S § 257 järgi Anastassija Tararõškina, ik 48409282247, XXX RESOLUTSIOON Juhindudes
lg 1, § 385 p 7, kohus Kriminaalasi MÄÄRAS: Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-10-7258 Anastassija Tararõškina kahtlustuses KarS § 257 järgi
lg 1 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
lg 2 p 1 kohustada Anastassija Tararõškinat tasuma kohtueelse menetluse kulud 420 (nelisada kakskümmend) krooni ja hüvitama kannatanu Jxxx Vxxx tekitatud kahju summas 833 (kaheksasada kolmkümmend kolm) krooni 50 senti ja kuue kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
lg 2 p 3 kohustada Anastassija Tararõškinat teha 50 (viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd kuue kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud tuleb Anastassija Tararõškinal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata viivitamata kannatanu Jxxx Vxxxe, kahtlustatavale Anastassija Tararõškinale ja tema kaitsjale Toomas Liivale ja prokurörile. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Käesolev kohtumäärus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave Arnim esitas 11.06.2010 Viru Maakohtule taotluse, milles palub lõpetada antud kriminaalasjas nr 07244001148 menetlus Anastassija Tararõškina suhtes ja kohustada teha 50 tundi üldkasulikku tööd, hüvitada kannatanule tekitatud kahju summas 833.50 ja hüvitada kohtueelse menetluse kulu- kaitsjatasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud riigi õigusabi eest summas 420.00 krooni- kuue kuu jooksul alates menetluse lõpetamisest. Kriminaalmenetlust alustati 28.06.2007 28.06.2007 KarS § 263 p 1,4 tunnustel, selles et 15.06.2007 kell 24.00 paiku tundmatud isikud, kasutades vägivalda toppisid Jxxx Vxxx xxx alevikus xxx juures sõiduauto pakkiruumi ja toimetasid xxxe järve äärde, kus kolm isikut peksid teda tekitades tervisekahjustusi ja valu. Kohtueelse menetluse käigus selgus, et tegemist oli kannatanu Jxxx Vxxxe tuttavate isikutega ja peksmine sai alguse sellest, et J.Vxxx oli võlgu Anastassia Tararõškinale, kes hakkas xxx järve äärse raha maksmist nõudma ja kannatanut peksma. Peksmisega ühinesid samas seltskonnas olnud Nxxx Jxxx ja Kxxx Gxxx. Peksmise käigus põletati ära ka kannatanu riided ja jalanõud ning käekott selles olnud esemetega. Kohtueelsel menetlusel esitati A.Tararõškinale kahtlustus KarS § 257 ka § 120 järgi ning K.Gxxx ja N.Jxxxe KarS § 263 p 1,4 järgi. Samas on aga välja selgitatud, et peksmine sai alguse A.Tararõškina võla tõttu ja seltskonnas viibisid isikud, kes olid kõik koos ning teadlikud peksmise põhjusest. Seega kvalifitseeriti N.Jxxx ja K.xxx tegevus ümber omavolina KarS § 257 järgi. KarS § 120 järgi esitatud kahtlustuses A.Tararõüškina ennast süüdi ei tunnista. Kohtueelsel menetlusel Ida Politseiprefektuurist väljanõutud materjalidest ei nähtu, kelle tegevuse osas olid pretensioonid ja samuti ei esitatud hiljem avaldust politseile. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtueelses menetluses kogutud piisavalt tõendeid ja käesoleval ajal ei ole enam võimalik tõendeid koguda selleks, et esitada A.Tararõškinale kahtlustus KarS § 323 järgi ja menetlus A.Tararõškina kahtlustuses KarS § 120 tunnustel tuleb lõpetada
16.06.2007 kell 18:22 pöördus kannatanu SA Ida-Viru Keskhaigla Erakorralise meditsiini osakonda Kohtla-Järvel, kus temal tuvastati tervisekahjustused. SA Ida- Viru Keskhaigla tõendist nähtub, et J.Vorobjoval diagnoositi rindkere ja selja kontusioon ( põrutus) ja ajukommotsioon ( ajuvapustus). Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 2500.00 krooni.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi võib kriminaalmenetluse lõpetada.
lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib
S § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on Karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 257 nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega on tegemist teise astme kuriteoga. Isiku süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. A.Tararõškina on varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, ta tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, isiku süü ei ole suur, ta võtab kohustuse teha üldkasulikku tööd ning hüvitada osa kannatanule tekitatud kahjust ( 2 2500 : 3, s.o. tekitatud kahju summas 833.50 krooni) ja hüvitada kohtueelse menetluse kulud ning menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi, võib kriminaalmenetluse lõpetada. Kohustuse määramisel tuleb arvestada, et A.Tararõškina kasvatab üksinda kolme alaealist last ja materiaalselt teda laste isad ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, leidis, et prokuröri abi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt
Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Käesolevas asjas ei pea kohtunik vajalikuks menetlusosaliste väljakutsumist ja lahendab taotluse kirjalikus menetluses. Vastavalt
lg 1 kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas on Anastassia Tararõškinale esitatud kahtlustus 1-episoodilise teise astme kuriteo toimepanemises KarS § 257 järgi. KarS § 257 sanktsioon sätestab karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri abi seisukohaga, et antud kriminaalasjas ei ole kahtlustatava süü suur ning avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub. Anastassia Tararõškina on varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi, mis on KarS § 57 mõttes karistust kergendav asjaolu. Süüdistatav on kirjalikult võtnud endale kohustuse teha üldkasulikku tööd ning hüvitada osa kannatanule tekitatud kahjust (2500 : 3, s.o. tekitatud kahju summas 833.50 krooni) ja hüvitada kohtueelse menetluse kulud Seega on
lg 1 sätestatud kahtlustatava nõusolek antud kriminaalasja lõpetamiseks kahtlustatava poolt kirjalikult antud. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kriminaalmenetlus antud asjas Anastassia Tararõškina kahtlustuses KarS § 257 järgi tuleb lõpetada
Vastavalt
lg 2 p 1 paneb kohus kahtlustatav Anastassia Tararõškinale kohustuse tasuda kohtueelse menetluse kulud 420 krooni (kaitsja Toomas Liivale makstud tasu) ja hüvitama kannatanu Jekaterina Vorobjovale tekitatud kahju summas 833, 50 krooni.
lg 2 p 3 paneb kohus kahtlustatav Anastassia Tararõškinale kohustuse teha 50 tundi üldkasulikku tööd kuue kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt
lg 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 3 Vastavalt
p 7 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 11.06.2010 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.