1-09-21514 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-21514 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liik

§ 238lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega mõistetud 9 kuu 25 päeva vangistusega. Lisaks sellele tunnistati M. Veidik süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3 aasta vangistusega, mida

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 9 kuu 25 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 20.12.
3. a.
4. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõisteti M. Veidik, et tema omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 1 kilekoti pulbrilise ainega massiga kokku 0,076 g, mis sisaldas fentanüüli, so narkootilist ainet väikeses koguses. Omandatud narkootilise aine pakendas ta jogurtitopsi ning andis
5. septembril
6. a Tallinnas XXX XXX maja ees L. L., et ta viiks selle Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonnas Tallinnas Vikerlase 14 viibivale kinnipeetavale A. L.. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki
7. jaos sätestatud kuriteo, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 11 fooliumvoldikut pulbrilise ainega massiga kokku 0,28 g, mis sisaldas keskmiselt 11% fentanüüli (puhtal kujul 0,031 g fentanüüli), so narkootilist ainet suures koguses. Omandatud narkootilist ainet kandis M. Veidik endaga kaasas, kuni see
8. detsembril
9. a kella 02.00 ajal Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonnas Tallinnas Vikerlase 14 tema juurest läbivaatusel leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS
10. peatüki
11. jaos sätestatud kuriteo, pani M. Veidik toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M. Veidik mõisteti süüdi veel KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna pani uuesti toime kolm vargust F. kino fuajeest, hotellist S. ja I., kuid selles osas kohtuotsust ei vaidlustata.
12. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Veidik, kes taotleb
13. septembri
14. a kuriteoepisoodis enda õigeksmõistmist, sest ta ei ole L. L. narkootilist ainet edasi andnud. Ta tunnistas end kohtueelsel uurimisel ja kohtus süüdi, sest süüdi mittetunnistamise korral ähvardas prokurör taotleda tema karistamist viie kuni kuueaastase vangistusega. Tegelikult andis talle jogurtitopsi R. S., kes käskis selle A. L. ema kätte viia. Kohtueelsel uurimisel R. S. üle ei kuulatud. Seoses sellega taotleb M. Veidik
15. detsembri
16. a kuriteoepisood kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista minimaalne karistus. Kui kohus selle taotlusega ei nõustu, siis palub M. Veidik mõista talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistus alla sanktsiooni alammäära. Samuti palub ta vähendada temalt välja mõistetud kohtukulusid. 2

§ 61

lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava M. Veidiku talle esitatud süüdistuses süüdi mõistab ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid

§ 342lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelse uurimise lõpetamisel ei ole M. Veidik ega tema kaitsja esitanud prokurörile taotlust täiendavate tõendite kogumiseks, sealhulgas tunnistajate ülekuulamiseks. Küll aga esitas süüdistatav M. Veidik prokurörile taotluse kriminaalasja lahendamiseks tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Maakohtu istungil kinnitas M. Veidik, et ta soovib endiselt asja lahendamist lühimenetluses ning et ta tunnistab end toimepandud kuritegudes täielikult süüdi. Kohtuistungil viibis M. Veidiku kaitsja vandeadvokaat K. Šuvalova. Seetõttu peab kohtukolleegium kohatuks apellatsiooni väiteid selle kohta, et M. Veidik tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi hirmust prokuröri ees. Tunnistaja L. L. ütlustest nähtub, et ta palus süüdistataval M. Veidikul tuua kauplusest toiduaineid ja sigarette, et need viia arstimajas viibivale pojale. Pärast kauplusest naasmist ei tulnud M. Veidik mitte kohe L. L. juurde, vaid läks koos toidukotiga ca pooleks tunniks oma korterisse. Arestimajas leiti jogurtitopsist kilepakend narkootilise ainega. DNA ekspertiis pidas võimalikuks kilepakendilt võetud segaproovis M. Veidiku bioloogilise materjali sisaldumist. Jogurtitopsist leitud narkootiline aine oli fentanüül. M. Veidiku juurest leitud üheteistkümnes fooliumvoldikus oli samuti fentanüül. M. Veidik kui narkomaan tarvitas ka ise fentanüüli. Neid asjaolusid arvesse võttes ei ole kohtukolleegiumil vähimatki kahtlust selles, et fentanüüliga kilepakendi pani jogurtitopsi M.Veidik. 5.2 KarS § 61 lg 1 kohaselt võib kohus erandlikke asjaolusid arvestades kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas M. Veidiku suhtes selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Apellatsioonis ei ole samuti nendele asjaoludele osundatud. Kohus on kohaldanud M. Veidiku suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendanud mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 5.3. M. Veidikult mõisteti välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 10875 krooni, määratud kaitsja tasu 3720 krooni ja ekspertiisikulu 5638 krooni. Kohtukolleegium leiab, et M. Veidiku taotlus menetluskulude vähendamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9 järgi on menetluskulud ekspertiisi tegemise kulud, määratud kaitsjale määratud tasu, ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 417lg 2 3

§ 424

näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 17.

veebruari 2010. a otsus Mario Veidiku suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Julia Katškovskaja Malle Preimer 4