1-10-2460/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2460 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Paavo Randma ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 19 mai 2010, Tallinn Kriminaalasi Vaido Lepasalu süüdistuses KarS § 170 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 06 aprilli 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja M.Allikmäe Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav Vaido Lepasalu, ik: 38403215736, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud. Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
2. aprilli 2010 otsus kriminaalasjas nr 1-10-2460 Vaido Lepasalu süüdistuses KarS § 170 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: Vaido Lepasalu’le on esitatud süüdistus selles, et tema olles Harju Maakohtu kohtuotsusega 15.12.2008.a. nr. 2-08-25788 kohustatud tasuma elatisraha oma ema L. L., ik. XXXXXXXXXXX ülalpidamiseks alates 25.06.2008.a.-st igakuiselt summas 2175,- krooni, hoidub kuritahtlikult kõrvale kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest, nimelt ei maksa elatisraha alates 15.12.2008.a.-st kuni käesoleva ajani. Seega pani Vaido Lepasalu toime vanema ülalpidamise kohustuse rikkumise, hoidudes täisealise lapsena kuritahtlikult kõrvale vanemale kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, mis on KarS § 170 järgi kvalifitseeritav kuritegu. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas Vaido LEPASALU süüdi KarS § 170 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõistis talle karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 2 kuud vangistust. Kohaldas KarS § 73 lg 1,3 sätteid ja määras 3 aastase katseaja. Katseaja alguseks luges 06.04.2010.a. APELLATSIOON: Kaitsja märgib, et Vaido Lepasalu ei ole kohtuotsusega nõus, kuna ta ei ole talle inkrimineeritud kuritegu toime pannud, tema süü ei ole leidnud tõendamist. Kokkuvõtvalt ei saa maakohtu otsuses sisalduvate tõendite analüüsi pinnalt KarS § 170 sätestatud vanema ülalpidamiskohustuse rikkumises kuritahtlikult Vaido Lepasalut süüdi mõista. Uuritud materjalide põhjal ei ole tuvastatav Vaido Lepasalu tahtlus. Kohtuotsusest ei nähtu, millise tahtluse liigi teo toimepanemisel kohus tuvastas. Mille põhjal kohus järeldas, et süüdistatav on kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Antud asjas ei ole võimalik tuvastada kuriteo subjektiivset külge, mis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Samuti ei ole tuvastatav motiiv, mis eesmärgil süüdistatav kuriteo pidi toime panema. Võimaluste piires on Vaido Lepasalu oma ema toetanud ning vastupidiselt otsuse lk 5 märgitule, ta kasutaski osa oma sissetulekutest ülalpidamiskohustuse täitmiseks ajal, mil tal oli selleks piisavad sissetulekud. Isik kinnitas, et ta püüab täita kohtuotsust ja maksta emale elatusraha. Kohtualuse suhtumine kohustuse täitmisesse näitab, et Vaido Lepasalu ei hoidu kõrvale elatusraha maksmisest. Isik on kinnitanud, et ta peab toetama ka oma peret. Peres on 3 aastane laps ning tema naine on lapse ootel. Kohus pole ka motiveerinud, miks ta pidas ebapiisavaks kohtualuse püüet maksta oma võimaluste piires ning miks ei ole tema süü küsimuse hindamisel arvestatud juunis 2009.a koos emaga 2-l korral Prisma kaupluses ostude tegemist summas 2100 krooni. 2 Lisaks juhtis apellant kohtu tähelepanu asjaolule, et L. L. ülekuulamisel pole talle esitatud küsimusi auto kohta, millest rääkis 23.07.2009.a ülekuulamisel Vaido Lepasalu. Ta kinnitas, et auto VAZ 2101, mille on ostnud kannatanu, on vormistatud M. M. nimele, et saada sotsiaaltoetust ning selle autoga ema faktiliselt sõidab. Samal ajal kannatanu L. L. esitades hagiavaldust on märkinud oma puudeks keskmine. Ülekuulamisel on ta märkinud, et tal on raske puue, et ta vajab kõrvalabi ja juhendamist. Vaido Lepasalu andis eelmenetluses ja kohtus ütlusi selle kohta, et ta maksab nimetatud auto kindlustust ning et ema tervislik seisund ei vaja abi. Apellant peab silmas asjaolu, et kannatanu omab ja saab juhtida autot ja tema tervisliku seisundi kohta on vastuolulised andmed, milline ebatäpsus on jäänud kõrvaldamata ning kohus ei ole väidetava vastuolu kõrvaldamiseks ka midagi ette võtnud. Erinevalt kohtuotsuses väidetust ei ole ta kuritahtlikult kõrvale hoidunud elatise maksmisest. Vaido Lepasalu puuduvad vahendid kohtuotsusega mõistetud elatise tasumiseks; tema arvel olev auto on sõidukõlbmatu, palk oli vähene ning omades põhiharidust on lisatööde leidmine olnud raskendatud. Ta on töötu alates 01.02.2010 ning käesoleval ajal tegeleb aktiivselt tööotsimisega. Tuleb arvestada ka töötuse kõrget taset Eestis ning Vaido Lepasalu kohustusi oma perekonna ees, samal ajal kui kannatanu omab stabiilset pensioni 2888 kr kuus. Väide selle kohta, et Vaido Lepasalu oleks toime pannud oma vanema ülalpidamiskohustuse kuritahtliku rikkumise, on toimikusse kogutud tõendite alusel tõendamata ning kannatanu soov oma poega vastutusele võtta põhineb paljuski sellel, et kohtualune asus elama oma emast lahus pere juurde, tingides sellega meelepaha. Kannatanu on esitanud hagi nõudega 4000 kr, mille kohus rahuldas summas 2175 kr, s.t vähendades nõuet pea poole võrra, kuid mis on tänaseid kohtualuse võimalusi arvesse võttes osutunud ebareaalselt täidetavaks. Meediakanalite vahendusel on teada, et kannatanu on pärast kohtulahendit asunud oma poega veelgi halvustama, milline asjaolu iseloomustab kannatanut, kuid avaliku menetlushuvi seisukohalt tuleb arvestada ennekõike tegu ja seda, et Vaido Lepasalu on varem kriminaalkorras karistamata isik. Arvestades teo olemust ei saa kaitsja hinnangul olla avalikkusel eesmärki Vaido Lepasalu suhtes vältimatult süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. Küll on aga pärast ajalehe kajastusi Vaido Lepasalul töö leidmine veelgi enam raskendatud. Riigikohtu lahendi kohaselt (3-1-1-92-01) võib pikemaajaline maksmata jätmine seisneda ulatuslikus võlgnevuses mingi pikema aja jooksul järjest või on aastate jooksul makstud elatist üksnes mõnel kuul. Arvestades, et kohtuotsus Vaido Lepasalu suhtes on tehtud 15.12.2008.a ja mõni kuu pärast otsuse jõustumist, s.o. 16.06.2009 esitas kannatanu avalduse oma poja vastutusele võtmiseks, siis antud juhul ei saa Vaido Lepasalu käitumist hinnata kuritahtlikuks pikema aja jooksul selle lühiajalisuse tõttu. Toimikumaterjalide alusel ei ole tuvastatav, et Vaido Lepasalu ei täitnud oma kohustust, samuti ei ole tuvastatav tahtlus. Eelpool toodud asjaoludel antud asjas ei ole võimalik Vaido Lepasalut süüdi mõista KarS § 170 alusel, kuna ta ei ole ta kuritahtlikult kõrvale hoidunud elatise maksmisest; tal puuduvad vahendid kohtuotsusega mõistetud elatise tasumiseks ning süüdistatava süü ei ole täielikult ja igakülgselt tõendatud. Esineb kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus. Apellatsioonikohus teeb KrMS § 340 lg 1, 2 apellatsiooni taotlusest sõltumatult uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis raskendab süüdistatava olukorda ning võib mõista süüdistatava õigeks. 3 Kaitsealune leiab, et tema õigused saavad kaitstud kõigi tõendite ja asjaolude hindamisel ringkonnakohtu lahendiga. KANNATANU SEISUKOHT: Vastuväidetes kannatanu märgib, et V.Lepasalu esitab kohtule valeandmeid. Elatusraha on süüdistatavalt tema kasuks välja mõistetud. Süüdistatav hoidub tahtlikult selle maksmisest kõrvale. Ta ei näita ametlikult oma kõiki tulusid. On lubanud teda toetada, kuid pole seda teinud. Palub kohtul määrata võla tasumise tähtaeg ja K. L. osas lähenemiskeeld. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Süüdistatav toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. Apellant- kaitsja toetas apellatsiooni, palus õigeksmõistva otsuse tegemist. Prokuröri arvamuse kohaselt on süüdimõistev kohtuotsus seaduslik, põhjendatud ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik, põhjendatud ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et Harju Maakohtu otsusega
3. detsembrist 2008 aastast on täisealine Vaido Lepasalu kohustatud alates 25.06.2008 aastast igakuiselt tasuma oma ema L. L. ülalpidamiseks elatisraha summas 2175.00 krooni. Tuvastatud on ja seda nii süüdistatava enda ütlustega, kannatanu L. L. kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, kui ka kriminaalasja dokumentaalsete tõenditega, et V.Lapasalu ei ole temalt väljamõistetud elatist maksnud. Apellatsioonikohtus V.Lepasalu kinnitas, et kuni 2010, ehk käeoleva aasta veebruarini, oli tal ametlik töökoht ja kindel sissetulek, kuid elatist ta ei maksnud, kuna palk oli liiga väike. Said perega ka sotsiaaltoetust. Töötuna võttis ennast ametlikult arvele alles 18 mail 2010 ehk päev enne apellatsioonikohtu istungit. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et KarS § 170 sätestatud kuriteo toimepanemine ei eelda ainuüksi isiku aktiivset tegutsemist. Kuriteo objektiivse külje võib süüdlane realiseerida ka tegevusetuse teel. Elatist maksma kohustatud isik peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Antud juhul pole tuvastatavad kaitsja poolt viidatud abistamine toidu ostmisel. Kannatanu on sellist abistamist täielikult eitanud. Samas kohtukolleegium leiab, et ka selline aastate jooksul ühekordne toidu ostmine, ei anna alust V.Lepasalu õigeksmõistmiseks pikaajaliselt elatise maksmisest kõrvalehoidumises. 4 Elatis on välja mõistetud igakuuliselt. Nimetatud kohustuse süstemaatiline rikkumine kujutabki endast kuritahtlikkust KarS § 170 mõttes. Kriminaalasjas on tõendatud, et V.Lepasalu sai perioodil, mil ta süstemaatiliselt ei maksnud emale elatist, töötasu. Olukorras, kus temalt oli välja mõistetud elatis, mida ta ei olnud nõuetekohaselt tasunud, pidanuks V.Lepasalu osa sellest töötasust kasutama ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seda aga V.Lepasalu ei teinud, vaid kuritahtlikult hoidus elatise tasumisest kõrvale. Alates 25.06.2008 aastast on süüdistatava poolt tasutud vaid ühekordselt 500 krooni. Apellatsioonis esitatud etteheited kannatanule on ainetud, ega too kaasa V.Lepasalu õigeksmõistmist. Tuvastatav on, et kannatanu on püsiva täieliku töövõimetusega ning raske puudega invaliid, kes vajab kõrvalabi. Samuti pole asjakohased apellandi seisukohad motiivi puudumisest. V.Lepasalule inkrimineeritud kuriteokoosseis ei eelda motiivi tuvastamist, seega millistel motiividel V.Lepasalu tahtlikult elatise maksmisest kõrvale hoidub, ei oma tähtsust. KarS § 170 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult tuvastanud V.Lepasalu poolt elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumise subjektiivse tunnuse, tahtluse, läbi tuvastatud käitumise ehk objektiivse koosseisu. Apellatsioonis ei ole V.Lepasalule mõistetud karistust eraldi vaidlustatud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga, vastab nii süü suurusele kui süüdlase isikule. Samuti on põhjendatud V.Lepasalu karistusest tingimisi vabastamine. Kohtukolleegium ei tuvastanud apellatsioonis märgitud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks raskendanud süüdistatav olukorda, ega ka kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohtukolleegium arutab kriminaalasja kaitsja apellatsiooni alusel ja selle piires. Kannatanu vastuväidetele apellatsioonikohus hinnangut ei anna. Kolleegium peab vaid vajalikuks osundada, et kannatanu poolt tõstatatud küsimused on lahendatavad täitemenetluse ja tsiviilkohtumenetluse, mitte aga kriminaalkohtumenetluse korras. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA PAAVO RANDMA URMAS REINOLA 5