1-09-1328/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-1328 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
3. mai
4. a, Tallinn Kriminaalasi Raul Kalevi süüdistuses KarS § 2681 lg 1 järgi, üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
5. veebruari 2010 otsus Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling Prokurör Elle-Mai Velling Raul Kalev, isikukood 37210210231, XX XXXXXXX, emakeel eesti keel, XXXXXXXXXXX, XXX, elukoht XXX XX-X XXXXXXX; Advokaat Rein Kiviloo Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON
7. Maakohtu otsus Raul Kalevi õigeksmõistmises jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Raul Kalev anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta aitas ajavahemikus augustist 2006 kuni 2.06.2008 kaasa prostitutsioonile, pannes internetti üles mitmete prostitutsiooniga tegelevate naiste, sh J. K., E. B., T. K., V. S., O. B. ja N. A. kuulutusi tasulise seksteenuse osutamise kohta. Ta kirjeldas kuulutuses osutatavat seksteenust ning märkis kontaktnumbriteks vastavat teenust osutavate isikute telefoninumbrid. Süüdistuse kohaselt aitas Raul Kalev sellega kaasa prostitutsioonile, s.o pani toime KarS § 268¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
9. Harju Maakohtu
10. veebruari 2010 otsusega mõisteti R. Kalev talle esitatud süüdistuses õigeks. Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et tunnistajad J. K., E. B., T. K., V. S., O. B. ja N. A. tegelesid prostitutsiooniga, s.o pakkusid isikutele tasu eest seksuaalset rahuldust suguühtest erineval viisil. Seejuures ei olnud vaidlust küsimuses, et R. Kalev eelpoolloetletud isikute kuulutusi internetiportaalides avaldas; seda on kinnitanud nii R. Kalev ise kui ka tunnistajatena üle kuulatud J. K., E. B., T. K., V. S., O. B. ja N. A.. Kuulutustes kirjeldati osutatavat seksteenust ning kontaktnumbriteks oli märgitud teenust osutavate naiste telefoninumbrid. Edasiselt lahendas kohus küsimuse, kas R. Kalevi poolt prostituutide tegevust reklaamiva kuulutuse ülespanemine internetiportaalidesse on käsitletav prostitutsioonile kaasaaitamisena KarS § 2681 lg 1 mõttes, andes sellele eitava vastuse. Prostitutsiooni vahendamisena ei ole kohtu hinnangul õige käsitleda prostitutsiooni reklaami, kuna ainuüksi reklaami avaldamisega ei viida veel kokku konkreetset prostituuti konkreetse kliendiga. Kuna prostitutsioon iseenesest ei ole kriminaliseeritud ja praegusel hetkel ei ole seadusandja pidanud vajalikuks karistatavaks muuta ka seksi ostmist, tuleb muul viisil prostitutsioonile kaasaaitamist tõlgendada kitsendavalt ja lugeda selleks üksnes sellise füüsilise, ainelise või vaimse kaasabi osutamist, mis aitab kaasa eelkõige prostitutsiooni vahendamisele. Reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Vastavalt reklaamiseaduse § 25 lõigetele 1 ja 2 on keelatud sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste, sealhulgas prostitutsiooni reklaam või sellistele teenustele viitav reklaam, samuti prostitutsiooni vahendamisele kaasa aitav reklaam. Sama seaduse § 34 lg 1 kohaselt karistatakse reklaami keeldu eirava reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest väärteokorras. Seega prostitutsiooni reklaami avaldamine ei ole käsitletav prostitutsiooni vahendamisena, samuti ei ole prostituudi teenuse reklaamimine prostitutsiooni vahendamisele muul viisil kaasaaitamine, kuna reklaami eesmärgiks ei ole mitte viia klienti kokku konkreetse prostituudiga, vaid äratada tarbija huvi pakutava teenuse vastu. Prostitutsiooni reklaam või sellistele teenustele viitav reklaam on küll keelatud, kuid selle tellimine, teostamne või avalikustamine on karistatav väärteokorras, mitte aga kriminaalkorras. Kõike eeltoodut arvestades leidis kohus, et R. Kalev tuleb tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.
11. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras riiklik süüdistaja, taotledes õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue, süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. Apellandi põhiväited on seejuures järgmised. 2 3.1 Kohtumenetlusega on tuvastatud, et R. Kalev teadis, et naised, kelle tegevuse reklaami ta internetti üles pani, osutavad tasulist seksteenust, samuti see, et R. Kalevile maksti mitte ainult reklaami ülespanemise kulude katteks, vaid ka iga teenuse ostnud kliendi eest - st et iga prostitutsiooniga tegelenud tunnistaja maksis R. Kalevile üles pandud reklaamkuulutuste peale kohale tulnud kliendi eest. Internetiaadressid XXX.XXXXX.XXX, XXX.XXXXX.XX, XXX.XXXXXXXXXXXX,XX, XXX.XXXXX.XXX, XXX.XXXXXXXXX.XXX, kuhu R. Kalev pani üles prostitutsiooniga tegelevate naiste teenuste reklaami, on teada veebilehtedena, kus avaldatud kuulutustele helistades saab osta seksteenuseid. Vaadeldud on ka süüdistatava juures teostatud läbiotsimise käigus leitud DVD kettal sisaldunud World faile nimetusega „Ma olin sutenöör“ ja „Ma olin kupeldaja“, mille vaatlusel on ilmselgelt leidnud kinnitust, et R. Kalevi arusaamine erootilisest massaažist kui prostitutsioonist. 3.2 Prokurör nõustub maakohtuga selles, et prostitutsiooni vahendamisena ei ole õige käsitleda prostitutsiooni reklaami, kuna ainuüksi reklaami avaldamisega ei viida veel kokku konkreetset prostituuti konkreetse kliendiga. Apellant on siiski seisukohal, et kohtu poolt viidatud Reklaamiseaduse § 25 lg 1 ja 2 rikkumise eest saaks R. Kalevi vastutusele võtta juhul, kui ta ei oleks teadnud tema poolt internetis avaldatud kuulutuses pakutava teenuse tegelikku sisu. Seetõttu on lähtudes Reklaamiseaduse § 34 lg-st 1 antud kriminaalasja raames väärteokorras võimalik vastutusele võtta reklaami avalikustajad. 3.3 Apellant on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on R. Kalevi poolt reklaamide internetti ülespanemise näol tegemist tänapäeval välja kujunenud olulise tegevusega prostituutide ja klientide kokkuviimisel. Nii otsis R. Kalev ise endale prostituutidest naisi „klientideks“, koostas prostituutide poolt pakutava teenuse reklaamteksti tasulist seksteenust otsivatele klientidele „apetiitsemaks“, rõhutas tema poolt koostatud reklaamtekstis just seksiga seonduvat tegevust, aktiveeris enda poolt koostatud kuulutused, märkides sinna seksteenust osutava prostituudi telefoninumbrid. Seega ei olnud tema tegevus vaid reklaami avaldamine või tellimine, mis on karistatav väärteokorras, vaid ta tegutses kavatsetusega prostitutsioonile kaasaaitamisel KarS § 268¹ lg 1 mõttes. 3.4 Prostitutsioonile kaasaaitamise moodustavad vahendamine, ruumi kasutada andmine või muul viisil prostitutsioonile kaasa aitamine. Vahendamise all tuleb mõista igasugust tegevust, mille käigus üritatakse kokku viia prostituut ja klient, seega konkreetse seksuaalsuhte vahendamine prostituudi ja tema partneri vahel. Prokurör on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei saa tekkida mingit kahtlust selles, et just R. Kalevi tegevuse tagajärjel klient ja prostituut kokku viidi, seega on tegemist prostitutsioonile kaasaaitamisega vahendamise näol.
12. Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde, paludes maakohtu otsus tühistada ning tunnistada R. Kalev süüdi KarS § 2681 lg 1 järgi. Süüdistatav ja tema kaitsja vaidlesid apellatsioonile vastu, paludes jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt. 3
13. Esmalt peab kriminaalkolleegium vajalikuks lahendada küsimus, millist käitumist R. Kalevile karistusõiguslikult ette heidetakse ehk teisisõnu – määratleda konkreetselt esitatud süüdistuse piirid. Ainest selleks probleemipüstituseks annavad ennekõike apellatsioonis esitatud väited, millega omistatakse süüstavate asjaoludena R. Kalevile esmalt aktiivne roll endale prostituutidest klientide leidmisel ning teisalt sellega haakuvalt kohale tulnud klientide pealt R. Kalevile tasu maksmist. Sisuliselt on apellatsioonis seega asutud väitma, et oma tegevuse eest sai R. Kalev teatud osa prostituutide poolt seksteenuste müümisega teenitud tasust. Sellisel viisil on ringkonnakohtu hinnangul prokurör väljunud esitatud süüdistuse piiridest. 5.1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult esitatud süüdistusakti järgi, mis koostoimes KrMS § 268 lg-ga 8 tähendab seda, et kohus ei tohi tuvastada süüdistuses nimetamata faktilisi asjaolusid. Seejuures peavad kuriteo tunnustele vastavad faktilised asjaolud olema kirjeldatud isikule esitatud süüdistuses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 154 lg 3 p-des 2 ja 3 sisalduvate nõuete kohaselt tuleb süüdistusakti lõpposas ära näidata süüdistuse sisu, s.o süüdistatavale inkrimineeritava käitumise kirjeldus ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. Nõue kirjeldada täpselt süüdistatavale omistatavat tegevust ja näidata karistusseaduse need sätted, mille põhjal isiku käitumine moodustab kuriteo, kujutab endast kaitseõiguse keskset garantiid, sest süüdistatav peab olema täielikult ning detailselt informeeritud süüdistusest ja seega ka õiguslikust kvalifikatsioonist, millest kohus võib otsust tehes lähtuda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seejuures leidnud, et just süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu (vt RKKKo 3-1-1-31-10, p-d 8-9). 5.2 Käesolevas kriminaalasjas on esitatud R. Kalevile süüdistusakti lõpposa kohaselt süüdistus selles, et ta „pani internetti üles kuulutusi tasulise seksteenuse osutamise kohta, kirjeldades kuulutuses osutatavat seksteenust ning märkides kontaktnumbriteks vastavat teenust osutavate isikute telefoninumbrid“. Endale prostituutidest „klientide“ leidmist ning neilt reklaami teostamise eest tasu saamist esitatud süüdistusakti lõpposa aga ei sisalda; järelikult on prokurör väljunud süüdistuse piirest, kuivõrd osundatud karistusõiguslikult etteheidetavat käitumist süüdistusakti lõpposas sisalduvast faktiliste asjaolude kirjeldusest ei tulene. Tõsi on see, et klientidelt saadud raha osalist edastamist R. Kalevile on nimetatud küll süüdistusakti alguses, täpsemalt punkti 2 - „kuriteo asjaolud“ - raames. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole aga menetlusõiguslikult aktsepteeritavaks pidanud olukorda, mil toimepanija käitumise erinevaid aspekte, mis süüdistuse hinnangul moodustavad tervikuna kuriteokoosseisu, kajastatakse süüdistusakti erinevates osades ja üksnes süüdistuse teksti erinevate osade kogumis vaatlemisel selgub, milles isikule inkrimineeritav tegu seisnes. Selliselt puudub süüdlasel võimalus ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta, sest talle võib jääda arusaamatuks, millised temale etteheidetavad käitumisaktid süüteokoosseisu tunnustele vastavad ja millised mitte (vt RKKKo 3-1-1-31-10, p 14). Kuid just neid asjaolusid on hakanud prokurör käsitlema kui R. Kalevit oluliselt/täiendavalt süüstavatena. 5.3 Seega jätab kriminaalkolleegium edasiselt tähelepanu alt välja kõik prokuröri argumendid, mis puudutavad klientide leidmise protsessi ning väidetavat k(t)asu saamist iga prostituutidelt teenust ostnud kliendi eest, kuivõrd sellekohaseid etteheiteid ei ole R. Kalevile süüdistuses esitatud (ka süüdistusakti p-s 4 on seejuures märgitud, et „andmed kuriteoga saadud vara kohta puuduvad“). Seega on esitatud süüdistuse kohaselt edasise vaatluse all ainult ning ainult see, kas prostitutsiooniteenust pakkuvate isikute tegevust kajastava reklaami koostamine/avaldamine on karistatavaks teoks KarS § 2681 lg 1 mõttes. Sellisena on küsimust lahendanud põhimõtteliselt ka maakohus, andes sellele eitava vastuse. Ringkonnakohus soostub selle järeldusega, märkides järgmist. 4
14. Käesoleval hetkel ei ole vaidlust selles, et süüdistuses nimetatud (ja kohtumenetluses üle kuulatud) tunnistajad olid tasulist seksuaalteenust pakkuvateks isikuteks, s.o nad tegelesid prostitutsiooniga. Samuti ei ole alust kahelda maakohtu järelduses, et R. Kalevi poolt koostatud ja internetilehtedel avaldatud kuulutustel on üheselt ja arusaadavalt kirjeldatud osutatavat seksuaalteenust (vt nt kd 3, tlk 13: „naine naudiks sinuga koos mõnusat seksi“; kd 3, tlk 17: „teen/…/sügavat minetti ja naudin ka seksi“; analoogilise, üheselt arusaadava sisuga reklaamid sisalduvad kd 3, tlk 12-20), kusjuures neis kajastusid ka tasulist seksuaalteenust pakkunud isikute telefoninumbrid. Osundatud kuulutuste koostamist ja internetilehtedele ülespanekut on seejuures põhimõtteliselt tunnistanud ka R. Kalev ise (kd 4, tlk 55 ja tlk 58-59). Sarnaselt maakohtule leiab aga ringkonnakohus, et tegemist ei ole prostitutsiooni vahendamisega ega ka mitte sellele muul viisil kaasaaitamisega KarS § 2681 lg 1 alt 1 ja alt 3 tähenduses.
15. KarS § 2681 lg 1 koosseisu alt 1 ja alt 3 on sõnastatud äärmiselt laialt – karistatav on sisuliselt igasugune prostitutsiooni vahendamine, samuti prostitutsioonile „muul viisil kaasaaitamine“. Pelgalt seaduse sõnastuse pinnalt võiks seega sisuliselt väita, et iga tegevus, mis kasvõi kaude on prostitutsioonitegevust soodustav, on kriminaalkorras karistatav; sellega haakuvalt leiabki prokurör, et prostitutsiooni vahendamise all tuleb mõista igasugust tegevust, mille käigus üritatakse kokku viia prostituut ja klient, sh ka prostituudi tegevuse reklaamimist. Kriminaalkolleegium sellega ei nõustu. 7.1 Mida mõista prostitutsiooni vahendamisena või sellele muul viisil kaasaaitamisena, peab sisuliselt määratlema kohtupraktika; on mõistetav, et selleks ei saa olla igasugune (teadlik) puutumus prostituudi „kutsetegevusega“. Nii ei pane kuritegu ringkonnakohtu hinnangul toime taksojuht, kes sõidutab prostituuti, ning seda ka juhul, kui talle arusaadavalt sõidab isik osutama tasustatavat seksuaalteenust (tegemist ei ole nn karistatava neutraalse kaasaaitamise juhtumiga; isik teeb ainult seda, mida ta tavapäraselt enda kutsetegevuse raames teeb). Ka kohtupraktika on selles valguses seni leidnud, et vastutus transporditeenuse osutamise korral järgneb alles juhul, kui isik saab selle konkreetse teenusega vahetult sõltuvuses olevalt nn vahendustasu (vt RKKKo 3-1-1-2004 kriminaalasja tehiolusid). Kuid silmas tuleb pidada sedagi, millele põhimõtteliselt osundas ka maakohus – prostitutsioon kui selline ei ole iseenesest karistatav, samuti ei ole kriminaliseeritud tasulise seksteenuse ostmine. Seega on loogiline, et äärmiselt laialt sõnastatud KarS § 2681 lg 1 objektiivse koosseisu tunnuseid „muul viisil prostitutsioonile kaasaaitamine“, aga samuti „vahendamine“, tõlgendatakse pigem restriktiivselt ehk siis kitsendavalt. Vastasel korral oleks tulemuseks, et prostituudile kondoomi müümine/andmine oleks karistatavaks teoks KarS § 2681 lg 1 alt 3 mõttes, sellele järgnev seksuaalteenuse enese ostmine/tarbimine aga siiski mitte; sellist järeldust ei pea ringkonnakohus adekvaatseks. Mööda ei saa vaadata ka asjaolust, et prostitutsioonile kaasaaitamine on kriminaliseeritud kui avaliku korra vastu suunatud kuritegu. Sellest johtuvalt soostub ringkonnakohus õiguskirjanduses avaldatud napi seisukohaga, et prostitutsioonile kaasaaitamine ei ole tegu, mis on ehk vastuolus küll ühiskonnas eksisteerivate heade tavade ning moraalinormidega, kuid mis samal ajal siiski ei kujuta endast rünnakut avaliku korra kui sellise vastu (KarSKomm 2009, § 2681, komm 1.1). Ning prostitutsiooni kajastava reklaami koostamine ning edasine avaldamine internetilehel seda ringkonnakohtu hinnangul ka ei ole. 7.2 Käesoleva kaasuse tehiolusid silmas pidades – ühemõtteliselt seksuaalteenuse osutamist kajastava reklaami koostamine ja avaldamine – leiab ringkonnakohus aga, et ka seadusandja on kõnealuse olukorra üheselt ning ainumõistetavalt lahendanud. Konkreetselt seisneb see järgnevas. 5 Nagu öeldud, on KarS § 2681 lg 1 alt 1 ja alt 3 sõnastatud äärmiselt laialt ning paljuski tuleb karistatava käitumise piirid määratleda asjassepuutuva kohtupraktika raames. Praegusel hetkel puudub selleks aga vajadus. Nimelt on seadusandja väga üheselt määratlenud, mis prostitutsiooni vahendamine või sellele muul viisil kaasaaitamine KarS § 2681 lg 1 objektiivse koosseisu kohaselt siiski ei ole. Nimelt on maakohus õigustatult osundanud Reklaamiseadusele, mille § 25 lg-d 1 ja 2 keelavad sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste, sealhulgas prostitutsiooni reklaami või sellistele teenustele viitava reklaami, samuti prostitutsiooni vahendamisele kaasa aitava reklaami; sama seaduse § 34 lg 1 kohaselt karistatakse reklaami keeldu eirava reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest väärteokorras. Seega on seadusandja väga üheselt piiranud kriminaalkorras karistatavat prostitutsioonile kaasaaitamise mõistet Reklaamiseaduse vastava sätte loomisega – ja seadusandja tahte kohaselt on prostitutsiooni kajastava reklaami loomine/avaldamine väärtegu, mitte aga kuritegu KarS § 2681 lg 1 kohaselt; seadusandja mõtet on kirjeldatud olukorras äärmiselt raske teisiti mõista. Aga just ning ainult reklaami loomises/avaldamises R. Kalevit käesoleval hetkel süüdistatakse. Selgesõnalise ning vahetult asjassepuutuva väärteokoosseisu olemasolu teeb ringkonnakohtu hinnangul edasise arutelu küsimuses, mida ikkagi tähendab ning millise ulatusega on prostitutsioonile kaasaaitamine KarS § 2681 lg 1 alt 1 ja alt 3 mõttes, ainetuks. Nagu öeldud, ei ole R. Kalevile esitatud süüdistust selles, et ta oleks teinud kas kvalitatiivselt või kvantitatiivselt midagi enamat reklaami koostamisest ja avaldamisest, mis annaks alust väita, et on ületatud väärteokorras karistatava käitumise määr ning tegemist oleks KarS § 3 lg-s 5 kirjeldatud olukorraga. 7.3 Seejuures ei oma mingit sisulist tähendust apellatsioonis esitatud väide, et kuulutuste tulemusena kasvas prostituutidena töötanud isikute klientide arv – üldiselt võib väita, et see oligi (vaatluse all oleva) reklaami eesmärk, s.o suurendada „klientide“ hulka. Seega räägib kõnealune fakt vaid teostatud reklaami edukusest, mitte aga prostitutsioonile kaasaaitamisest KarS § 2681 lg 1 mõttes; isiku tegu jääb jätkuvalt üksnes prostitutsiooni reklaamimiseks, mitte ei omanda mingit uut mõõdet. Sellele asjaolule viitas ringkonnakohtu istungil õigustatult ka süüdistatava kaitsja. Seejuures jääb kriminaalkolleegiumile arusaamatuks prokuröri arutluskäik, mille kohaselt saaks karistus väärteo alusel tulla kõne alla vaid juhul, kui isik „ei oleks teadnud tema poolt internetis avaldatud kuulutuses pakutava teenuse tegelikku sisu“. Kui isik teeb teadmatult mingit keelatud reklaami, pole alust rääkida ka tema karistusõiguslikust vastutusest; süüpõhimõttel toimiv karistusõigus vastustab seda objektiivset vastutust üheselt ning kui isik ei ole teadlik „teenuse tegelikust sisust“, on ainetu arutleda ka tema karistamisest väärteokorras. Sarnast seisukohta esindas esitatud argumentides ka süüdistatava kaitsja, millega ringkonnakohus täielikult soostub. Osundatud argument on seega kuriteona karistatava prostitutsioonile kaasaaitamise ning väärteona karistatava prostitutsiooni reklaamimise piiritlemisel täiesti asjakohatu, mistõttu jätab kriminaalkolleegium selle edasise tähelepanu alt välja.
16. Seega sedastab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule kokkuvõtvalt, et kuulutuse loomine, milles kirjeldatakse osutatavat seksuaalteenust ja selle kuulutuse internetilehel avaldamise näol ei ole tegemist prostitutsioonile kaasaaitamisega KarS § 2681 lg 1 alt 1 ja alt 3 mõttes. Ei ole põhimõttelist vahet, kas andmed/teave, mille avaldamises isikut süüdistatakse, paneb internetilehele üles vastavat teenust osutav isik ise või teeb seda keegi teine/kolmas – nt ei oska intiimteenuse pakkuja seda lihtsalt isiklikult ning ta palub selleks kõrvalist abi. Teoebaõiguse määr on mõlemal korral täielikult identne, mis ei võimalda rääkida karistusõiguslikust prostitutsioonile kaasaaitamisest. Ning ka käesoleval juhtumil on tõendatud, et isikud reklaamisid enda poolt pakutavat intiimteenust osundatud võrgulehtedel reegeljuhtumil ka varem; seoses R. Kalevi tegevusega muutus ainult selle vormiline külg. Seega oli kuulutuste avaldamine pelgalt tehniline küsimus ning see fakt iseenesest ei saa olla kriminaalvastutust loovaks aluseks. 6
17. Täiendavalt märgib ringkonnakohus veel üksnes järgmist. Kriminaalkolleegium usub täielikult R. Kalevi poolt maa- ja ringkonnakohtus avaldatut, et enda tegevuses oli talle äärmiselt oluline, et ta ei satuks vastuollu seadusega. Tegemaks kindlaks, et ta ei pane toime prostitutsioonile kaasaaitamist KarS § 2681 lg 1 mõttes, tutvus ta seadusandlusega, KarS-i kommenteeritud väljaandega, uuris isegi Riigikogu stenogramme jne (vt ka kd 4, tlk 34, s.o pöördumine prokuratuuri kommentaari saamiseks). Kõigist uuritud allikatest sai ta aru, et tegemist ei ole kriminaalkorras karistatava käitumisega. Asjakohane on ka R. Kalevi väide, et analoogseid reklaame on avaldatud ja avaldatakse ka praegu trükimeedias; nt on Õhtulehes selliste ühemõtteliste ning arusaadava sisuga reklaamide avaldamine järjepidev. Kummatigi tuleb tõdeda, et selles ei ole õiguskaitseorganid käesoleva hetkeni näinud absoluutselt mingit probleemi, seda nr juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse näol. Isegi kui soostuda seega prokuröri seisukohaga, et tegemist on siiski prostitutsioonile kaasaaitamisega KarS § 2681 lg 1 objektiivse teokoosseisu mõttes, oleks ikkagi välistatud R. Kalevi karistusõiguslik vastutus - seda kas KarS § 17 lg-st 1 või KarS § 39 lg-st 1 juhinduvalt. Kuivõrd ringkonnakohus objektiivse külje realiseerituse osas riikliku süüdistusega aga ei soostu, on osundatud probleemi edasine käsitlemine ning koosseisu-ja keelueksimuse piiritlemine ning sellega külgnevate küsimuste täiendav lahendamine ainetu.
18. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 7