Kriminaalasi 1-09-14627 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.detsembril 2009.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-14627(092401013

§ 180lg 3 - 1840 krooni( lk.

87) isiku lihtekspertiisi tasu; Aleksandr Sukmanovil tasuda sundraha, kriminaalmenetluse kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank`is nr.

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus “Aleksandr Sukmanov 1-09-14627 sundraha kriminaalmenetluse kulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: Mobiiltelefon Samsung, mobiiltelefoni kott, vedrukaal, müts - tagastada Tamara Denissovale; Mobiiltelefon Nokia + SIM-kaart, 3 konservi; 2 veepudelit tagastada Mihhail Sukmanovile. Jahinuga, DNA proovipakend nr.11 – hävitada peale kohtuotsuse jõustumise tähtaja saabumist. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 19.jaanuaril
2. Süüdistuse sisu Aleksandr Sukmanov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles joobes, 05.04.2009 kella 22.00 ajal Kohtla-Järvel Sõpruse tn 16a maja taga asuval garaažiterritooriumil, sai kokku Igor Galkiniga, soovides, et Igor Galkin pikendaks 200 2 krooni võla tasumise tähtaega, millega viimane nõus ei olnud. Aleksandr Sukmanov omakasu ajendil, tahtliku tapmise eesmärgil, lõi kaasasolnud jahinoaga Igor Galkinit korduvalt rindkere, selja ja ülajäsemete piirkonda, tekitades talle piinaval viisil 16 torkelõikehaava, sh. surma põhjustanud südame vasaku vatsakese õõnde tungiv torkelõikevigastus vasakul pool seljal, mõlemasse rinnaõõnde tungivad torke-lõikevigastused mõlemal pool rindkerel – seljal koos mõlema kopsu vigastusega ning torke-lõikevigastus vasakul pool seljal koos lülisambaarteri vigastusega, lisaks tekitas vasakut küünarvart läbistava torke-lõikevigastuse, torke-lõikevigastused paremal ja vasakul ülajäsemel, mõlemal pool seljal ning pindmised lõikevigastused lõuatsil ja vasaku labakäe selgmisel pinnal. Peale viimase noalöögi tekitamist jättis A.Sukmanov noa kannatanule selga. Saadud haavade tagajärjel Igor Galkin suri sündmuskohal. Sellega Aleksandr Sukmanov pani toime teise inimese tapmise piinaval viisil ja omakasu motiivil, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 114 p1,5 järgi KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID JA JÄRELDUSED: Kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditega ei ole leidnud kinnitust süüdistuse väide Aleksandr Sukmanovi joobeseisundi olemasolu kohta kuriteo toimepanemise ajal. Kohus, tutvunud tunnistaja Dxxx Sxxxi ütlustega(t.lk.68) ja sama isiku surmaaktiga( tlk.18 2.kd., tunnistaja surma kuupäev on 15.10.2009 ) selles, et tunnistaja ütlused, mida ta andis eeluurimisel ei oma tõendina tõenduslikku jõudu. D.Sxxx kohtus A.Sukmanoviga viimase kutsel ja A.Sukmanovi korteris 6.
3. enne politsei tulekut. D.Sxxxi ütlused on kaudsed tõendid A.Sukmanovi joobeseisundi kohta 5.04.2009, s.o kuriteo toimumise ajal, mida tunnistaja isiklikult ei ole näinud. Tunnistaja oma ütlustega edastab väidetavaid A.Sukmanovi ütlusi, mida A.Sukmanov ise ei kinnita oma alkoholijoobe ega muu joobe kohta kuriteo toimepanemise ajal. Peale selle avaldab tunnistaja D.Sxxx oma arvamuse, et „ta tegi seda tugevas joobeseisundis olles(tlk.
4. tõlkes eesti keelde lk.68- „ta tegi seda alkoholijoobes“). Tunnistajat kohtuistungil üle kuulata ei olnud võimalik tema surma tõttu 15.10.2009 ja seega jätab kohus nimetatud tunnistaja ütlused välja tõendite kogumist ja tõlgendab tekkinud kahtlused kohtualuse joobeseisundisse puutuvas kohtualuse kasuks. Eelnimetatud tunnistaja, D.Sxxx ütlused jätab kohus välja tõendite kogumist ka põhjusel, et need on vastuolus A.Sukmanovi ütlustega. A.Sukmanov mäletas kohtuistungil I.Gxxx rünnaku käiku selles, et mitu korda kukkusid nad pikali ja ta oli I.Gxxx all, kes surus tema kõri kinni. Süüdistatav mäletas korduvaid lööke I.Gxxxe ja ka seda, et kaks viimast lööki noaga lõi ta I.Gxxx selga ja jättis noa selga, lahkudes sündmuskohalt. Seega ei saa hinnata eelnimetatud ja küllaltki olulisi faktilisi asjaolusid sisaldavaid süüdistatava ütlusi tema joobeseisundiga, kus isik tavaliselt ei mäleta midagi olulist. Peale selle selgitas A.Sukmanov, et ta ei rääkinud Sxxxe, et oli joobes. Tunnistaja Kxxx Txxxi ütlustega on tõendatud, et ta kohtus 5.04.2009 Aleksandr Sukmanoviga kahe tunni vältel kella 16.30 -17 paiku. Tunnistaja väitel tarvitas A.Sukmanov ühe pudeli õlut ja käitus normaalselt. Eelnimetatud ütlustega seonduvad tunnistaja Rxxx Sxxx ütlused, kes selgitas, et ta kohtas 05.04.2009 Aleksandr Sukmanovi koos Txxxja Vassiljeviga. Sukmanov lahkus seltskonnast normaalses olekus. Tunnistaja pakkus Aleksandr Sukmanovile alkoholi kuid ta keeldus. Poest osteti paar õlut. Aleksandr Sukmanov joobes ei olnud. Tunnistaja Vxxx Vaxxxi ütlustega on tõendatud, et tal on Aleksandr Sukmanoviga sõbralikud suhted. Pühapäeval s.o 05.
5. kohtusid nad peale lõunat. Aleksandr Sukmanov keeldus viina joomast ja tunnistaja tegi ettepaneku õlut juua. Sukmanov jõi seltskonnas õlut 0,5 l pudelist. Peale õlle joomist oli ta normaalne. Kella 7 ajal tunnistaja lahkus seltskonnast ja Sukmanov ütles, et ta läheb ka koju. 3 Tunnistaja MxxxSxxx selgitas ja tema tõepäraste ütlustega on tõendatud, et ta kohtas oma poega Aleksandrit 5.
6. kella 4 ajal Sõpruse t 36 hoovis, kus poeg küsis õlle jaoks raha aga mida tunnistajal polnud kaasas, et anda. Järgmisel päeva hommikul kell 5.30 läks tunnistaja oma poja korterisse. Poeg oli diivanil ja ütles, et tal on paha. Ta tõstis pea ja vasakul pool oli marrastus. Tunnistaja lahkus korterist ja läks tööle. Tunnistaja tundis ära asitõendi- temale kohtuistungil näidatud jahinoa ja selgitas, et see on tema poja nuga, mis oli tema pojal kaasas kui käidi koos kalal. Kohus leidis, et Aleksandr Sukmanovi joobeseisundit ei ole kontrollitud kohtueelse menetluse käigus vastavate meditsiiniliste ekspertiiside läbiviimisega alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamise jääknähtude olemasolu kohta, et väita joobeseisundi võimalikku olemasolu. Tunnistajad, kellega A.Sukmanov oli koos pealelõunasel ajal, andsid ütlusi ühe pudeli õlle tarvitamisest, millest ei nähtu, et isik oli peale seda joobeseisundis. Kohtul puudub seaduslik alus väita, et kella 9-10 ajal õhtul oli süüdistatav alkoholijoobes kui sellekohased tõendid täielikult kriminaalasjas puuduvad. Kohus leidis, et kogutud tõendite kogum ei sisalda tõendeid, millele viidates oleks alus inkrimineerida Aleksandr Sukmanovile käitumine KarS 114 p 5 järgi s.o teise isiku tapmine omakasu ajendil ja ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Süüdistusaktis ei ole sisustatud A.Sukmanovile KarS § 114 p 5 järgi esitatud süüdistust, milles seisnes tema käitumine tulenevalt omakasu ajendist tapmise eesmärgil. Kogutud tõendite kogumis on üksnes Aleksandr Sukmanovi ütlused selle kohta, et ta oli Igor Gxxx võlgu 200 krooni, mille tagasimaksmise tähtaja ta unustas ja see meenus temale 5.04.õhtul, mistõttu ta ka helistas I.Gxxxe ja palus mõne päeva võrra võlasumma tasumise tähtaega edasi lükata. Kohtuistungil ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et A.Sukmanov soovis 200 kroonise võla tasumisest kõrvale hoiduda. Ka süüdistuses on esitatud väide, et kokkusaamisel Igor Gxxxsoovis süüdistatav, et Igor Gxxxpikendaks 200 krooni võla tagastamise tähtaega, millega I.Gxxx nõus ei olnud. Seega on süüdistuses asutud seisukohale, et A.Sukmanovi ütlused eeluurimisel ja ka ütlused kohtus, mis ei erine eelnimetatutest on tõesed. Kohus leiab, et mõistet: paluda võla tasumise tähtaja pikendamist ei saa omavoliliselt samastada seisukohaga: võla tasumisest keeldumine. Omakasu ajendi olemasolule vastanuks seisukoht, et A.Sukmanov keeldus I.Gxxxe tahtlikult võla tagasimaksmisest üldse. Süüdistuses väidetava - omakasu ajendi olemasolu kohta aga süüdistuse kinnituseks tõendeid kohtuliku uurimise käigus ei kogutud. Võla mittetasumise tahtluse korral oleks A.Sukmanov võinud ka I.Gxxx mitte helistada vaid jätta võlg tasumata ja kohtumisele I.Gxxxkutsel jätta minemata. A.Sukmanovi tõepärastele ütlustele tuginedes, tuleb lugeda põhjendatuks, et I.Gxxx nõudis 200 kroonise võla tagasimaksmise viivitamise tõttu võlglaselt 1000 krooni tasumist, mille peale A.Sukmanov oli üllatunud ja millega A.Sukmanov ei nõustunud. I.Gxxx elukaaslase, Tamara Dxxx ütlustele tuginedes: I.Gxxx seisukoht oli alati: võlg on võlg – on küllaldaselt veenev, et I.Gxxx oli isik, kes oma võlglaste tagasimaksete tähtajad ja summad hoidis kontrolli all ja nõudis võlgade tagastamist omale kasulikul moel. Kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud tõendeid, et Igor Gxxxni tegevus oli seaduslik majandustegevus, sest vastav informatsioon puudus ka tema elukaaslasel, kes otsis vastavaid dokumente I.Gxxxi FIE-na tegevuse kohta, neid leidmata. Sama kinnitas ka tunnistaja Ruslan xxx et isa võlasummad ei olnud suured ja ta tahtis tagasi raha või metalli. Seega leidis kohus A.Sukmanovi ütlustele tuginedes, et I.Gxxx ja A.Sukmanovi vahel oli sõlmitud suuline laenuleping 200 krooni tasumiseks konkreetseks tähtajaks, mille täitmisest A.Sukmanov ei loobunud, vaid taotles tasumise tähtaja edasilükkamist, sest unustas õigeaegselt lepingu täitmise. Laenu mitteõigeaegse tasumise tõttu aga soovis I.Gxxx kasu saamise eesmärgil tõsta oluliselt tagastatava summa 4 suurust, kasutades sellega mittenõustumise tõttu omal initsiatiivil vägivalda. Nimetatud vägivalla kasutamise kohta I.Gxx poolt on kriminaaltoimikus eksperdiarvamus ekspertiisiaktis nr.38.(tlk.84-86) , millega on tõendatud, et kohtumise käigus tekkis A.Sukmanovi ja I.Gxxx vahel kaklus. A.Sukmanovi läbivaatusel esinesid tal vigastused: marrastused, verevalumid ja haavad näol ja ülajäsemetel, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et määruses kirjeldatud ajal ja asjaoludel. Need vigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ja tavaliselt põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui neli nädalat( 5-6 päeva). Ekspertiisiaktist ei nähtu A.Sukmanovil vigastusi kaela või kõri piirkonnas. Kohus hindab tõepäraseks A.Sukmanovi ütlusi selles, et I.Gxxxoli temast suurem, kaalus rohkem ja oli tugev mees, kes ei kartnud ka A.Sukmanovi vastu astuda, kui viimane jahinoaga vehkis ja I.Gxxxhulgaliselt piinavaid vigastusi tekitas. Kohus, hinnates tõendeid nende kogumis leidis: Kannatanu, xxxlukaaslase vabaabielus, Txxx Dxxx ütlustega on tõendatud, et süüdistatav on temale võõras. Ixxx xxx tegeles vanametalli vastuvõtmisega ja maksis selle eest inimestele raha. Kannatanu selgitas, et 5.04.2009 õhtul kella 7 ajal keegi helistas Ixxe. Samuti helistas keegi peale kella 9-t kui film lõppes. Kannatanu ütlustest ei selgu, et isik, kes viimati helistas oli sama isik või kohtualune, kes ka kella 7 ajal helistas Ixxx Gxxx. Kohtueelse uurimise käigus ei ole kogutud tõendeid I.Gxxx ja A.Sukmanovi vastastikuste telefonikõnede arvu ja kestuse kohta, et seostada telefonikõnede tegemist A.Sukmanovi ja I.Gxxxi käitumisega. Toimiku lk.145 esitatud tõendi jätab kohus tõendite kogumist välja: asitõendi vaatlusprotokoll on venekeelne ja toimikusse võetud KrMS § 10 lg 1 ja 3 sätestatu rikkumisega. Seega üksnes Aleksandr Sukmanovi enda ütlustele tuginedes, on tõendatud, et Aleksandr Sukmanov helistas Ixxr Gxxx5.04.2009 õhtul ühel korral ja soovis oma 200 krooni suuruse võla tagasimaksmise tähtaega pikendada, sest eelmise tähtaja oli ta unustanud ja raha tal enam ei olnud. Peale selle selgitas A.Sukmanov, et ta helistas Ixxx Gxxxe veelkord ja palus 10-15 minutit hiljem kokku saada, et võtta kodust toiduained kaasa, mida peale kohtumist viia vanemate juurde. Viimatinimetatud asjaolu on tõendatud sündmuskohale jäänud asitõendite loeteluga xxxa kilekotis, kus olid konservid ja 2 veepudelit. A.Sukmanovi ütlused on tõesed selles, et kui ta viibis oma korteris, et jätta sinna jahinuga, mille võttis vanemate juurest ja mida kandis hetkel pükste vöökoha vahel ja võtta kaasa toiduained, mida viia vanemate juurde- helistas I.Gxxx veelkord temale. A.Sukmanov selgitas, et kiirustades unustas ta noa tuppa jätta ja läks kohtumisele toiduainete ja noaga, mis jäi pükste vöökoha vahele seljal. Kohus ei pea küllaldaselt põhjendatuks asjaolu, et A.Sukmanov võttis noa kaasa tapmise eesmärgil kaalutletult. I.Gxxxi ja A.Sukmanovi telefonikõnede kohta ja ka süüdistatava ütlustele hinnangut andes on tõendatud, et mingit konflikti A.Sukmanovi ja I.Gaxxx omavahelistest telefonikõnedest A.Sukmanov ei täheldanud sellest, et ta palus oma võla tagasimaksmise tähtaja edasi lükata. A.Sukmanovi eeltoodud ettepanekus I.Galkinile ei tähelda kohus tema käitumise õigusvastasust.Samuti puuduvad ka tõendid selle kohta, et I.Gxxxsoov A.Sukmanovi näha 10-15 minuti pärast peale kõne lõppu oleks tekitanud A.Sukmanovis ohutunde ja ta võttis kohtumisele noa kaasa just seetõttu I.Gaxxxa arveteõiendamise eesmärgil. Seega on kogutud tõendid eeloleva kohtumise koha ja aja kokkuleppimise kohta põhiliselt A Sukmanovi ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning sellega seonduvatest tõenditest. Txxxa Dxxx ütlustest nähtub, et I.Gxxx ei selgitanud T.Dxxx kohtumise põhjust, vaid T.Dxxxa tegi järeldused telefonikõnest osaliselt meenunud kuuldu järgi, millest sai aru, et tegemist võis olla metalli pakkumisega. Viimatinimetatud tõendi jätab kohus tähelepanuta põhjusel, et sündmuskohal, kus 5 I.Gxxx ja A.Sukmanov kohtusid, ei täheldatud vanametalli, mida Aleksandr Sukmanov soovis edasi anda nagu T.Dxxxa I.Gxxxtelefonikõnet tõlgendas. Asjaolu, et süüdistatav võis kilekotis kaasa võtta üleantavat metalli on suvaline ning ei ole tõendatud ühegi tunnistaja ütlusega. Võimalik, et I.Gxxx ei soovinud avaldada T.Dxxx kohtumisele mineku tegelikku põhjust, mis võis olla võla mittetagastamise põhjustega tegelemine. Kogutud tõendite kogumist ei ilmne põhjendust A.Sukmanovi initsiatiivi kohta vägivalla kasutamiseks I.Gxxxvastu, kuna kohtumine algas A.Sukmanovi istumisega autosse, mida tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokollis tlk. 33 fototabelil porimärjad jäljed I.Gaxxx kuuluva sõiduauto juhi tagaistme porimatil. Samuti ei ole eeluurimise käigus täheldatud I.Gxxxsõiduautos vastastikuse vägivalla kasutamisele viitavaid jälgi( fototabelid tlk.32-33). Eeltoodust võib kohus järeldada, et meestevaheline vestlus autos toimus ilma vägivallata ja viisil, mida kinnitas kohtualune: vestlus lõppes sõnalise tüliga A.Sukamnovi keeldumise tõttu 200 krooni asemel maksta lisaks 800 krooni ja A.Sukmanov väljus autost. Seega tekkinud kahtlused tõlgendab kohus kohtualuse kasuks ja leiab, et A.Sukmanovi ja I.Gxxx kohtumise initsiaator võis olla I.Gxxxkui kuulis, et A.Sukmanov palus võla tagasimaksmise tähtaega pikendada. Teine tõend, mida kohus uuris, on Aleksandr Sukmanovi ütlused, kus ta selgitas, et kohtumine 5.04.2009 peale tema helistamist toimus Ixxxr Gxxxettepanekul, kes soovis kohtuda 10-15 minuti pärast ja nimetas kohtumise koha omapoolselt s.o kino Kosmose lähedal garaazide juures. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil et tema ei soovinud metalli üle anda. Vastupidist tõendavaid tõendeid ei ole kogutud. Sündmuskoha vaatlusprotokollile(t.lk.16.,17.,18.,21) lisatud fotodelt nähtub, et I.Gxxxi sõrmes on kollasest metallist pitsatsõrmus ja kaelas kaks kollasest metallist ketti. Eeltoodust ilmneb, et süüdistatav ei olnud huvitatud I.Gxxxe kuuluvate ja materiaalset väärtust omavate esemete omastamiseks ja sel eesmärgil süüdistatavalt ei ilmnenud ohtu I.Galkinile. Tunnistaja Rxxx Gxxxi tõepäraste ütlustega on tõendatud, et 5.04.2009 helistas õhtul isa elukaaslane, Txxxja ütles, et isale helistati metalli vastuvõtmiseks ja praegu tema telefon ei vasta. Kohtumine oli kokku lepitud kino xxx juures. Tunnistaja nägi kohale jõudes kiirabi ja seejärel nägi oma isa. Kiirabi oli kutsunud mees, kes oli leidnud isa garaazide juures lamamas. Rxxx xxxeidis isa taskust mobiiltelefoni ja selgitas, et viimane telefonikõne isale oli kell 9.30 või 10.30 ja number oli ilma nimeta. Sellelt numbrilt oli helistatud mitu korda. Tunnistaja selgitas, et isa oli invaliidsuspensionär trauma tagajärjel ajukahjustusega. Tunnistaja selgitas, et teema oli isale ebameeldiv ja sellest ei räägitud. Tunnistaja selgitusega on tõendatud, et isa tegeles metalli kokkuostuga ja võlgnikud tekkisid sellest, et said raha ette ja lubasid tuua metalli. Summad ei olnud suured -200 krooni. Tavaliselt tahtis isa raha tagasi või metalli. Kohus leidis, et Aleksandr Sukmanovile inkrimineeritud käitumine KarS § 114 p 1 järgi s.o tapmine piinaval viisil on tõendatud kogutud tõendite kogumiga. Aleksandr Sukmanovi käitumises KarS 114 p 1 alusel esitatud süüdistuses on väljendatud piinava viisina Ixxxr Gxxtapmist 16 noahaava tekitamisega. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga ja leidis, A.Sukmanov tekitas I.Gxxx ilmselt piinavaid kannatusi suure hulga eluohtlike haavade löömise teel. A.Sukmanovi käitumine ületas ilmselgelt I.Gxxxi ründe tõrjumiseks vajaliku piiri. Tõendid vastastikuse sõnavahetuse kohta puuduvad. Vastastikune konflikt on sündmuskohal arenenud 30 meetrisel tee-territooriumil, mida ilmestavad verejäljed. I.Gxxe tekitatud esimesed vigastused olid ilmselt sellised, mis vigastasid I.Gaxxx ( sündmuskohal verejälgede järgi fototabelitelt nähtuvalt) ja pidid tekitama valu ning rohke verejooksu, kuid võimaldasid verist konflikti jätkata. Maapinnale jäänud verejäljed ja I.Gxxx riietele jäänud verised jäljed, viitavad mõlema isiku verise konflikti kaugenemist Gxxxi autost ja ei pannud 6 kaklejaid endale aru andma toimuvast. Kohus hindab tõepäraseks A.Sukmanovi ütlusi selles, et I.Gxxxkukkusid nad maha kahel korral. Seega jätkus konflikt pikemalt kuni nende teise kukkumiseni, kus A.Sukmanov oli I.Gxxxtahtliku käitumise tõttu kukkunud koos Gxxx, jäädes viimase raske keha alla ja teisel kukkumisel, kui I.Gxxxoli A.Sukmanovi pealt poolenisti väljas võimaldas selline olukord A.Sukmanovil veel lüüa kaks tugevat noalööki I.Gxxx selga. Viimatinimetatud löökide iseloomust (fototabel t.lk.16) s.o I.Gxxxpeaaegu kogu pikkuses selga löödud ja jäetud noast järeldub, et A.Sukmanov pidi aru saama, et tema tahtliku tegevuse tagajärjeks on I.Galkini surm. Selline käitumine saabunud tagajärgede suhtes väljendub süüdlase tahtlus teadlikkust kuriteo toimepanemisest eriti piinaval viisil. Verejäljed 20 meetri pikkusel teelõigul näitavad, et I.Gxxxe tekitati ekspertiisiaktis loetletud haavad, mis igaüks eraldi võetuna (haavad nr.3,1,5,7,11,13,15 ) olid eluohtlikud.20 meetrisel teelõigul nähtavad verejäljed viitavad I.Gxxxi poolt ka sellisel teelõigul iseseisvalt liikumist. Ekspertiisiaktis loetletud vigastused aga olid enamuses löödud suure jõuga kuni haavakanalites roiete murdudeni, mis pidid põhjustama I.Gxxxle piinava iseloomuga valu. Kohus hindab üldtuntud asjaoluna ka seda, et ilmselgelt põhjustasid valu I.Gxxxe ka A.Sukmanovi poolt noaga tekitatud pindmised lõikehaavad. Ehkki Igor Galkin nõudis suurema rahasumma tasumist A.Sukmanovi võlasummast ja kasutas selle summa väljanõudmiseks vägivalda, ei õigusta see omakorda Aleksandr Sukmanovi poolt elule ja tervisele üliohtliku vägivalla kasutamist. Kohtul puudub tõendite kogum selle kohta, et just vastastikune vägivalla kasutamine kogu kestuse vältel oli seotud võlaprobleemidega. seotud. Vägivalla kasutamise käigu kohta sündmuskoha vaatlusest ja fototabelitel nähtavatest verejälgedest nähtub, et füüsiline konflikt A.Sukmanovi ja I.Gxxx vahel toimus I.Gxxx sõiduautost kaugenevas suunas. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga(tlk.7-37) 5.04.2009 kell 23.55 on tõendatud et „sündmuskoht asub garaazikoopertiivi xxxsõiduteel, mis xxx Igor Galkini sõiduautost 30 meetri pikkusel teel kuni I.Gxxx laiba asukohani. Surnukehast 20 meetrit ja autost 10 meetrit eemal on maas verekahtlased jäljed. Meesterahva surnukeha lamab näoga allapoole kõhuli…… laiba seljal, paremal abaluu piirkonnas ripneb musta käepidemega nuga, paremal noa kõrval on lõkehaav 30x5 mm noast pea poole on lõikehaav 25x5mm, vasaku abaluu piirkonnas on 2 veritsevat lõikehaava 25x13mm ja 15x15mm … Surnukehast edasi mööda teed 30 meetrit tee peal seisab .. tumesinist värvi sõiduauto xxx. Autol on kabariidtuled sisse lülitatud. Autosalongis ees reisijaistmel on auto süütevõti kahe ripatsiga. Üks ripatsitest on ümmargune xxxembleemiga….“ Kohtualuse Aleksandr Sukmanovi ütlused sündmuste käigu kohta kohus tunnistab tõepärasteks nende järjepidevuse tõttu. Muude tõendite puudumise tõttu tekkivate kahtluste korral tõlgendab kohus nimetatud ütlused kohtualuse kasuks. Kohtualuse, Aleksandr Sukmanovi ja Igor Gxxx vastastikuse käitumise kohta on kohtu käsutuses üksnes kohtualuse ütlused ja sündmuskohaga seondatavad tõendid. Riigikohtu kohtuotsuses nr.3-1-1-125-96 26.11.1996 on väljendatud seisukoht: Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib kooskõlas oma
7. oktoobri
8. a otsusega A. T. süüdistusasjas KrK § 101 p-de 2 ja 7 …, et löökide arv ning kannatanule tekitatud kehavigastuste hulk koos kuriteo toimepanemise viisi iseloomustavate muude asjaoludega on kohtule aluseks, hindamaks süüdlase tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval …viisil. Eksperdiarvamusega ekspertiisiaktis nr.130 on tõendatud, et Igor Gaxxxe tekitati 16 torke-lõikehaava ja surma põhjus on südame vasaku vatsakese õõnde tungiv torkelõikevigastus vasakul pool seljal(haav nr.3)… mõlemasse rinnaõõnde tungivad torkelõikevigastused mõlemal pool rindkerel-seljal koos mõlema kopsu vigastusega( haavad 7 nr.1,5,11,13,1,5,) torke-lõikehaav seljal koos vasaku lülisambaarteri vigastusega (haav nr 7). Igaüks eelnevalt kirjeldatud vigastustest on eraldi võetuna eluohtlik. Kohtualuse ütlustega on tõendatud, et ta andis märtsi algul metalli Ixxx xxx mille eest sai 300 krooni ja lisaks võttis võlgu 200 krooni. Võla tagastamine pidi toimuma puhkuserahast. A.Sukmanovi puhkuse algus oli 18.
9. Kohtualune selgitas, et ta unustas tagastada võla õigeaegselt ja see tuli temale meelde 5.
10. kui ta läks vanemate korterist enda korterisse ja teel sinna kella 9 paiku õhtul helistas Igor Gxxxe, et paluda võla tagastamise tähtaega paari päeva võrra pikendada. A.Sukmanov selgitas, et päeval tarvitas ta ühe pudeli õlut ja oli kohtumise ajal kaine. Süüdistatav selgitas, et Gxxx soovis kokku saada kohe 10-15 minuti pärast garaazide juures kino Kosmose lähedal. Gxxxütles, et ta tahab näha A.Sukmanovi. A.Sukmanov selgitas, et ta ei soovinud 5.
11. metalli anda I.Galkinile ja kohtumise ettepanek tuli I.Gxxxt. A.Sukmanovil oli kaasas jahinuga, mis oli plaanis jätta koju ja võtta kodust toiduained ning viia vanemate juurde. Eelnimetatud põhjusel helistas A.Sukmanov uuesti I.xxx et tahab kohtuda 10-15 minutit hiljem, sest peab oma korterist läbi minema. A.Sukmanov võttis oma korterist Maxima kilekotis kaasa 2 veepudelit ja 3 konservi. A.Sukmanov unustas jahinoa oma korterisse jätmata, kuna I.xxx helistas temale uuesti ja toiduaineid kokku korjates oli tal kiire. I.Gxxxga kohtus kohtualune garaazide juures kella 10 ajal õhtul. I.Gxxx oli autoga juba kohal kui A.Sukmanov saabus. A.Sukmanov istus I.Gxxxi autosse ja palus võla tähtaega pikendada kuid I.Gxxxnõudis koheselt võla tagastamist. Siis aga nõudis tagastada 1000 krooni s.o 800 krooni rohkem. A.Sukmanov oli üllatunud ja keeldus sellist summat tagastamast, sest võlg oli 200 krooni. A.Sukmanov ei keeldunud tegeliku võla tasumisest. A.Sukmanovi ja I.Gxxx vahel tekkis autos sõnaline tüli. A.Sukmanov väljus autost ja tahtis lahkuda, keeldudes suurendatud summa tasumisest. I.Gxxx väljus samuti autost ja kutsus eemaldunud A.Sukmanovi nimepidi ning A.Sukmanov tuli I.Gxxx juurde tagasi. Kohus leidis, et arvestades kogutud tõendite kogumit, väljus I.Galkin sõiduautost vabatahtlikult ja selline tegevus toetab A.Sukmanovi ütlusi selles, et I.Gxxx ise väljus autost, kui A.Sukmanov väljus autost. Ootamatult lõi I.GaxxxA.Sukmanovi tugevalt vastu pead ja A.Sukmanov kukkus maha. I.Galkin lõi maas lamavat A.Sukmanovi mitu korda jalgadega kehasse. A.Sukmanov ei saanud püsti tõusta ega ka pikali olles vastu lüüa. Kui A.Sukmanovil õnnestus püsti tõusta lõi I.Gxxxteda korduvalt kätega pea ja keha piirkonda. A.Sukmanov võttis välja noa, et hirmutada ja hoida ära Gxxx rünnakud, vehkis sellega, tabades kaela piirkonda, et I.Gxxxlõpetaks ründe. Selle peale muutus I.Gxxx agressiivsemaks ja ründas A.Sukmanovi edasi. Vastastikuse kakluse käigus sõnavahetuse toimumise kohta tõendid puuduvad. Kohus leidis, et A.Sukmanov asus noa kasutamisega rünnakule I.Gxxxi edasise võimaliku vägivalla vastu. Seega mõlemad isikud kasutasid vastastikust vägivalda. I.Gxxx kasutas A.Sukmanovi vastu oma isikuomadusi, olles tugeva kehaehitusega ja pikem A.Sukmanovist ning ilmselt tundmata A.Sukmanovi füüsilisi võimeid kui ka isikuomadusi, mis viitavad tema isikuomadusele ükskõik milliste vahenditega tema vastu suunatud rünnakutele reageerimiseks. I.Gxxxei hinnanud küllaldase tõsidusega A.Sukmanovi käes jahinuga nähes ja jätkas rünnet oma ülakaalus veendununa. A.Sukmanov aga jätkas jahinoa kasutamist vasturünde käigus. A.Sukmanov lamades I.Gxxxi all pidi möönma ja aru saama, et temapoolselt noaga oma ründajat lüües ükskõik millistesse keha piirkondadesse, kasutab ta ründaja vastu vägivalda, mis võib tekitatavate vigastustega seada ohtu ründaja elu. A.Sukmanovi selgitustest, et I.xxx ründas teda korduvalt ja A.Sukmanov taganes kuni uuesti toimus vastastikune löömine – tuleneb järeldus, et A.Sukmanov suutis kakluse käigus kontrollida ründaja tegevust, meenutades ründaja käitumise asjaolusid, selle käiku 8 ja oma tegevust ja soovis samuti vastuvägivalda noa abil kasutada, mööndes ükskõik millise tagajärje saabumist I.Gxxx. Eksperdiarvamusega ekspertiisiaktis (tlk.40-53) on tõendatud, et A.Sukmanov lõi I.Gxxx noaga korduvalt ja tugeva jõuga(t.lk44-.46), sest haavakanalites(5,7,11) on tuvastatud roiete murrud, mis on tekkinud tugeva jõuga torke-lõikevahendit kasutades. Aleksandr Sukmanovi käitumise tahtlust väljendab asjaolu, et ta lahkus sündmuskohalt peale I.Gaxxxe noaga selga löömist, jättes noa selga. Ta ei kutsunud arstiabi ega osutanud ise abi. A.Sukmanovi selgitus, et ta kartis on alusetu, sest süüdistatav möönis, et I.Gxx surma põhjustamine tema poolt ei ole välistatud ja seetõttu oli alusetu karta ohtu oma elule. Aleksandr Sukmanovi temale inkrimineeritud käitumises KarS § 114 p 1 järgi puuduvad õigusvastasust välistavad tunnused. Tema käitumine on tahtlik ja ta on kuriteo toimepanemises süüdi. Aleksandr Sukmanovi vastutust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja andestuse palumine kannatanute ees. Kohus leiab, et I.Gxxpoolt sündmuskohal füüsilise vägivalla kasutamine A.Sukmanovi vastu on arvestatav süüdistatavale esitatud süüdistuses kergendava asjaoluna. A.Sukmanovi vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et Aleksandr Sukmanovile, tema poolt toimepandud kuriteo eest KarS 114 p 1 järgi s.o teise isiku tapmise eest piinaval viisil on põhjendatud mõista karistuseks vangistus 13 aastat. Kohus leidis, et KarS § 114 sanktsioon näeb ette võimaluse süüdlast karistada vangistusega alates 8 aastast kuni 20 aastat või eluaegse vangistusega. A.Sukmanovi süülise käitumise ja tema isikuomadusi arvestades leidis kohus, et sanktsiooni keskmise määra lähedane vangistusaeg on küllaldaseks meetmeks tema ühiskonnaohtliku käitumise välistamiseks edaspidi vabaduses olles. Välja mõista Aleksandr Sukmanovilt vastavalt VÕS § 129 lg 1,2, (Varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korral )

§ 180

lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 179

lg 1 esimese astme kuriteos süüdimõistetult Aleksandr Sukmanovilt tuleb välja mõista sundraha 2,5 palga alammäära s.o 10875 krooni riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 välja mõista süüdimõistetult Aleksandr Sukmanovilt - 8769,4 krooni s.o(5947,20 (lk. 78) + 1982,40 (lk. 94)+ 840( lk.158) kohtueelses menetluses osutatud kaitsjatasu; - 7200 krooni kohtulikus menetluses osutatud kaitsjatasu;

§ 175

lg 1 p 3 välja mõista süüdimõistetult Aleksandr Sukmanovilt riiklikul ekspertiisiautusel ekspertiisi tegemisel tekkinud kulud. - 28 470 krooni (lk. 123 )DNA ekspertiisitasu; - 6800 krooni( lk.53 )keeruka kohtuarstliku ekspertiisitasu; Jätta riigi kanda menetluskulud

§ 180lg 3 - 1840 krooni( lk.

87) isiku lihtekspertiisi tasu;

§ 175

lg 1 p 5 välja mõista süüdimõistetult 133,60 krooni kaitsjale toimiku paljundamise tasu. ASITÕENDID:

§ 126

lg 3 p 2 tagastada Txxx Dxxx tema avalduse alusel asitõendid Mobiiltelefon xxx tema avalduse alusel. Mobiiltelefon xxx, 3 konservi; 2 veepudelit.

§ 126

lg 3 p 4 asitõenditena väärtusetud asjad s.o Jahinuga, DNA proovipakend nr.11 – hävitada peale kohtuotsuse jõustumise tähtaja saabumist. Kohtunik Loretta Pikma Rahvakohtunikud Aime Tamm Urve Kruus Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 09.06.10 Nooremreferent Liivi Õun 10