isikule peaaegu tagatud. Karistusaja lõpuni on jäänud veel 3 aastat 10 kuud 3 päeva, mis on kohtu arvates piisavalt pikk aeg. Kohtu arvamusel, süüdimõistetu on ennast tõesti parema andnud vangistuse ajal- töötanud, osalenud sotsiaalprogrammis ja nõistamisel, tegelenud oma võlgnevuste likvideerimisega, ja kohus hindab seda tõsiselt, kuid sellise ränga isikuvastase kuriteo puhul oleks vabastamine praegu veel ennatlik. Arvestades Urmas Koori poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Urmas Koori temale Lääne-Viru Maakohtu 14.03.2002 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 02.06.10 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)