4-10-40/11

4-10-40 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2.juuni 2010.a, Tallinn Väärteoasja number 4-10-40 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed ja Ivi Kesküla ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi Jüri Laoväli väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.04.

1. a otsus Kaebuse esitaja Jüri Laoväli (ik: 36604280284, viibib Tallinna Vanglas) Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Jüri Laoväli RESOLUTSIOON
2. Harju Maakohtu 12.04.2010.a otsus Jüri Laoväli väärteoasjas nr 4-10-40 jätta muutmata.
3. Jüri Laovälja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates maist 2010.a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
4. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 16.12.
5. a väärteoprotokolli nr AB 1155385 kohaselt J. Laoväli 16.12.
6. a kell 23.10 Tallinnas, liikudes Paldiski mnt-l Endla tn suunas, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus ta sellise teoga liikluseeskirja § 20 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja saatis väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
7. Harju Maakohus mõistis oma 12.04.
8. a otsusega väärteoasjas nr 4-10-40 J. Laovälja süüdi LS § 741 lg 2 järgi ja karistas teda 30 päevase arestiga. Kohtuotsusega kohustati J. Laovälja aresti kandma asuma koheselt pärast kriminaalasjas tõkendi tühistamist või muutmist või karistusena mõistetud vangistuse ärakandmist. Aresti kandmise alguseks luges kohus J. Laovälja poolt reaalselt aresti kandmisele asumise. Kohus luges menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoasjas kogutud tõenditega ja arvestas, et menetlusalune isik pani süüteo toime tahtlikult. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid karistusseadustiku (KarS) §-de 57 ja 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Maakohus asus seisukohale, et J. Laovälja väide väikelapse koju sõidutamise vajaduse kohta on esitatud üksnes enda õigustamiseks ja kuna ühtegi tegelikku takistust last õiguskuulekal viisil koju toimetada menetlusalusel isikul 16.12.
9. a ei olnud, ei ole kohtul alust lugeda sellist J. Laovälja väidetavat lapse huvides tegutsemist karistust kergendavaks asjaoluks. Võttes arvesse seda, et vaatamata varem mõistetud rahatrahvidele ja arestidele on J. Laoväli jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist ja rahatrahvid on tasumata, ei pidanud kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ega jätkata tema karistamist senistest arestidest üksnes mõnevõrra pikema arestiga. Kuivõrd J. Laoväli pani LS § 741 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vahetult pärast 24 päeva pikkuse aresti kandmist, pidas kohus põhjendatuks karistada teda arestiga maksimaalses võimalikus määras, s.o 30 päeva. Kohus leidis, et arvestades asjaolusid, et J. Laoväli ei ole ilmunud väärteoasjas määratud esimesele kohtuistungile ning et ta viibis istungi toimumise ajal vahi all kahtlustatuna järjekordse õigusrikkumise (varavastane kuritegu katseaja jooksul) toimepanemises, tuleb tal kanda mõistetav arest koheselt pärast kriminaalasjas tõkendi tühistamist või muutmist või karistusena mõistetava vangistuse ärakandmist ning aresti kandmise aja algust tuleb hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Kohus märkis, et kuivõrd kindel elukoht, pere ja töökoht on menetlusalusel isikul olnud juba enne õigusrikkumiste toimepanemist ning need asjaolud ei ole hoidnud teda süütegude toimepanemisest, ei saa nimetatud asjaolud ka käesolevas asjas mõjutada mõistetava karistuse pikkust ega selle kandmise alguse aega. Apellatsioon
10. Harju Maakohtu otsuse peale esitas menetlusalune isik J. Laoväli apellatsiooni, milles ta peab mõistetud karistust liiga karmiks ja sisuliselt taotleb kohtuotsuse muutmist karistuse osas, paludes võimaldada tal aresti kanda ositi. Apellatsiooni põhjendustes märgib J. Laoväli, et ta sõitis autoga häda pärast, mitte lõbu pärast ning oma ütlustes ta ka kahetses tehtut. Ta omab kindlat elukohta ja peret ning on pere ainuke toitja. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevalt.
12. J. Laoväli on varem korduvalt karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Arvestades J. Laovälja sellelaadsete rikkumise korduvust ja seda, et talle varem karistustena mõistetud rahatrahvid on tasumata ning LS § 741 järgi kvalifitseeritava väärteo pani ta toime vahetult pärast 24 päeva pikkuse aresti kandmist, nõustub ringkonnakohus J. Laoväljale mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et Harju Maakohus on õigesti mõistnud J. Laoväljale karistuseks 30 päevase aresti. Karistuste mõistmisel võttis maakohus arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas tema perekondlikku olukorda. Kohus leidis põhjendatult, et kuivõrd kindel elukoht ja pere oli menetlusalusel isikul juba enne õigusrikkumiste toimepanemist ning need asjaolud ei ole hoidnud teda süütegude toimepanemisest, ei saa nimetatud asjaolud ka käesolevas asjas mõjutada mõistetava karistuse pikkust ega selle kandmise alguse aega. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et J. Laovälja väide väikelapse koju sõidutamise vajaduse kohta on esitatud üksnes enda õigustamiseks ja kuna ühtegi tegelikku takistust last õiguskuulekal viisil koju toimetada menetlusalusel isikul 16.12.
13. a ei olnud, ei ole kohtul alust lugeda sellist J. Laovälja väidetavat lapse huvides tegutsemist karistust kergendavaks asjaoluks.
14. KarS § 66 lubab kohtul karistusena kohaldatud aresti ositi kandmist otsustada üksnes kohtuotsuse tegemisel karistuse mõistmise kohta. Harju Maakohtu 12.
16. a otsusega väärteoasjas nr 4-10-40 on J. Laoväli karistatud 30 päevase arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Puuduvad tõendid J. Laovälja perekondlike asjaolude kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda aresti järjest. Maakohus ei ole J. Laoväljale karistust mõistes pidanud tema suhtes KarS § 66 kohaldamist võimalikuks ning apellatsioonis toodu ei anna ringkonnakohtule alust hinnata ümber Harju Maakohtu otsustust J. Laovälile mõistetud karistuse korraga ärakandmise kohta.
17. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ega pea VTMS § 153 lg 4 p 1 alusel maakohtu otsuse põhistuste kordamist vajalikuks, märkides üksnes, et J. Laoväljale mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Ivi Kesküla Paavo Randma