KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.jaanuar 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-15487 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Koht

§ 51lg 1 p 1 kohaselt Eesti elamisluba.

Täpsemalt on Sergiy Paliychukile väljastatud tähtajaline elamisluba töötamiseks

§ 12lg 1 p 1 alusel.

Sergiy Paliychukile on väljastatud elamisluba töötamiseks 24.03.2007.a., kuid seoses tööandja vahetusega lõppes selle elamisloa alusel Eestis viibimine ja Sergiy Paliychukile väljastati 11.02.2009.a. uus elamisluba töötamiseks tähtajaga kuni 10.02.2011.a. 11.02.2009.a. väljastatud elamisloa väljaandmiseks viis KMA läbi uue elamisloa väljaandmise menetluse vastavalt Välismaalaste seadusele ja Vabariigi Valitsuse 26.11.2006.a. määrusele 364 „Tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise 2 kord ja välismaalase eemalviibimise registreerimise kord“ 2 peatüki alusel, mitte aga 3 peatüki „Tähtajalise elamisloa pikendamine“ järgi. Seega on praegu kehtiva elamisloa näol tegemist esmase elamisloaga töötamiseks ja tähtsust ei oma, et tal on ka eelnevatel aastatel olnud Eestis viibimise seaduslikuks aluseks elamisluba. Kui KMA 11.02.2009.a. väljastas Sergiy Paliychukile elamisloa töötamiseks laevainsenerina äriühingus TS, hakkas kulgema ka LS § 27 lg 4 näidatud kohustuse täitmise uus 12-kuuline tähtaeg. Seega Sergiy Paliychuk ei saa olla karistatud selle eest, et talle oli väljastatud tähtajaline elamisluba 2007.a. ja seetõttu oleks ta pidanud hiljemalt 12.03.2008.a. Ukrainas väljastatud juhiloa vahetama Eesti juhiloa vastu. Selline vajadus on Sergiy Paliychukil varem puudunud, kuna tal pole olnud vajadust ega võimalust juhtida Eestis mootorsõidukit. Ei liiklusseadus ega ka muu seadus ei näe ette karistust Ukrainas väljastatud juhiloa mittevahetamise eest Eesti juhiloa vastu. Kaitsja on seisukohal, et Sergiy Paliychuk oleks pidanud vahetama 2007.a. väljastatud elamisloa kehtivuse ajal Ukraina juhiloa Eesti juhiloa vastu vaid juhul, kui ta oleks sellel ajal juhtinud Eestis sõidukit. Kohtuväline menetleja on asja lahendamisel ebaõigesti tõlgendanud valitsevat olukorda, jätnud tähelepanuta

ja Vabariigi Valitsuse 26.11.2006.a.määrusega nr 364 sätestatu ning asunud seetõttu ebaõigetele seisukohtadele, s.o lähtunud menetlusalusele isikule karistuse määramisel asjaolust, et Sergiy Paliychukile on alates 2007.a. väljastatud elamisluba ja seetõttu on viimane olnud kohustatud vahetama Ukrainas väljastatud juhiloa Eesti juhiloa vastu. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on varem olnud olemas seaduslik alus Eestis viibimiseks ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd talle on 11.02.2009.a. väljastatud esmane tähtajaline elamisluba töötamiseks Eestis.

§ 51

sätestab välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused, milleks muu hulgas lg 1 p 1 kohaselt on Eestis ka elamisluba. Tähtajaline elamisluba tähendab, et välismaalane võib viibida Eestis seaduslikul alusel elamisloa algustähtajast elamisloa lõpptähtajani. Juhul, kui elamisloa töötamiseks väljaandmise aluseks olnud asjaolud ja tingimused selle elamisloa kehtivusajal muutuvad, lõpeb selle elamisloa töötamiseks kehtivus ja välismaalasel tuleb esitada uus taotlus uue elamisloa töötamiseks väljastamiseks KMA-le lähtudes

§ 12lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 26.11.2006.a.

määruse nr 364 §-st

1. Samuti juhitakse kohtu tähelepanu sellele, et juhul kui elamisloa töötamiseks kehtivusaja lõpptähtaega soovitakse pikendada, tuleb välismaalasel tegutseda aga Vabariigi Valitsuse 26.11.2002.a määruse
2. peatüki ja § 30 kohaselt. Inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal on Sergiy Paliychukil Eestis viibimise seaduslikuks aluseks KMA poolt 11.02.2009.a. väljastatud tähtajaline elamisluba , mille kohaselt on tema seadusliku Eestis viibimise lõpptähtajaks 10.02.2011.a ning järelikult, kui Sergiy Paliychuk juhib Eestis sõidukit, siis on ta õigustatud seda tegema Ukrainas väljaantud juhiloaga ajavahemikul 11.02.2009.a. kuni 10.02.2010.a. s.o 12 kuu kestel. Menetlusaluse isiku suhtes tehtud väärteootsus nr. 2316,09,009556 ei vasta seadusele, menetlusalune isik ei ole rikkunud LS § 20 lg 1 nõudeid ega ole pannud toime LS 741 lg 2 ettenähtud tegu, viimase käitumises puuduvad väärteo tunnused, mistõttu tuleb menetlus tema suhtes lõpetada. Kohtuistungil jäi kaitsja kaebuse juurde, selgitades et kaebaja on Eestis asunud tööle esmakordselt 2007.a., kuid viimane ei ole kunagi asunud siia elama alaliselt. Kaebuse esitaja seaduslikuks Eestis viibimise aluseks on vastavalt Välismaalaste seadusele elamisluba, viimasele on väljastatud tähtajaline elamisluba töötamiseks. Alates 2007.a. on kaebuse esitaja ajutisi elamislubasid erinevate avalduste alusel mitmel korral menetletud ning talle väljastati taas tähtajaline elamisluba töötamiseks tähtajaga 2010.a. Selles osas, kas antud elamisluba pikendati või millist menetlust läbi viidi, oli ebaselgus, mille tõttu pöördus tema – Andres A KMA poole. KMA 15.08.2009.a. vastuse kohaselt on iga kord antud kaebajale uus tähtajaline elamisluba töötamiseks nagu esmasele taotlejale. Seetõttu leiab ta, et uue elamisloa väljaandmisel hakkasid kehtima uuesti ka muud tähtajad, sealhulgas LS § 27 lg
3. Seega on kaebaja Ukraina juhiluba kehtiv selle aasta veebruarini. Seetõttu leiab ta, et politsei poolt väärteoasja menetlemisel ei ole seda asjaolu uuritud ega seisukohta võetud. 3 Otsusest on näha, et kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et kaebaja on asunud alaliselt Eestisse elama 2007.a., mis on ebaõige. Samuti on politsei asunud seisukohale, et kaebaja oleks pidanud oma juhiloa vahetama märtsis 2008.a. Juhul, kui kaebajal oleks kehtiv alaline elamisluba, siis see oleks pidanud nii olema, kuid käesoleval juhul on tema arvamuse kohaselt tegemist uue menetlusega ja uue elamisloa väljastamisega ning siis hakkavad need tähtajad kulgema uuesti. Samuti on politsei asunud seisukohale, et välismaalane peab vahetama juhiloa igal juhul, olenemata sellest, kas isik juhib mootorsõidukit või mitte. Ka see seisukoht on ebaõige. Juhul, kui isik ei juhi mootorsõidukit, siis puudub vajadus ka juhiloa vahetamiseks. Kaebuse esitaja esindaja selgitas, et kuna kaebaja varem ei juhtinud autot, siis pole viimane pidanud vajalikuks juhiluba ka vahetada. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja juhtis sõidukit 30.06.2009.a. Kopli tänaval. Samuti on käesolevaks ajaks Sergiy Paliychukile väljastatud Eesti juhiluba ning KMA vastus tuli hiljem, kui oli tehtud Harju Maakohtu eelmine otsus Sergiy Paliychuki asjas. Kohtuväline menetleja jäi kohtuliku menetluse käigus koostatud otsuse juurde, märkides kohtule, et ta ei näe materjalide juures tõendit, milline kinnitaks, et Sergiy Paliychuk oleks olnud varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Sergiy Paliychuk väärteo toime pannud, viimase suhtes koostatud otsus on õige ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja selgitas, et isik omas elamisluba, viimasele anti järjest elamislubasid ja seetõttu pidi kaebuse esitaja vahetama ka juhiloa. Kohtumenetluse käigus uuris kohus kirjalikke dokumentaalseid tõendeid: - Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna komissar V.Reinbuschi poolt Sergiy Paliychuki suhtes 17.06.2009.a. koostatud väärteoprotokolli nr AB 1073770 selle kohta, et Sergiy Paliychuk 17.06.2009.a. kella 08.17 ajal Harjumaal, Tallinnas, Kopli 102A, liikudes Marati tn suunas juhtis mootorsõidukit Opel Calibra, reg. märgiga XXX,omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellise tegevusega LS § 20 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 järgi. Märgitud väärteoprotokollis menetlusalune isik - Sergiy Paliychuk on avaldanud, et tema ei ole nõus talle inkrimineeritud rikkumisega ja üks asi on tal kohtus menetluses; - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, millisest nähtub, et 17.06.2009.a. on Põhja PP Kesklinna politseiosakonna komissar V.Reibusch võtnud arvesse, et Sergiy Paliychuk juhtis 17.06.2009.a. sõidukit Opel Calibra, reg. märgiga XXX, ning viimase kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et isik juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust ja olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ja komissar otsustas kõrvaldada Sergiy Paliychuki sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Menetlusalune isik on oma seletuses selgitanud, et tal on õigus sõita Eesti Vabariigi territooriumil, sest tal on rahvusvahelised juhiload; - Koopiaid menetlusaluse isiku Sergiy Paliychuk nimele Ukraina Vabariigi poolt väljastatud passist EE 780918 kehtivusajaga 11.12.2008.a. kuni 11.12.2018.a., Ukraina Vabariigi poolt 29.08.2006.a. väljastatud juhiloast ja Eesti Vabariigi poolt väljastatud elamislubadest kehtivusajaga 11.02.2009.a. kuni 10.02.2011.a. märkusega lubatud töötada ja kehtivusajaga 24.03.2007.a. kuni 23.03.2009.a. märkusega ei vaja töötamiseks tööluba; - Rahvastikuregistri andmebaasi väljavõtet seisuga 18.06.2009.a., millisest nähtub, et Sergiy Paliychukile on KMA poolt väljastatud järgmised dokumendid ja nimelt: 24.03.2005.a. elamisluba , milline kehtis kuni 23.03.2007.a. ja mis käesolevaks ajaks on kehtetu, 24.03.2007.a. elamisluba , milline kehtis kuni 23.03.2009.a., mis käesolevaks ajaks on kehtetu, 11.02.2009.a. elamisluba kehtivusajaga 10.02.2011.a., 30.03.2005.a. isikutunnistus , milline kehtis kuni 4 23.03.2007.a., mis käesolevaks ajaks on kehtetu, 16.03.2007.a. isikutunnistus , kehtivusajaga 23.03.2009.a., kuid mis käesolevaks ajaks on kehtetu ja 11.02.2009.a. isikutunnistus kehtivusajaga 10.02.2011.a. Samuti nähtub rahvastikuregistri väljavõttest, et alates 12.03.2007.a. on Sergiy Paliychuk registreerinud oma elukoha andmeteks: XXX, Tallinn, Harju maakond; - Menetlusaluse isiku Sergiy Paliychuki kaitsja vandeadvokaat Andres Aaviku poolt Põhja Politseiprefektuurile esitatud vastulauset väärteoprotokollile AB 1073770, taotlust väärteomenetluse lõpetamiseks ning vaiet sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele. Märgitud dokumendis kaitsja Andres Aavik selgitab, et kohtuvälise menetleja selline seisukoht nagu menetlusalune isik oleks rikkunud LS § 20 lg 1 nõudeid on ebaõige. Samuti on kohtuväline menetleja ebaõigesti asunud seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo. Eeltoodut arvestades asus menetlusaluse isiku esindaja seisukohale, et esitatud vaie kuulub rahuldamisele, kohtuvälise menetleja ebaõige otsus tühistamisele, Sergiy Paliychuki suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, ühtlasi taotledes Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna komissar V.Reinbuschi poolt 17.06.2009.a. Sergiy Paliychuki suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kui ebaseadusliku otsuse tühistamist; - Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel H. Küünarpuu poolt 17.07.2009.a. väärteoasjas nr 2316,09,009556 koostatud otsust, selle kohta, et Sergiy Paliychuk 17.06.2009.a. kell 08.17 Põhja-Tallinna linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas, Kopli tn 102A juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellise tegevusega LE § 70 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja on juhtinud tähelepanu sellele, et menetlusalune isik esitas vastulause, millises viimane väidab, et talle on kodumaal väljastatud juhitunnistus , mis annab talle õiguse juhtida A, B ja C kategooria mootorsõidukeid. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Sergiy Paliychuk asus Eestisse elama alaliselt 2007.a., sest 12.03.2007.a. on viimane esitanud elukoha teate, mille kohaselt elab ta PõhjaTallinna linnaosas ja viimane on kantud ka elanike registrisse. LS § 27 lg 4 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud vahetama välisriigis väljastatud juhiloa 12 kuu jooksul Eesti juhiloa vastu. Seega tuli juhiluba vahetada hiljemalt 12.03.2008.a. Kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ning eeltoodut arvestades ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras menetlusalusele isikule - Sergiy Paliychukile LS § 741 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 120 trahviühiku ulatuses, s.o summas 7200 krooni. - Politseiameti politseipeadirektor R.Küüdi poolt 06.08.2009.a. koostatud ja menetlusaluse isiku kaitsjale edastatud vaideotsust, millisest nähtub, et vaide läbivaataja asus seisukohale, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on politseiametniku otsus, mille eesmärk on tõrjuda oht. Märgitud kirjas selgitati, et seadusandja on leidnud, et juhtimisõiguseta juht on liikluses oht ning sätestanud liiklusseaduse § 201 lg 2 juhtumid, millal isik tuleb sõiduki juhtimiselt kõrvaldada, märkides, et ohukahtluse korral puudub politseiametnikul kaalutlusõigus – viidatud sätte kohaselt on juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemine kohustuslik. Asjaolu, kas isikul puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, tõendamine toimub hilisema väärteomenetluse raames ning see ei ole seotud haldusmenetlusliku juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Samuti on nimetatud vaideotsuses märgitud, et LS § 27 lg 4 kohaselt peab isik Eestisse elama asumisel välisriigis välja antud juhiloa vahetama Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul pärast elamisloa väljaandmise kuupäeva. Kuna S. Paliychuk teatas oma elukohana XXX, Tallinnas ja töökohana AS B ning temale oli varasemalt, 07.03.2009.a., koostatud väärteomaterjal mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koostanud komissar V.Reinbuschil piisavalt alust kahtlustada, et Sergiy Paliychuki juhiluba ei ole kehtiv, mistõttu viimane ei oma Eestis juhtimisõigust. 5 Mis puudutas vaides esitatud taotlust tunnistada sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kehtetuks, märgiti järgmist: LS § 201 lg 3 p 7 kohaselt märgitakse sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses selle lõppemise tingimus. Juhiti tähelepanu sellele, et Komissar V. Reinbuschi 17.06.2009.a. otsuses on juhtimiselt kõrvaldamise lõppemise tingimusena märgitud juhtimisõiguse saamine ning Politseiametil puudub pädevus otsustada allasutuste väärteomenetluses tehtud otsuste õiguspärasuse üle, mistõttu kuni otsust ei ole kohtu poolt tühistatud, tuleb eeldada Põhja Politseiprefektuuri otsuse õiguspärasust. Juhul, kui väärteootsus vaidlustatakse ning jõustub kohtuotsus, millega tunnistatakse Sergiy Paliychuki mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu, langeb viimase sõiduki juhtimise kõrvaldamise alus ära, s.t kaotab kehtivuse ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Kuni aga ei ole ühtegi jõustunud otsust, mis kinnitaks S. Paliychukil Eestis juhtimisõiguse olemasolu, siis puudub ka alus sõidki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodut arvestades jäeti vaie rahuldamata; - Sergiy Paliychuki suhtes väljastatud politsei andmebaasi õiendit seisuga 09.09.2009.a., millisest nähtub, et menetlusalust isikut on 31.03.2009.a. karistatud LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 2100 krooni ning millise on menetlusalune isik ka vaidlustanud. Samuti on õiendil märge isiku karistamise kohta LS § 741 lg 2 järgi trahviga 7200 krooni, mis on samuti vaidlustatud; - Sergiy Paliychuki suhtes väljastatud karistusregistri õiendit seisuga 10.09.2009.a., kus on märge väärteoasja nr 2316,09,009556 tehtud karistamisotsusele LS § 741 lg 2 järgi - Kodakondsus- ja Migratsiooniameti välismaalaste osakonna viisabüroo juhataja M.Lepa (Lepp) poolt 14.08.2009.a. menetlusaluse isiku kaitsjale Andres Aavikule saadetud vastust päringule, millisest teavitatakse, et välismaalaste seaduse (

) § 133 lg 1 kohaselt antakse välismaalasele elamisloaga töötamiseks õigus Eesti viibida töötamise eemärgil elamisloas määratud tingimustel.

§ 133

lg 6 kohaselt määratakse elamisloas töötamiseks kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Välismaalasel on keelatud töötada Eestis elamisloaga töötamiseks, milles ei ole tingimusi kindlaks määratud. Seega elamisluba töötamiseks antakse konkreetse tööandja juurde ja töökohale ning juhul, kui isik asub tööle teise tööandja juurde või muudab töökohta, on tal kohustus taotleda uut elamisluba töötamiseks uue tööandja juurde või uuele töökohale. Selgitatud on, et

§ 133

lg 8 kohaselt peab välismaalane oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

§ 133

lg 9 kohaselt võib elamisluba töötamiseks pikendada, kui on jätkuvalt täidetud elamisloa andmise aluseks olevad tingimused, välismaalasel on tegelik eluruum Eestis ja välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise tingimustega. Samuti teatatakse märgitud vastuses, et Sergiy Paliychuk on omanud tähtajalist elamisluba töötamiseks B OÜ-s kehtivusajaga 24.03.2005.a. kuni 23.03.2007.a. 23.01.2007.a. esitas Sergiy Paliychuk tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse. Taotluse menetluse käigus tuvastati, et Sergiy Paliychukil oli elukoht Eestis registreerimata. KMA teavitas Sergiy Paliychuki sellest kirjaga ning palus viimasel enda elukoht hiljemalt 01.03.2007.a registreerida. Kuna Sergiy Paliychuk määratud tähtajaks oma elukohta ei registreerinud, jättis KMA 09.03.2007.a. kirjaga nr. 15.3-09/12010 tema taotluse läbi vaatamata. 14.03.2007.a. uuendati Sergiy Paliychuki taotluse menetlus, kuna viimase elukoha andmed kanti rahvastikuregistrisse. Taotluse menetluse käigus aga selgus, et Sergiy Paliychuk töötab endiselt B, kuid tema töökoht oli muutunud. Eeltoodust tulenevalt ei saanud Sergiy Paliychuki tähtajalist elamisluba pikendada ja taotlus vormistati ümber tähtajalise elamisloa taotluseks. KMA 15.03.2007.a. otsusega anti Sergiy Paliychukile tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 24.03.2007.a. kuni 23.03.2009.a. 16.01.2009.a. esitas Sergiy Paliychuk uue tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks TS OÜ-s. KMA 11.02.2009.a. otsusega anti Sergiy Paliychukile tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 11.02.2009.a. kuni 10.02.2011.a.; 6 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et kaebuse esitaja Sergiy Paliychuki esindaja Andres Aaviku poolt Harju Maakohtule esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu poolt 17.07.2009.a. väärteoasjas nr. 2316,09,009556 tehtud otsusele ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu poolt 17.07.2009.a. koostatud otsusest nähtuvalt rikkus Sergiy Paliychuk LE § 70 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 741 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et Sergiy Paliychuk 17.06.2009.a. kell 08.17, Tallinna linnas, Harju maakonnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Kopli 102a juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu luges isiku poolt toimepandud väärteo tõendatuks väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja leidis, et Sergiy Paliychuk asus Eestisse alaliselt elama 2007.a. 12.03.2007.a. esitas sellekohase teate elanikeregistrile ning seose sellega oleks ta pidanud tulenevalt LS § 27 lg 4 vahetama oma juhiload välja Eestis kehtivate juhilubade vastu hiljemalt 12.03.2008.a. Sergiy Paliychuki suhtes väärteootsuse nr. 2316,09,009556 tegemisel karistuse määramisel juhindus kohtuväline menetleja KarS §-st 56 lg 1 ning arvestas, et väärteomenetluses raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Sergiy Paliychukile määrati LS § 741 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o 7200 krooni. Väärteoasja menetledes on kohus jõudnud alljärgnevatele seisukohtadele: Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik Sergiy Paliychuk 17.06.2009.a. kell 08.17 juhtis Harju maakonnas, Tallinna linnas, Põhja-Tallinna linnaosas Kopli 102a juures liikudes Marati tn suunas mootorsõidukit. Liiklusseaduse § 22 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning sama seaduse § 24 lg 1 järgi tõendab juhtimisõigust kehtiv juhiluba või seaduses ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Käesolevas väärteoasjas on tekkinud vaidlus selle üle, kas Sergiy Paliychuk, esitades eelpool märgitud kohas, kuupäeval ja kellaajal liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnikule Ukraina Vabariigi poolt tema - Sergiy Paliychuki nimele 29.08.2006.a. väljastatud juhiloa nr PPB 281012, omas temale süüks arvatud väärteo toimepanemise hetkel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust LS § 20 lg 1 mõttes s.t käesolevas väärteoasjas toimub vaidlus selle üle, kas Ukraina Vabariigis väljastatud juhiluba andis menetlusalusele isikule õiguse juhtida mootorsõidukit temale süüksarvatava väärteo toimepanemise hetkel. Antud väärteomenetluses ei ole vaidlust selle, et Ukraina Vabariigi poolt menetlusalusele isikule - Sergiy Paliychukile 29.08.2006.a. väljastatud juhiluba ei oleks välja antud ja vormistatud vastavalt LS § 27 lg 1 märgitud nõuetele. LS § 27 lg 1 kohaselt kehtib Eestis selline välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi

1. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini
2. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus käesolevas väärteoasjas vajalikuks tuvastada asjaolu, kas Sergiy Paliychuki Ukrainas väljastatud juhiluba oli välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi
3. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini
4. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Ka Ukraina on ratifitseerinud 7 Viini 1968.a. teeliikluse konventsiooni, millisele vastava juhiloaga on Eestis lubatud mootorsõiduki juhtimine. Vastavalt LS § 27 lg 4 kehtib Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja LS § 27 lg 1 nõuetele vastav juhiluba Eestis 12 kuud, seda arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu sellisel juhul eksamiteta. LS § 27 lg 5 kohaselt Eestisse elama asunud isiku Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiluba ei pea vahetama Eesti juhiloa vastu, kuid käesoleval hetkel Ukraina Vabariik Euroopa Liidu liikmesriik ei ole, mistõttu kuulub Ukrainas väljastatud juhiluba ümbervahetamisele. Kuna Sergiy Paliychuk ei ole Eesti Vabariigi kodanik, siis käesoleva väärteoasja lahendamise aspektist on oluline välja selgitada, mis hetkest hakkab kulgema 12-kuuline tähtaeg, mille jooksul peab elamisloa alusel Eestis viibiv välisriigi kodanik oma juhiloa ümber vahetama juhul, kui elamisluba antakse isikule mitmendat korda. Asjas ei ole vaidluse all asjaolu, et menetlusalune isik - Sergiy Paliychuk on Ukraina Vabariigi kodanik, kelle esmaseks elamiskohaks Eesti Vabariigis on alates 12.03.2007.a. märgitud XXX, Tallinn, Harju maakond ning kellele on esimest korda 24.03.2005.a. KMA poolt väljastatud elamisluba (väärteotoimik lk.7). Kohus märgib, et kaitsja Andres Aavik on käesoleva väärteoasja kohtuliku menetluse käigus esitanud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti välismaalaste osakonna viisabüroo juhataja M.Lepa poolt 14.08.2009.a. koostatud vastuse päringule, millises KMA on teatanud, et Sergiy Paliychuk on omanud tähtajalist elamisluba töötamiseks B OÜ-s kehtivusajaga 24.03.2005.a. kuni 23.03.2007.a., 23.01.2007.a. esitas Sergiy Paliychuk tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse. Taotluse menetluse käigus tuvastati, et Sergiy Paliychukil oli elukoht Eestis registreerimata, mistõttu KMA teavitas Sergiy Paliychuki sellest kirjaga ning palus viimasel enda elukoht hiljemalt 01.03.2007.a registreerida. Kuna Sergiy Paliychuk määratud tähtajaks oma elukohta ei registreerinud, jättis KMA 09.03.2007.a. kirjaga nr. 15.3-09/12010 viimase esitatud taotluse läbi vaatamata ning 14.03.2007.a. uuendati Sergiy Paliychuki taotluse menetlus, kuna viimase elukoha andmed kanti rahvastikuregistrisse. Taotluse menetluse käigus aga selgus, et Sergiy Paliychuk töötab endiselt B, kuid viimase töökoht oli muutunud ja eeltoodust tulenevalt ei saanud Sergiy Paliychuki tähtajalist elamisluba pikendada ja taotlus vormistati ümber tähtajalise elamisloa taotluseks. KMA 15.03.2007.a. otsusega anti Sergiy Paliychukile tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 24.03.2007.a. kuni 23.03.2009.a., 16.01.2009.a. esitas Sergiy Paliychuk uue tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks TS OÜ-s. KMA 11.02.2009.a. otsusega anti Sergiy Paliychukile tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 11.02.2011.a. - antud faktilisi asjaolusid kinnitab ka menetlusaluse isiku kohta väljastatud rahvastikuregistri andmebaasi väljavõte. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik - Sergiy Paliychuk omades alates 24.03.2005.a kuni käesoleva ajani töötamiseks tähtajalist elamisluba Eesti Vabariigis, mitte üksnes ei tööta Eestis, vaid ka elab Eesti Vabariigis. Kuna LS § 27 lg-st 4 tulenev välisriigis väljaantud juhiloa 12-kuulise kehtivuse piirang on ette nähtud ka elamisloa alusel Eestis viibivatele isikutele, siis kehtis juhiloa ümbervahetamise nõue ka Sergiy Paliychuki suhtes. Kuivõrd menetlusalusele isikule on sõiduki juhtimise õigus antud aga aastal 2006.a. ning elamisluba väljastati aastal 2007.a., siis pidi ta igal juhul 12 kuud peale elamisloa saamist vahetama Ukraina Vabariigi juhiloa Eesti juhiloa vastu. Antud juhul Sergiy Paliychuk seda ei teinud. Kuna isikul oli olemas seaduslik alus Eestis viibimiseks ning seega oli tal õigus siin ka mootorsõiduki juhtimiseks, kuid tingimustel, mis on ettenähtud liiklusseaduses. Kuna Sergiy Paliychuk peeti kinni sõiduki juhtimiselt, siis oli tal kohustus omada sel ajal Eesti Vabariigi territooriumil mootorsõiduki juhtimiseks Eesti juhiluba ning juhtimisõiguse olemasolu tõendamiseks ei piisanud Ukraina juhiloast. 8 Vastavalt

§ 133

lg 1 antakse välismaalasele elamisloaga töötamiseks õigus Eesti viibida töötamise eemärgil elamisloas määratud tingimustel.

§ 133

lg 6 kohaselt määratakse elamisloas töötamiseks kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Välismaalasel on keelatud töötada Eestis elamisloaga töötamiseks, milles ei ole tingimusi kindlaks määratud. Seega elamisluba töötamiseks antakse konkreetse tööandja juures ja töökohal ning juhul, kui isik asub tööle teise tööandja juurde või muudab töökohta, on tal kohustus taotleda uut elamisluba töötamiseks uue tööandja juures või uuel töökohal.

§ 133

lg 8 kohaselt peab välismaalane oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

§ 133

lg 9 kohaselt võib elamisluba töötamiseks pikendada, kui on jätkuvalt täidetud elamisloa andmise aluseks olevad tingimused, välismaalasel on tegelik eluruum Eestis ja välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise tingimustega. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja esindaja Andres Aaviku seisukohaga selles, et Sergiy Paliychukile KMA 11.02.2009.a. otsusega väljastatud tähtajalise elamisloa väljastamise kuupäeva s.o 11.02.2009.a. tuleks käsitleda sellisena nagu nimetatud kuupäevast hakkaks kulgema juhiloa vahetamiseks ettenähtud 12 kuud. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et Sergiy Paliychuk ei ole katkematult ja faktiliselt viibinud ja töötanud Eesti Vabariigis alates 2005.a., mil viimasele väljastati KMA poolt esmakordselt tähtajaline elamisluba Eesti Vabariigis töötamiseks. KMA vastuse kohaselt isiku elamisluba ei pikendatud, vaid väljastati uus tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 24.03.2007 kuni 23.03.2009.a, peale Sergiy Paliychuki elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Seoses tööandaja muutumisega s.t elamisloa väljastamise aluseks olevate tingimuste muutumisega väljastati 11.02.2009.a. KMA otsusega kaebajale uus elamisluba, vaatamata asjaolule, et varasemalt (KMA 15.03.2007.a. otsus) väljastatud elamisluba veel kehtis. Kohtu hinnangul ei toonud 11.02.2009.a. väljastatud elamisloa andmine Sergiy Paliychukile kaasa sisulisi muutusi, mistõttu võib 2009.a. väljastatud elamisluba juriidiliselt pidada uueks, kuid faktiliselt ei kaasnenud sellega kaebajale muudatusi. Oma hinnangu andmisel juhiloa vahetamise tähtaja kohta lähtub kohus liiklusseaduse eesmärgist, mille järgi peaks välismaalane vahetama oma välisriigi juhiloa Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul elamisloa esmasest saamisest. Sätte eesmärk ei ole täidetud, kui uue elamisloa taotluse esitamisel algab tähtaja kulgemine uuesti, mis tähendab, et sellega välistab isik liiklusseaduses välismaalastele seatud kohustuse juhiloa vahetamiseks täitmise. Seega, tulles Eestisse, oleks pidanud Sergiy Paliychuk tundma huvi millistel tingimustel on tal õigus Eestis mootorsõidukit juhtida. Antud juhul on kohus arvamusel, et kaitsja väide juhiloa vahetamise tähtaja sidumise kohta igakordse uue elamisloaga on otsitud ning selle abil püüab Sergiy Paliychuk vabaneda vastutusest. See on isiku vaba valik, et kas ta täidab LS § 27 lg-st 4 tulenevat kohustust juhiloa vahetamise kohta teatud tähtaja jooksul, kuid selle kohustuse õigeaegselt täitmata jätmisel peab isik arvestamata ka asjaoluga, et ta minetab õiguse osaleda liikluses mootorsõiduki juhina. Välismaalane, kes viibib Eestis kas alaliselt või ajutiselt, peab ise tundma huvi selle vastu, et tema igapäevane tegevus ei läheks vastuollu Eestis kehtivate õigusnormidega. Tema enda kohustuseks on näidata üles initsiatiivi tagamaks oma tegevuse õiguspärasus. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Sergiy Paliychuk on pannud temale süüksarvatava väärteo toime hooletusest. Sergiy Paliychukile süüksarvatud LS 741 ettenähtud süüteo põhikoosseisu kohaselt on karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt (lg 1). Lg 2 kohaselt on raskendavateks asjaoludeks mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on 9 peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud. Väärteoprotokolli AB 1073770 kohaselt juhtis Sergiy Paliychuk 17.06.2009.a. Eestis mootorsõidukit, omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, seega oli tema suhtes raskendavaks kvalifitseerivaks asjaoluks isiku eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine. Väärteotoimikus aga ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Sergiy Paliychuk oli eelnevalt, s.t. enne 17.06.2009.a. mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, mistõttu LS § 741 lg 2 süüteokooseisu tunnuseid tema käitumises ei esinenud. Küll aga esinesid kohtu hinnangul Sergiy Paliychuki suhtes LS § 741 lg 1 tunnused, mis näeb ette isiku vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt. Harju Maakohtus 18.01.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas ka kohtuväline menetleja, et tema ei näe materjalide juures tõendit selle kohta, et menetlusalune isik oleks väärteo toimepanemise ajal olnud eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning kohus, võttes aluseks väärteoprotokolli AB 1073770, saab teha väärteoasjas VTMS § 132 p 2 alusel uue otsuse, millega ei raskenda isiku olukorda. Liiklusseaduse § 741 lg 1 kohaselt karistatakse isikut, kes juhib mootorsõidukit või trammi vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Karistamise aluseks olev süüline käitumine LS § 20 lg 1 rikkumisel on tõendatud. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistatud asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi kaebuse esitaja käitumises puuduvad. Arvestades isiku varasemat liiklusalast käitumist, mida iseloomustab kehtivate karistuste puudumine, on põhjendatud Sergiy Paliychuki karistamine rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras s.o 50 trahviühikut ehk 3000 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteoprotokollis on märge selle kohta, et Sergiy Paliychuk rikkus LS § 20 lg 1 nõudeid, kuid karistamisotsuses on märgitud, et menetlusalune isik rikkus LE § 70 p 1 nõudeid. Väärteomaterjalidest aga ei selgu, mis põhjusel on kohtuväline menetleja muutnud viidet rikutud normile, kuigi kohtu hinnangul ei ole nimetatud viited oma sisult päris ühesed. Kohus ei rahulda kaebuse esitaja taotlust kaitsja tasu hüvitamiseks riigi eelarvest, kuna VTMS § 23 näeb ette õigusabikulude hüvitamise ainult väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3, 5-6 sätestatud alustel. Antud juhul kohus ei rahulda kaebust ja ei lõpeta väärteomenetlust Sergiy Paliychuki suhtes, mistõttu puudub ka alus kaebuse esitaja taotluse rahuldamiseks. Aulike Salo Kohtunik 10