4-10-655 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2010.a. Kuressaare Väärteoasja number 4-10-655 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Rein Tammin kaebus Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 2.02.2010.a. otsusele väärteoasjas nr 2740 09 003611 Menelusalune isik, esindaja Kohtuistungil osalesid Kaebuse esitanud menetlusalune isik Rein Tammin (isikukood: 35903270268) Kohtuvälise menetleja Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna esindaja vanemkomissar Meelis Juhandi 13.mai 2010.a. Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
- Jätta kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 2.02.2010.a. otsus (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 09 003611) Rein Tammin karistamises kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 järgi rahtrahviga 20 trahviühikut so 1200 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 14.juunist 2010.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 02.02.2010.a. otsusega karistati Rein Tammin’it kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 663 lg 2 järgi rahatrahviga 20 1
(5)4-10-655 trahviühiku ulatuses so 1200 krooni selle eest, et ta 4.11.2009.a. kell 21.00 Saare maakonnas X vallas X külas rikkus X valla „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ p.5 nõudeid ja tekitas koerte omanikuna loomapidaja A. J.le materiaalset kahju 18 000 krooni. 4.11.2009.a. kella 08.45 paiku jooksid Rein Tammin’ile kuuluvad koerad omaniku territooriumilt välja ja ründasid X külas X talu elektrikarjusega piiratud karjamaal lambaid.
- R.Tammin esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes VTMS § 23, 29 lg 1 p 1, 30 lg 1 p 1, 132 p 3 alusel otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või kui kohus leiab, et X valla "Koerte ...pidamise eeskirja" punkti 5 nõuete rikkumine kaebaja poolt on oluline riigi õiguskorda riivav tegevus, piirduda hoiatuse või rahatrahviga kuni 300 krooni. Menetlusalune isik leiab, et otsuse järeldus, nagu oleks kaebajale kuuluvad koerad rünnanud lambaid ja sellega tekitati A.J.le materiaalne kahju summas 18 000 krooni on täies ulatuses põhjendamatud, rajanevad A.J. oletustel ja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendatud. Seega on menetleja valesti kohaldanud protsessiõigusnorme. Kaebaja ei saa jätta otsust vaidlustamata, sest oma sisult vale otsus võib A.J.le VTMS § 7 alusel anda aluse esitada kaebaja suhtes materiaalse nõude, olles tsiviilkohtumenetluses vaieldamatult tõendiks. Lisaks sellele on otsuse kohane sanktsioon ebaproportsionaalselt karm ja ilmselt ajendatud menetleja emotsionaalsest väärast järeldusest kahju tekkimise kohta, milline on väljendatud otsuses. Kaebaja märgib, et tema koerad on üles kasvanud ja elavad teiste koduloomadega koos ning lähedal ja neil puudub agressioon koduloomade suhtes. Kaebaja hinnangul puuduvad igasugused objektiivsed tõendid, et: lambaid oleks otsuses märgitud kohas rünnatud; millal lambaid olevat rünnatud; lambaid oleks rünnanud koerad; lambaid oleks rünnanud kaebajale kuuluvad koerad; mitut lammast olevat rünnatud; rünnatud oleks A.J.le omandiõiguse alusel kuuluvaid lambaid; lammaste seisukorra (konditsiooni) ja surma põhjuste suhtes; lammaste hinna kohta (kuidas ja millistel alustel on arvestatud kahju suurus). Seega puuduvad kõik kahju kindlakstegemise ja selle hüvitamise õiguslikud alused. Selliseks aluseks ei saa olla A.J. oletused, arvesse tulevad ainult tsiviilõiguslikud, objektiivsed tõendid, millised antud asjas täielikult puuduvad. Kohtuistungil jäi R.Tammin kaebuse juurde. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
- Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja märgib, et menetlusalune isik on vaidlustanud otsuse seetõttu, et otsuses toodud järeldused on täie ulatuses põhjendamata, rajanevad materiaalset kahju saanud loomapidaja A.J. oletustel ja otsuses ebaproportsionaalselt karm ning menetleja emotsionaalsest väärast järeldusest kahju tekkimise kohta. Kohtuvälise menetluse käigus kuulati 12.11.2009.a üle politseile avalduse esitanud A.J., kelle ülekuulamisprotokoll sisaldab fakti sellest, et 04.11.2009.a. kella 21.00 paiku nägi avaldaja pealt sündmust, kus kaks koera ründasid tema karjamaal olevaid lambaid, kusjuures puudub alus kahelda tunnistaja ütluste õigsuses, et ta tundis ära just Rein Tammin'le kuuluvad koerad. Teadmatusest, kellele kuuluvad koerad, ei oleks A.J. helistanud Rein Tamminile. Antud väärteoasjas jäi teostamata sündmuskoha vaatlus, millega oleks saanud koguda andmeid ründe ohvriks langenud lammaste täpse asukoha ja vigastuste kohta, kuid kuna aset leidnud juhtumist teatati politseisse alles 12.11.2009.a, oli selle toimingu teostamine avalduse esitamise päeval võimatu - koerte ründe tagajärjel vigastatud ja hukkunud lambad olid ära viidud. Ajavahemikul 04.11 - 12.11.2009.a. proovisid A.J. ja Rein Tammin omavahel antud juhtumit, politseid teavitamata lahendada, kuid kahjude osas kokkulepetele ei saadud, 2
(5)4-10-655 materiaalse kahjuga 18 000 krooniga, Rein Tammin ei nõustunud, tuues põhjuseks hukkunud ja vigastatud lammaste mittenägemine ja samal ajal olevat lahti olnud ka A.V. koerad. Kohtuvälise menetluse käigus kuulati 13.11.2009.a. üle tunnistaja A.V., kelle ütlustest selgub, et 04.11.2009.a. kella 23.00 paiku tuli tema juurde Rein Tammin koos A.V. kahe koeraga. Rein Tammin sai A.V. koerad kätte X vallas X küla Pihla ranna teelt. Kuni kella 23.00 ni ei olnud ta teadlik oma koerte lahtipääsemisest. A.V. juures tunnistas Rein Tammin oma koerte poolt tekitatud kahju ja tunnistas oma süüd, kuid 07.01.2010 antud menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt Rein Tammin oma süüd siiski ei tunnista, vaieldes tekitatud kahju suuruse üle. A.V. suhtes alustati väärteomenetlus KOKS § 633 lg 1 alusel, X valla „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ p 5 nõude rikkumise faktis. Kohtuvälise menetluse käigus kuulati 15.12.2009.a. üle tunnistaja L.P., kes on X valla volitatud veterinaararst, kes 13.11.2009.a. teostas vigastatud lammaste läbivaatuse, mille kohta koostati loomade läbivaatuse akt, kus suurel osal karjast tuvastati koerte ründejäljed pehmete kudede vigastused jalgadel, saba- ja pärakupiirkonnas ja peas. Kohtuväline menetleja tugines otsust tehes eelkõige tunnistajate A.J., K.L.u ja A.V. ütlustel, kuna A.J. sattus 04.11.2009 kella 21.00 X külas lammaste murdmisele ise peale ja tundis lambaid murdnud koertes, välimuse järgi, ära just Rein Tammini koerad. Ka A.V. koerad olid sel õhtul lahti, kuid kella 19.30 paiku viibisid tema koerad veel kodus X külas ja ajaliselt ei olnud neil võimalik jõuda lammaste murdmise kohta - liiga pikk vahemaa ca 4 km. Rein Tammini koerad seevastu olid 04.11.2009 a jooksus juba hommikul kella 08.45 alates ja ülesse leidis Rein Tammin oma koera, X küla bussipeatusest - murdmiskoha vahetus läheduses. Ka K.L. nägi Rein Tammini ühte koera A.J. maavalduse juures, Liiva-Saare tee otsas. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus jõusse, kuna leiab, et otsus on tehtud kõike asjaolusid arvestades ja rikkumine on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja oma eelneva seisukoha juurde. MAAKOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Puudub seaduslik alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. 5.Tulenevalt VTMS § 133 p-dest 2-4 peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimused, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on pannud toime menetlusalune isik ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. KOKS § 663 lg 2 sätestab vastutuse koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. See tähendab, et väärteokoosseisu objektiivsete tunnustena peab olema tuvastatud tegu, tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel, kusjuures tagajärje so tervisekahjustuse või varalise kahju kaasa toonud tegu peab seisnema koerte ja kasside pidamise eeskirja nõuete rikkumises loomapidaja poolt. Isiku karistamiseks tuleb tuvastada, et just tema põhjustas eelnimetatud nõuetele mittevastava teoga ka tagajärje.
- Rein Tammini tegu seisnes väärteoprotokolli kohaselt selles, et ta 4.11.2009.a. kell 21.00 Saare maakonnas X vallas X külas X talu karjamaal rikkus X valla „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ p.5 nõudeid ja tekitas koerte omanikuna loomapidaja A.J.le materiaalset kahju 18 000 krooni. 4.11.2009.a. kell 08.45 jooksid Rein Tammin’ile kuuluvad koerad omaniku territooriumilt välja ja ründasid X külas X talu elektrikarjusega piiratud karjamaal lambaid. R.Tammin ei eita koerte lahti pääsemist, kuid eitab A.J.le kuulunud lammaste ründamist oma 3
(5)4-10-655 koerte poolt ja sellega kahju tekitamist summas 18 000 krooni.
- X Vallavolikogu määrusega nr 16 26.06.2003.a. kinnitatud X valla koerte ja kasside pidamise eeskirja punkt 5 kohaselt peab koeri pidama loomapidajale kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil. Territoorium peab olema tarastatud selliselt, et koer sealt välja ei pääseks ja olema välistatud inimestele ja loomadele kallaletungimise võimalus. Tarastamine ei ole kohustuslik koera ketis pidamisel.
- Rein Tammini enda ütluste kohaselt pääsesid tema kaks vene-euroopa must-valget laika koera lahti 4.11.2009.a. hommikul koduõues jahile minnes ja jooksid metsa. R.Tammin teavitas sellest kohe ümberkaudseid jahimehi ja jahiseltside esimehi ning hakkas koeri otsima. Ta otsid koeri terve päeva. Õhtul helistas temale A.J. ja teatas, et nägi oma lammaste juures R.Tammini koeri. Kohapeale minnes R.Tammin seal koeri ei näinud ja sai umbes poole tunni pärast so 21.00 paiku ühe koera kätte ca 4 km kaugusel A.J. majast. Teine koer on käesoleva ajani kadunud. R.Tammin nägi A.J. karjamaal ainult ühte surnud lammast. Samal päeval olid jooksus ka A.V. 2 koera – beezi-musta-valgekirjud hagijat, kes saadi kätte 23.00 paiku. R.Tammini väitel on tema koerad sõbralikud ning harjunud nii koduloomadega kui lastega ega murra lambaid.
- Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A.J. ütluste kohaselt /t.l. 49-52/ kuulis ta 4.11.2009 õhtul ca 20.30 ajal koju (X külla) jõudes oma maja läheduses koerte haukumist. A.J. istus autosse ja sõitis lambakarjamaale karjavärava juurde ning nägi autotulede valgel teiselt poolt tulemas musta-valgekirjut laikat. Karjamaal toimus murdmine, üks koer hoidis lambast kinni. A.J. tundis koertes ära R.Tammini laikad, kuna need on sealkandis ainukesed. Neid oli kaks. Taskulambi valguses leidis A.J. hiljem 3-4 lammast, kes olid pikali ja mõnest kohast haavatud. Ka R.Tammin oli siis juba seal, pärast läks oma koeri otsima. Järgmisel päeval avastas A.J. koos R.Tamminiga, et murtud lambaid oli karjamaal mitmes kohas, neid oli puretud ja surnuid. Tammin aitas veel ühe lamba veest välja tirida. Korjused veeti kokku ja A.J. kutsus veterinaari, mitmel lambal tehti veel hädatapp. Algul oli R.Tammin nõus kahju korvama, kuid pärast enam mitte, kui selgus et ka A.V. koerad olid sel päeval jooksus. Tunnistaja ei usu, et murdjateks olid A.V. koerad, sest lambad olid murtud tüüpiliselt laikadele so stiilis üks koer hoiab peast ja teine tagantpoolt tagumikust. Niimoodi murravad laikad ka metssiga. Ühte korjustest oli söödud, ülejäänud olid lihtsalt murtud. Kokku suri 15 lammast. Tunnistaja kinnitab, et kuna ta on ise ka jahimees, siis teeb ta väga hästi laikal ja hagijal vahet ega aja neid segamini.
- Tunnistaja A.V. ütluste kohaselt /t.l.53-55/ nägi ta oma koeri 4.11.2009.a. õhtul kodus (X külas) viimati 20.00-20.30 vahel. Siis olid nad omal kohal ja kinni. Ca 22.00-23.00 vahel tõi T.V. jooksus koerad koju tagasi. Ta leidis nad ca 5 km kaugusel kodust.
- X valla volitatud veterinaararsti L.P.i poolt 13.11.2009.a. läbiviidud OÜ-le Microconsult kuuluvate koerarünnaku ohvriks langenud lammaste läbivaatusel tuvastati suurel osal karjast koerte ründejäljed- hammustused. Pehmete kudede vigastused on jalgadel, saba- ja pärakupiirkonnas, peas. 9 lammast on väga raskes seisundis, neist 3 ei suuda suurte vigastuste tõttu tõusta ja tuleb ilmselt hädatappa /kohtuvälise menetleja toimik lk 7/.
- Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud L.P.i ütluste kohaselt /t.l. 56-58/ vaatas tema A.J. lambad üle nädal hiljem ja siis hakkasid nad juba paranema. Hammustusi oli näha tagajalgadel ning pea ja kaelapiirkonnas. Need vigastused olid tekkinud koera hammustuste tagajärjel. Tunnistaja ühtegi surnud lammast siis ei näinud, oli paar tugevalt vigastatut, kes 4
(5)4-10-655 lamasid. 13. Kohtu hinnangul on seega küllaldaselt tõendamist leidnud, et Rein Tammini 2 mustavalge laikat pääsesid 4.11.2009.a. hommikul tema koduõues lahti ja jooksid metsa ning, et R.Tammini koerte ründe tagajärjel said A.J.le (või OÜ-le Micro-Consult, mille juhataja A.J. on) kuuluvad lambad vigastada. Kuna lammastel esinesid vigastused, mille tagajärjel vähemalt üks lammas suri, on vaieldamatu, et varaline kahju on tekkinud, vaatamata sellele, et kahju täpne suurus ei ole tõendatud ja tsiviilhagi ei ole esitatud. Seega on R.Tammini süü KOKS § 663 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel järginud seadust. Kohus KarS § 56 lg 1 alusel ja õiguserikkumise iseloomu arvestades peab R.Tamminile mõistetud karistust proportsionaalseks. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja R.Tammini kaebuse rahuldamata. Reena Undrest kohtunik 5
(5)