Obsah (12)

§ 184§ 423§ 73§ 183§ 257§ 263§74§ 65§ 68§ 418§ 64§ 832

Kriminaalasi 1-09 338 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.juulil 2009.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09 338 Kohtunik Piret L

§ 184

lg.1 järgi, Aivo Ojasalu süüdistuses

§ 184

lg.2p.2 järgi, Oliver Lääts süüdistuses

§ 184

lg.1 järgi ja Priit Mererand süüdistuses

§ 184lg.2p.1;§ 418 lg.1 järgi.

Prokurör Andres Ülviste Süüdistatavad TÕNU SILVES, isikukood 36501240227, elukoht: Xxx; viibib vahi all Vanglas; töökoht: RG; keskharidusega; EV kodakondsusega; emakeel: eesti keel; kriminaalkorras karistatud kahel korral: viimane 18.04.2008. a Harju Maakohtu poolt

§ 423

lg 1 alusel karistusega 1 aasta 3 kuud vangistust

§ 73alusel tingimisi 3 aastase katseajaga; Tõkend: vahistamine alates 29.11.2008.a.

AIVO OJASALU, isikukood 36501200243, elukoht: xxx; viibib vahi all Vanglas; töökoht: D OÜ; kesk-eriharidusega; EV kodakondsusega; emakeel: eesti keel; kriminaalkorras karistatud ühel korral: 24.11.2005. a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 183

lg 1 alusel karistusega 4 kuud vangistust

§ 73alusel tingimisi 3 aastase katseajaga; Tõkend: vahistamine alates 29.11.2008.a.

OLIVER LÄÄTS, isikukood 38212190227, elukoht: xxx, viibib vahi all Vanglas; töökoht: A G OÜ; keskharidusega; EV kodakondsusega; emakeel: eesti keel; varem kriminaalkorras karistatud viiel korral: viimane 19.09.2008. a 1 Harju Maakohtu poolt

§ 257

ja

§ 263

p 1, 4 järgi liitkaristusega 1 aasta vangistust

§74

alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga; Tõkend: vahistamine alates 29.11.2008.a. PRIIT MERERAND, isikukood 38307210267, elukoht: xxx; viibib vahi all Vanglas; töökoht: töötu; kesk-eriharidusega; EV kodakondsusega; emakeel: eesti keel; kriminaalkorras karistamata; Tõkend: vahistamine alates 19.03.2009.a. Kaitsjad Andres Gorkin, Mart Missik, Aivar Ennok ja Jaan Tedder Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tõnu Silves

§ 184lg.2 p.1 järgi mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

ja

§ 65lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 18.04.2008.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 aasta ja 3 kuud ning mõista liitkarituseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 28.11.2008.a.

Tõnu Silves suhtes kohaldatud tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. – vahistamine – Süüdi tunnistada Oliver Lääts

§ 184

lg.2p.1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 19.09.2008.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 11 kuud ja 25 päeva ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 28.11.2008.a.

Oliver Lääts suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Aivo Ojasalu

§ 184

lg.2p.2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg.1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 28.11.2008.a.

Aivo Ojasalu suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Priit Mererand

§ 184lg.2.p.2 järgi ja 2 mõista talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Priit Mererand

§ 418

lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg.1 lausel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg.1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 17.03.2009.a.

Priit Mererand suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas asuvad:

1. Ekspertiisidest tagastatud esemed: CD-plaadi ümbris, milles CD-plaat; sinine kiletükk, koos paberiga; sinist värvi purk kirjega CREATINE, milles valge pulbriline aine; valge purk kirjega GLÜKOOS, milles valge pulbriline aine; sinise kaanega karp, milles valge pulbriline aine; 0,5 liitrine pudel kirjega „AURA ACTIVE APRITZER“; 0,5 liitrine pudel kirjega „BORJOMI“; minigrip kilepakendid; digitaalne elektrooniline kaal musta nahast ümbrisega; sinine ja roosa kilekott koos valgete graanulitega; klaasist purk ning 35 tulirelva padrunit - hävitada
2. Tõnu Silves’e kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest leitud ja ära võetud mobiiltelefon NOKIA 6100, mille IMEI-kood ekraanil ja tehasekleebisel on 353770003151991, milles TELE2 SIM-kaart nr 89372030001006447675 –tagastada Tõnu Sileves’e poolt nimetatud isikule.
3. Oliver Lääts’e kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest leitud ja ära võetud kuldse-hõbedase korpusega mobiiltelefon NOKIA 3120, mille ekraanil ja kleebisel IMEI-kood nr 359370006361343, milles EMT SIMkaart nr 8937201008020373127 – tagastada Oliver Lääts poolt nimetatud isikule.
4. Aivo Ojasalu elukohast, aadressil Xxx, läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kasutamata mingigrip kilepakendid - hävitada
5. Priit Mererand’i elukohast, aadressil Xxx, läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kasutamata minigrip kilepakendid – hävitada. Kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud narkootilised ja psühhotroopsed ained on jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda - hävitada 3 Kriminaalasja juurde on lisatud üks CD-plaat läbiotsimiste salvestustega ning üks DVD-plaat telefoniabonentide salajase pealtkuulamise salvestusega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud: KrMS§ 175;§ 179 alusel välja mõista Tõnu Silves’elt riigituludesse sundraha 10 875.00 krooni, ekspertiisi kulud seoses DNA ekspertiisi ja narkootilise aine ekspertiisi tegemisega summas 7048.00 krooni ja kriminaaltoimiku koopiate eest 189.60 krooni. KrMS§ 175;§ 179 alusel välja mõista Aivo Ojaslu’lt riigituludesse sundraha 10 875.00 krooni, ekspertiisi kulud seoses DNA ekspertiisi ja narkootilise aine ekspertiisi tegemisega summas 10 068.00 krooni ja kriminaaltoimiku koopiate eest 189.60 krooni. KrMS§ 175;§ 179 alusel välja mõista Oliver Lääts’elt riigituludesse sundraha 10 875.00 krooni, ekspertiisi kulud seoses DNA ekspertiisi ja narkootilise aine ekspertiisi tegemisega summas 7048.00 krooni ja kriminaaltoimiku koopiate eest 189.60 krooni. KrMS§ 175;§ 179 alusel välja mõista Priit Mererand’ilt riigituludesse sundraha 10 875.00 krooni, ekspertiisi kulud seoses narkootilise aine ekspertiisi ja tulirelva ekspertiisi tegemisega summas 6359.00 krooni ja kriminaaltoimiku koopiate eest 189.60 krooni. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistava nimi, 1-08-15437, sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu. Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse

§ 832

lg.1 alusel konfiskeerida Tõnu Silves’e elukoha aadressil Xxx Tallinnas, läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sularaha summas 7320.00 krooni ja 12 000.00 Eesti krooni, mis on kantud Keskkriminaalpolitsei deposiitarvele.

§ 832

lg.1 alusel konfiskeerida Oliver Lääts’elt kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha summas 2500.00 krooni, mis on kantud Keskkriminaalpolitsei deposiitarvele. Ülejäänud 40.00 krooni deposiitarvel olevast summast tagastada Oliver Lääts’ile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud 4 kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 31.07.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik: Tõnu Silves’t süüdistatakse selles, et tema pani 28.11.2008.a. Tallinna linnas ja Viimsi vallas toime suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku käitlemise, kusjuures suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku veo isikute grupis koos Oliver Lääts`ega ja eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 28.11.2008.a. suures koguses narkootilise aine metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 28.11.2008.a. teatas Oliver Lääts Priit Mererand`ile, et üks viimasele tuntud isik (Tõnu Silves) soovib omandada suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d. Priit Mererand oli nõus suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d nimetatud isikule Oliver Lääts`e vahendusel edasi andma. Psühhotroopse aine ebaseaduslikuks edasiandmiseks seda omandada soovivale isikule (Tõnu Silves`ele) näitas Priit Mererand Oliver Lääts`ele 28.11.2008.a. ette Viimsi vallas, Varju tänava ja Miiduranna tee ristmiku juures asuva parkla ääres põõsastes oleva peidiku, kuhu oli eelnevalt paigutanud suures koguses psühhotroopset ainet – 551,5 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB-d), milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi. 28.11.2008.a. viis Oliver Lääts omakorda Tõnu Silves`e Viimsi vallas, Varju tänava ja Miiduranna tee ristmiku juures asuva parkla äärsetesse põõsastesse ja näitas seal Tõnu Silves`ele ette eelnimetatud suure koguse psühhotroopse aine GHB asukoha, mille oli saanud teada Priit Mererand`ilt. Oliver Lääts`e juhendamisel võttis Tõnu Silves eelkirjeldatud peidikust suures koguses psühhotroopset ainet – 551,5 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB-d), milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi – endaga kaasa, ebaseaduslikult omandades seeläbi Priit Mererand`ilt Oliver Lääts`e vahendusel nimetatud suure koguse psühhotroopset ainet GHB-d. Seejärel Oliver Lääts ja Tõnu Silves isikute grupis ebaseaduslikult vedasid suures koguses psühhotroopset ainet – 551,5 grammi gammahüdroksübutüraati (GHBd), milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi – Oliver Lääts’e kasutuses olnud sõiduautoga Grand Cherokee (reg nr xxx) eelmärgitud peidiku juurest Viimsi vallas, Muuli tee 21 asuvasse AS-i Naftaal tanklasse, kus Tõnu Silves 28.11.2008.a. kell 20:41 koos psühhotroopse aine GHB-ga Oliver Lääts’e juhitud sõidukist väljus. Seejärel istus Tõnu Silves AS Naftaal tanklas teda oodanud Aivo Ojasalu poolt juhitud sõiduautosse BMW (reg nr xxx), millega ebaseaduslikult vedas eelnevalt omandatud psühhotroopse aine GHB aadressil Xxx Tallinn asuva maja juurde. 5 28.11.2008.a. andis Tõnu Silves eelnevalt omandatud psühhotroopsest ainest osa – 122,8 grammi GHB-d, milles puhast GHB-d oli 44,21 grammi – aadressil Xxx Tallinn paikneva maja juures ebaseaduslikult edasi Aivo Ojasalu’le. Ülejäänud osa Oliver Lääts’e vahendusel Priit Mererand`ilt omandatud psühhotroopsest ainest – 428,7 grammi GHB-d, milles puhast GHB-d oli 154,3 grammi, hoidis Tõnu Silves ebaseaduslikult oma valduses seni, kuni ta 28.11.2008.a. koos Aivo Ojasalu`ga Keskkriminaalpolitsei ametnike poolt aadressil Xxx Tallinn paikneva maja juures kinni peeti ja nimetatud psühhotroopne aine ära võeti. Samuti omandas Tõnu Silves eeluurimisel kindlakstegemata ajal enne 28.11.2008.a. tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 10 „Armani” logoga pruunikaslillat metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, kogumassiga 2,53 grammi, mis sisaldasid 1,26 grammi puhast MDMA-d. Pärast MDMA tablettide ebaseaduslikku omandamist valdas Tõnu Silves neid ebaseaduslikult, hoides nimetatud narkootilist ainet ebaseaduslikult oma elukohas, aadressil Xxx Tallinn, kuni 28.11.2008.a., mil narkootiline aine politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Gammahüdroksübutüraat (GHB) ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) kuuluvad EV kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Oma tegevusega pani Tõnu Silves toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise isikute grupis ja suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise – suures koguses gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo grupi poolt ja edasiandmise ning suures koguses metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) omandamise ja valdamise, s.o.

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aivo Ojasalu süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 28.11.2008.a. Tallinna linnas toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 28.11.2008.a. omandas Aivo Ojasalu kindlakstegemata isikult Tallinnas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 45,47 grammi kokaiini, milles puhast kokaiini oli 29,75 grammi. Pärast narkootilise aine – 45,47 grammi kokaiini, milles puhast kokaiini oli 29,75 grammi – omandamist valdas Aivo Ojasalu seda ebaseaduslikult, hoides nimetatud narkootilist ainet ebaseaduslikult enda elukohas, aadressil Xxx, kuni 28.11.2008.a. 6 29.11.2009.a. kell 00:10 Aivo Ojasalu elukohas alanud läbiotsimise alguses andis isik politseiametnikele vabatahtlikult välja pakendid 45,47 grammi narkootilise aine kokaiiniga, kus puhast kokaiini oli 29,75 grammi. 28.11.2008.a. andis Aivo Ojasalu tema kasutuses olnud sõiduauto BMW (reg nr xxx) läbiotsimise alguses politseiametnikele vabatahtlikult välja veel ka minigrip kilekoti, milles oli 0,13 grammi narkootilist ainet kokaiini. Samuti süüdistatakse Aivo Ojasalu selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani 28.11.2008.a. Tallinna linnas toime suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 28.11.2008.a. omandas Aivo Ojasalu, aadressil Xxx Tallinn paikneva maja juures, Tõnu Silves’elt ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet – 122,8 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB-d), milles puhast GHB-d oli 44,21 grammi. Nimetatud psühhotroopne aine leiti ja võeti Aivo Ojasalu juurest ära vahetult peale selle omandamist kohapeal, tema ning Tõnu Silves’e kinnipidamisel Keskkriminaalpolitsei ametnike poolt. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub EV kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kokaiin kuulub EV kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Oma tegevusega pani Aivo Ojasalu, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, korduvalt toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise – suures koguses kokaiini ebaseadusliku omandamise ja valdamise ning suures koguses gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku omandamise, s.o.

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Oliver Lääts`e süüdistatakse selles, et tema pani 28.11.2008.a. Tallinna linnas ja Viimsi vallas toime suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku käitlemise, kusjuures suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku veo isikute grupis koos Tõnu Silves`ega alljärgnevalt: 28.11.2008.a. teatas Oliver Lääts Priit Mererand`ile, et üks viimasele tuntud isik (Tõnu Silves) soovib omandada suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d. Priit Mererand oli nõus suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d nimetatud isikule Oliver Lääts`e vahendusel edasi andma. 7 Psühhotroopse aine ebaseaduslikuks edasiandmiseks seda omandada soovivale isikule (Tõnu Silves`ele) näitas Priit Mererand Oliver Lääts`ele 28.11.2008.a. ette Viimsi vallas, Varju tänava ja Miiduranna tee ristmiku juures asuva parkla ääres põõsastes oleva peidiku, kuhu oli eelnevalt paigutanud suures koguses psühhotroopset ainet – 551,5 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB-d), milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi. 28.11.2008.a. viis Oliver Lääts omakorda Tõnu Silves`e Viimsi vallas, Varju tänava ja Miiduranna tee ristmiku juures asuva parkla äärsetesse põõsastesse ja näitas seal Tõnu Silves`ele ette eelnimetatud suure koguse psühhotroopse aine GHB asukoha, mille oli saanud teada Priit Mererand`ilt. Oliver Lääts`e juhendamisel võttis Tõnu Silves eelkirjeldatud peidikust suures koguses psühhotroopset ainet – 551,5 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB-d), milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi – endaga kaasa, ebaseaduslikult omandades seeläbi Priit Mererand`ilt Oliver Lääts`e vahendusel nimetatud suure koguse psühhotroopset ainet GHB-d. Seejärel Oliver Lääts ja Tõnu Silves isikute grupis ebaseaduslikult vedasid suures koguses psühhotroopset ainet – 551,5 grammi gammahüdroksübutüraati (GHBd), milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi – Oliver Lääts’e kasutuses olnud sõiduautoga Grand Cherokee (reg nr xxx) eelmärgitud peidiku juurest Viimsi vallas, Muuli tee 21 asuvasse AS-i Naftaal tanklasse, kus Tõnu Silves 28.11.2008.a. kell 20:41 koos psühhotroopse aine GHB-ga Oliver Lääts’e juhitud sõidukist väljus. Edastades Priit Mererand`ile Tõnu Silves`e soovi omandada suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d ja näidates seejärel Tõnu Silves`ele ette peidiku, kust viimane sai omandada soovitud suure koguse psühhotroopset ainet GHB-d, mille oli sinna eelnevalt paigutanud Priit Mererand, pani Oliver Lääts toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku vahendamise Priit Mererand`ilt Tõnu Silves`ele. Ebaseaduslikult vedades enda kasutuses olnud sõiduautoga Grand Cherokee (reg nr xxx) isikute grupis koos Tõnu Silves`ega suures koguses psühhotroopset ainet Viimsi vallas, Varju tänava ja Miiduranna tee ristmiku juures asuva parkla ääres põõsastes oleva peidiku juurest Viimsi vallas, Muuli tee 21 asuvasse AS-i Naftaal tanklasse, pani Oliver Lääts toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku veo grupi poolt. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub EV kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Oma tegevusega pani Oliver Lääts isikute grupis toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise – suures koguses gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku vahendamise Priit Mererand`ilt Tõnu Silves`ele ja suures koguses gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku veo isikute grupis Tõnu Silves`ega, s.o.

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

8 Priit Mererand`a süüdistatakse selles, et tema pani Eesti Vabariigis Viimsi vallas 2008.a. novembris toime suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 28.11.2008.a. teatas Oliver Lääts Priit Mererand`ile, et üks viimasele tuntud isik (Tõnu Silves) soovib omandada suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d. Priit Mererand oli nõus suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d nimetatud isikule Oliver Lääts`e vahendusel edasi andma. 28.11.2008.a. omandas Priit Mererand eeluurimisel tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet – 551,5 grammi gammahüdroksübutüraati (GHBd), milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi. Pärast nimetatud psühhotroopse aine ebaseaduslikku omandamist paigutas Priit Mererand selle Viimsi vallas, Varju tänava ja Miiduranna tee ristmiku juures asuva parkla ääres põõsastes olevasse peidikusse. Psühhotroopse aine ebaseaduslikuks edasiandmiseks seda omandada soovivale isikule (Tõnu Silves`ele) näitas Priit Mererand Oliver Lääts`ele 28.11.2008.a. ette Viimsi vallas, Varju tänava ja Miiduranna tee ristmiku juures asuva parkla ääres põõsastes oleva peidiku, kuhu oli eelnevalt paigutanud suures koguses psühhotroopset ainet – 551,5 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB-d), milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi. 28.11.2008.a. viis Oliver Lääts omakorda Tõnu Silves`e Viimsi vallas, Varju tänava ja Miiduranna tee ristmiku juures asuva parkla äärsetesse põõsastesse ja näitas seal Tõnu Silves`ele ette eelnimetatud suure koguse psühhotroopse aine GHB asukoha, mille oli saanud teada Priit Mererand`ilt. Oliver Lääts`e juhendamisel võttis Tõnu Silves eelkirjeldatud peidikust suures koguses psühhotroopset ainet – 551,5 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB-d), milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi – endaga kaasa, ebaseaduslikult omandades seeläbi Priit Mererand`ilt Oliver Lääts`e vahendusel nimetatud suure koguse psühhotroopset ainet GHB-d, misjärel ebaseaduslikult vedas seda samal päeval Oliver Lääts’e kasutuses olnud sõiduautos Grand Cherokee (reg nr xxx), kuni ta Viimsi vallas, Muuli tee 21 asuvas AS Naftaal tanklas 28.11.2008.a. kell 20:41 Oliver Lääts’e juhitud sõidukist väljus. Priit Mererand`a süüdistatakse veel selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani Eesti Vabariigis Viimsi vallas 2009.a. jaanuarist kuni 17.03.2009.a. toime suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku käitlemise ja suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 2009.a. jaanuaris, eeluurimisel täpselt kindlakstegemata kuupäeval, hankis Priit Mererand endale ligikaudu 2 liitrit gammabutürolaktooni (GBL-i), mis on psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB-d) valmistamiseks vajalik lähteaine, ning ligikaudu 2 kg naatriumhüdroksiidi, mis on vajalik psühhotroopse aine GHB valmistamisel reagendina. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 17.03.2009.a. valmistas Priit Mererand oma elukohas, aadressil Xxx, eelnimetatud lähteainetest ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet – vähemalt 1009 grammi GHB-d, mis sisaldas 488 grammi puhast GHB-d. 9 Pärast suures koguses psühhotroopse aine GHB ebaseaduslikku valmistamist Priit Mererand ebaseaduslikult valdas nimetatud suures koguses psühhotroopset ainet – 1009 grammi GHB-d, mis sisaldas 488 grammi puhast GHB-d – hoides seda oma elukohas, aadressil Xxx, kuni 17.03.2009.a. 17.03.2009.a. Priit Mererand’i elukohas, aadressil Xxx, teostatud läbiotsimise alguses andis Priit Mererand Keskkriminaalpolitsei ametnikele vabatahtlikult välja 1009 grammi psühhotroopset ainet GHB-d, mis sisaldas 488 grammi puhast GHB-d. Samuti omandas Priit Mererand eeluurimisel täpselt kindlakstegemata ajal enne 17.03.2009.a. tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 2,15 grammi kokaiini, milles puhast kokaiini oli 1,32 grammi. Pärast eelnimetatud narkootilise aine ebaseaduslikku omandamist Priit Mererand ebaseaduslikult valdas suures koguses narkootilist ainet – 2,15 grammi kokaiini, milles puhast kokaiini oli 1,32 grammi – ebaseaduslikult hoides seda oma elukohas, aadressil Xxx, kuni 17.03.2009.a., mil ta narkootilise aine enne läbiotsimise algust Keskkriminaalpolitsei ametnikele vabatahtlikult välja andis. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub EV kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kokaiin kuulub EV kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Oma tegevusega pani Priit Mererand korduvalt, seega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise ja suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise – suures koguses gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise ja edasiandmise korduvalt ning suures koguses kokaiini ebaseadusliku omandamise ja valdamise, s.o.

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Priit Mererand`a süüdistatakse samuti selles, et tema omandas täpselt kindlakstegemata ajal enne 17.03.2009.a. tuvastamata isikult ebaseaduslikult tulirelva laskemoona – 13 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Parabellum, 31 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Makarov ja 36 revolvripadrunit kaliiber .38 Special, mida hoidis seejärel ebaseaduslikult oma elukohas, aadressil Xxx, kuni need 17.03.2009.a. teostatud läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Oma eeltoodud tegevusega rikkus Priit Mererand Relvaseaduse alljärgnevaid sätteid: - § 32 lg 1 ja 2, mille kohaselt tulirelvade ja nende laskemoona soetamiseks on vajalik relvasoetamisluba, mis annab selles näidatud isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks Relvaseaduse §-s 46 lg 4 näidatud koguses; 10 - § 34 lg 1 ja 2, mille kohaselt relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või -valdajale relvaloa, mis annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks Relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, samuti relvamudelile vastava laskemoona soetamiseks Relvaseaduse §-s 46 lg 4 näidatud koguses. Oma tegevusega pani Priit Mererand toime tulirelva laskemoona – kokku 80 padruni – ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Priit Mererand tunnistas ennast süüdi

§ 418

lg.1 järgi.

§ 184lg.2p.2 järgi tunnistas ta ennast süüdi osaliselt ja nimelt GHB valmistamises.

Narkootilise aine edasiandmises ta oma süüd ei tunnistanud. Tõnu Silves oma süüd

§ 184lg.1 järgi kvalifitseeritava kuritoe toimepanemises ei tunnistanud.

Aivo Ojasalu tunnistas oma süüd

§ 184lg.2p.2 järgi.

Oliver Lääts ennast

§ 184lg.1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud.

Tõnu Silves kaitsja Andres Gorkin asus seisukohale, et Tõnu Silves’ele esitatud süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Kaitsja hinnangul on prokuröri nägemus on üks võimalik versioon sündmusest, mis tõenduslikult ei kinnitu. Ükski süüdistatav oma ütlustes Silvest süüliselt ei koorma, Silves end süüdi ei tunnista ega ole tunnistanud (ka tablettides mitte) kohtueelses uurimises. Tõnu Silves on oma ütlustes olnud kogu aeg järjekindel ja rääkinud sama juttu alates ülekuulamisest ning see langeb kaitsja arvamusel kokku sündmuse ja tõendite loogikaga. Tõnu Silves on üksnes lisanud versiooni 10 tableti päritolust. Kaitsja hinnangul on teostamata elementaarsed uurimistoimingud. Aivo Ojasalu kaitsja Mart Missik asus seisukohale, et esimeses episoodis on Ojasalu oma tegu tunnistanud, narkootilise aine ise välja andnud algusest peale ka siiralt kahetsenud. Teine episood ei ole aga mitte ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Samuti asus kaitsja seisukohale, et Ojasalu’le nõutav karistus on liiga karm ning ebaproportsionaalne võrreldes teiste süüdistavatega. Priit Mererand kaitsja Jaan Tedder asus seisukohale, et süüdistus

§184lg.2 p.2 järgi on tõendatud osaliselt. 28.11.08.a. episood on tõendamata – puuduvad tõendid Kr

MS § 63 tähenduses.17.03.09.a. episood on tõendatud Priit Mereranna poolt vabatahtlikult väljaantud GHB-d sisaldavate plastikpudelitega ja kokaiiniga. Lisaks andis ta välja ka ebaseaduslikult hoitava laskemoon Süüdistus loeb 28.11.

1. episoodi tõendatuks telefonikõnede pealtkuulamise stenogrammidega, mööndes seejuures, et „… KÕNED ON SEOSTATAVAD TINGLIKULT”, ehk teisiti kahtlustuse tõendamiseks on vajalik telefonikõnede interpreteerimine prokuratuuri nägemuse kohaselt. Tegelikult selline tõendamisvõimalus ei ole lubatav ja ei ole millegagi ümberlükatav P.Mereranna ja O.Lääts kohtuistungil antud seletus viidatud telefonikõnedele. Telefonikõned on vabalt interpreteeritavad ka P.Mereranna ja O.Lääts seletuse kohaselt. Kohtueelses menetluses tähendatule ei ole tähelepanu pööratud ja asjaosalised seletusi andnud ei ole ja neile ei ole isegi küsimusi esitatud. Kahtlustatav ei pea oma süütust tõendama. Mingisuguseid objektiivseid tõendeid P.Mereranna 11 puutumusest 28.11.08.a. episoodiga kogutud ei ole. Kohaldamisele kuulub KrMS § 63 lg.
2. Ei ole üldsegi välja selgitatud kuidas sattusid GHB-d sisaldavad pudelid kahtlustuses toodud kohta ja üldse P.Mereranna puutumus sellega. Pealegi ei võtnud uurimisorganid peale 28.11.
3. ette mittemingid toiminguid P.Mererand suhtes, ehk teisiti – kui ka mingeid kahtlusi ka võis olla, siis olemasolev tõenduslik baas oli ilmselt ebapiisav kahtlustuse esitamiseks. Telefonikõnede interpreteerimisest ja ekspertiisimaterjalidest tulenevalt võib välistada, et 28.11.
4. äravõetud GHB oli valmistanud P.Mererand. Kahtlustust aga selles, et ta oleks selle kuskilt mujalt hankinud, ei ole. Sellel päeval kuulati P.Mererand telefoni pealt ja mingeid telefonikõnesid kellelegi saamaks edasiandmiseks GHB-d fikseeritud ei ole. Kui süüdistuse arvates P.Mererannal ei olnud aega Viagra tablettide kodust toomiseks, siis kuidas pidi tal olema aega GHB kodust toomiseks. Oliver Lääts kaitsja Aivar Ennok asus seisukohale, et Oliver Lääts ei ole ennast ei kohtueelses menetluses ega kohtus talle inkrimineeritud süüdistuses süüdi tunnistanud. Kohtumenetluses on aga andnud ütlusi, millega põhjendab enda 28.11.08 sündmuskohal viibimist, kuid mitte psühhotroopsete ainete vahendamist ega vedu. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis ta tl 45 alljärgnevaid ütlusi - Mererandiga pidime kohtuma Naftaali tanklas, et rääkida rahast ning muudest asjadest, mida ma hetkel rääkida ei soovi. See millest ta rääkida ei soovinud oligi meeste sugulist potentsiaali tõstev Viagra. Pidas seda väga isiklikuks ja intiimseks teemaks. Samas olles tutvunud kriminaalasja materjalidega leidis, et peab (vale)häbi maha suruma ja rääkima, kuidas asjad tegelikult toimusid. Kaitsja leiab et süüdistatava ütlused on elulised ja usutavad. Üldjuhul kui kellelgi on probleeme erektsiooniga, on see sügav isiklik probleem, tabuteema, mida ei jagata tihti ka lähimate sõpradega. Sellepärast on ka Lääts olnud selle teema käsitlemisel suhteliselt kidakeelne. Kuna tegemist on tema jaoks äärmiselt intiimse teemaga, ei soovinud ta seda avaldada ka kohtueelse uurimise käigus, arvates et tema väidetava kuritegeliku käitumise osas puuduvad igasugused tõendid. Tutvudes asja materjalidega, oli ta siiski sunnitud tõde rääkima, avaldama oma intiimelu saladusi, vastasel juhul ähvardaks teda kriminaalkaristus ning eeltoodu alusel taotleb kaitsja Oliver Lääts õigeksmõistmist. Menetlus kohtuistungil: Tunnistaja JA andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et, Aivo Ojasalu on tema elukaaslane. 28.11.2008.a. olid nad koos. Ojasalu tuli talle juuksurisse järgi õhtul kolmveerand kaheksa paiku ning nad pidid minema koju. Helistas Tõnu Silves ja soovis kohtuda. Mida ta konkreetselt soovis, tunnistaja ei teadnud. Nad sõitsid Mööblimaja ette, Silves tuli peale ning sealt edasi suunduti Viimsisse. Miks sinna, ei osanud tunnistaja öelda, kuid ta eeldas, et vajadus Viimsi sõita oli Silvesel. Silvesel oli kaasas kilekott. Ta istus tagaistmele, kus oli ka tunnistaja ja Ojasalu toidukott. Tunnistaja ei osanud öelda aadressi, kuhu nad sõitsid, kuid kinnitas, et tegemist oli parkimisplatsiga. Tema jäi Ojasaluga autosse, Silves lahkus kuskil 10-15 minutiks. Kuna ta suundus kohe auto taha, siis tunnistaja teda rohkem ei näinud. Parkimisplatsil oli ka teine auto ja tunnistaja hinnangul läks Silves sinna autosse. Kui Silves tagasi tuli, sõitsid nad Silvese koju. Maja ette jõudes kutsus Ojasalu Silvese autost välja ja sisuliselt kohe tuli ka politsei ning pidas mehed kinni. Kas mehed midagi autost kaasa ka võtsid, tunnistaja ei märganud. Tunnistaja selgitas, et Ojasalu sõidutas Silvest korduvalt, kuna viimsel ei olnud juhilube ning seetõttu ei näinud ta selles tegevuses midagi kummalist. Priit Mererand andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta peeti kinni 17.03.2009.a. ning kinnipidamisel andis ta kohe vabatahtlikult välja kokaiini ja GHB. GHB-d oli 12 natuke alla liitri, õigemini see oli kahes pudelis, ühes pudelis oli 2/3 pudelist täis. GHB valmistas ta ise, lähteained tõi Poolast jaanuari lõpus 2009.a. Poolast tõi ta GBL ainet alla kahe liitri. Teadmised GHB valmistamiseks sai ta internetist. Seebikivi GHB valmistamiseks ostis ta poest. Esimest korda valmistas ta GHB-d 2009.a. veebruaris. Seda oli natuke alla liitri ning kogu aine sai ka politsei kätte. GHB-d valmistas enda tarbeks, aga valmistatud kogusest oli ta ära tarbinud väga vähe, võib-olla 20 korki või vähem. Väiksemat kogust GHB-d ta valmistada ei osanud, kuna internetis oli ainult sellise koguse kohta õpetus olemas. Samuti tunnistas ta, et kodus oli natuke üle grammi kokaiini. Ta teab seda täpselt, kuna kodus oli kaal. Kokaiini sai ta suvaliselt inimeselt ühel peol, kuna tahtis seda proovida ning seetõttu võttis selle ühelt tundmata isikult lihtsalt ära. Padrunid, mis tal läbiotsimise käigus ära võeti, leidis ta juhuslikult sõjaväe lasketiirus ja tõi koju. Algselt tahtis need poliseisse viia, kuid seejärel unustas. 28.11.2008.a. kohtus ta Oliver Lääts’ega nagu sõbraga. Lääts tahtis Viagra tablette saada. Vigrat tõi talle üks tuttav. Lääts helistas päeval ja küsis tablette, nad pidid pärast tööd kohtuma ja Mererand pidi eelnevalt tabletid kodust ära tooma. Kui Lääts helistas, siis ta otseselt tablette ei küsinud, vaid rääkis lumehangest. Sellest sai Mererand koheselt aru, mida Lääts soovib. Nad kohtusid Naftaali tankla kõrval Miiduranna sadama tõkkepuu ees ja ajasid juttu nagu sõbrad ikka – elust, naistest, tablettidest. Tablette tal kaasas ei olnud, kuna ta ei jõudnud peale tööd ikkagi koju, vaid tuli otse kohtumisele. Mererand lubas need hiljem piljardi mängimise ajaks tuua, kuid kuna Ojasalu ei tulnud sinna, jäidki tabletid andmata ning ta jagas need sõprade vahel laiali. Mõned üksikud jäid ka talle endale. Kohtus avaldatud jälitusprotokollis fikseeritud kõnede kohta andi Priit Mererand järgnevaid ütlusi: Ta tunnistas Lääts’ega toimunud kõnet. Vanemat sorti härrasmees oli Lääts’e sõber, kelle juures pidu pandi, kuid Silves see kindlasti ei olnud. Telefonikõnest: „tal on muidu see samune, mis eelmine kord. Kas õhtu poole annab midagi nuputada?“, sai Mererand aru, et jutt on Viagra tablettidest, kuid ta ei teadnud, palju tal neid kodus on. Peale tööd ta koju ikkagi ei jõudnud ja sai Lääts’ega niisama kokku ning lubas tabletid hiljem piljardi mängimise ajaks ära tuua, kuid Lääts ei tulnud piljardit mängima. Järgmise kõnega, mis toimus kell 12:03-12:04, 3 minutit pärast eelmist kõnet: „Aga see on see, mis siin kõige viimane oli ja see on veits kirvem.“, tahtis Mererand öelda, et tegemist on vuffel-tablettidega, et need ei ole originaalid ja retseptiga neid ei saa. Kahe kõne vahel Mererand mõtles, palju tal neid tablette olla võib. Ta teadis, et alla 10, kuid mõned tahtis endale ka jätta. Väljend „veits kirvem“ tähendas, et eelmine kord ta müüs tablette odavamalt, 100.00 krooni tablett. Seekord tahtis Lääts 4 tabletti ja tema oli nõus neid müüma 500.00 krooniga 4 tabletti. „aga mitte eriti ulme ka ei ole“ –tähendas tablettide mõju kohta. Tablette tõi talle üks tuttav (Silver või Indrek) Egiptusest. Tema sai kuskil paarkümmend tükki. Kõnes kell 13:52-13:53, milles rõhutab Lääts, et kellelegi ei tohi asjast rääkida, selgitas Mererand, et sõbrad oleks hakanud halvasti arvama, kui kuulnuks, et Lääts Viagrat tarvitab. Kella 7-8 ajal leppisid nad kokkusaamise, et küsida, kui palju Lääts tablette tahab. Kokkusaamisel rääkisid nad niisama elust ja Mererand pidi siis peale kodunt läbikäimist need tabletid ka ära tooma. Viagrast ei rääkinud ta eeluurimisel, kuna ei pidanud seda tähtsaks. Tegemist on ju lubatud ainega. Peale kokkusaamist käis ta kodus ning läks siis piljardisse, kus kuulis, et Lääts’ega on mingi jama ja ta on kinni võetud ning tabletid jäid Mereranna kätte. Ta tarvitas need ise ära ning andis teistele ka. 13 Aivo Ojasalu andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 29.11.2008.a. andis ta oma elukohas vabatahtlikult välja 45 grammi kokaiini. Ta tunnistab seda tegu ning kahetseb puhtsüdamlikult. Kellelt ta kokaiini sai, öelda ei soovi, kuid omandas aine enda tarbeks. 28.11.2008.a. oli ta päeval tööl. Õhtul 7 ajal viis elukaaslase juuksurisse, pani ta Maxima poe ees maha, sõitis sealt Keilasse, tankis, tuli linna, käis poes ja võttis siis JA peale, et sõita koju. Samal ajal helistas Silves ja palus abi. Ta sõitis Mööblimaja juurde ning võttis sealt Silvese peale. Silves istus tagaistmele ning palus ennast Viimsisse sõidutada. Kaasas oli tal 3 kilekotti. Kuulda oli, et kottides olid klaaspudelid. Silves ütles, et tal on vaja kellegagi korra kohtuda. Ojasalu arvas, et äkki Silves tahab kellelegi kingitust üle anda, kuna ta oli just Soomest tulnud. Viimsisse jõudsid nad kuskil poole 9 ajal õhtul. Kohapeal selgus, et ta kohtus Oliver Lääts’ega. Silves lahkus autost, sõitis teise autoga minema ja oli ära kuskil 10-15 minutit. Kas minnes ja tulles Silvesel ka midagi kaasas oli, Ojasalu ei märganud. Edasi sõitsid nad Silvese juurde aadressil Xxx Tallinnas. Silves väljus autost, võttis oma kotid ja nad rääkisid trepi juures juttu. Silves rääkis Soome reisist. Ojasalul olid käes pudelid narkootilise ainega. GHB sai ta Valdo Võsa’lt. Nad on ammused tuttavad ning Võsa pakkus, et ta tuleks 28.11.2008.a. Keilasse Krooni tanklasse. Ta andis talle 4000.00 krooni poole liitri eest. Ojasalu andis talle pudelid ja Võsa pidi need täidetud kujul ise toimetama Xxx juures olevasse lumehange. Sel ajal, kui Silves võttis võtmed, et tuppa siseneda, võttis Ojasalu lumehangest pudelid ära. Ta tahtis need teise kohta viia ja endale valada sealt väiksemasse pudelisse, kuid kui ringi keeras, oli politsei kohal. See, et neid kinni peeti, oli suur üllatus. Tõnu Silves andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kohtus 28.11.2008.a. Oliver Lääts’e ja Aivo Ojasalu’ga. Ta käis Soomes komandeeringus ning oli Lääts’ele raha võlgu. Eestisse tagasisõites ta helistas talle veel Soomest ja ütles, et raha on olemas, lubas õhtul veelkord helistada ja läbi tulla. Kui ta õhtul Eestisse saabudes helistas, ütles Lääts, et on Miidurannas. Silves väga harva küsis Lääts’elt raha, aga seekord ta tegi seda paar nädalat varem enne ärasõitu. Lihtsalt nad juhuslikult kohtusid ja Silves mõtles, et igaks juhuks küsib, ikka võib vaja minna. Laenas ta 2500.00 krooni. Kuna tal endal lube ei ole, siis korduvalt Ojasalu sõidutas teda ning nii ka seekord. Ta helistas Ojasalule ning palus ennast sõidutada Viimsisse. Kus Lääts tegelikult elab, Silves ei teadnud, samuti ei osanud ta küsida, miks Lääts kokkusaamise just Miiduranda kokku leppis. Võla tahtis ka kindlasti saabumise päeval ära anda, kuna järgmisel päeval ei pruugi enam raha alles olla. Kohtuma pidid nad Miidurannas bensiinijaama juures. Otseselt ta seal varem käinud ei olnud, kuid teadis seda kohta väga hästi, kuna ta naise isa elab seal väga lähedal. Bensiinijaamas tuli ta autost välja, läks Lääts’e autosse ja andis raha ära. Kuna laevasõidust käis pea ringi, palus ta Lääts’el ennast viia naise isa juurde, et nägu pesta. Kuna kedagi kodus ei olnud, palus ta platsile sõita, et lumega nägu puhastada. Kohtumine kestis kuskil 10-15 minutit. Peale raha üleandmist rääkisid nad veel niisama elust-olust. Siis sõitsid nad tagasi ja ta istus Ojasalu autosse ning sõitsid Kadriorgu Oru tänavale. Siis tulid nad autost välja ja tahtsid niisama juttu rääkida. Ta trepi juures komistas ja juba oli politsei kohal. Enne seda nägi ta kahte pudelit, üks oli jää peal maas, teine aia ääres, kes need sinna pani, Silves ei tea. 10 tableti kohta selgitas Silves, et mõtles kaua ja pikalt, kuidas need võisid tema koju sattuda, kuna tema omad need ei ole. Tema hinnangul oli ainuke võimalus, et need kukkusid pluusitaskust. Ta laenab pidevalt oma riideid välja Aavo Vesilinnule ja ilmselt tema oli need sinna jätnud. Kui ta laenatud riided tagasi sai, siis ise ta neid ei pesnud, Vesilind tõi pesemata riided alati tagasi ja naine pidi pesema, kuid oli sel ajal Kanadas. Ta avastas need tabletid pluusi taskust, kuid arvas, et vahest ema südamerohud või mis 14 iganes. Ise ta narkootikume pole kunagi näinud. Ta küsis ka naise käest tablettide kuuluvuse kohta, kuid viimane ei teadnud midagi. Vesilinnu käest ei taibanud tablettide kohta küsida. Oliver Lääts andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 28.11.2008.a. oli ta telefoni teel kontaktis Silvese ja Mererannaga. Silves helistas päeval, kuid kuna ta sõi parajasti, siis lubas 10 minuti pärast tagasi helistada. Tagasi helistades leppisid nad kokku, et õhtupoole kohtuvad. Peale seda helistas ta Mererand’ile ja avaldas soovi Viagra tablette osta. Aga seda oli väga piinlik tunnistada. Mererand helistas hiljem tagasi, kuna ta polnud kindel, kas neid tablette tal veel on. Kui Mererand ütles: „see, mis viimane kord oli, aga veits kirvem.“, sellest sai Lääts aru nii, et Viagra tablett on kallim. „mitte eriti ulme ka ei ole“, tähendab seda, et tablett ei ole oluliselt kallim. „6 jah 6“ tähendas, et ta tingis hinna alla ja neli tabletti on 600.00 krooni. Tablette ta ei saanudki, kuna võeti enne kinni. Tõnu Silves helistas talle hommikul. Mererannaga kohtusid nad parklas vaatamata sellele, et tablette tal kaasas ei olnud, lihtsalt et rääkida. Kohtumine kestis kuskil 10-15 minutit. Kõigepealt autode juures, siis sõitsid nad Mererand’iga parklasse. Lõpuks lepiti kohtumine piljardis kokku. Siis kuskil 5 minutit hiljem tuli Silves kohale ja maksis võla ära. Seejärel palus Silves ennast sugulase juurde viia, kuna oli näost ära. Kuna sugulast ei olnud kodus, puhastas ta nägu lumega. Peale seda sõitsid nad parklasse tagasi ja Silves läks sinna autosse, millega tuli. Seejärel hakkas Lääts piljardisse minema, kuid ta võeti kinni. Kohus avaldas ja uuris järgnevaid tõendeid:
5. Tõnu Silves’e kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Tõnu Silves kinni 28.11.2008.a. kell 21:00 Tallinnas Xxx asuva maja juures. Protokolli kohaselt võeti isikult muuhulgas ära sularaha 200 Eesti krooni; 3440 eurot; mobiiltelefon NOKIA IMEI displeil 353770003151991; 250 Eesti krooni suuruses summas Elioni taksofonikaarte ja heledast metallist võtmehoidja kirjaga VG, mille küljes 2 väiksemat heledast metallist võtit numbritega UL-050 ja 9346 ning mustast plastmassist peaga Abloy võti. /tl 2-3/;
6. Tõnu Silves’e kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest nähtuvalt Tõnu Silves teadis tablettide olemasolust aga ei teadnud, et tegemist on narkootilise ainega. /tl 9-10, 11-13/;
7. Aivo Ojasalu kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Aivo Ojasalu kinni 28.11.2008.a. kell 21:00 Tallinnas Xxx asuva maja juures. Protokolli kohaselt võeti isikult muuhulgas ära sularaha 659 Eesti krooni, sõiduki registreerimistunnistus nr XXX; pruunist nahast võtmehoidja, mille küljes BMW kirjaga autovõti, väike heledast metallist võti numbritega 9300 ja heledast metallist ASSA võti ning sõiduauto BMW (reg.nr xxx). /tl 21-23/;
8. Aivo Ojasalu kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest nähtuvalt ei ole tema toime pannud ja ei ole enda süüd tunnistanud varem narkootiliste ainetega seotud kuritegude eest karistatud isikuna 28.11.2008.a. Harjumaal Viimsi vallas Viimsi alevis Muuli teel isikute grupis koos Tõnu Silves’ega omandasid Oliver Lääts’elt ebaseaduslikult suures koguses s.o ca 0,5 liitrit psühhotroopset ainet GHB-d, nende juurest kinnipidamisel Tallinna linnas Xxx politseiametnike poolt ära võeti. Aivo Ojasalu võttis omaks süü suures koguses s.o ca 50 grammi narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult omandases, mille ta 29.11.2008 teostatud läbiotsimise käigus vabatahtlikult politseiametnikele välja andis. /tl 27-28, 29-30/;
9. Oliver Lääts’e kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt võeti isikult ära sularaha 2540 Eesti krooni, mobiiltelefon NOKIA IMEI Displeil 15 359370006361343 ja võti, millele peale kirjutatud Jeep ning mille küljes signalisatsioonipult samuti ka sõiduauto Jeep Grand Cherokee (reg.nr xxx). /tl 35-37/;
10. Oliver Lääts’e kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest nähtuvalt tegu ei tunnistanud ja tegu toime ei pannud. /tl 43-44, 45-47/;
11. Priit Mererand’i kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt Priit Mererand peeti kahtlustatavana kinni 17.03.2009.a. Protokolli kohaselt võeti isikult muuhulgas ära sõiduauto BMW 730D (reg.nr xxx); registreerimistunnistus nr XXX; võtmekimp (BMW süütevõti; üks uksevõti, mille tähed HH; üks uksevõti, millel tähed JMA) ning sinise korpusega mobiiltelefon NOKIA, mille ekraanil IMEI kood
12. /tl 52-53/;
13. Priit Mererand’i kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest nähtuvalt Priit Mererand ei võtnud omaks süüd, mille kohaselt isik omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 28.11.2008.a. kindlaks tegemata isikult ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet – vähemalt 551,5 grammi grammahüdroksübütüraati (GHB-d), millest puhast GHB-d oli 198,51 grammi. Samas võttis Priit Mererand omaks süü, et tema käitles 2009.a. ebaseaduslikult suures koguses laskemoona. /tl 58 0, 61 3/;
14. 13.02.2009.a. jälitusprotokollist nähtuvalt KrMS § 115 ettenähtud jälitustoiminguga kogutud teabe kohta toimus Priit Mererand’i ja Oliver Lääts’a varjatud jälgimine. /tl 72-73/;
15. 30.03.2009.a. jälitusprotokollist nähtuvalt KrMS § 117 ettenähtud jälitustoiminguga kogutud teabe kohta 28.11.2008.a. kell 11:43 helistas Tõnu Silves Oliver Lääts’ele. Kõne kestis 4 sekundit ja loomulikult mingit sisulist infot vahetada ei jõutud. Loogiline on, et asi piirdus sellega, mida väidab Oliver Lääts - Tõnu Silves helistas ja kuna Oliver Lääts ei saanud hetkel rääkida, siis ta lubas tagasi helistada. Kell 11:58 helistaski Oliver Lääts Tõnu Silves’ele tagasi, kõne kestis 34 sekundit. Kõne sisu kohta täpne informatsioon puudub, kuna nimetatud isikud ei olnud pealtkuulamises. Järeldusi kõne kohta tehti ning käivitas kogu sündmuste ahela, mis jõudis lõpule Tõnu Silves’e ja Aivo Ojasalu kinnipidamisega Xxx maja ees. /tl 74-78/;
16. 18.03.2009.a. jälitusprotokollist nähtuvalt KrMS § 118 ettenähtud jälitustoiminguga kogutud teabe kohta koos stenogrammi kohaselt kohe pärast vestlust Tõnu Silves’ega helistas Oliver Lääts Priit Mererand’ile. Helistamine toimus kell 11.59 ja kõne kestis 33 sekundit. Kõne sisust ja helistamise ajast vahetult pärast eelmist kõnet, nähtub, et see helistamine oli ajendatud otseselt eelmisest kõnest. /tl 79-82/;
17. Asitõendi vaatlusprotokollist (Tõnu Silves’e ja Oliver Lääts’e mobiiltelefonid) nähtuvalt /tl 83-86/: • Skänneriti Tõnu Silvese kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest leitud ja ära võetud mobiiltelefoni NOKIA 6100, mille korpuse esipaneel on kuldset värvi ja tagumine paneel tumehalli värvi. Korpuse ülesse paremasse nurka on kinnistatud musta värvi pael, mille otsas võtmerõnga taoline metallist rõngas (foto nr 1 lk 85). Tõnu Silves’e juurest leitud mobiiltelefoni NOKIA 6100 IMEI-kood ekraanil ja tehasekleebisel on 353770003151991 ning selles on TELE2 SIM-kaart nr 89372030001006447675 (foto nr 2 tl 85). SIM-kaardile vastab abonentnumber
18. Ära võetud eseme mälus esines kirje Jokkerolle nr
19. • Skänneriti Oliver Lääts’a kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest leitud ja ära võetud kuldse-hõbedase korpusega mobiiltelefoni NOKIA 3120, mille ekraanil ja kleebisel IMEI-kood nr 359370006361343, 16 milles EMT SIM-kaart nr 8937201008020373127 (fotod nr 3 ja 4 tl 86). SIM-kaardile vastab abonentnumber
20. Ära võetud eseme mälus esines kirjeid Tõnn ja Merekas.
21. 28.11.2008.a. sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus sündmuskoht Tallinnas Xxx paikneva maja juures ja sündmuskoha vaatlust alustati 28.11.2008.a. kell 21:
22. Vaatlusega tuvastati, et Xxx maja ees kõnnitee ääres on umbes 1,5 meetri kõrgune paekivist ehitatud metallist aia alus ning antud aia parempoolses ääres trepp, mis viib aia metallist väravani. Antud trepi ees maapinnal paekivist aia aluse ääres on kaks kilekotti ning tagumise kilekoti peal on 0,5 liitrine plastikpudel. Pudelil on silt, millel kiri "AURA ACTIVE APRITZER". Nimetatud pudeli põhjas on ligikaudu 5 cm läbipaistvat olijat vedelikku. Maja ette viivast trepist 1,4 meetri kaugusel kõnniteel oli läbipaistev 0,5 liitrine plastikpudel. Pudeli sildil ja korgil kiri "BORJOMI". Antud pudelist kolmveerand täidetud läbipaistva vedelikuga. Mõlemad pudelid olid korkidega suletud. /tl 87-90/;
23. 29.11.2008.a. läbiotsimisprotokollist nähtuvalt Tõnu Silves’e elukohas, aadressil Xxx Tallinn, 29.11.2008.a. teostatud läbiotsimisel leiti garderoobiruumist stangeriiulil rippunud sinist värvi teksapluusi rinnataskust pabernutsakusse ja sinist värvi kiletükki pakituna 10 Armani logoga pruunikat värvi tabletti. Ühtlasi leiti ja võeti ära esikus riidekapis olnud meeste nahkjope taskust sularaha 12 000 Eesti krooni ja 7320 Rootsi krooni. /tl 92-93/
24. 28.11.2008.a. läbiotsimisprotokollist nähtuvalt Aivo Ojasalu sõiduauto BMW (reg nr xxx) läbiotsimisel 28.11.2008.a. andis isik välja minigripp kilekotikese valge pulbrilise ainega. /tl 95-96/;
25. 29.11.2008.a. läbiotsimisprotokollist nähtuvalt Aivo Ojasalu elukohas, aadressil Xxxas, 29.11.2008.a. teostatud läbiotsimisel Aivo Ojasalu elukohas andis isik välja kaks minigrip kilekotti kokaiiniga. Ühtlasi võeti läbiotsimisel ära kokaiini müügikogusteks lahjendamisel kasutatavaid aineid glükoosi ja lidokaiini ning hulk minigrippkotikesi. /tl 97-98/;
26. 28.11.2008.a. läbiotsimisprotokollist nähtuvalt Oliver Lääts’e kasutuses olnud sõiduauto Jeep Grand Cherokee (reg nr xxx) 28.11.2008.a. toimunud läbiotsimisel leiti käetoe laekast üks CD-plaat (valget värvi), millel valget värvi pulbrilise aine jäägid ning valget värvi märkmepaber, millel kirjed /tl 100-101/;
27. 17.03.2009.a. läbiotsimisprotokollist nähtuvalt Priit Mererand’i elukohas, aadressil Xxx, 17.03.2009.a. teostatud läbiotsimise käigus andis Priit Mererand välja kaks 0,5 liitrist pudelit vedelikuga, mis tema enda sõnul oli GHB ja minigrip kilekotikese kokaiiniga. Samuti leiti läbiotsimisel GHB valmistamiseks vajalikku naatriumhüdroksiidi ja 80 ebaseaduslikult hoitavat tulirelva padrunit. /tl 105107/;
28. DNA ekspertiisi aktist nr GE-2124-08/6065 nähtuvalt on "Aura Spritzer" pudeli korgil, sinisel kiletükil, "BORJOMI" pudeli korgil Tõnu Süvene DNA. Minigrip kilekottidelt võetud proovid on segaproovid, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Peamine DNS profiil on kokkulangev Aivo Ojasalu’ga. Saadud tulemuste alusel ei saa teha usaldusväärseid järeldusi Tõnu Silves’ilt ega Oliver Lääts’elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. "Aura Spritzer" pudeli suult võetud proovi kohta öeldakse ekspertiisiaktis, et ei saa välistada Tõnu Silves’elt ja Aivo Ojasalu’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud kõik (ja ainult) Tõnu Suvesoel ja Aivo Ojasalu esinevad DNA alleelid. "BORJOMI" pudeli suult võetud proovi kohta öeldakse ekspertiisiaktis, et ei saa välistada Tõnu Suvesoelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis 17 analüüsitud DNA lookustes olid esindatud kõik Tõnu Suvesoel esinevad DNA alleelid. /tl 112-117/;
29. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr AN-1560-08/6067 nähtuvalt esitati ekspertiisiks Tallinnas Xxx asuvalt sündmuskohalt leitud objektid – 2 eelmärgitud pudelit läbipaistva vedelikuga. Eksperdiarvamuse kohaselt: 0,5 liitrises plastmassist pudelis etiketiga "AURA" olev läbipaistev vedelik massiga 122,8 grammi sisaldab 36% gammahüdroksübutüraati (GHB-d), seega 44,21 grammi puhast GHB-d; 0,5 liitrises plastmassist pudelis etiketiga "BORJOMI" olev läbipaistev vedelik massiga 428,7 grammi sisaldab 36% gammahüdroksübutüraati (GHB-d), seega 154,3 grammi puhast GHB-d. /tl 120-122/;
30. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr AN-1559-08/6064 nähtuvalt oli Aivo Ojasalu poolt väljaantud aine näol tegemist kokaiiniga. Elukohast välja antud aine näol oli tegemist 45,47 grammi narkootilise aine kokaiiniga, milles puhast kokaiini oli 29,75 grammi. Sõiduautost välja antud aine näol oli tegemist 0,44 grammi narkootilise aine kokaiiniga, milles puhast kokaiini oli 0,13 grammi. /tl 125-127/;
31. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr AN- 297A-09/1199 nähtuvalt anti eksperthinnang Priit Mererand elukohast ära võetud valgele pulbrilisele ainele. Tegemist oli 2,15 grammi 69%-lise kokaiinhüdrokloriidiga, milles puhast kokaiini oli 1,32 grammi /tl 130-132/;
32. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr AN- 297B-09/1199 nähtuvalt oli Priit Mererand’i elukohast ära võetud kahes pudelis oleva vedeliku näol tegemist psühhotroopse aine GHB-ga. Pudelites oli kokku 1009 grammi 48-49%-list GHB-d, mis sisaldas 488 grammi puhast GHB-d. /tl 133-135/;
33. Tulirelva ekspertiisi aktist nr TB- 060-09/1200 nähtuvalt oli Priit Mererand’i elukohast ära võetud 80 padruni näol tegemist tulirelva laskemoonaga. Padrunid olid laskekõlbulikud. /tl 137-140/. Täiendav tunnistaja AV andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb Tõnu Silves’t juba 10-20 aastat. Suhted on sõbralikud. Vesilind on Silves’elt korduvalt laenanud autot ning riideid. Riideid on olnud igasuguseid – nii pükse kui särke. Eelmisel, 2008.a. aastal tarvitas tunnistaja ohtralt alkoholi, jõi praktiliselt iga päev. Mäletab, et Silves laenas talle ühe firmasärgi, vist oli Armani. Särk oli taskutega. Särgi ta tagastas. Särgi taskus oli mingi sinine nutsak. Kuidas see taskusse sattuda võis, on raske öelda. Tol ajal elas ta mahajäetud majas ja koos oli seal igasugust rahvast ning kõik kandsid särki kordamööda. Kuna tegemist oli firmasärgiga, siis see, kes viina järgi läks, pani särgi selga. Korra ta tahtis selle nutsaku Maidule anda (hüüdnimi „Clapton), aga unustas siis joomisega ära. Nimelt see Maidu tarvitas igasugu kraami. Kui särgi Silves’ele tagastas, siis unustas nutsakust rääkida. Särgi andis pesemata tagasi. Tal endal polnud pesemisvõimalusi, kuna elas mahajäetud majas. Tunnistaja avaldas arvamust, et vaevalt Silves aru sai lõhnast, et särk võiks olla must ja haisev. Silves’el on väga nõrk haistmismeel. Kui ta oleks mustuse lõhna tundnud, poleks ta särki vastu võtnud. Kohtu järeldused: Kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et Tõnus Silves, Priit Mererand, Oliver Lääts ja Aivo Ojasalu süü neile inkrimineeritud kuritegudes on tõendamist leidnud ning seda alljärgnevatel motiividel: Süüdistuse kohaselt on tegevus toimunud järgmiselt: 18 28.11.2008.a. teatas Oliver Lääts Priit Mererand'ile, et üks viimasele tuntud isik (Tõnu Silves) soovib omandada suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d. Priit Mererand oli nõus suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d nimetatud isikule Oliver Lääts'e vahendusel edasi andma. Psühhotroopse aine ebaseaduslikuks edasiandmiseks seda omandada soovivale isikule (Tõnu Silves’ele) näitas Priit Mererand Oliver Läätsele 28.11.2008.a. ette Viimsi vallas, Varju tänava ja Miiduranna tee ristmiku juures asuva parkla ääres põõsastes oleva peidiku, kuhu oli eelnevalt paigutanud suures koguses psühhotroopset ainet - 551,5 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB-d), milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi. 28.11.2008.a. viis Oliver Lääts omakorda Tõnu Silves'e Viimsi vallas, Varju tänava ja Miiduranna tee ristmiku juures asuva parkla äärsetesse põõsastesse ja näitas seal Tõnu Silves’ele ette eelnimetatud suure koguse psühhotroopse aine GHB asukoha, mille oli saanud teada Priit Mererand'ilt. Oliver Lääts'e juhendamisel võttis Tõnu Silves eelkirjeldatud peidikust suures koguses psühhotroopset ainet - 551,5 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB-d), milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi endaga kaasa, ebaseaduslikult omandades seeläbi Priit Mererand’ilt Oliver Lääts’e vahendusel suure koguse psühhotroopset ainet GHB-d. Seejärel Oliver Lääts ja Tõnus Silves isikute grupis ebaseaduslikult vedasid suures koguses psühhotroopset ainet 551,5 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB-d), milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi - Oliver Lääts'e kasutuses olnud sõiduautoga Grand Cherokee (reg nr xxx) eelmärgitud peidiku juurest Viimsi vallas, Muuli tee 21 asuvasse AS-i Naftaal tanklasse, kus Tõnu Silves 28.11.2008.a. kell 20:41 koos psühhotroopse aine GHB-ga Oliver Lääts'e juhitud sõidukist väljus. Seejärel istus Tõnu Silves AS Naftaal tanklas teda oodanud Aivo Ojasalu poolt juhitud sõiduautosse BMW (reg nr xxx), millega ebaseaduslikult vedas eelnevalt omandatud psühhotroopse aine GHB aadressil Xxx Tallinn asuva maja juurde. 28.11.2008.a. andis Tõnu Silves eelnevalt omandatud psühhotroopsest ainest osa - 122,8 grammi GHB-d, milles puhast GHB-d oli 44,21 grammi - aadressil Xxx Tallinn paikneva maja juures ebaseaduslikult edasi Aivo Ojasalu'le, kes ebaseaduslikult omandas nimetatud psühhotroopse aine. Ülejäänud osa Oliver Lääts'e vahendusel Priit Mererand'ilt omandatud psühhotroopsest ainest - 428,7 grammi GHBd, milles puhast GHB-d oli 154,3 grammi, hoidis Tõnu Silves ebaseaduslikult oma valduses seni, kuni ta 28.11.2008.a. koos Aivo Ojasalu'ga Keskkriminaalpolitsei ametnike poolt aadressil Xxx Tallinn paikneva maja juures kinni peeti ja nimetatud psühhotroopne aine ära võeti. Samuti omandas Tõnu Silves eeluurimisel kindlakstegemata ajal enne 28.11.2008.a. tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet - 10 „Armani" logoga pruunikaslillat metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, kogumassiga 2,53 grammi, mis sisaldasid 1,26 grammi puhast MDMA-d. Pärast MDMA tablettide ebaseaduslikku omandamist valdas Tõnu Silves neid ebaseaduslikult, hoides nimetatud narkootilist ainet ebaseaduslikult oma elukohas, aadressil Xxx Tallinn, kuni 28.11.2008.a., mil narkootiline aine politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Kohtuistungil esitas Priit Mererand oma versiooni, mida toetas ka Oliver Lääts ja nimelt oli nende kohtumise põhjus selles, et saada Viagra tablette. Nimetatud versioon ei ole aga kohtu hinnangul tõsiseltvõetav ning on vastuolus kriminaalasjas kogutud objektiivsete tõenditega. Kohus avaldas Mererand kahtlustavana antud ütlused / toim. lk. 61 3/ prokuröri taotlusel KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 alusel, kus muuhulgas Mererand selgitas, et Oliver Lääts helistas temale ja tahtis kokku saada. Kohtumisel pidid nad rääkima rahast ning teistel isiklikel teemadel. Nad kohtusid Viimsis asuva Naftaali tankla juures. Vahepeal sõitsid nad autoga Miiduranna sadama lähedal olevasse parklasse, kuna tal oli vaja loomulikke vajadusi rahuldada. Sellega kogu nende suhtlus oligi piirdunud. Kohtueelsel uurimisel ei rääkinud Priit Mererand sõnagi sellest, 19 et kogu tolle õhtu sündmustik (telefonikõned, kohtumine) olevat keerelnud selle ümber, et Oliver Lääts tahtis saada Viagrat. Kuna Priit Mererand on oma ütlusi põhimõtteliselt muutnud ega ole suutnud adekvaatselt põhjendada seda, miks ta andis kohtus teistsuguseid ütlusi kui eeluurimisel, siis tuleb tema ütlused jätta tervikuna kõrvale kui ebausaldusväärsed. Oliver Lääts kinnitas kohtus korduvalt, et telefonis räägiti n-ö. kodeeritult, kuna tegemist oli äärmiselt delikaatse probleemiga tema jaoks ja just seetõttu ei tahtnud ta ka eeluurimisel poole sõnagagi viidata Viagra kasutamisele. Selline eneseõigustus ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetav. Esiteks on juba kummastav, et kohtuistungil ei olnud Oliver Lääts’el sugugi piinlik Vigara tarvitamisest rääkida. Teadupärast on kohtuistungid avalikud ning saalis viibisid ka süüdistavate tuttavad. Kui inimesele esitatakse süüdistus raskes kuriteos, mida ta enda hinnangul ka toime pole pannud, siis olnuks loogiline rääkida oma versioon ära eeluurimisel. Kui nüüd eeldada, et Oliver Lääts rääkis kohtus tõtt, siis see on vastuolus ja läbimõtlemata versioon. Katkendist telefonikõnede pealtkuulamise stenogrammist nähtub järgnev: LÄÄTS: Kuule, vaata mul see vanemat sorti härrasmees helistas MERERAND: Aa, ja-ja-ja. Okei. LÄÄTS: Tal oli muidu see samune, mis eelmine kord. Kas õhtu poole annab midagi nuputada vä? MERERAND: Ma uurin, ma uurin. Vot. Ma annan sulle teada mingi paari tunni jooksul. Ehk siis nimetatud kõnest ei tulene kuidagi, et Lääts üldse endale Viagrat sooviks osta. Seda, et nimetatud telefonivestluses käib jutt just nimelt Viagrast, on nii Lääts kui Mererand mõlemad kinnitanud ning sellisel juhul on täiesti arusaamatu, millest selline põhjendamatu konspiratsioon ja kodeeritud teksti kasutamine telefonikõnedes. Mis oleks selles varjamis- või häbiväärset, et üks "vanem härrasmees" tahab Viagrat! Miks peaks Oliver Lääts seda sõna Viagra häbenema, kui Priit Mererand, kellelt ta väidetavasti ühe vanema härrasmehe jaoks Viagrat tellib, peaks ju niikuinii aru saama millest on jutt. Kohtu hinnangul viitab selline põhjendamatu konspireerimine paraku sellele, et telefonijutt käib millestki sellisest, millest ei saa telefonis n-ö vaba tekstiga rääkida. Peaaegu kogu isikutevaheline jutt koosneb n-ö mõistaandmistest, kusjuures viidatakse mingite varasemate juhtumitega seonduvatele asjaoludele, millest otse rääkida millegipärast ei taheta. Priit Mererand ja Oliver Lääts on korduvalt telefoni teel ühenduses, lepitakse kokku kohtumiskoht, täpsustatakse kohtumisaega, uuritakse, et kes juba kus on ja millal kohale jõuab sinna, kus peaks toimuma Viagra üleandmine, mis ongi ju kohtumise eesmärk. Toimub tõeline mässamine ja asjaajamine selle tableti pärast, sõidetakse eri linna otsadest kokku ja siis äkki selgub, et Priit Mererand ei jõudnudki kodust Viagrat tuua. Millegipärast ta Oliver Läätsele sellest telefonitsi teada ei anna ja laseb teisel tulla justkui niisama tühjale kohtumisele. Kohtu jaoks ei ole selline versioon eluliselt lihtsalt usutav. Nii Lääts kui Mererand kinnitasid, et nad räägivadki enamasti telefonis n-ö. kodeeritult, kuna heade sõpradena mõistavad nad teineteist poolelt sõnalt. Kuid sellisel juhul pidanuks nad ristküsitluses andma sarnaseid vastuseid. Kui Mererand ütles: „see, mis 20 viimane kord oli, aga veits kirvem.“, sellest sai Lääts aru nii, et Vigara tablett on kallim. „mitte eriti ulme ka ei ole“, tähendab seda, et tablett ei ole oluliselt kallim. Mererand aga väitis kohtuistungil, et „mitte eriti ulme ka ei ole” tähendab seda, et tegemist on vuffel-tablettidega ning nende mõju on nõrgem, kui originaaltablettidel. Ka ei lähe süüdistatavate poolt pakutud versioon kokku jälitusprotokollis fikseeritud telefonikõnede sisuga. Stenogrammi kohaselt teatab Lääts Mererandile, et "vanemat sorti härrasmees soovib sedasamust, mis eelmine kord". Mererandi enda sõnul järeldas tema sellest, et Lääts tahab saada Viagrat, nagu eelmiselgi korral, siis kui Lääts "lumehangedes sulpsas Mererandi väidete kohaselt ning seda kinnitas ka Lääts, andis ta Läätsele tol eelmisel korral ühe Viagra tableti, mille eest sai 100 krooni. Kuna olevat tegemist "sellesamaga, mis eelmine kord" ja mitte mingit täpsustavat infot ei vahetata, siis on ju loogiline eeldada, et Mererand saab aru, et ka seekord tahab Lääts samuti ainult ühte tabletti. Kuigi Lääts tahab telefonikõnest nähtuvalt sama, mis eelmisel korral ehk siis üht tabletti, saab Mererand seekord millegipärast aru, et tegelikult mõtleb Lääts selle ühe tableti all seekord hoopis nelja tabletti ja seepärast ütlebki Mererand Läätsele telefonis hinnaks "kuus" , millega Mererandi enda väite kohaselt oli mõeldud, et 600.00 krooni on nelja tableti hind ning mis olevat "veits kirvem" kui eelmisel korral. Selle peale Lääts, kes telefonikõnest tulenevalt tahtis küll sedasama, mis eelmisel korral ehk siis üht tabletti, saab aru, et, Mererand mõistis ilma vähimagi täiendava selgituseta, et seekord peab Lääts selle ühe tableti all silmas millegipärast hoopis nelja tabletti hinnaga 600.00 krooni ja Lääts ütlebki selle peale „ja-jah“. Kohtu hinnangul on see versioon Vigara tablettidest täiesti ebaloogiline ja ei haaku ka mitte mingil moel kirjalike tõenditega. Aivo Ojasalu selgitas kohtus, et tema omandas GHB 28.11.2008.a. hoopis Keilas kellegi Valdo Võsa nimelise isiku käest. Omandamine toimus selliselt, et tema maksis Valdo Võsa’le 4000.00 krooni, mille eest tahtis saada 0,5 liitrit GHB-d ja seda kahes 0,5 liitrises pudelis, kusjuures ühes pudelis umbes veerandi osa ainet ja teises kolmveerandi osa. Ometi 0,5 liitrit GHB-d mahub suurepäraselt ühte 0,5 liitrisesse pudelisse. Vastavalt tema ja Valdo Võsa vahelisele kokkuleppele pidi viimane toimetama pudelid GHB-ga Tõnu Silves’e elukoha juurde Tallinnas Xxx maja ette lumehange. Kui Aivo Ojasalu tuli õhtul Tõnu Silves’t autoga koju tooma, siis võttis ta lumehangest pudelid GHB-ga ja pani need endale põue. Tõnu Silves seisnud tema poole seljaga ja seda ei näinud. Kohe tuli politsei ja pudelid kukkusid Aivo Ojasalul põuest maha. Ka sellekohane versioon ei ole kohtu jaoks usutav, on sisult vastuoluline ning ei riimu kriminaalasjas kogutud objektiivsete tõenditega. Ütluste põhjendamatu muutmise tõttu ei ole need ka usaldusväärsed. Kohus avaldas Aivo Ojasalu kohtueelsel uurimisel antud ütlused, kui talle esitati kahtlustus prokuröri taotlusel KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 alusel / toim. lk. 27-28/, kahtlustatuna muuhulgas selles, et ta 28.11.2008.a. omandas suures koguses psühhotrooset ainet GHB-d. Nimetatud kahtlustuse peale vastas Aivo Ojasalu ülekuulamisel, et esimest tegu (s.o GHB omandamist), tema toime pannud ei ole ja end selles süüdi ei tunnista. Teisel ülekuulamisel kordas isik sama. Samas kohtus kirjeldas Aivo Ojasalu pikalt seda, kuidas ta omandas 28.11.2008.a. GHB kelleltki Valdo Võsa nimeliselt isikult. 21 Kuna Aivo Ojasalu on oma ütlusi põhimõtteliselt muutnud ega ole suutnud adekvaatselt põhjendada seda, miks ta andis kohtus teistsuguseid ütlusi kui eeluurimisel, siis tuleb tema ütlused jätta tervikuna kõrvale kui ebausaldusväärsed. Kui kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks. / RK lahend 3-1-1-104-05/. Kohtueelsel uurimisel läbiviidud ülekuulamistel ei maininud Aivo Ojasalu kordagi Valdo Võsa nime ega rääkinud midagi GHB omandamisest tollenimeliselt isikult. Alles kohtus tuli Aivo Ojasalu välja versiooniga, et omandas GHB Valdo Võsa käest. Kohus proovis ka sellenimelist isikut tuvastada ning leida ning selgus, et Valdo Võsa nimeline isik on tõepoolest tegelikkuses eksisteerinud, kuid ta suri 2009.a. aprillikuus. Kohtu hinnangul Aivo Ojasalu viitas oma versioonis Valdo Võsa nimelisele käesolevaks ajaks surnud isikule täiesti teadvalt, teades, et seda isikut ei ole võimalik kohtusse täiendava tunnistajana kutsuda. Kuid tulenevalt Riigikohtu lahendist on Aivo Ojasalu jätnud esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ja pole loonud reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks. Vastupidi – Aivo Ojasalu on ise kõrvaldanud reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks. Esitanuks Aivo Ojasalu oma Valdo Võsa versiooni eeluurimisel toimunud ülekuulamistel 2008.a. novembris või 2009.a. veebruaris, olnuks võimalus tema väiteid kontrollida, sest Valdo Võsa nimeline isik oli tol ajal elus. Seega on Aivo Ojasalu eelkäsitletud versioon GHB omandamise kohta Valdo Võsa nimeliselt isikult paljasõnaline ja mittearvestatav. Kohus ei loe ka usaldusväärseks Tõnu Silves'e ütlusi, mille kohaselt ta läks kokkusaamisele Oliver Läätsega eemärgiga tagastada võlg. Nagu selgus Läätse ja Silvese ütlustest kohtus, siis erilised sõbrad nad ei olnud. Silves ei osanud isegi seletada raha laenamise eesmärki, vaid ütles, et laenas raha, kuna ikka võib seda vaja minna. Samuti on väheustav raha tagastamise versioon. Miks pidi Soomest tulnud ja väidetavalt laevasõidust kurnatud Tõnu Silves, kes ka ise kinnitas, et laevasõidust oli tal halb olla, paluma Aivo Ojasalu, et viimane, kelle tegelik eesmärk oli hoopis koju minna, sõidutaks ta Viimsisse kokkusaamisele Oliver Läätsega, kusjuures kokkusaamise ainsaks eesmärgiks oli maksta Oliver Läätsele tagasi väidetav võlg – 2500.00 krooni, mida Oliver Lääts sel päeval tagasi ei küsinudki. Ja nagu selgus Silvese ütlustest, polnud võla tagasimaksmisega kiiret. Seega asub kohus seisukohale, et kõigi süüdistavate ütlused on ennastõigustavad , need ei ole ka eluliselt usutavad ning ei riimu kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. Ja nimelt: Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtuvalt asus sündmuskoht Tallinnas Xxx paikneva maja juures ja sündmuskoha vaatlust alustati 28.11.2008.a. kell 21:
34. Sündmuskohaks, mida käesoleval juhul vaadeldi, oli Tõnu Silves’e ja Aivo Ojasalu kahtlustatavana kinnipidamise koht ning vaatlus algas koheselt peale isikute kinnipidamist. Protokolli kohaselt viibisid sündmuskohal ka vahetult kinnipeetud isikud Tõnu Silves ja Aivo Ojasalu ise. Vaatlusega tuvastati, et Xxx maja ees kõnnitee ääres on umbes 1,5 meetri kõrgune paekivist ehitatud metallist aia alus ning antud aia parempoolses ääres trepp, mis viib aia metallist väravani. Antud trepi ees maapinnal paekivist aia aluse 22 ääres on kaks kilekotti ning tagumise kilekoti peal on 0,5 liitrine plastikpudel. Pudelil on silt, millel kiri "AURA ACTIVE APRITZER". Nimetatud pudeli põhjas on ligikaudu 5 cm läbipaistvat olijat vedelikku. Maja ette viivast trepist 1,4 meetri kaugusel kõnniteel läbipaistev 0,5 liitrine plastikpudel. Pudeli sildil ja korgil kiri "BORJOMI". Antud pudelist kolmveerand täidetud läbipaistva õlija vedelikuga.Mõlemad pudelid olid korkidega suletud. Narkootilise aine ekspertiisi akti nr AN-15'60-08/6067 eksperdiarvamuse kohaselt: 0,5 liitrises plastmassist pudelis etiketiga "AURA" olev läbipaistev vedelik massiga 122,8 grammi sisaldab 36% gammahüdroksübutüraati (GHB-d), seega 44,21 grammi puhast GHB-d; 0,5 liitrises plastmassist pudelis etiketiga "BORJOMI" olev läbipaistev vedelik massiga 428,7 grammi sisaldab 36% gammahüdroksübutüraati (GHB-d), seega 154,3 grammi puhast GHB-d. DNA ekspertiisi aktis nr GE-2124-08/6065 annavad eelmärgitud "AURA" ja "BORJOMI" pudelitele hinnangu DNA eksperdid pudelitel leiduva bioloogilise materjali osas. Eksperdiarvamuse kohaselt on "AURA" pudeli korgil Tõnu Silvese DNA, "AURA" pudelil Tõnu Silves'e DNA, "BORJOMI" pudeli korgil Tõnu Silves’e DNA. Need hinnangud on ühesed ehk tegemist on absoluutse jaatava arvamusega. "AURA" pudeli suult võetud proovi kohta öeldakse ekspertiisiaktis, et ei saa välistada Tõnu Silves’elt ja Aivo Ojasalu’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud kõik (ja ainult) Tõnu Silves’el ja Aivo Ojasalu’l esinevad DNA alleelid. See eksperthinnang ei ole küll absoluutne, kuid annab aluse järeldada, et "AURA "pudeli suult võetud proovis sisalduv bioloogiline materjal pärineb tõenäoliselt Tõnu Silveselt ja Aivo Ojasalult. "BORJOMI" pudeli suult võetud proovi kohta öeldakse ekspertiisiaktis, et ei saa välistada Tõnu Silves’elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud kõik Tõnu Silves’el esinevad DNA alleelid. See eksperthinnang ei ole absoluutne, kuid võimaldab samuti järeldada, et "BORJOMI" pudeli suult võetud proovis sisalduv bioloogiline materjal võib pärineda Tõnu Silves’elt. Nimetatud tõenditega on kinnitust leidnud see, et Tõnu Silves käitles 28.11.2008.a. suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d. Kinnipidamisel leiti tema juurest 2 pudelit suures koguses psühhotroopse ainega, kusjuures üks pudel oli kinnipidamise hetkel Tõnu Silves’ele kuuluvate kilekottide peal ja teine pudel lebas maas umbes meetri kaugusel nimetatud kilekottidest. Seda, et kõnealused kilekotid kuulusid Tõnu Silves’ele, kinnitas ka tunnistaja Jaanika Aadusoo ütlustega ja ka Tõnu Silves ise ei eitanud samuti, et kilekotid, mis ta Xxx trepi ette maha pani, olid tema omad. Pudelitelt, milles oli GHB, leiti Tõnu Silves’elt pärinev bioloogiline materjal. Sealjuures leiti Tõnu Silves’e DNA-d mõlema pudeli korgilt ja ühelt pudelilt sildi kohalt. See, et pudelitelt leiti Tõnu Silves’elt pärinev bioloogiline materjal, on tõendatud DNA eksperdi absoluutse jaatava arvamusega. Samuti tuleb jälitusprotokollides fikseeritud infot tuleb uurida ja analüüsida kogumis teiste tõenditega. Jälitusprotokollidest nähtub alljärgnev: Kõneeristuste jälitusprotokolli kohaselt 28.11.2008.a. kell 11:43 helistas Tõnu Silves Oliver Läätsele. Kõne kestis 4 sekundit. On loogiline, et asi piirdus sellega, mida väidab Oliver Lääts - Tõnu Silves helistas ja kuna Oliver Lääts ei saanud hetkel 23 rääkida, siis ta lubas tagasi helistada. Kell 11:58 helistaski Oliver Lääts Tõnu Silves’ele tagasi, kõne kestis 34 sekundit. Kuigi kõne sisu on teadmata, võib siiski aimata, millest räägiti, kuna järgnevad pealtkuulamise protokollid annavad aluse eeldada, et nimetatud kõnega sai alguse järgnev sündmuste ahel, mis päädis Tõnu Silves’e ja Aivo Ojasalu kinnipidamisega Xxx maja ees. Pealtkuulamise protokollidest nähtub, et kohe pärast vestlust Tõnu Silves’ega helistas Oliver Lääts Priit Mererand’ile. Helistamine toimus kell 11:59 ja kõne kestis 33 sekundit. Kõne sisust ja helistamise ajast vahetult pärast eelmist kõnet, nähtub, et see helistamine oli ajendatud otseselt eelmisest kõnest. Katkend telefonikõnede pealtkuulamise stenogrammist: LÄÄTS: Kuule, vaata mul see vanemat sorti härrasmees helistas. (Siinkohal nõustub kohus täielikult prokuröri järeldusega, et Tõnu Silves, kes vahetult enne seda Oliver Lääts’ele helistas, on oma 43 eluaastaga tõepoolest „vanemat sorti härrasmees“ 26aastase Lääts’e ja 25-aastase Mererand’i jaoks.) MERERAND: Aa, ja-ja-ja. Okei. ( Seega Mererand saab aru, kellest käib jutt.) LÄÄTS: Tal oli muidu see samune, mis eelmine kord. Kas õhtu poole annab midagi nuputada vä? ( Siit järeldub, et Lääts teatab Mererand’ile, et see „ vanemat sorti härrasmees” tahab sedasama asja, mis eelmiselgi korral. Lääts tahab teada, et kas Mererand saaks seda soovitavat asja õhtupoolikuks hankida. Lääts ja Mererand räägivad kodeeritult, kuid saavad teineteisest aru. Seega on tegemist asjaga, mida nad mõlemad teavad, aga millest telefoni teel n-ö avalikult rääkida ei maksa.) MERERAND: Ma uurin, ma uurin. Vot. Ma annan sulle teada mingi paari tunni jooksul. (see tähendab, et Mererand lubab järele uurida, kas ta saab soovitavat asja hankida ja lubab tulemustest paari tunni jooksul Läätsele teada anda.) Kell 12:03 helistas Priit Mererand tagasi Oliver Läätsele. Kõne kestis 38 sekundit. MERERAND: Noh, hiljem siis, aga peale viite või nii. LÄÄTS: Jah. MERERAND: Aga see on see, mis siin kõige viimane oli ja see on veits kirvem. Aa no mitte eriti ulme ka ei ole noh. Vaata, mis oli, kui sa seal lumehangedes sulpsasid viimane kord LÄÄTS: Ja-jah. MERERAND: Muidu see on mingi kuus, jah, kuus. LÄÄTS: Ja-jah. MERERAND: No aga vaata, kui midagi on, siis helista. Ülaltoodud kõned on Mererand ja Lääts kohtus oma versiooni kohaselt püüdnud lahti mõtestada ning ülapool on need ka avaldatud. Kuivõrd kohus ei pidanud tõsiseltvõetavaks n-ö. Viagra versiooni, tuleb asuda seisukohale, et jutt käbi narkootikumidest. Kõneluse ülaltoodud osas on juttu juba selle asja hinnast, mida Lääts Mererand’ilt „vanemat sorti härrasmehe" jaoks saada soovib. Tegemist on „ sellesamusega, mis eelmiselgi korral ", aga see on mõnevõrra kallim („veits kirvem, aga mitte eriti ulme ka ei ole"), nagu Mererand Läätsele ütleb. Seda eelmist korda meenutab Mererand Läätsele sõnadega „vaata, mis oli kui sa seal lumehangedes sulpsasid viimane kord". Viimased sõnad viitavad sellele, et ka eelmisel korral kasutati asja üleandmiseks ilmselt peidikut. Kohtule esitatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hindu käsitlevast õiendist nähtub, et GHB keskmine tavahind (hulgi ostes) on 5000.00 krooni 0,5 liitri eest. Priit Mererand kasutab sõna „ kuus ", kusjuures see „ kuus " on „ veits kirvem, aga mitte 24 eriti ulme ka ei ole". Sel õhtul võeti Tõnu Silves’e juurest kinnipidamisel ära ligikaudu 0,5 liitrit GHB-d. Seega võib järeldada, et käesolevas telefonikõnes räägivadki Priit Mererand ja Oliver Lääts selle GHB koguse hinnast - „ kuus" ehk lahtikodeeritult 6000.00 krooni on tõepoolest „ veits kirvem " kui keskmine tavahind (5000.00 krooni), kuid samas see tuhande krooni võrra suurem hind tõepoolest „ no mitte eriti ulme ka ei ole ". Mererand lõpetab tolle kõne sõnadega - „no aga vaata, kui midagi on, siis helista" Oliver Lääts helistab kell 13:52 uuesti Priit Mererand'ile uuesti. LÄÄTS: Ma tahtsin sulle öelda, vaata, et see jääb ainult minu ja sinu vahele. Et kuradi, ma helistan, kui ma üksinda olen. MERERAND: Ja-ja-ja. LÄÄTS: Et siin meie omadele ka midagi... MERERAND: Jaa, okei, okei. LÄÄTS: See mingi ma arvan seitsme-kaheksa ajal kuskil. MERERAND: Aa, davai. Kuigi on räägitud telefoni teel kodeeritult, nimetamata asja selle õige nimega, manitseb Lääts Mererand’i, et viimane hoiduks sellest asjast lobisemast isegi n-ö „ omadele ". Asi peab jääma nende kahe vahele. Seega lepitakse kokku milleski, mida keegi teada ei tohi. Veelkord peab kohus vajalikuks rõhutada Läätse enda versiooni ja nimelt et Vigara tabletti vajab ta endale, see on delikaatne teema ning keegi sellest teada ei tohi. Ometi räägitakse telefonis, et see midagi, mida tahetakse, peaks minema „vanemale härrasmehele”. Järgmine telefonikõnelus Oliver Lääts’e ja Priit Mererand’i vahel toimubki juba pärast kella seitset -19:
35. Helistajaks Priit Mererand. MERERAND: Noh, kus oled? LÄÄTS: Kuule, ma olen praegu siin Sikupillis, aga ma arvan, et kusagil kaheksa paiku tulen sinna kanti. MERERAND: Aa, okei, tule siis jah mingi kaheksaks. LÄÄTS: Aga kas sa niimoodi saaks teha nagu eelmine kord. MERERAND: Õh, õhhõ. LÄÄTS: Sättida natuke? MERERAND: Oota ma mõtlen, mis see oli siis. Mingi, aa, ja-ja-ja. LÄÄTS: Saad aru küll, mis ma mõtlen? MERERAND: Okei. LÄÄTS: Vaata, muidu kaob mul endal nagu mõte ära. MERERAND: Eks kuidagi siis sätib. LÄÄTS: Ma helistan, kui ma hakkan jõudma sinna kanti. Siis võib enne kokku saada. Kõneeristuste jälitusprotokolli kohaselt helistab Läätsele. Kõne kestab 24 sekundit. kell 19:41 Tõnu Silves Oliver Kell 19:58 toimub viimane telefonikõne Priit Mererand’i ja Oliver Lääts'e vahel. Helistajaks on Priit Mererand. Kõnest nähtuvalt on Oliver Lääts teel kohtumispaiga poole („Hakkasin Kadriorust sõitma.") ja Priit Mererand on Viimsis. Edasi lepitakse kokku täpne kohtumispaik. Varjatud jälgimise jälitusprotokolli kohaselt kell 20:05 täheldatigi musta BMW 730D-d (reg nr xxx), mille roolis istus Priit Mererand, seismas aadressil Muuli tee 21 AS Naftaal tanklas. Kell 20:09 saabus AS Naftaal tanklasse hõbedane Grand Cherokee (reg nr xxx), mille roolis istus Oliver Lääts. Kell 20:11 täheldati nimetatud BMW-d mille roolis oli Priit Mererand ja kõrval istus Oliver Lääts. Viimast fakti on süüdistatavad ise 25 kinnitanud. Mõni minut hiljem jõudis BMW tagasi AS Naftaal tanklasse. Kell 20:20 täheldati Priit Mererand’i BMW-d ära sõitmas Rohuneeme poole ja varjatud jälgimine Priit Mererand’i suhtes lõpetati. Grand Cherokee, mille roolis oli Oliver Lääts, jäi tanklasse ootama. Samal ajal nähtub ka kõneeristuste jälitusprotokollist, et kell 20:13 ja 20:29 helsitas Oliver Lääts’ele Tõnu Silves. Kell 20:35 saabus AS Naftaal tanklasse hall BMW 730D (reg nr xxx), mille roolis oli Aivo Ojasalu, juhi kõrval istus JAning kõrvalistuja taga Tõnu Silves. Tanklas väljus Tõnu Silves autost ning istus seal oodanud Oliver Lääts’e Grand Cherokeesse juhi kõrvale. Kell 20:37 alustas Grand Cherokee, milles viibisid Oliver Lääts ja Tõnu Silves, tanklast sõitu Varju tänavale. Mõni hetk hiljem peatuti Varju tänava ja Miiduranna tee ristmiku juures asuvas parklas, kus Oliver Lääts ja Tõnu Silves väljusid autost ning läksid parkla ääres asuvate põõsaste juurde. Põõsastest võttis Tõnu Silves läbipaistva plastpudeli, mis oli täidetud läbipaistva vedelikuga. Seejärel istusid Oliver Lääts ja Tõnu Silves tagasi autosse - Oliver Lääts juhi ja Tõnu Silves kõrvalistuja kohale. Kell 20:40 alustas Grand Cherokee parklast liikumist ning paari minuti pärast jõudis tagasi Muuli tee 21 asuvasse AS Naftaal tanklasse, kus Tõnu Silves istus ümber Aivo Ojasalu BMW-sse tagumisele istmele.Kell 20:44 alustasid Oliver Lääts’e Grand Cherokee ja Aivo Ojasalu BMW AS Naftaal tanklast sõitu. Kell 20:50 peeti Oliver Lääts Viimsis Sõpruse tee 9 ees jälitustoimingu initsiaatori poolt kinni. Kell 20:55 peatus Aivo Ojasalu BMW (reg nr xxx) Xxx maja ees. Autost väljusid Aivo Ojasalu ja Tõnu Silves ning jäid auto kõrvale vestlema. BMW-st väljudes oli Tõnu Silves’el käes kolm valget kilekotti, millest kaks asetas ta enda ette maha ja üht hoidis käes. Lisaks kilekotile täheldati Tõnu Silvese käes ka plastpudelit, mis oli täidetud läbipaistva vedelikuga. Aivo Ojasalu hoidis vestluse käigus käsi taskus. Kell 21:00 peeti Tõnu Silves, Aivo Ojasalu ja JAXxx maja ees jälitustoimingu initsiaatori poolt kinni. Eeltoodud tõendite analüüsimisel jõudis kohus järeldusele ning soostub prokuröri järeldustega, et kogumis on tõendamist leidnud, et Tõnu Silves oli 28.11.2008.a. hommikupoolikul telefoniühenduses Oliver Lääts’ega. Seda vestlust pealt ei kuulatud, kuid sellest kõnest hargnema hakanud sündmuste jada võimaldab vestluse sisu piisava kindlusega rekonstrueerida. Selles kõnes tellis „vanemat sorti härrasmees" Tõnu Silves Oliver Läätselt pooleliitrise pudeli jagu psühhotroopset ainet GHB-d. Oliver Lääts edastas Tõnu Silves’e soovi koheselt Priit Mererand’ile, kelle käest kõnedest nähtuvalt on GHB-d varemgi saadud. (STENOGRAMMIST: „Mul see vanemat sorti härrasmees helistas. Tal oli muidu see samune, mis eelmine kord. Kas õhtu poole annab midagi nuputada vä? ") Priit Mererand teatas Oliver Läätsele, et tal on võimalus muretseda soovitud kogus GHB-d, aga hind on kallim, kuigi mitte üle mõistuse kallis. Ja hinnaks nimetas Priit Mererand 6000.00 krooni. (STENOGRAMMIST: „Aga see on see, mis siin kõige viimane oli ja see on veits kirvem. Aa no mitte eriti ulme ka ei ole noh... See on mingi kuus, jah, kuus. ") Kuigi 6000.00 krooni ei ole poole liitri GHB eest tõesti mingi „ulmeline" hind 5000.00 kroonise tavahinnaga võrreldes, on see siiski „veits kirvem", mistõttu Oliver Lääts kui vahendaja püüdis hiljem hinda alla kaubelda. (STENOGRAMMIST: Lääts palub Mererand’il „teha nagu eelmine kord... sättida natuke... sest muidu kaob tal endal (s.o. Lääts’el) nagu mõte ära "ja Mererand vastab, et „ eks kuidagi siis sätib ".) Seejärel leppisid Oliver Lääts ja Priit Mererand GHB üleandmiseks kokku kohtumise AS Naftaal tanklas. Seal viis Priit Mererand Oliver Lääts’e Varju tänava ja Miiduranna tee ristmiku juures olevasse parklasse ja näitas kätte peidukoha, kuhu oli pandud pudel poole liitri GHB-ga. Pärast seda sõitis Priit Mererand minema, Oliver Lääts jäi aga ootama Tõnu Silves’t, kellega tal omakorda GHB üleandmiseks kohtumine kokku lepitud oli. Peagi saabuski Tõnu Silves, kelle tõi AS Naftaal tanklasse Aivo Ojasalu. Oliver Lääts sõidutas Tõnu Silves’e peidukoha 26 juurde, mille oli talle kätte näidanud Priit Mererand, Tõnu Silves võttis põõsastes olevast peidukohast pudeli GHB-ga, Seejärel viis Oliver Lääts oma autoga Tõnu Silves'’e (nüüd juba koos GHB-ga) tagasi AS Naftaal tanklasse, Seal istus Tõnu Silves Aivo Ojasalu autosse ja Aivo Ojasalu toimetas Tõnu Silves’e viimase elukohta aadressil Xxx. Maja ees väljusid Tõnu Silves ja Aivo Ojasalu autost, kusjuures Tõnu Silvesel oli kaasas psühhotroopne aine. Kriminaalpolitsei ametnikud pidasid Tõnu Silves’e ja Aivo Ojasalu kohapeal kinni. Isikute juurest leiti 2 pudelit kokku 551,5 grammi psühhotroopse aine GHB-ga, kusjuures mõlemalt pudelilt leiti Tõnu Silves’e bioloogilist materjali (nii sellelt pudelilt, mis oli Tõnu Silves’e kilekoti peal, kui ka sellelt pudelilt, mis oli kukkunud umbes meetri kaugusele maha). Seega on tõendamist leidnud Priit Mererand’i, Oliver Lääts’e ja Tõnu Silves’e süü suures koguses psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises. Priit Mererand süü psühhotroopse aine GHB ebaseaduslikus käitlemises - GHB ebaseaduslik valmistamine ja valdamine Priit Mererand’i poolt, narkootilise aine kokaiini ebaseaduslik käitlemine Priit Mererand’i poolt ja tulirelva laskemoona ebaseaduslik käitlemine Priit Mererand’i poolt on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: Priit Mererand'i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /toim. lk. 52-53/ ja läbiotsimisprotokoll Priit Mereranda elukohas, aadressil Mereranna tee 2-39 Haabneeme Viimsi vald Harjumaa, 17.03.2009.a. teostatud läbiotsimise kohta /toim. lk. 105- 107/ Priit Mererand peeti kahtlustatavana kinni 17.03.2009.a. Priit Mererand' elukoha läbiotsimise käigus andis Priit Mererand välja kaks 0,5 liitrist pudelit vedelikuga, mis tema enda sõnul oli GHB ja minigrip kilekotikese kokaiiniga. Samuti leiti läbiotsimisel GHB valmistamiseks vajalikku naatriumhüdroksiidi ja 80 ebaseaduslikult hoitavat tulirelva padrunit. Narkootilise aine ekspertiisi akt nr AN- 297B-09/1199 /toim. lk. 133-135/ Ekspertiisiakti kohaselt oli Priit Mereranda elukohast ära võetud kahes pudelis oleva vedeliku näol tegemist psühhotroopse aine GHB-ga. Pudelites oli kokku 1009 grammi 48-49%-list GHB-d, mis sisaldas 488 grammi puhast GHB-d. Narkootilise aine ekspertiisi akt nr AN- 297A-09/1199 /toim. lk. 130-132/ Antakse eksperthinnang Priit Mereranda elukohast ära võetud valgele pulbrilisele ainele. Tegemist oli 2,15 grammi 69%-lise kokaiinhüdrokloriidiga, milles puhast kokaiini oli 1,32 grammi. Tulirelva ekspertiisi akt nr TB- 060-09/1200 /toim. lk 137-140/ Akti kohaselt on Priit Mererandi elukohast ära võetud 80 padruni näol tegemist tulirelva laskemoonaga. Padrunid on laskekõlbulikud. Priit Mererand tunnistas end suures koguses psühhotroopse aine GHB ja suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikus käitlemises ning tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises täielikult süüdi. Tema süü nimetatud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Aivo Ojasalu süüdistuses GHB ebaseaduslikus käitlemises puuduvad küll otsesed tõendid, kuid jõudis kohus järeldusele, et Tõnu Silves võttis peidikust ühe 0,5 liitrise pudeli GHB-ga. Sündmuskohalt leiti Tõnu Silvese ja Aivo Ojasalu juurest aga kaks 0,5 liitrist pudelit GHB-ga, milledest ühes oli 122,8 grammi vedelikku ja teises 428,7 grammi vedelikku. Kokku teeb see 551,5 grammi GHB-d. Tegemist on vees raskema ainega, 27 mistõttu ühte 0,5 liitrisse pudelisse mahub 560-570 grammi GHB-d (nähtuvalt narkootilise aine ekspertiisi aktist - ekspertiisiks esitatud täis 0,5 liitrises pudelis on 565,4 grammi GHB-d). Seega oli kahes sündmuskohalt ära võetud 0,5 liitrises pudelis kokku ligi ühe 0,5 liitrise pudeli jagu ainet. On ilmne, et Tõnu Silves valas osa peidikust võetud 0,5 liitrises pudelis olnud GHB-st ümber teise pudelisse. Mõlemalt pudelilt leiti ka Tõnu Silves'e bioloogilist materjali, sealhulgas just mõlema pudeli korkidelt. Millal ümbervalamine toimus, ei ole tuvastatud. Ühtegi loogilist ja tõsiseltvõetavat põhjust osa GHB ümbervalamiseks enne Aivo Ojasalust lahkumist Tõnu Silves’el ei olnud, peale selle, et osa GHB-st oli mõeldud edasiandmiseks Aivo Ojasalu’le. Vastasel korral olnuks Tõnu Silves'el võimalus GHB kogusteks jaotamisega tegeleda hoopis rahulikumas õhkkonnas, kodus võõraste pilkude eest varjatult. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 28.11.2008.a. omandas Aivo Ojasalu kindlakstegemata isikult Tallinnas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet 45,47 grammi kokaiini, milles puhast kokaiini oli 29,75 grammi. Pärast narkootilise aine 45,47 grammi kokaiini, milles puhast kokaiini oli 29,75 grammi - omandamist valdas Aivo Ojasalu seda ebaseaduslikult, hoides nimetatud narkootilist ainet ebaseaduslikult enda elukohas, aadressil Järveotsa tee 2-44 Tallinn, kuni 28.11.2008.a. 29.11.2008.a. kell 00:10 Aivo Ojasalu elukohas alanud läbiotsimise alguses andis isik politseiametnikele vabatahtlikult välja pakendid 45,47 grammi narkootilise aine kokaiiniga, kus puhast kokaiini oli 29,75 grammi. 28.11.2008.a. andis Aivo Ojasalu tema kasutuses olnud sõiduauto BMW (reg nr xxx) läbiotsimise alguses politseiametnikele vabatahtlikult välja veel ka minigrip kilekoti, milles oli 0,13 grammi narkootilist ainet kokaiini. Tõendid, millega kohus loeb nimetatus tõendatuks on järgnevad: Läbiotsimisprotokoll Aivo Ojasalu sõiduauto BMW (reg nr xxx) läbiotsimise kohta 28.11.2008.a./toim. lk. 95-96/. Ja läbiotsimisprotokoll Aivo Ojasalu elukohas, aadressil Xxx, 29.11.2008.a. teostatud läbiotsimise kohta /toim. lk. 97-98/. Läbiotsimisel Aivo Ojasalu elukohas andis isik välja kaks minigrip kilekotti kokaiiniga. Ühtlasi võeti läbiotsimisel ära kokaiini müügikogusteks lahjendamisel kasutatavaid aineid glükoosi ja lidokaiini ning hulk minigrippkotikesi. Aivo Ojasalu sõiduauto läbiotsimisel andis isik välja minigripp kilekotikese valge pulbrilise ainega Narkootilise aine ekspertiisi akt nr AN-1559-08/6064 /toim. lk. 125-127/. Ekspertiisiakti kohaselt oli Aivo Ojasalu poolt väljaantud aine näol tegemist kokaiiniga. Elukohast välja antud aine näol oli tegemist 45,47 grammi narkootilise aine kokaiiniga, milles puhast kokaiini oli 29,75 grammi. Sõiduautost välja antud aine näol oli tegemist 0,44 grammi narkootilise aine kokaiiniga, milles puhast kokaiini oli 0,13 grammi. DNA ekspertiisi akti nr GE-2124-08/6065 / toim. lk. 112-117/, mille kohaselt pärines eelnimetatud kokaiini pakenditeks olnud minigrip kilekottidelt leitud bioloogiline materjal Aivo Ojasalult. Aivo Ojasalu tunnistas end täielikult süüdi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises on kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Tõnu Silves arvatakse veel süüks, et ta omandas eeluurimisel kindlakstegemata ajal enne 28.11.2008.a. tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 10 „Armani" logoga pruunikaslillat metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, kogumassiga 2,53 grammi, mis sisaldasid 1,26 grammi puhast MDMA-d. Pärast 28 MDMA tablettide ebaseaduslikku omandamist valdas Tõnu Silves neid ebaseaduslikult, hoides nimetatud narkootilist ainet ebaseaduslikult oma elukohas, aadressil Xxx Tallinn, kuni 28.11.2008.a., mil narkootiline aine politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Tõnu Silves ise on väitnud, et ta teadis küll tablettide olemasolust, kuid ei teadnud, et tegemist on narkootilise ainega. Oma väite kinnituseks taotles tema kaitsja kohtus täiendava tunnistaja ülekuulamist, kes pidi tablettide kohta selgitusi andma. Kohtuistungil Tõnu Silvese kaitsja taotlusel üle kuulatud tunnistaja AVväitis, et laenas 2008.a. kevadel veebruari lõpus, märtsis või aprilli alguses Tõnu Silves’elt teksasärgi. Tegemist olnud hea firma särgiga. Särgi laenamise perioodil elas AV enda sõnul koos teiste joodikutega ühes mahajäetud majas, kus nädal aega järjest joodi, iga päev. Pesemisvõimalusi polnud. Tõnu Silves’e särk käinud ühe joodiku seljast teise selga ja kes aga poodi viina järele läks see särgi endale selga toppis. Mingil ajal leidis ta särgi taskust nutsaku, milles kompimise järgi tundusid olevat tabletid. Ta arvas, et need on taskusse jätnud võib-olla keegi mees, kelle hüüdnimi oli "Clapton". AV unustanud selle nutsaku kohta "Claptonilt" küsida ja polnud tal meeles neid ka tollele tagasi anda. Kui ta särgi Tõnu Silves’ele tagasi viis, siis jäi see nutsakas taskusse jäta unustas sellest ka Silves’ele rääkida. Kohtu jaoks ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed. Esiteks ei ole Tõnus Silves eeluurimisel poole sõnagagi AV’ist rääkinud. Ka kohtueelse menetluse lõpuleviimisel ei taotlenud Tõnu Silves’e kaitsja kordagi AV’i lülitamist kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirja, nagu seda näeb ette KrMS § 227 lg
36. Tunnistaja nimi selgus alles kohtuistungil, mil Tõnu Silves väitis, et tema teksasärki laenas temalt sõber AV. On loomulik, et kohus arvestab tõendi usaldusväärsuse hindamisel muu hulgas selle esitamise aega. Seejuures on oluline silmas pidada, kas tõendi oodatust hilisemal esitamisel võib-olla mõistlik põhjus / RK lahend 3-1-1-74-05/. Kuid Tõnus Silves sellist põhjust esitada ei osanud. Ta küll selgitas, et ta mõtles pikalt ja pingsalt nende tablettide peale ja siis tuli tal lõpuks meelde, et oli teksasärki laenanud sõbrale, kuid kohtu hinnangul ei ole selline põhjus mõistlik, pigem väljamõeldud. Tõnu Silves oma versiooni kohaselt ju laenas pidevalt oma riideid AV’ile. On arusaamatu, et avastanud tabletid, ta ei proovinudki uurida, kuidas need tema särgi taskusse sattusid. Teiseks tunnistaja AV'i ütluste usaldusväärsusele hinnangut andes tuleb kindlasti hinnata tõendi allika enda usaldusväärsust. Peale taotluse rahuldamist kuulata AV tunnistajana üle, esitas prokurör kohtule karistatuse õiendi, millest nähtuvalt on AV8 korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas korduvalt kelmuste eest. Sealjuures on AVsüüdi mõistetud ühe kõige kurikuulsama Eesti Vabariigis toimepandud kelmuse eest (nn Tiesenhauseni maja väljapetmine, mille käigus AVviis valedokumente ja maskeeringut kasutades eksiteele ametiisiku -notari. Sellest nähtuvalt ei saa tõendi allikat pidada usaldusväärseks. Tunnistaja AV’i ütlused ei ole tõsiseltvõetavad ka sisuliselt. Kui nüüd uskuda tunnistaja juttu, siis selle laenatud särgiga joodi mahajäetud majas hommikust õhtuni. Kõik, kes poodi viina järgi läksid, särgi ka selga panid. On täiesti loogiline eeldada, et antisanitaarsetes tingimustes pesemata riided määrduvad ja hakkavad haisema sõna otseses mõttes. Iga tavainimene suudab vahet teha pestud ja määrdunud riietel. Seega Tõnu Silvese väide, et särki tagasi saades ta ei saanud selle seisukorrast midagi aru, võttis asja vastu ja pani kappi teiste puhaste asjade juurde, on lihtsalt valetamine. Tõsi, 29 ka selle asjaolu õigustuseks ütles AV, et ei tema ega Tõnu Silves ei tunne lõhna. Tõnu Silves oma lõhnataju puudumist ise ei kinnitanud. Kuid Tõnu Silvesega elas koos ka tema elukaaslane, kes ka väidetavalt pesupesemisega tegeles. Särk oli kapis selle tagastamisest kuni läbiotsimiseni pool aastat. See, et elukaaslane poole aasta jooksul ei suutnud avastada, et teiste puhaste riiete hulgas ripub riidekapis eeldatavalt räpane särk, on väheusutav. Tõendid, mis suures koguses narkootilise aine MDMA ebaseaduslikku käitlemist Tõnu Silves’e poolt aga tõendavad on järgmised: Läbiotsimisprotokoll Tõnu Silves’e elukohas, aadressil Xxx Tallinn, 29.11.2008.a. teostatud läbiotsimise kohta /toim. lk. 92-93/, kus läbiotsimisel leiti garderoobiruumist stangeriiulil rippunud sinist värvi teksapluusi rinnataskust pabernutsakusse ja sinist värvi kiletükki pakituna 10 Armani logoga pruunikat värvi tabletti. Ühtlasi leiti ja võeti ära esikus riidekapis olnud meeste nahkjope taskust sularaha 12 000 Eesti krooni ja 7320 Rootsi krooni. Narkootilise aine ekspertiisi akti nr AN-1560-08/6067 / toim. lk. 120-122/ kohaselt oli ülalnimetatud tablettide näol tegemist narkootilise aine MDMA tablettidega, kogumassiga 2,53 grammi, milles puhast MDMA-d oli 1,26 grammi. DNA ekspertiisi akti nr GE-2124-08/6065 / toim. lk. 112-117/ kohaselt pärines eelnimetatud MDMA tablettide pakendiks olnud pabernutsakult ja siniselt kiletükilt leitud bioloogiline materjal Tõnu Silves’elt. Eeltoodu alusel jõudis kohus järeldusele, et Priit Mererand pani toime suures koguses psühhotroopse aine GHB ebaseadusliku käitlemise (valmistamise ja valdamise) ning suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku käitlemise (omandamise ja valdamise). Kuna isik on varem (28.11.2008.a. kuriteoepisood) pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, siis on Priit Mererand’i tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Kuna Priit Mererand pani toime tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise, siis on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud ka

§ 418lg 1 järgi.

Aivo Ojasalu omandas ja valdas ebaseaduslikult suures koguses kokaiini. Kuna Aivo Ojasalu näol on tegemist isikuga, kes on varem karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest ja on lisaks pannud toime eelpoolkirjeldatud suures koguses psühhotroopse aine GHB ebaseadusliku käitlemise, siis on Aivo Ojasalu tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Priit Mererand hankis Oliver Lääts’e tellimusel Tõnu Silves’e jaoks suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d ja näitas Oliver Läätsele ette peidiku, kust Tõnu Silves saab soovitud GHB ära võtta. Oma tegevusega pani Priit Mererand toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise - suures koguses psühhotroopse aine edasiandmise Tõnu Silves’ele Oliver Lääts’e vahendusel. Oliver Lääts edastas Priit Mererand'ile Tõnu Silves’e soovi omandada suures koguses GHB-d ja olles saanud Priit Mererand’ilt teada peidiku asukoha, näitas omakorda Tõnu Silves’ele ette peidiku, kust viimane sai ära võtta tellitud suure koguse GHB. Oma tegevusega pani Oliver Lääts toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise - suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku vahendamise Priit Mererand’ilt Tõnu Silves’ele. Tõnu Silves võttis temale Oliver Lääts’e poolt ette näidatud peidikust ära suures koguses GHB-d. Oma tegevusega pani Tõnu Silves toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise - suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku 30 omandamise ja valdamise. Pärast seda, kui Tõnu Silves oli Oliver Lääts’e poolt kättenäidatud peidikust omandanud suure koguse GHB-d, sõidutas Oliver Lääts oma sõiduautoga Tõnu Silves’e koos suure koguse psühhotroopse ainega peidiku juurest AS Naftaal tanklasse. Seega Oliver Lääts ja Tõnu Silves ebaseaduslikult vedasid suures koguses psühhotroopset ainet isikute grupis koos peidiku juurest AS Naftaal tanklasse. Oma tegevusega panid Oliver Lääts ja Tõnu Silves toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise grupi poolt. Aivo Ojasalu omandas Tõnu Silves’elt suures koguses GHB-d, pannes sellega toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise, isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo. Seega panid Tõnu Silves ja Oliver Lääts toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning nimetatu on õigesti kvalifitseeritud. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistamise aluseks on isiku süü. Süüdistatavate poolt on toime pandud väga rasked narkokuriteod - rahvatervise vastu suunatud esimese astme kuriteod.

§ 184

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja poolt karistusena ette nähtud üksnes vangistus 3 kuni 15 aastani. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kogused, mida süüdistatavad ebaseaduslikult käitlesid, ületavad suure koguse alampiiri paljukordselt. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et süüdistatavate poolt käideldud psühhotroopsetest ja narkootilistest ainetest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks paljudele inimestele, kelle tervist sellega kahjustataks (Priit Mererand käitles kokku enam kui 1,5 kg psühhotroopset ainet GHBd, lisaks kokaiini, Oliver Lääts ja Tõnu Silves käitlesid enam kui 0,5 kg GHB-d, Tõnu Silves lisaks ka MDMA-d, Aivo Ojasalu käitles ligi 50 g kokaiini, lisaks ka GHB-d. GHB puhul on üheks keskmiseks joovet tekitavaks doosiks 5 grammi, kokaiini puhul 0,3 grammi). Eeltoodud arvudest nähtub, millist suurt ohtu süüdistatava poolt sooritatud kuriteod endast rahvatervisele tegelikult kujutasid. Tõnu Silves pani raske rahvatervise vastase kuriteo toime talle eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Tõnu Silves’e poolt toimepandud kuriteo raskust, rahvatervise vastu suunatud ründe ohtlikkust ning kuriteo toimepanemist isiku poolt katseajal, tuleb Tõnu Silves’t karistada vangistusega ning mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus. Oliver Lääts pani raske rahvatervise vastase kuriteo toime talle eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Isik on varem 5 korral kohtulikult karistatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Oliver Lääts’e poolt toimepandud kuriteo raskust, rahvatervise vastu suunatud ründe ohtlikkust ning kuriteo toimepanemist korduvalt kohtulikult karistatud isiku poolt katseajal, tuleb Oliver Lääts’e karistada vangistusega ning mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus. Aivo Ojasalu näol on tegemist isikuga, kes on varem karistatud narkokuriteo 31 toimepanemise eest tingimisi vangistusega. Kohtu hinnangul pole Ojasalu varasemast karistusest endale järeldusi teinud, kuivõrd uued kuriteod pani ta toime mõned päevad peale katseaja lõppemist ning sel korral juba oluliselt raskemad. Karistust raskendavad koosseisulised asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on osaline puhtsüdamlik kahetsus. Arvestades Aivo Ojasalu poolt toimepandud kuriteo raskust, rahvatervise vastu suunatud ründe ohtlikkust ning kuriteo toimepanemist isiku poolt, kellel on varasem karistatus narkokuriteo eest, tuleb Aivo Ojasalu karistada seekord reaalse vangistusega. Priit Mererand on varem kriminaalkorras karistamata. Priit Mererand’ile karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et isik pani poole aasta jooksul toime kaks esimese astme kuritegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on osaline puhtsüdamlik kahetsus. Arvestades Priit Mererand’i poolt toimepandud kuriteo raskust (kaks esimese astme kuritegu lühikese aja jooksul, sealjuures suures koguses psühhotroopse aine valmistamine) ja rahvatervise vastu suunatud ründe ohtlikkust tuleb Priit Mererand’i karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni alammäärale lähedases määras, kuivõrd isik on varem karistamata. Kohus juhindub KrMS §§ 311-313;§ 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik Harry Lugu Rahvakohtunikud Imbi Masing 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43