← Eesti

4-09-7663/10

Obsah (5)§ 74§ 9§ 132§ 1§ 7424

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 06. aprillil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas koht Väärteoasja number 4-09-7663 (väärteoasi 2440,09,004346) Kohtunik Inn

§ 74

-24 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles Ivo Tapner tunnistati süüdi

§ 74

-24 lg 2 alusel ja karistati rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 1800 krooni Ivo Tapner, isikukood 37405144914, Eesti kodanik, elukoht xxx Ida Prefektuuri esindaja välijuht Andres Visnapuu VTMS § 132 p 2, 133-135 kohus OTSUSTAS: Ivo Tapner kaebus Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Andres Visnapuu 20.04.2009 otsuse peale väärteoasjas 2440,09,004346 rahuldada osaliselt. Teha väärteoasjas uus otsus. 1 Tühistada Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Andres Visnapuu 20.04.2009 tehtud otsus väärteoasjas 2440,09,004346 osaliselt, nimelt Ivo Tapneri poolt LE § 132 p 4 järgi ettenähtud rikkumise osas ehk selles, et 01.04.2009 Jõhvi Tartu põik 20 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit ja enne möödasõidu alustamist ei veendunud, et möödasõidu lõppedes saab naasta pärissuunavööndisse ohustamata ja takistamata juhte kellest ta mööda sõidab. Lõpetada väärteomenetlus Ivo Tapneri süüdistuses

§ 74

-24 lg 2 alusel LE § 132 p 4 järgi ettenähtud rikkumises, isiku tegevuses väärteokoosseisu puudumise tõttu. Ivo Tapner süüdi tunnistada

§ 74

-35 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises, nimelt selles, et 01.04.2009 Jõhvis Tartu põik 20 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit ja enne paremopööret ei suundunud sõidutee pärissuunavööndi vastava ääre lähedale, millega rikkus LE §

  1. Mõista Ivo Tapnerile karistuseks rahatrahv 15 (viisteist) trahviühikut ehk summas 900 (üheksasada) krooni. Rahatrahvi summa 900 (üheksasada) krooni tuleb tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri 10220095817722 Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 13.04.
  2. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 17.05.
  3. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel ( ehk 17.06.2010) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Vanemkonstaabel Juhan Reisi koostas 02.04.2009 väärteoprotokolli AB 1004723 Ivo Tapneri suhtes järgmise fakti kohta, et 01.04.2009 kell 15.51 Ida-Virumaal, xxx asuva maja juures juhtis Ivo Tapner mootorsõidukit ning enne möödasõidu alustamist ei veendunud, et möödasõidu lõppedes saab juht naasta pärissuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte kellest ta mööda sõidab; enne 2 parempööret ei suundunud juht sõidutee pärissuunavööndi vastava ääre lähedale. Oma tegudega rikkus Ivo Tapner LE § 132 p 4 ja 97 ( lk 7). Väärtegu kvalifitseeriti

§ 74-24 lg 2 alusel.

Juhtivkonstaabel Andres Visnapuu tegi 20.04.2009 otsuse väärteoasjas 2440,09,004346, milles leidis, et Ivo Tapneri poolt

§ 74

-24 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistja ütluste ja fototabeliga, karistuseks määrati rahatrahv 30 trahviühokut summas 1800 krooni ( lk 15). Ivo Tapner esitas Viru Maakohtule 08.05.2009 kaebuse tema suhtes tehtud kohtuvälise menetleja 20.04.2009 otsuse peale. KAEBUSES SISALDUV TAOLUS JA SELLE PÕHJENDUSED Ivo Tapner palub tühistada tema suhtes tehtud kohtuvälise menetleja 20.04.2009 otsus väärteoasjas ja jätta kulud kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1.

§ 74

-24 lg 2 on väärteo kvalifitseeritud koosseis, mille alusel võib isikut karistada siis, kui on tõendatud, et tema teoga on tekitatud liiklusoht. Selline väärteokoosseis väljendub objektiivselt tegevusetuses ehk teatud asjaolude esinemises veendumata jätmises. Ei ole millegagi tõendatud, et tema tegu oleks loonud ohtliku liiklusolukorra. Isik liikus vastassuunavööndil, mis oli sõidukitest vaba, ka tagant sõidukeid ei olnud ja seega ei olnud ühtki alust arvata, et ta põhjustab liiklusohu seisvatele sõidukitele, millest ta mööda sõidab. Üks nendest sõidukitest oli politseisõiduk ja ohu tekitamisel oleks juht kohe kinni võetud ja temaga menetleutoimingud läbi viidud. 2. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole analüüsitud isiku süüd. See on menetlusõiguse oluline rikkumine ja otsus kuulub obligatoorsele tühistamisele Riigikohtu praktikas vastuvõetud seisukohast lähtudes ( 3-1-1-12-08 p 5 ). 3. Kohtuvälise menetleja otsus rajaneb ebaõigel kvalifikatsioonil.

§ 74-24 sätestab vastutust möödasõidu reeglite rikkumiste eest.

Antud juhul ei olnud isik möödasõidul. Sest möödasõitu saab sooritada sõitvatest sõidukitest. Sõidukid seisid valgusfoori lubavat tuld oodates. Tegemist oli ümberpõikega LE § 1 p 60 mõttes - möödumine teel seisvatest sõidukitest on ümberpõige. Ümberpõike nõuete rikkumist ei ole isikule süüks arvatud.

  1. Tunnistaja ütluse puutumus sündmusega on põhistamata ja tunnistaja ütlusi ei ole isikule kordagi tutvustanud.
  2. Ainuke tõend on fototabel, kuid sellise tõendiga ei saa fikseerida asjaolu esinemises veendumata jätmist.
  3. Kuna kohtuväline menetleja jättis kohaldamata sanktsiooni manöövri sooritamise LE § 97 sätestatud nõuete rikkumise eest, siis ei saa seda ka kohus rakendada, sest see raskendaks isiku olukorda. 3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kaebuse esitaja Ivo Tapner jäi esitatud kaebuse juurde, täiendavaid taotlusi esitatud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik ja põhjendatud, tühistamisele ei kuulu. Kaebuse esitaja ise ei vaidle, et ta sõitis sõidukitest mööda vasakult poolt, kuigi manöövri tegelik eesmärk oli teha parempööret. Teistel liiklejail on õigus eeldada, et kõik liiklejad arvestavad liikluseeskirjadega ning parempöörde sooritamiseks suundub juht pärissuunavööndi parema ääre lähedale, mitte alustab möödasõitu vasakult poolt. Juhi ettearvamatu käitumine teel suurendab liikluõnnetuse tõenäosust ja seega liiklusohu tekkimist. ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseadus §
  4. Juhi kohustused

(1)Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist. § 7424. Möödasõidunõuete rikkumine
(1)Mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2)Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. §
  1. Sõitmine vastassuunavööndis Mootorsõiduki juhi poolt vastassuunavööndis sõitmise eest, välja arvatud juhul, kui see on liiklusnõuetes lubatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. §
  2. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine
(1)Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741–7427, 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2)Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 4 § 7467. Liiklusoht Liiklusoht käesoleva seaduse tähenduses on olukord, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Liiklueeskiri §1
(25)Manöövri all mõistetakse igasugust pööret või mis tahes ümberreastumist. …
(60)Ümberpõike all mõistetakse möödumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest väljasõiduga kasutatavast sõidureast.
  1. peatükk MANÖÖVRID §
  2. Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. §
  3. Enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liikluskorraldusvahend lubab teha ka mujalt.
  4. peatükk MÖÖDASÕIT §
  5. Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et: 1) ükski tema järel sõitev juht pole alustanud temast möödasõitu; 2) ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärku; 3) möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba; 4) möödasõitu lõpetades saab ta naasta pärisuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte, kellest ta mööda sõidab. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik Ivo Tapner andis ütlusi, et 01.04.2009 sõitis ta oma autoga xxx. Tema sõidu sihtkoht oli enne xxx - Kaare tänav ristmikku asuv tema ettevõtte ladude asukoht. See asukoht jääb auto liiklemise pärissuunavööndilt paremale poole. Ta pidi sooritama parempööret. xxx xxx ristmik on fooriga regileeritav. Enne ristmikku jäid seisma hulk autosid, neid võiks olla umbes 8 sõidukit, foori lubavat tuld oodates. Sõidutee on sel kohal igas suunas ühe sõidurajaga. Ta pidi seisma järjekorras, kuigi ta ei vajanud ristmiku läbimist lao asukohta jõudmiseks, Sellest tulenevalt otsustas ta teha ümberpõiget vasakult poolt, soites vastassuunavööndil, ja kui autode kolonn hakkab liikuma foori lubaval tulel, näidata suunatuld ja sõita sõiduteelt paremale. Tema mavöövri 5 mõte oli selline: kuna sõidukite kolonn hakkab soitma aeglaselt foori suunas, ei ole keelatud ega ohtlik sõita vastasuunavööndil järjekorra ette ja siis suunatulega paluda juhtidelt lubada tal sõiduteelt paremale. Vastasuunavöönd oli vaba, sest põles foori keelav tuli. Ta sooritas selle manöövri lõpuni. Tal on džiibi-tüüpi auto, mis tähendab, et ta on teistest autodest suuremal kõrgusel. See tagab paremat jälgimise ja nähtavuse võimalust. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Sxxx Lxxx andis ütlusi, et ta sõitis politseiautoga xxx poole ja lähenes tartu mnt-Kaare tänav ristmikule. Põles foori keelav tuli. Sõidukid jäid seisma. Ristmikuni võiks olla sõiduteel kümnekond sõidukeid. Ohutut pikivahet sõidukid ei järginud ehk autod seisid kolonnis tihedalt. Ta oli roolis. Politseisõiduk samuti jäi seisma ja nägi külgvaatepeeglist, et vasakult poolt vastassuunavööndis sõidab seismajäävatest sõidukitest mööda üks sõiduk ( hiljem oli tuvastatud, et juht Ivo Tapner). Menetlusaluse isiku sõiduk sõitis seisvast politseisõidukist mööda ja mis edasi oli, polnud tunnistajale nähtav. Selle juhi sõidustiil oli agressiivne – kiire ja riskeeriv. Hiljem oli näha, et sõiduk tegelikult soovis teha parempööret. Sõidukite kolonn asus sel ajal juba tasapisi järjekorras liikuma. Menetlusaluse isiku sõiduk aga sekkus sujuvasse liiklusvoolusse, mis tähendab, et keegi juhtidest oli sunnitud andma menetlusaluse isiku sõidukile teed, et too saaks parempööret alustada ja selle lõpuni sooritada, mitte aga jääda vastassuunavööndisse. Sõidutee oli fikseeritud fototabelile. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Kxxx Kxxxandis ütlusi, et ta sõitis politseiautos tagaistmel. xxx tänav ristmikule lähenedes, hakkas põlema foori keelav tuli ja politseiauto, nagu ka teised sõidukid, jäi seisma. Ühel hetkel xxx kes oli roolis, ütles, et „näe, kuidas sõidab“. Menetlusaluse isiku sõoduk sõitis foori suunas vastassuunavööndis ajal, kui kõik sõodukid jäid seisma ja ootasid rahulikult foori lubavat tuld. Sel hetkel alustas sõidukite kolonn sujuvat liiklemist foori suunas. Talle polnud nähtav menetlsualuse isiku sõiduki täpne liiklemise trajektoor, sest ees oli mitmeid sõidukeid. Hiljem aga tuvastati, et menetlusaluse isiku auto sõitis tegelikult hoopis paremale. Sõiduteelt paremale poole jääb parkimisplats ja veidi kaugemale laod. Nad peatasid menetlusaluse isiku sõidukit parkimispaltsil. Isiku käitumine oli agressiivne, ta ei soovinud politseinikega rahulikult suhelda. Seetõttu otsustati, et kohapeal väärteomenetlusele vastavad protsessuaalseod dolumente ei koostata. Menetluslikud dokumendid olid koostatud järgmisel päeval. Fototabel lk 14, millel on fikseeritud xxx tänav ristmikule lähenev sõidutee. Kohus leiab, et fotod lk 14 on kohtukõlbmatu tõend, millele ei tohi tugineda kohtuotsuse tegemisel. Kohus tuletab kohtuvälise menetlejale veelkord meelde, et Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud, et fotode, salvestiste tõendina kasutamine on võimalik siis, kui need tõendid on hangitud ja vormistatud vastavalt menetluseaduse sätetele ( Riigikohtu lahendid 3-1-1-74-09 ja 3-1-1-21-09 ). Kohus tsiteerib 3-1-1-74-09 p 10,11: „
  6. Salvestiste kui iseseisvate tõendite vormistamise nõudeid on käsitletud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. mai
  8. a 6 otsuses nr 3-1-1-21-09 ( RT III 2009, 26). Selles kohtulahendis on tõdetud, et KrMS § 63 lg-s 1 on seadusandja kõnealuste salvestiste kui iseseisva tõendiliigi all pidanud eeskätt silmas uurimistoimingute käigus tehtud ning nende toimingute käiku ja tulemusi kajastavaid salvestusi, mis kokkuvõttes vormistatakse vastava uurimistoimingu protokolli lisana ja mille seos kriminaalasjaga nähtub selle protokolli tekstist. Tulenevalt KrMS § 113 lg-st 4 võidakse jälitusprotokollilegi vajadusel lisada jälitustoiminguga saadud salvestusi. Välistatud ei ole seegi, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestisi. Samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejaile üle omal initsiatiivil. Kuid kolleegiumi arvates saavad sellised salvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki
  9. jaos sätestatut. Mistahes muul salvestisel, mida ei ole eelnevalt nimetatud ei saa süüteomenetluses olla tõenduslikku tähendust, nenditakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. mai
  11. a otsuses nr 3-1-1-21-
  13. Kolleegium leiab, et ka käesolevas väärteomenetluses tulnuks kõnealune videosalvestis vormistada silmas pidades tõendamise ja tõendite kogumise üldreegleid (KrMS
  14. peatüki
  15. jagu), samuti dokumentide ja asitõendite kogumise ning vormistamise eriregulatsiooni (KrMS III peatüki
  16. jagu). Väärteomaterjalidest (üldjuhul vastavast määrusest) peab olema näha, kuidas ning kuna on kõnealune salvestis saadud. Vajadusel tuleb astuda erinevaid täiendavaid menetluslikke samme selleks, et tõendusliku tähendusega teave muutuks tajutavaks. Nii näiteks võidakse videosalvestuse üksikutest kaadritest teha väljatrükke ja vajadusel toimetada ka nende väljatrükkide vaatlust. Salvestise tõendina vormistamisel on oluline tagada, et sellel leiduvat informatsiooni oleks võimalik hiljem kontrollida.“ Ülaltoodust tuleneb, et mis iganes foto või salvestis ei ole kohtukõlblik tõend. Toimikust lk 14 nähtub, et kaks fotopilti on lisa väärteoprotokollile. Kohus selgitab, et väärteoprotokoll ei ole menetlustoimingu protokoll. Väärteoprotokollil on pigem süüdstusakti tähendus. Väärteprotokoll võib olla teatud määral menetlustoimingu protokoll, seda aga juhul, kui protokolli on vastavalt VTMS §-le 69 lg 2 p 3 kantud menetlusaluse isiku ütlused ja sel juhul esineb väärteoprotokolli osa kui isiku ülekuulamise protokoll. Kui ülekuulamisel edastab menetlusalune isik kohtuvälise menetlejale asjassepuutuva salvestise või foto, siis need salvestiste ja fotode edastamine on menetlustoimingumenetlusaluse isiku ülekuulamisemenetluskohane lisa. Sel juhul salvestis ja foto on asitõend KrMS § 123 ja 124 mõttes, neid tuleb üldjuhul vaadelda ja tulemused vaatlusprotokolliga fikseerida. Sündmuskohalt fotode tegemine tähendab sündmuskoha vaatluse läbiviimist ja vastava KrMS § 85 ja 146 ettenähtud protokolli koostamist, milles tuleb märkida tehnikavahendite kasutamist ( KrMS § 146 lg 5 p 2) ning protokolli lisad (KrMS § 146 lg 6 p 3). Tunnistaja xxx Lxxx ütlustest ei nähtu ( lk 13), et ülekuulamisel oleks ta kohtuvälise menetlejale edastanud fotod, ning need fotod oleksid asitõendina vaadeldud ja vastav vaatlusprotokoll koostatud. Sündmuskoha vaatlust ei ole teostatud. Seega, lk 14 olevad fotod ei ole tõendina nõuetekohaselt menetluslikult vormistatud ja seega pole kohtukõlblikud. 7 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse arutamisel selgitama ja vastama muuhulgas järgmistele küsimustele:
  17. kas esinevad VTMS § 29 lg 1 sätestatud menetlust välistavaid asjaolusid
  18. kas leidis aset tegu, milles isikut süüdistatakse,
  19. kas tegu on toime pannud menetlusalune isik,
  20. kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud,
  21. kas väärteomenetlemisel on kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust,
  22. kas iskule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Vastavalt väärteoprotokollile on Ivo Tapnerile süüks arvatud LE kahte paragrahvide rikkumine. Esimene rikkumine on möödasõidu nõuete nimelt LE § 132 p 4 normi rikkumine, mis seisnes selles, et 01.04.2009 kell 15.51 Ida-Virumaalxxx linnas, xxx asuva maja juures juhtis Ivo Tapner mootorsõidukit ning enne möödasõidu alustamist ei veendunud, et möödasõidu lõppedes saab juht naasta pärissuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte kellest ta mööda sõidab. Teine rikkumine on manöövri nõuete nimelt LE § 97 normi rikkumine, mis seisnes selles, et enne parempööret ei suundunud juht sõidutee pärissuunavööndi vastava ääre lähedale. Otsuse tegemisel väärteoasjas jõudis kohtuväline menetleja seisukohale, et LE § 132 p 4 möödasõidu nõuete ja LE § 97 manöövri nõuete rikkumised on mõlemad hõlmatud

§ 74

-24 lg 2 väärteokooseisuga – möödasõidu nõuete rikkumine, kui sellega tekitatud liiklusoht. Möödasõidu nõuete rikkumine on Ivo Tapneri süüdistuses formuleeritud järgmiselt: „01.04.2009 kell 15.51 Ida Virumaal, xxx asuva maja juures juhtis Ivo Tapner mootorsõidukit ning enne möödasõidu alustamist ei veendunud, et möödasõidu lõppedes saab juht naasta pärissuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte kellest ta mööda sõidab“. Süüdistuse tekstist on võimalik tuvastada, et isiku tegu seisnes selles, et ta 01.04.2009 kell 15.51 xxx asuva hoone juures juhtis xxxc. Need on ainukesed konkreetsed asjaolud, mis on süüdistuses näidatud. Ülejäänud osa: „enne möödasõidu alustamist ei veendunud, et möödasõidu lõppedes saab juht naasta pärissuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte kellest ta mööda sõidab“ kujutab ennast LE § 132 p 4 sätestatud normi tsiteerimist selle erandiga, et norm sätestab „ juht peab veenduma“, süüdituses aga on kogu konkreetika sätestatud väljendiga „juht ei veendunud“. LE § 132 p 4 sätte puhul on tegemist juhile erihoolsuskohustuse määrava normiga. Juhi üldhoolsuskohustus on sätestatud

§ 9

lg 1: „juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende 8 ohustamist ja neile kahju tekitamist“.

§ 132p 4 sätestatud hoolsuskohustus puudutab möödasõidu nõuet.

LE § 132 p 4 ettenähtud hoolsuskohustuse eesmärk vältida möödasõite, mis võivad olla ohtlikud. Enne möödasõidu alustamist peab juht hindama piisavalt liiklusolukorda ja asjaolusid perspektiivis, et möödasõidu lõppedes naaseb ta pärissuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte kellest ta mööda sõidab. See tähendab, et igal konkreetsel juhul on see hindamine sügavalt individuaalne ja sõltub konkreetsest liiklusolukorrast ja vahepeal hetkelistest asjaoludest. Juht peab hindama möödasõidu alustamise hetkeseisu, liikumist möödasõidul teatud aja jooksul ning möödasõidu lõpu asjaolusid. Enne kui minna edasi õigusliku analüüsiga, peab kohus vajalikuks näidata, milline on tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Sest just selle pinnal on võimalik tuvastada, mida Ivo Tapner pidi arvesse võtma või võiks hinnata veendumaks, et möödasõidu lõppes naaseb ta pärissuunavööndisse ohustamata ja takistamata juhte kellest mööda ta sõidab. Peale seda, kui kohus on tuvastanud, mida Ivo Tapner pidi hindama möödasõidu sooritamisel, analüüsib kohus tuvastatud asjaolude kogumit võrreldes menetlusaluse isikule esitatud süüdistusega. Peale seda teeb kohus oma järelduse, kas esitatud süüdistus on piisavalt konkreetne ehk süüdistus sisaldab kõik isiku vastutusele võtmise aluseks olevaid asjaolusid. Menetlusaluse isiku ja kahe tunnistajate ütlused ei ole oma faktilise külje poolest omavahel vastuolus. Menetlusalune isik ja tunnistajad kirjedavad faktilist olukorda üldjoontel sarnaselt. Erinev on aga nende hinnang faktidele. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustega on tõendatud järgmiste asjaolude esinemine. 01.04.2009 juhtis I.Tapnet mootorsõidukit xxxxl suunaga Jxxx poole. Tema soov oli sõita oma ettevõtte laohoone juurde. Laohoone asus enne Tartu mnt-Kaare tänav ristmikku pärisuunavööndilt paremale poole. Tegemist on teega, kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mis on ettenähtud sõidukite liikumiseks ühes reas. Ristmiku foor näitas keelavat tuld. Enne ristmikku jäid sõidukid seisma ootamas lubavat tuld. Kolonnis seisis politseiauto. Menetlusaluse isiku ütluste järgi kolonnis oli rohkem kui 5 sõidukit, võiks olla umbes 8 sõidukit. Tunnistaja S. Lxxxi ütluste järgi, kolonnis seisid mitmed sõidukid, 2-3 sõidukit ristmikult kuni laoplatsidele pöörde kohani, ning sellest kohalt veel mitmed sõidukid järjekorras. Sõidukid jäid seisma kuni foori lubava tule põlemahakkamiseni ning pikivahet ei järginud. Ivo Tapner sõitis kolonnist välja vasakule poole ja jätkas liikumist vastassuunavööndis kuni kohani, kust saaks pöörata paremale laoplatsidele. Sõidukid hakkasid sujuvalt aeglaselt liikuma foori suunas. Ivo Tapner suundus pärissuunavööndisse eesmärgiga sooritada parempööret. Parempööre oli lõpule sooritatud. Politsei peatas Ivo Tapneri sõidukit peale parempöörde lõppu laoplatsile jõudmisel. Kaebuses on menetlusalune isik osutanud asjaolule, et ta ei sooritanud foori luvavat tuld ootavatest sõidukitest möödasõitu, sest sõidukid seisisid paigal. Möödasõit on siiski liikuvatest sõidukitest möödumine. Tema aga tegi ümberpõike. Kohus sellega siiski ei nõustu ja leiab, et I. Tapner oli möödasõidul. 9

§ 1

p 60 kohaselt ümberpõike all mõistetakse möödumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest väljasõiduga kasutatavast sõidureast. Kui möönda, et sõidukid seisid järjekorras, siis tuleb möönda ka seda, et pärast seismist foori lubava tule peale alustavad nad sõitu. LE § 91 mõttes sõidu alustamine on olukord, millele eelneb sõiduki peatumine, hädapeatumine või parkimine. Riihikohtu lahendis 3-1-1-75-07 p 5.2 20.11.2007 on märgitud, et sõidu alustamiseks LE § 91 mõttes ei saa pidada olukorda, kui sõiduk jäi seisma koos liiklusvooluga ning ootab võimalust edasi sõitmiseks. Samas otsuse punktis 5.2 põhutatud, et kui on tuvastatud, et isik ei ole peatunud, hädapeatunud ega parkinud, vaid ootas teise sõiduki taga ristmiku ületamise võimalust, ei ole tema poolt liikuma hakkamine sõidu alustamine. Sellest tulenevalt teeb kohus järelduse, et ka teised sõidukid, mis ootavad liiklusvoolus võimaluse edasi sõita, ei ole peatunud, hädapeatunud või parkiinud, vaid on liikumise protsessis. Seega, menetlusalune isiku väide, et ta sõitis seisvatest sõidukitest mööda, järelikult tegemist ei ole möödasõidu vaid ümberpõikega, on ekslik. Hoolsuskohustuse järgmiseks oleks tuvastatud faktiliste asjaoljude kogumist lähtudes vajalik kohtu arvates vähemalt seda, et isik teadvustaks endale selgelt, et juhul, kui ta sõidab foori lubavat tuld ootavate sõodikite kolonnist välja ning suundub vastassuunavööndisse, on ta möödasõidul. Mis tähendab, et ta sõidab liikuvatest sõidukitest mööda. Ta sõidab kahesuunalisel teel, mille igal suunavööndil on üks sõidurada ehk sõidukid võivad liikuda ainult ühes reas igal sõidurajal, seega ühe sõiduraja piires sõiduki asukoha nihutamine või ümberpaiknemine vasakule või paremale suhteliselt kitsendatud. Sõidukid seisavad kolonnis ilma piisava pikivaheta ja igal hetkel on valmis jätkama liikumist foori lubava tule peale. Isegi kui möönda, et xxx tänav ristmikuni on piisavalt vahemaad (ristmik ei ole vahetuses läheduses), tuleb arvestada, et ristmik asub sellel kaugusel, et kogu pärissuunavööndi sõidurada on hõivatud foori lubavat tuld ootavate seismajäänud sõidukitega. Selles olukorras tuleks arvestada, et kui sõidukid jätkavad sujuvat liikumist foori lubava tule peale ilma piisava pikivaheta pärisuunavööndis, siis sama jätkavad liikumist vastassuunavööndis Jõhvi poolt tulevad sõidukid ja vastassuunavöönd täitub sõidukitest. Samal ajal aga menetlusaluse isiku sõiduk asuks vastassuunavööndil, sest tegemist on üherealise sõidurajaga, ja menetlusaluse isiku sõidukile poleks kuhu sõita, välja arvatud kui näidata paremat suunatuld ja üritada naasta pärissuunavööndisse. See naasmine oleks aga raskendatud sellel põhjusel, et sõidukid liikuvad tihedas kolonnis, ilma piisava pikivaheta üks teise järgi. Sellest tulenevalt menetlusaluse isiku sõiduk võiks osutuda takistuseks vastassuunavööndis liikuvatele sõidukitele, või menetlusaluse isiku sõiduki liikumistrajektoori survel ( kui sõiduk näitaks paremat suunatult ja suundus pärissuunavööndisse vaatamata sellele, et pärisuunavöönd on sõidukeid täis) oleks pärissuunavööndis liikuvad sõidukid sunnitud muuta sõidukite kiirust selle vähendamisega või isegi peatuda ja anda teed menetlusaluse isiku sõidukile. 10 Kohtud on korduvalt ja jätkuvalt kohtuvälise menetlejale selgitanud ja rõhutanud, et väärteoprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus ja väärteoprotokolli koostanud kohtuväline menetleja kannab väärteoasja menetlemisel süüdistusfunktsiooni. Sellele on tähelepanu juhitud Riigikohtu lahendis 3-1-1-7308. Kuna väärteoprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus, siis ka väärteoprotokollis peab olema näidatud kõik isiku vastutusele vastuvõtmise aluseks olevad asjaolud ja isiku teole peab olema antud täielik õiguslik hinnang. Sellele on korduvalt osundanud Riigikohus, näiteks lahend 3-1-1-84-07 07.12.2007: „Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 ps 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3.) Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme.“ Kohus märgib, et Ivo Tapnerile esitatud

§ 74

-24 lg 2 esitatud süüdistuses ei ole näidatud, milline oli Ivo Tapneri hoolsuskohustus möödasõidu sooritamisel konkreetses olukorras, millistes konkreetsetes asjaoludes jättis ta veendumata, vaid kohtuväline menetleja piirdus väärteokosseisu tsiteerimisega. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul rikub sellise konkretiseerimata süüdistuse esitamine menetlusaluse isiku kaitseõigust ehk VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatut, et isikul on õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ( vt juba mainutud lahend 3-1-1-84-07). Ivo Tapneril oli kohustus enne foori lubavat tuld ootamas seismajäänutest sõidukitest möödasõidu alustamist veenduda, et peale seda, kui ta sõidab vastassuunavööndis vajaliku teelõigu lõpuni (kohapunktini pärissuunavööndis, kust ta võib alustada parempööret ja suunduda laoplatsile) ei ole pärissuunavööndi sõidurada sõidukitega hõivatud, sõidukite vahel on piisavalt pikivahet, ja ta naaseb vastassuunavööndist pärissuunavööndisse lõplikult ja parempöörde tegemiseks suundub sujuvalt vastava ääre lähedale. Kohtu arvates, selline peaks olema Ivo Tapnerile esitatud süüdistus

74-24 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Kohus ei analüüsi edasi liiklusohu tekitamise teemat, sest leiab, et väärteomenetlus Ivo Tapneri süüdistuses

§ 74

-24 lg 2 alusel tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu. Ivo Tapnerile esitatud süüdistus ei ole konkretiseeritud, ei ole näidatud, milles seisnes isiku hoolsuskohustus 11 konkreetsetel asjaoludel, mida ta pidi konkreetsel olukorras tegema või tegemata jätma hoolsuskohustuse täitmiseks. Kohtuliku arutamise käigus tuvastatud faktiliste asjaolude kogum ei saa olla isiku süüditunnistamise aluseks kui nende asjaolude kogum ei ole isikule esitatud süüdistuses piisavalt kajastatud. Väärteoprotokolli piirides väljumine on lubamatu, millele on Riigikohus korduvalt osundanud oma praktikas. Kohtul puudub õigus omistada isikule vastutuse aluseks olevaid eeldusi, kui neid ei olnud väärteoprotokollis kajastatud ja see on sõltumatu sellest, milline on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaolude kogus. Riigikohtu lahend 3-1-1-54-08: „

  1. Ühtlasi märgib kriminaalkolleegium, et VTMS § 87 kohaselt on maakohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, eelkõige selles sisalduva teokirjeldusega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsust väärteoasjas nr 3-1-1-1-08 - RT III 2008, 10, 72;
  4. oktoobri
  5. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3).“ Riigikohtu lahend 3-1-1-52-08: „
  6. Väljudes kassatsiooni piiridest märgib kriminaalkolleegium, et VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. novembri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007, 40, 316, p 7). Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.“ Riigikohtu praktika kohaselt ( lahend 3-1-1-75-03, 29.05.2003, otsuse p 7), kohtul on õigus kontrollida teo faktilisi ja õiguslikke asjaolusid väljumata seejuures väärteoprotokolli kirjelduse raamest ja raskendamata isiku olukorda, ning anda teole oma õigusliku hinnangu, mis võib erineda varem pakutud teo kvalifikatsioonist. Sellest tulenevalt kohus konrollib, kas Ivo Tapnerile esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu vastab muule väärteokoosseisule. Kohtuliku arutamise käigus oli tuvastatud, et I. Tapner sõitis vastassuunavööndis.

§ 74

-25 näeb ette vastutuse vastasuunavööndis sõtmise eest, välja arvatud juhul, kuio see on liiklusnõuietes lubatud. LE § 132 p 4 sõnastusest nähtub, et möödasõidul on lubatud vastassuunavööndis sõitmine, möödasõidu reegleid järgides. Samuti kohus märgib, et I. Tapnerile esitatud süüdistuse tekst ei sisalda ühiselt arusaadavat viidet, et isik oleks sõitnud vastassuunavööndis. Kohtul püuudub õigus väljuda esitatud süüdistuse piiridest sõltumata sellest, milline on kohtuliku arutamise käigus faktiliste asjaolude kogum. Kohus leiab tõendatuks isikule esitatud süüdistuse järgmises osas, et 01.04.2009 kell 15.51 Ida Virumaalxxx asuva maja juures juhtis Ivo Tapner mootorsõidukit ning 12 enne parempööret ei suundunud sõidutee pärissuunavööndi vastava ääre lähedale. Oma teoga rikkus Ivo Tapner LE § 97. Väärteo toimepanek on tõendatud: menetlusaluse isiku enda ütlustega, milles ta väidab, et parempöörde tegemiseks pidi ta sõitma kolonnist välja vastassuunavööndisse ja siis naasma pärissuunavööndisse, millelt pöörama paremale, see saigi tehtud; samuti tunnistajate S. Lxxxi ja K. Kuusiku ütlustega, et politseisõiduk seisis kolonnis ristmiku ees ootamas foori lubavat tuöld, tagant tuli I. Tapneri sõiduk, mis sõitis nendest mööda vastassuunavööndis, sõiduk oli peatatud juba parkimisplatsil, mis jääb pärissuunavööndist paremale poole. Kohus leiab, et antud väärtegu tuleb kvalifitseerida

§ 74-35 lg 1 alusel kui mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine „

(1)Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741–7427, 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.“

§ 74

-35 lg 2 sätestab vastutuse liiklusnõuete rikkumise ees, kui sellega kaasnes liiklusoht. Kohus märgib, et LE § 97 sätte rikkumise süüdistuses ei ole isikule liiklusohu tekitamine süüks arvatud. Kaebuses toodud väitele, et Ivo Tapnerit ei ole võimalik karistada LE § 97 sätestatud rikkumise eest, kuna kohtuväline menetleja jättis sanktsiooni kohaldadata ja sakntsiooni kohaldamine raskendaks isiku olukorda, vastab kohus järgmist. Kohus ei leia, et Ivo Tapneri süüditunnistamine LE § 97 rikkumises raskendab isiku olukorda. LE § 97 disposotsioonis kirjeldatud väärteokoosseis on isikule esitatud süüdistuses piisavalt konkreetselt ja arusaadavalt kajastatud, et 01.04.2009 kell 15.51 Ida-Virumaal, xxxx asuva maja juures juhtis ta mootorsõidukit ja enne praempööret ei suundunud sõidutee pärissuunavööndi vastava ääre lähedale. Kohus on juba osundanud kohtupraktikale, et teole uue õigusliku hinnangu andmine on põhimõtteliselt võimalik, väljumata seejuures värteorptokolli kirjeluse raamest. Kohus kordab, et Riigikohtu praktika kohaselt ( lahend 3-1-1-75-03, 29.05.2003, otsuse p 7), kohtul on õigus kontrollida teo faktilisi ja õiguslikke asjaolusid väljumata seejuures väärteoprotokolli kirjelduse raamest ja raskendamata isiku olukorda, ning anda teole oma õigusliku hinnangu, mis võib erineda varem pakutud teo kvalifikatsioonist. Seega, isiku teo ümberkvalifitseerimine kohtu poolt on võimalik, väljumata väärteoprotokolli kirjelduse raamest ning raskendamata isiku olukorda. Kohtuvälise menetleja otsusega oli Ivo Tapner süüdi tunnistatud

§ 7424

lg 2 alusel, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut ehk kuni 12000 krooni või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni ühe aastani. Kohus tunnistab Ivo Tapneri süüdi väärteos, mille eest ettenähtud saktsioon on tunduvalt kergem. Uue karistuse mõistmisel ei tohi kohus raskendada isiku olukorda ega mõista talle rangemat karistust kui kohtuvälise menetleja 1800-kroonine rahatrahv. Kaebuses toodud väitele, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole analüüsitud süüd, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine, märgib kohus järgmist. KarS § 32 kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd 13 välistav asjaolu. KarS § 33 sätestab, et isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtule ei ole ühtegi kahtlust, et Ivo Tapner on täiskasvanu. KarS § 34 sätestab, et isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või käitumist juhtida seoses vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüükokahäirega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi argumenti, milllel võiks hakata kahtlema Ivo Tapneri süüdivuses. Ivo Tapneri süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmine on eeskätt tegupõhine. I.Tapner pani toime üheepisoodilise

§ 74

-35 lg 1 kvalifitseeritava väärteo, millele ei kaasnenud liiklusohu põhjustamine, samuti ei ole tekitatud materiaalset ega füüsilist kahju.

§ 74

-35 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 50 trahviühikut ehk kuni 3000 krooni. Antud väärteokoosseisule vastav sanktsiooni ülemmäär 3000 krooni annab aluse väiteks, et tegemist ei ole rangelt karistatava rikkumisega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka eripreventiivset eesmärki, süüdlase isikut. I. Tapneri karistust raskenvavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtuotsuse tegemise ajal on I. Tapneril 25 kehtivat liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud karistust ajavahemikus 2002 kuni juuni 2009 (karistusregistri teatis). See annab kohtule aluse tunnistada, et I. Tapneri puhul on tegemist isikuga, kes eirab liiklusnõideid süsteemselt. Samas kõik määratud rahatrahvid on tasutud. Samuti on I. Tapner ühel korral karistatud kriminaalkorras KarS § 121 alusel rahalise karistusega 3000 krooni. Kohus märgib, et isikule varem määratud karistustest nähtub, et karistus rahatrahvi näol ei avalda isikule piisavat mõju süütegude toimepanemise ärahoidmiseks.

§ 74

-35 lg 1 ei anna valikut karistuse määramisel ega mõistmisel- ainuke võimalik karistus ongi rahatrahv. Kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvides tuleb I. Tapnerit karistada

§ 74

-35 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut summas 900 krooni, mis on sanktsiooni ülemmäärast 1/3. Menetluskulud. 14 Menetlusega seotud kulusid kohtuvälise menetluse ega kohtuliku arutamise käigus tekkinud ei ole. KOHTU MEETMED Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et Ivo Tapneri kaebust tuleb rahuldada osaliselt, nimelt tühistada kohtuvälise menetleja 20.04.2009 tehtud otsus LE § 132 p 4 järgi ettenähtud rikkumise osas ning väärteomenetluse Ivo Tapneri süüdistuse

§ 74-24 lg 2 alusel lõpetada tema tegevuses väärteokoosseisu puudumise tõttu.

Ivo Tapner tuleb süüdi tunnistada

§ 74

-35 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada vastavalt sanktsioonile. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 17.06.2010 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.