4-10-1126 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1126 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi Karen Aivazjani kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse vanempolitseinik 17.03.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2402,10,000421 Väärteo kvalifikatsioon LS § 7422 lg 2 Kaebuse esitaja Karen Aivazjan (isikukood 38304280300, elukoht xxx; Eesti vabariigi kodanik; töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3, § 134-135 kohus otsustas: 1. Kaebus rahuldada. 2. Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse 17.03.2010.a otsus väärteoasjas nr 2402,10,000421 ja lõpetada menetlus nimetatud väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses teos väärteo tunnuste puudumisega. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik Karen Aivazjani suhtes 21.02.2010.a koostatud väärteoprotokoll AB1181110 kohaselt juhtis Karen Aivazjan 21.02.2010.a kell 16:26 Tallinn-Narva mnt 142. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 105+/-8 liiklusmärgi 351 (70 km/
- h)mõjualas, lubatud sõidukiirus 70 km/h seega kiiruse ületamist mitte vähem kui 27 km/h. Sellega rikkus Karen Aivazjan LE § 126 p 3 ja pani toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja 17.03.2010.a otsusega karistati Karen Aivazjani LS § 7422 lg 2 järgi 2 rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o 3120 krooni ja LS § 7422 lg 4 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku Aivazjan ülekuulamise protokolliga. Karen Aivazjan esitas eelnimetatud otsuse peale 06.04.2010.a Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Ida Prefektuuri otsuse osaliselt, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise osas, paludes mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna kiiruse ületamise põhjuseks oli venna sattumine haiglasse. Venemaa saatkond vormistas kahe tunniga kiirkorras viisa, kaebuse esitaja kiirustas Venemaa poole. Kaebuse esitaja oli nõus kaebuse menetlemisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustus samuti kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse suhtes esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt lähtus kohtuvälise menetleja esindaja väärteootsuse tegemisel õiguskorra kaitsmise vajadusest. Õigusrikkumine pandi toime teelõigul, kus lubatud sõidukiirust on piiratud seoses ohtliku teede ristumisalaga, seal on toimunud mitmeid raskeid liiklusõnnetusi ja osaliselt on piiratud ka nähtavus. Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud erinevate õigusrikkumiste toimepanemise eest 9 korral, kõik karistused on kehtivad ja kolmel korral on isikut karistatud ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Võrreldes eelneva samalaadse rikkumisega on seekordsel karistamisel vähesel määral tõstetud rahatrahvi, kuid juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud samal määral. Kohapealsetes kirjalikes selgitustes tõi menetlusalune isik kiiruseületamise põhjuseks möödasõidu sooritamisel liikluskorraldusvahendi mittenägemist, kaebuses on menetlusalune isik toonud kiiruse ületamise põhjuseks venna sattumise haiglasse 19.02.2010.a peale liiklusõnnetust ning seeläbi Venemaa saatkond vormistas kahe tunniga kiirkorras viisa ja siis menetlusalune isik kiirustas Venemaa poole. Kaebuses lisatud tõend on võõrkeelne ning selle sisu ei ole arusaadav. Samas jääb arusaamatuks, miks kiirustas menetlusalune isik Venemaa poole 21.02.2010. kella 16:26 paiku, kui temale kiirkorras vormistatud viisa hakkas kehtima juba 20.02.2010.a. Tegemist ei olnud kiireloomulise väljasõiduga ootamatult tekkinud olukorrale, vaid tavapärase sõiduga. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta selle rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Karen Aivazjani kaebuse ja kohtuvälise menetleja vastusega ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus kuulub rahuldamisele, kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega arutab maakohus käesoleval juhul väärteoasja täies ulatuses vaatamata asjaolule, et kaebuses on K. Aivazjan vaidlustanud üksnes talle määratud karistust. 21.02.2010.a kehtinud MõõteS § 5 lg 1 red kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud sama seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Kuivõrd käesoleval juhul on määratud isikule karistus 3 väärteoasjas mõõtetulemuste alusel ning nõuded toimunud mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele ei tulenenud seisuga 21.02.2010.a eriseadusest, pidi mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuseks olema mõõtmised teinud pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mille taatluskohustus oli täidetud või mis oli jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Väärteoasjas puudub kohtul kahtlus selles ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et Ida Prefektuur oli 21.02.2010.a sõiduki kiiruse mõõtmise alal erialaselt pädev ning et selle kohta on väljastatud erialase kompetentsuse kinnitamise tunnistus E133 kehtivusega kuni 15.12.2011.a., samuti et kaebuse esitaja sõiduki liikumise kiirus on mõõdetud taadeldud mõõtevahendiga Stalker DSR 2X nr 08009663, mille taatlemist kinnitas mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-09/00085. Siiski on kohus seisukohal, et mõõtetulemuste jälgitavus ei ole tõendatud ja seda seetõttu, et mõõtja ei järginud mõõtemetoodikat. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirjaga nr.40 kinnitatud mõõtemetoodika MM 01-2010 (edaspidi Metoodika) p. 4.3. kohaselt on Doppleri helisignaal kiirusmõõteseadme helisignaal, mille kõrgus iseloomustab seadme ja mõõdetava sõiduki omavahelist liikumiskiirust. Stabiilne või sujuvalt muutuv helisignaal on märgiks korrektsest mõõtmisest, helisignaali sagedane hüplemine või katkendlikkus iseloomustavad ebastabiilset mõõtmist või häireid mõõtealas. Metoodika p 6.4.1.1 ei tohi radarmõõtevahendi kasutamisel mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis puudub märge kiirusmõõteseadme helisignaali (Doppleri helisignaali) kohta Karen Aivazjani juhitud sõidkuki liikumise kiiruse mõõtmise ajal protokollist ei nähtu, kas see oli ühtlaselt tõusev e kõrgenev, ühtlaselt langev e madalduv või katkendlik. Kohus on seisukohal, et kuivõrd Metoodika p 6.1. kohaselt on radarmõõturite kasutamisel Doppleri efekt, mille sisuks on väljasaadetud ja tagasitulnud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt objekti kiirusest mõõtemeetodi aluseks, siis on Doppleri helisignaal mõõtemetoodika järgimise kontrollimiseks olulise tähtsusega. Mõõtmisel tekkiva Doppleri helisignaali tajumise kontrollimise võimatuse korral ei ole võimalik hiljem kontrollida ka mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatust. Doppleri helisignaali fikseerimata jätmise korral ei saa välistada helisignaali katkendlikkust, mis iseloomustab vastavalt Metoodika p 4.3. ebastabiilset mõõtmist või häireid mõõtealas. Selline olukord tuleb kohtu hinnangul lugeda mõõtemetoodika oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa mõõtetulemuse mittejälgitavuse ja omakorda sellise mõõtmistulemuse alusel tehtud karistusotsuse tühistamise. Sõiduki kiiruse mõõtmine ei ole toimunud korrektselt, on rikutud mõõtemetoodika nõudeid ja on tekkinud kahtlus, et mõõtetulemus ei ole olnud õige. Kuigi mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit, ei ole mõõtetulemuse jälgitavus seega tõendatud, sest mõõtja ei järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Vaidlustatud otsuse tühistamist tingib ka asjaolu, et väärteoprotokolli on kantud lahtrisse „Muud tõendid ja andmed“ märkus „Tunnistaja: J. Link“. Väärteoasja materjalide hulgas ühegi tunnistaja ülekuulamise protokolli ei ole ja samuti ei ole ühegi tunnistaja ütlustele tuginetud väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel. Selline asjaolu väärteomenetluses tekitab kohtus kahtluse, et väärteoprotokolli koostamise hetkel võis väärteomenetluses esineda tunnistaja, kelle ütlusi kas nõuetekohaselt ei protokollitud või neid ütlusi väärteoasja materjalide juurde ei võetud ja kohtuväline menetleja võib olla teinud otsuse ilma kõiki olemas olnud tõendeid arvestamata. Kui ebaselguse seoses võimaliku tunnistaja ütlustega saaks kohus lahendada ka kaebemenetluses, siis kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis andmete puudumine Doppleri heliefekti kohta on rikkumine, mida kaebemenetluses kõrvaldada võimalik ei ole. Menetlustoimingu juures viibinud isiku(
- te)võimalik ülekuulamine kaebemenetluses kohtus ei kõrvaldaks kohtus tekkinud kahtlust selle signaali puudumises või katkendlikkuses mõõtmise ajal. Kuna sõiduki kiiruse mõõtmine ei ole toimunud korrektselt, on rikutud mõõtemetoodika nõudeid ja kohtul on tekkinud kahtlus, et 4 mõõtetulemus ei ole olnud õige. Kuigi mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit, ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, sest mõõtja ei järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Ehkki kaebuses ei eita kaebaja ise 21.02.2010.a LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseerimisele kuuluva väärteo toimepanemist, ei saa õigusrikkumise tunnistamine ega kohtuvälise menetleja selgitused isiku karistamise asjaolude kohta kompenseerida mõõtemetoodika järgimata jätmist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja kogunud piisavalt tõendeid Karen Aivazjanile koostatud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemise kohta. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega kooskõlas tuleb menetluses kõrvaldamata jäänud kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuna puudus, mis on kohtus tekitanud kahtluse väärteo kohases tõendatuses, ei oleks kõrvaldatav ka väärteoasja uuesti arutades, tuleb väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Marie Tammsaar Kohtunik