lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissari Margo Kuke 04.03.2009 otsus väärteoasjas nr: 2590,09,000953 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Kalev Ulst Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 26.01.2010 ja 17.02.2010, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Kalev Ulst ning kohtuvälised menetlejad Tauno Lempu, Arnas Jõe ja Gerli Pukk Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast Lõpposa Jätta Ida Politseiprefektuuri (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) Rakvere politseiosakonna komissari Margo Kuke 04.03.2009 otsus väärteoasjas nr: 2590,09,000953, millega määrati Kalev Ulst’ile (isikukood xxxx, elukoht xxxx, töökoht xxxx)
lg 2 alusel karistuseks juhtimise õiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks, muutmata ning Kalev Ulst’i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus 2 menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD 1. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel Gerli Pukk koostas menetlusalusele isikule Kalev Ulstile 05.02.2009 väärteoprotokolli AB 1120863 selle kohta, et Kalev Ulst 05.02.2009 kell 09.20 xxxx maakonnas xxxx , liikudes Rakvere suunas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 85+/- 7 km/h. Seega ületas kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II AS004094. Sellega rikkus menetlusalune isik Kalev Ulst Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes toime
Menetlusalune isik Kalev Ulst väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud. 2. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissar Margo Kukk määras 04.03.2009 otsusega väärteoasjas nr: 2590,09,000953 menetlusalusele isikule Kalev Ulstile karistuseks
lg 2 alusel juhtimise õiguse äravõtmise 5 (viieks) kuuks, sest Kalev Ulst 05.02.2009 kell 09.20 xxx maakonnas xxxx vallas xxxx alevikus xxxx mnt-l, liikudes Rakvere suunas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 85+/-7 km/h. Menetlusalune isik Kalev Ulst rikkus seega Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid.
lg 2 näeb ette, et isikut, kes on 3 ületanud lubatud sõidukiirust 21 kuni 40 km/h, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või peatatakse tema juhtimise õigus kuni 6 kuuks. Väärteootsuse kohaselt oli tema poolt toime pandud väärteoks mootorsõidukiga lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra ületamine. Teisisõnu
lg 2 mõistes (lubatud sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 km/h) pani ta toime keskmise rikkumise (ületas lubatud sõidukiirust 28 km/h), kuid samas arvestades talle määratud karistust, karistati teda peaaegu maksimumkaristusega. Seega temale määratud karistus ei ole ilmselgelt tema poolt toime pandud väärteo raskusega proportsionaalne. Samas süüteo eest määratud karistus peab olema proportsionaalne süüteo raskusega ehk teisisõnu: mida raskem süütegu, seda raskem ka karistus. Käesoleval juhul on aga kohtuväline menetleja määranud keskmise raskusega süüteo eest peaaegu maksimaalse karistuse. Samuti on menetleja karistuse määramisel ebaõigesti arvesse võtnud tema poolt varasemalt toime pandud väärtegusid. Menetlusalune isik Kalev Ulst varasemalt toime pandud tegusid ei eita, kuid märgib, et nende eest on teda juba karistatud. Seega juhul kui kõnealuse väärteo eest karistuse määramise otsustamisel arvestatakse tema poolt varasemalt toime pandud väärtegusid, siis tekiks olukord, kus teda karistataks varasemalt toime pandud väärtegude eest teistkordselt. See aga oleks vastuolus karistusõiguse põhimõttega, mille kohaselt ühe süüteo eest ei või mitu korda karistada. Menetlusaluse isiku Kalev Ulsti sõnul on oluline märkida, et juhtimise õiguse peatamine ei võimalda tal töötamist jätkata, sest ta on xxxx vallas xxxx külas asuva hakkepuiduvabriku juhataja ja tema tööülesandeks on vabriku juhtimine, mis muuhulgas hõlmab toormaterjali ostmist ja valmiskauba müüki. Toormaterjali ostmiseks on vajalik pidevalt üle Eesti sõita, tutvumaks erinevates saekaatrites ja metsalankidel pakutava puiduga, kuid arvestades saekaatrite ja metsalankide asukohti, on arusaadav, et seal käimiseks ühistranspordi kasutamine ei ole mõeldav, ühtlasi on juhtimise õigus vajalik valmiskauba müümiseks üle Eesti, erinevate klientidega kohtumiseks, kes samuti väga tihti on asukohtades, kuhu ühistranspordiga ei ole võimalik pääseda. Menetlusalune isik Kalev Ulst märgib, et sellest tulenevalt ei ole tal võimalik vabrikut ilma sõiduki juhtimise õiguseta juhtida. Arvestades, et tema poolt juhitavas vabrikus töötab 30 inimest, tekiks oht, et lisaks tema enda poolt töökoha kaotusele, satub tõsisesse ohtu kogu vabriku edasine saatus. Eeltoodud põhjustest tulenevalt palub menetlusalune isik Kalev Ulst kohtul kaebus rahuldada ja tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Juhul, kui kohus siiski leiab, et tema poolt on väärteo toimepanek tõendatud, siis palub ta asendada juhtimise õiguse ära võtmine rahatrahviga kuni 2000 krooni.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Liikluseeskirja § 124 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. 7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabli Gerli Puki poolt menetlusalusele isikule Kalev Ulstile 05.02.2009 koostatud väärteoprotokollis AB 1120863 on tõenditeks märgitud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist väärteoprotokolli nr AB 1120863 juurde (tl 16-17) nähtub, et 05.02.2009 xxxx vallas xxxx Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna patrullitalituse vanemkonstaabel Gerli Pukk, juhindudes Mõõteseaduse § 5 lg 1 ja lg 2 p 2 nõuetest, teostas riikliku järelevalve korras Kalev Ulsti, 6 isikukood xxxx, elukoht xxxxx, poolt juhitud mootorsõiduki xxxx liikumiskiiruse mõõtmise 05.02.2009 kell 09.20 xxx vallas xxxx mnt-l, sõidu suund xxxx, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr S.N.: AS004094, mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/00145, seadme testid 05.02.2009 kell 08.15, seade töökorras, mõõterežiim – vastutulev sõiduk. Mõõtmise tehiolud: valgustus – päevavalgus, ilmastik- pilves, tee liik – kahesuunaline, teeolud – sile, liiklustihedus – hõre, dopleri signaal – ühtlaselt tõusev. Mõõtmistulemus: 85 km/h, lubatud sõidukiirus 50 km/h, mõõtetulemuse laiendmääramatus +/-7 km/h, sõiduki lõplikuks liikumiskiiruseks loetud 78 km/h, millega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, sõidukiiruse ületamist ei filmitud. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile on Kalev Ulst ja protokolli koostaja allkirja andnud, kusjuures Kalev Ulst avaldusi enne protokollile alla kirjutamist ei teinud. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond võimaldas menetlusalusel isikul Kalev Ulstil kohtuvälises menetluses 05.02.2009 ütlusi anda, kuid menetlusaluse isiku Kalev Ulsti ülekuulamise protokollist (tl 20) nähtub, et antud rikkumise kohta ta kohapeal ütlusi ei andnud, öeldes, et täpsemad ütlused esitab hiljem. Tunnistaja Tanel Liiv on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 05.02.2009 (tl 18-19) öelnud, et 05.02.2009, olles patrullis koos vanemkonstaabel Gerli Pukiga kella 09.20 paiku, teostasid nad liiklusjärelvalvet xxxx maanteel, kus fikseerisid sõidu pealt vastutuleva sõiduauto kiiruseks asulasisesel teel 85+/-7 km/h. Tunnistaja Tanel Liivi väitel pöörasid nad koheselt patrullauto ringi ning andsid sinise-punase vilkuriga peatumismärguande sõiduautole xxxx reg nr xxxx, mis peatus koheselt ja nad palusid juhil, kelleks osutus Kalev Ulst, isikukood xxxx, tulla patrullautosse, kus nad näitasid juhile fikseeritud näitu. Tunnistaja Tanel Liivi sõnul algul juht Kalev Ulst väitis, et tal ei saanud olla selline kiirus, sest ta alles xxxx poe tagant parklast keeras tee peale, hiljem aga selgus, et ta tuli xxxx tee pealt, mis aga asus mitusada meetrit kaugemal rikkumise kohast. Tunnistaja Tanel Liivi ütlustest nähtub, et siis väitis juht, et tema sõiduk ei ole võimeline antud teelõigul sellist kiirust saavutama, kuid kiiruse mõõtmisel oli Kalev Ulsti poolt juhitud sõiduk ainuke, mis neile vastu tuli. Tunnistaja Tanel Liiv kinnitas, et patrullautos teatas Kalev Ulst, et nad teeksid talle kohapeal kergema karistuse. Tunnistaja Tanel Liivi sõnul oli lõpuks juht kiirusenäiduga nõus ega olnud tal pretensioone kiiruse mõõtmise suhtes, küll aga keeldus ta ütlustest, väites, et toob oma skemaatilised ütlused hiljem järele. Tunnistaja Tanel Liivi ütlustest nähtub, et Gerli Pukk, kes kiiruse mõõtis, koostas Kalev Ulstile väärteoprotokolli, arvestades Kalev Ulsti rikkumiste pagasit ja tema korduvaid kiiruse ületamisi. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond on täiendavalt väärteotoimiku materjalide juurde esitanud koopia mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRSS-08/00145 kiirusmõõturi Stalker II MDR S.N. AS004094 kohta (tl 22), millest nähtub, et seade on taadeldud 26.08.2008 ning vastab OIML R 91 nõuetele. Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning leiab, et
§-s 7422 lg 2 sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku Kalev Ulsti poolt on kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Menetlusalune isik Kalev Ulst ei ole kohtuvälises menetluses ütlusi andnud. Menetlusalune isik Kalev Ulst kinnitas kohtuistungil, et tema poolt juhitava sõiduauto xxxx kiirus võis olla maksimaalselt 65 km/h. Seega on menetlusalune isik Kalev Ulst ise omaks võtnud selle, et ta sõitis asulasisesel teel lubatust suurema sõidukiirusega. Menetlusaluse isiku Kalev Ulsti väide, et politsei ei selgitanud talle 7 seda, mida tähendavad kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näidud, on ümber lükatud nii menetlusaluse isiku Kalev Ulsti enda ütlustega, kes vastasel juhul poleks teadnud temale süüks arvatavale rikkumisele juba algusest peale vastu vaielda kui ka tunnistaja Tanel Liivi ja kohtuvälise menetleja ametniku Gerli Puki ütlustega. Samuti nähtub liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, et juhile Kalev Ulstile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, ta avaldusi protokolli kohta ei teinud, andes protokollile oma allkirja. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli mõõterežiimiks vastutuleva sõiduki kiiruse mõõtmine ning tunnistaja Tanel Liivi ja kohtuvälise menetleja ametniku Gerli Puki sõnul oli Kalev Ulsti poolt juhitud sõiduk sel ajal ainuke, mis neile antud teelõigul vastu tuli. Menetlusalune isik Kalev Ulst on ise öelnud seda, et ta märkas politseiautot, mis talle sõitis vastu enne xxxx kauplust, kusjuures enne politseiautot oli veel üks auto. Samuti on menetlusalune isik Kalev Ulst ise teadnud seda, et tema poolt juhitava sõiduki kiirust mõõdeti enne xxxx kauplust. Tunnistaja Tanel Liivi arvates võis nende taga tulla üks auto, aga nende ees kindlasti ei olnud mingit autot. Menetlusalune isik Kalev Ulst kinnitas, et ta ei keeranud välja xxxx poe parklast, vaid tuli Vinni poolt. Kohtu arvates ei olnud põhjust ega saanud tunnistaja Tanel Liiv ega ka kohtuvälise menetleja ametnik Gerli Pukk ise välja mõelda seda, et menetlusalune isik Kalev Ulst keeras välja xxxx kaupluse juurest parklast, mistõttu tema poolt juhitud sõiduk ei saanud nii suurt kiirust saavutada. Samuti ei olnud põhjust ega saanud tunnistaja Tanel Liiv ega ka kohtuvälise menetleja ametnik Gerli Pukk ise välja mõelda seda, et menetlusalune isik Kalev Ulst ei ole kohalik, kes kõiki teeotsi ei tea, mistõttu politseiametnikud sõitsid koos menetlusaluse isiku Kalev Ulstiga kohapeale, et asjas selgust saada. Kohtu arvates rääkis politseiametnikele kõike seda ikkagi menetlusalune isik Kalev Ulst ise, kes kohtuvälises menetluses ütlusi ei andnud ning kelle kohtuistungil antud ütlusi kohus ei saa seetõttu kõrvutada kohtuvälises menetluses antud ütlustega. Menetlusaluse isiku Kalev Ulsti kaebuses on öeldud, et kuivõrd pärast parempöörde tegemist hakkas menetlusalune isik Kalev Ulst kiirust sujuvalt lisama, ei saanud ta kiirendada oma kiirust sedavõrd suureks. Kohtu arvates võib menetlusaluse isiku Kalev Ulsti kaebusest ka välja lugeda seda nagu ta oleks sooritanud parempöörde, keerates välja Pajusti kaupluse juurest parklast. Kohtuistungil kinnitas aga menetlusalune isik Kalev Ulst kategooriliselt, et ta ei keeranud välja poe parklast, vaid tuli xxxx poolt. Eeltoodust järeldub, et menetlusalune isik Kalev Ulst on püüdnud igal võimalikul moel oma käitumist õigustada, et vastutusest vabaneda või oma olukorda kergendada. Menetlusaluse isiku Kalev Ulsti kaebuses juhitakse muuhulgas tähelepanu sellele, nagu ei oleks kiiruse mõõtmisel kasutatud politsei poolt nõuetele vastavat mõõtevahendit. Kiirusmõõtur Stalker II MDR S.N. AS004094, millega menetlusalusel isikul Kalev Ulstil 05.02.2009 kell 09.20 xxx maakonnas xxxx maanteel kiirust mõõdeti, oli taadeldud 26.08.2008, see vastas reaalsel kasutamisel kehtestatud veapiiri ja täpsusklassi nõuetele ja selle kasutamine liiklusjärelevalve teostamisel oli lubatud. Menetlusaluse isiku Kalev Ulsti kaebuses ei ole arvestatud seda, et mõõterežiimiks oli antud juhul liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmine, mitte mõõtmine paigalseisva kiirusmõõturiga. Esimesel juhul on kiirusmõõturi laiendmääramatus vastavalt mõõtja eralast pädevust tõendava tunnistuse lisale kiirustel kuni 100 km/h +/- 7 km/h, teisel juhul +/-3 km/h. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona 8 karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et
§-s 7422 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Kalev Ulst.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.
kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmine
või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. KarS § 62 sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Menetlusalusele isikule Kalev Ulstile määras kohtuväline menetleja
lg 2 alusel karistuseks juhtimise õiguse äravõtmise viieks kuuks, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni maksimaalmäära lähedane karistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissar Margo Kukk on otsuses 04.03.2009 väärteoasjas nr: 2590,09,000953 kohtu arvates õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku Kalev Ulsti karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on otsuses menetlusalusele isikule Kalev Ulstile karistusena juhtimise õiguse äravõtmist viieks kuuks põhjendanud sellega, et menetlusalune isik Kalev Ulst on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada karistusena juhtimise õiguse äravõtmist. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Väärteokaristatuse õiendist (tl 21) ja karistusregistri õiendist (tl 24-27) nähtub, et menetlusalune isik Kalev Ulst on analoogseid väärtegusid korduvalt toime pannud, sealjuures 04.03.2009, kui kohtuväline menetleja väärteoasjas otsuse tegi, olid menetlusalusel isikul 3 viimast väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvi tasumata, kusjuures nende hulgas oli 2 rahatrahvi määratud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Eraldi väärib märkimist see, et eelnevalt on analoogsete väärtegude eest menetlusalusele isikule Kalev Ulstile 2-l korral kohaldatud lisaks põhikaristusele ka lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist, esimesel korral üheks kuuks ja teisel korral kaheks kuuks. Eeltoodust järeldub üheselt, et varasemad väärteokaristused rahatrahvide näol ja 2-l korral lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse kohaldamine, ei ole menetlusalusele isikule Kalev Ulstile vajalikul määral mõju avaldanud. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku Kalev Ulsti kaebuses tooduga, et süüteo raskus ei ole proportsionaalne määratud karistuse raskusega, sest raskeim võimalik karistus oleks juhtimise õiguse äravõtmine kuueks kuuks. Samuti tuleb arvestada seda, et menetlusaluse isiku Kalev Ulsti karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Samuti ei nõustu kohus menetlusaluse isiku Kalev Ulsti kaebuses tooduga, et varasemaid väärtegusid arvestades rikutakse nn topeltkaristamise keeldu, sest varasemad väärteod, millised ei ole karistusregistri seaduse kohaselt registrist kustutatud, on isikut iseloomustavad andmed. 9 Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule Kalev Ulstile karistuse määramisel, temalt juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks, arvestanud selle üld- ja eripreventiivseid eesmärke, rikkuja isikut ja võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest Liikluseeskirja rikkumistest. Menetlusalusele isikule Kalev Ulstile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, järgitud on menetlusõigust, samuti on karistuse kohaldamine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissari Margo Kuke 04.03.2009 otsuse väärteoasjas nr: 2590,09,000953 muutmata ja Kalev Ulsti kaebuse rahuldamata. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 09.juunil 2010.a. Riigikohtu määrusega. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.