ja õ 100 nõudeid ning pani toime Liiklusseadus § 74-17 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuses leiab L.Ilves, et tema pole
rikkunud, väidab, et süüdi on liiklusõnnetuses osalenud teise mootorsõiduki juht, kes sõitis vähemalt 100 km tunnikiirusega. Kaebuse vastuses leiab kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakond, et kaevatav otsus on seaduslik ja palutakse see jätta muutmata. Kohtuistungil väitis L.Ilvese kaitsja, et liiklusõnnetuses on süüdi taga sõitnud mootorsõiduki juht A.V kes pidi sõitma nii suure kiirusega, et ei märganud eessõitva auto suunatuld ja kavatsust vasakpööre sooritada, L.Ilvesel oli aga väikeauto ja sellega pole võimalik nii järske manöövreid sooritada. L.Ilvese kohtus antud ütlustest nähtub, et sõitis sõiduautoga xxxx, kõrvalistmel oli tema väimees A S, ta sõitis kiirusega 40-50 km/h, soovis teha vasakpöörde hoovi, kus asus vana meierei ja olid postkastid, ta alandas kiirust ja u 200 m enne pööret lülitas sisse vasaku suunatule, ta sõitis oma sõidurea vasakul äärel, vaatas tagasi ja veendus, et tagant keegi ei tulnud, alustas vasakpööret kiirusel 20-30 km/h ning tagant tulev auto sõitis talle otsa. Ta järeldab, et see auto pidi tulema hirmsa kiirusega. Tema auto amortiseerus täielikult, ise sai ta põrutada, ta viidi haiglasse, kus oli järgmise päeva lõunani. Tunnistaja A Vi kohtus antud ütlustest nähtub, et sõitis kiirusega 85-90 km/h, et märkas ees sõitvat autot u pool kilomeetrit varem, eessõitev auto liikus sõidurea parempoolses osas ja ta arvas, et see soovib teha parempööret õnnetuskohale eelnenud ristmikul, kui auto parempööret ei teinud arvas ta, et see tahab seisma jääda tee paremas servas, ta andis märguande möödasõiduks, reastus ümber ja ootamatult pööras eessõitev auto talle ette, ta ei pannud tähele, et see oleks andnud märguande vasakpöördeks. Ta kutsus sündmuskohale politsei ja kiirabi. Tunnistaja A Si kohtus antud ütlustest nähtub, et L.Ilvese poolt juhitud autole sõitis otsa tagantulnud auto, kokkupõrge toimus vastassuunavööndis. Ta väidab, et vasakpöördeks lülitas L.Ilves sisse suunatule u 5 meetrit peale õnnetuspaiga lähedal olevat ristmikku, et L.Ilves vaatas ka tagasivaatepeeglisse, et ka ta ise vaatas ristmikul olles tagasi aga kedagi polnud näha, väidab, et L.Ilvese juhitud auto kiirus enne pööret oli u 30/kmh, ja auto liikus oma sõidurea keskel. Liiklusõnnetuse aktist nähtub, et liiklusõnnetuse tagajärjel deformeerus L.Ilvese juhitud sõiduk xxxx täielikult, A.V xxxx olid vigastatud parempoolne poritiib ja esistange, purunenud olid vasakpoolsed esituled. Märgitakse, et liiklusõnnetus toimus valgel ajal, ilm oli selge. Liiklusõnnetuse kirjeldusena märgitakse, et sõiduauto xxxx sõitis ette temast vasakult poolt möödunud sõiduautole xxxx. Liiklusõnnetuse skeemilt ja fotodelt nähtub, et liiklusõnnetus toimus Tamsalu-Ambla teel Moe Ristmiku läheduses, fotolt nr 4 nähtub, et mõlema mootorsõiduki poolt enne õnnetuspaika läbitud tee on pikalt sirge ja hea nähtavusega. Kohus leiab, et tõendid L.Ilvese juhitud sõiduki liikumise ja tema poolt suunamärguande andmise kohta on vastuolulised. L.Ilves väidab, et andis suunamärguande juba 200 meetrit enne manöövrit ja liikus oma sõidurea vasakul äärel, A.S väitel liikus L.Ilvese juhitud sõiduk oma sõidurea keskel ja andis märguande vasakpöördeks alles peale õnnetuskohale eelnenud ristmikku, mis tähendab, et manööver järgnes märguandele vahetult, A.V ütluste kohaselt ei märganud ta suunamärguannet ja L.Ilvese juhitud sõiduk sõitis enne manöövrit oma sõidurea paremal äärel. Isegi kui neid vastuolusid tõlgendada L.Ilvese kasuks, leiab kohus, et L.Ilves on rikkunud
ja § 100 sätestatut nagu talle kaevatavas otsuses ka ette heidetakse.
rikkumise kohta A.V poolt tõendid puuduvad.
sätestab, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. §100 kohaselt pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile. Kohtu arvates on liiklusõnnetuse põhjuseks asjaolu, et L.Ilves ei andnud teed temast möödasõidul olevale juhile, ta ei veendunud enne manöövri tegemist selle ohutuses, s.t. ta kas ei vaadanud tagasi või tegi seda hooletult, vastasel korral oleks ta pidanud hea nähtavuse ja selge ilmaga nägema sirgel teelõigul möödasõidul olevat autot. L.Ilvese ütlustest nähtub, et ta peab oluliseks asjaolu, et ta andis suunatulega vasakpöördest märku.
sätestab, et suunamärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist. Samas ei vabasta suunamärguandmine juhti temale
§ -des 91 ja 100 pandud otsestest kohustustest enne manöövri algust veenduda selle ohutuses ja vasakpöörde tegemisel teed anda möödasõidul olevale juhile.
Kohtuväline menetleja leidis, et kaevatav otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. Kohus leiab, et kaevatav otsus on seaduslik, kohtuväline menetlus on läbi viidud väärteomenetlusõigust järgides, L.Ilvesele määratud karistus on põhjendatud ja seaduslik. 2 Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1; 135 kohus otsustas: LINDA ILVES-e (isikukood 45002204217, elukoht xxxx) kaebus jätta rahuldamata, Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna 08.04.2009 otsus nr. 2590, 08, 007496 jätta muutmata. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmkümmend) päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 25. mail 2010. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.