25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Pärnu Kriminaalasja number 1-09-702 Kohtukoosseis eesistuja Anu Tammeniit rahvakohtunikud Tiiu Kont ja Mare Kivi Sekretär Lili Mägi Prokurör Steven-Hristo Evestus Kriminaalasi Gunnar Suur süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Gunnar Suur isikukood 36706082758, xxxxxxxx Kaitsja adv. Janno Kuusk RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Gunnar Suur KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui Gunnar Suur ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 19.01.2010.a. KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 2, § 178 lg 1 p 3, § 180 lg 1 alusel välja mõista Gunnar Suurelt riigituludesse - sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni - tunnistajatele välja makstud sõidukulud 2 971 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend üks) krooni ja 08 senti. 1 Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või Swedbankas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber
4. Selgitusse märkida „nimi, 1-09-702, menetluskulud“. Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Pärnu Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav
5. veebruaril 2010.a. Süüdistus Gunnar Suurele on süüdistus esitatud selles, et tema, töötades Lõuna Politseiprefektuuri politseinõuniku ametikohal, s.o ametiisikuna KarS § 288 mõistes, pöördus 2004.aasta detsembris AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M-i poole sooviga liisida sõiduauto Audi A4 1,6 ehitusaastaga 2005, tehasetähisega WAUZZZ8E94A189133 ning 17.12.2004.a. sõlmiti AS Hansa Liising Eesti ja Gunnar Suure vahel liisingleping nr x, mille sõlmimise hetkel oli Gunnar Suure poolt võetud liisingute ja pangalaenude jääk koos kõnealuse liisinguga kokku x krooni ning tema pangakontode saldo liisingu taotluse tegemise hetkel kokku -x krooni, liisingute ja pangalaenude tagasimaksete osakaal Gunnar Suure ametlikest sissetulekutest oli seejuures
6. aasta detsembris x %. Seejärel, 25.03.2005.a. Gunnar Suur, kes töötas sel ajal Julgestuspolitsei käsutusse suunatud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna ülemkomissari ametikohal ja saanud teada, et tema tuttav AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M on 25.03.2005.a. kella 01.44 ajal peetud Lääne Politseiprefektuuri konstaablite J.P ja A.L poolt kinni Pärnu ööklubis Mirage avaliku korra rikkumise eest, kasutades ära oma ametialast positsiooni ja kõrgema politseiametniku autoriteeti pöördus 25.03.2005.a. öösel oma endise alluva konstaabel J.P poole ning ütles viimasele, et kinnipeetud J.M-i näol on tegemist tema tuttava pangatöötajaga ning andis mõista, et J.M-i poolt toimepandud rikkumisse tuleb suhtuda leebemalt ning ta vabastada, sekkudes sellega konstaablite J.P ja A.L tegevusse õigusrikkumise lahendamisel, mõjutades neid J.M-i vabastama ning tema tegevuse tulemusena politseiametnike poolt kinni peetud J.M vabastati ning tema suhtes avaliku korra rikkumise eest väärteomenetlust ei alustatud, millega Gunnar Suur rikkus Politseiseaduse §-s 3 sätestatud politsei põhiülesandeid – tagada avalik kord, kaitsta inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestada kuritegevust ning sama seaduse §-s 4 sätestatud politsei tegevuse põhialuseid, mille lg 1 sätestab politseile kohustuse õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel lähtuda muuhulgas seaduslikkuse põhimõttest, samuti Politseiseaduse §-s 12 toodud politseile pandud kohustusi, nimelt lg 1 p 3, mis näeb ette korra tagamise avalikes kohtades; Korruptsioonivastase seaduse § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid 2 või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, boonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist; samuti Avaliku teenistuse seaduse lisa 1 – Avaliku teenistuse eetikakoodeksist – tulenevaid nõudeid, mille p 5 järgi toimub avaliku võimu teostamine alati seaduse alusel, p 13 järgi hoidub ametnik ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, p 20 järgi aitab ametnik igati kaasa eeltoodud põhimõtete levikule ning eiras Kriminaalmenetluse seadustiku § 1 ja Väärteomenetluse seadustiku § 1, mis sätestavad kuritegude ja väärtegude menetlemise korra alused. Samuti, 21.04.2005.a. Gunnar Suur, kes töötas sel ajal Julgestuspolitsei käsutusse suunatud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna ülemkomissari ametikohal ja saanud AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhatajalt J.M-ilt teada, et 21.04.2005.a. kella 24.00 paiku pidas Lääne Politseiprefektuuri patrull viimase kinni Pärnu linnas asuva Raeküla kaupluse juures avaliku korra rikkumise eest, kuna ta urineeris alkoholijoobeseisundis avalikus kohas kaupluse seina juures ning ei allunud teda korrale kutsuma tulnud politseiametnike seaduslikele korraldustele, helistas 22.04.2005.a. kell 00.11 kasutades ära oma ametialast positsiooni ja kõrgema politseiametniku autoriteeti J.M-i kinnipidamist teostanud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna juhtivkonstaabel M.R ning ütles viimasele, et kinnipeetud J.M-i näol on tegemist tema tuttava pangatöötajaga ja isikuga, kes on politseid aidanud, ning andis mõista, et J.M-i poolt toimepandud rikkumisse tuleb suhtuda leebemalt ning ta vabastada, sekkudes sellega juhtivkonstaabel M.R-i ja konstaabel M.T tegevusse õigusrikkumise lahendamisel, mõjutades neid J.M-i vabastama ning tema tegevuse tulemusena politseiametnike poolt kinni peetud J.M vabastati suulise hoiatusega ning tema suhtes avaliku korra rikkumise eest väärteomenetlust ei alustatud, millega Gunnar Suur rikkus Politseiseaduse §-s 3 sätestatud politsei põhiülesandeid – tagada avalik kord, kaitsta inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestada kuritegevust ning sama seaduse §-s 4 sätestatud politsei tegevuse põhialuseid, mille lg 1 sätestab kohustuse õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel lähtuda politseil muuhulgas seaduslikkuse põhimõttest, samuti Politseiseaduse §-s 12 toodud politseile pandud kohustusi, nimelt lg 1 p 3, mis näeb ette korra tagamise avalikes kohtades; Korruptsioonivastase seaduse § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, boonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist; samuti Avaliku teenistuse seaduse lisa 1 – Avaliku teenistuse eetikakoodeksist – tulenevaid nõudeid, mille p 5 järgi toimub avaliku võimu teostamine alati seaduse alusel, p 13 järgi hoidub ametnik ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, p 20 järgi aitab ametnik igati kaasa eeltoodud põhimõtete levikule ning eiras Kriminaalmenetluse seadustiku § 1 ja Väärteomenetluse seadustiku § 1, mis sätestavad kuritegude ja väärtegude menetlemise korra alused. Samuti Gunnar Suur, töötades Julgestuspolitsei käsutusse suunatud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna ülemkomissari ametikohal, s.o ametiisikuna KarS § 288 mõistes, pöördus 2005.aasta juulis AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M-i poole sooviga 3 liisida sõiduauto Audi A6 3,2 ehitusaastaga 2005, tehasetähisega WAUZZZ4F35N068347 ning arvestades Gunnar Suur`e majanduslikku seisundit (Gunnar Suur`e pangakontode saldo oli sel hetkel miinuses ning tema poolt võetud liisingute ja pangalaenude jääk koos kõnealuse liisinguga oli uue liisingu võtmiseks liiga suur), sõlmiti 25.07.2005.a. AS Hansa Liising Eesti ja OÜ K.G juhatuse liikme L.K vahel liisinguleping nr x ning 25.07.2005.a. AS Hansa Liising Eesti ja Gunnar Suure vahel käendusleping nr x, mille sõlmimise hetkel oli OÜ K.G pangakontode saldo kokku x krooni ning varade maht liisingu taotluseks esitatud bilansi andmeil seisuga 31.05.2005.a. kokku x krooni, millest x % moodustasid nõuded ostjate vastu, Gunnar Suure poolt võetud liisingute ja pangalaenude jääk koos kõnealuse liisinguga oli liisinglepingu sõlmimise hetkel 25.07.2005.a. kokku x krooni ning tema pangakontode saldo oli liisingu taotluse tegemise hetkel kokku –x krooni, liisingute ja pangalaenude tagasimaksete osakaal Gunnar Suure ametlikest sissetulekutest oli seejuures
7. aasta juulis x%. Seejärel, 05.09.2005.a. kell 19.11 helistas AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M oma tuttavale politseiametnikule Gunnar Suurele, kes töötas sel ajal Julgestuspolitseis komissari ametikohal ning andis teada, et Põhja Politseiprefektuuris oli alustanud tema tuttavate Hansa Liising Eesti AS hindamisspetsialisti R-W.N ja SEB Russian Leasing töötaja R.T suhtes võimuesindaja solvamise faktis kriminaalmenetlust nr x ning saades telefonivestlusest Gunnar Suurega teada, et viimane tunneb A.A nimelist politseiametnikku, kes osales eelnimetatud kriminaalasjas kannatanuna, palus J.M Gunnar Suurel võimaluse korral mõjutada A.A-d ning korraldada nii, et politseiametnikud teeksid võimaluse korral kõik endast oleneva tema tuttavate R-W.N ja R.T suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning kasutades ära oma ametialast positsiooni ja kõrgema politseiametniku autoriteeti helistas Gunnar Suur seepeale 05.09.2005.a. kell 19.14 temaga ühes asutuses töötavale konstaabel A.A-le ning ütles viimasele, et R-W.N ja R.T näol on tegemist kasulike isikute ja kõrgete pangatöötajatega ning andis mõista, et A.A ja V.L võiksid teha võimaluse korral kõik endast oleneva R-W.N ja R.T suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamiseks, korrigeerides oma varem kohtueelse menetluse käigus antud ütlusi. Samuti andis Gunnar Suur A.A-le mõista, et positiivse lahenduse korral saab ta teda omalt poolt toetada ning kell 19.19 helistas Gunnar Suur J.M-ile ja avaldas arvamust, et asi on lahendatud, kuid soovitas R.T-l kohtuda A.A-ga ja asjad ära klaarida ning kell 20.35 helistas A.A Gunnar Suurele ja teavitas, et sai R.T-ga väga hästi jutule ning A.A oli nõus kriminaalasja lõpetamisega. 15.09.2005.a. käisid A.A ja V.L Põhja Politseiprefektuuris menetleja H.P juures ja andsid nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks, misjärel 15.09.2005.a. lõpetati menetlus kriminaalasjas nr x KrMS §-de 199 lg 1 p 1, 200 ja 206 tunnustel, sest kannatanud V.L ja A.A ei pidanud enam oma väärikust piisavalt solvatuks, millega Gunnar Suur saavutas õigusemõistmist takistava kokkuleppe sõlmimise ja rikkus Politseiseaduse §-s 3 sätestatud politsei põhiülesandeid – tagada avalik kord, kaitsta inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestada kuritegevust ning sama seaduse §-s 4 sätestatud politsei tegevuse põhialuseid, mille lg 1 sätestab kohustuse õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel lähtuda politseil muuhulgas seaduslikkuse põhimõttest, samuti Politseiseaduse §-s 12 toodud politseile pandud kohustusi, nimelt lg 1 p 3, mis näeb ette korra tagamise avalikes kohtades; Korruptsioonivastase seaduse § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, boonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist; samuti Avaliku teenistuse seaduse lisa 1 – Avaliku teenistuse eetikakoodeksist – tulenevaid nõudeid, mille p 5 järgi 4 toimub avaliku võimu teostamine alati seaduse alusel, p 13 järgi hoidub ametnik ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, p 20 järgi aitab ametnik igati kaasa eeltoodud põhimõtete levikule ning eiras Kriminaalmenetluse seadustiku § 1 ja Väärteomenetluse seadustiku § 1, mis sätestavad kuritegude ja väärtegude menetlemise korra alused. Samuti süüdistatakse Gunnar Suurt selles, et tema, töötades Julgestuspolitsei käsutusse suunatud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna ülemkomissari ametikohal, s.o ametiisikuna KarS § 288 mõistes, peale
8. aasta juulis Pärnu linnas asuvat ööklubi SunSet haldava OÜ X juhatuse esimehe O.A pöördumist ning Gunnar Suurelt kui politseiametnikult abi palumist turvateenuse korraldamiseks ööklubis SunSet, kasutades ära oma ametialast positsiooni ja kõrgema politseiametniku autoriteeti pakkus
9. aasta juulis Pärnu linnas komandeeringus olnud Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametnikele välja võimaluse osutada ajavahemikus 20.07.2005 kuni 24.07.2005.a. teenistusvälisel ajal eraviisilist turvateenust Pärnu linnas asuvale ööklubile SunSet ja teenida teenuse osutamise eest tasu x krooni töötunnist. Samal ajal, 2005.a. juulis küsis Gunnar Suur O.A-lt majandusliku olukorra leevendamiseks laenu summas x krooni ning 15.07.2005.a. kell 21.35 on Gunnar Suur teostanud enda Hansapanga arveldusarvele nr x sularaha sissemakse summas x krooni kasutades selleks Hansapanga sularahaautomaati asukohaga Hommiku tn 2, Pärnu linn ning enne sissemakse teostamist oli Gunnar Suure Hansapanga arveldusarve saldo miinuses x krooniga. Seejärel organiseeris Gunnar Suur 20.07.2005.a. teenistusvälisel ajal eraviisilist turvateenust osutavatele politseiametnikele võimaluse ööbida teenuse osutamise ajal Paikuse Politseikooli ühiselamus. Ajavahemikus 20.07.2005.a. kuni 24.07.2005.a. korraldas Gunnar Suur Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametnike K.S, V.S, A.K, M.Š, M.L, S.O ja M.P eraviisilise turvateenuse osutamist Pärnu linnas asuvas ööklubis SunSet ning kontrollis nende tegevust. Selleks oli Gunnar Suur ajavahemikus 20.07.2005 kuni 24.07.2005.a. pidevalt telefoni teel ühenduses konstaablite K.S-i ja V.S-iga ning 24.07.2005.a. öösel külastas Gunnar Suur Pärnu linnas asuvat ööklubi SunSet ka isiklikult, kasutades klubisse sisenemisel tema nimele väljastatud VIPkliendikaarti. Samuti helistas 21.10.2005.a. kell 13.58 Gunnar Suur O.A-le ja ütles, et sai klubi SunSet eest korraliku "nätaka" ja on kõikidest lisatasudest ilma, mille O.A lubas kompenseerida ning eeltooduga rikkus Gunnar Suur Politseiseaduse §-s 3 sätestatud politsei põhiülesandeid – kaitsta inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestada kuritegevust ning sama seaduse §-s 4 sätestatud politsei tegevuse põhialuseid, mille lg 1 sätestab kohustuse õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel lähtuda politseil muuhulgas seaduslikkuse põhimõttest; Politseiteenistuse seaduse § 33 lg 1 p 1 toodud kohustust, mille järgi politseiametnik ei või töötada teise tööandja juures, välja arvatud pedagoogilisel, teaduslikul või loomingulisel tööl või teenistuskoha asutuse juhi loal riiklikus ekspertiisiasutuses; Korruptsioonivastase seaduse § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, boonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist; samuti Avaliku teenistuse seaduse lisa 1 – Avaliku teenistuse eetikakoodeksist – tulenevaid nõudeid, mille p 5 järgi toimub avaliku võimu teostamine alati seaduse alusel, p 13 järgi hoidub ametnik ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, p 20 järgi aitab ametnik igati kaasa eeltoodud põhimõtete levikule. 5 Sellise ülaltoodud tegevusega pani Gunnar Suur toime KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametiisiku poolt talle muu soodustuse vastuvõtmise vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud ja kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde ja palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele Gunnar Suur süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 4 aastat vangistust tingimisi 4 aastase katseajaga. Süüdistatav Gunnar Suur ennast süüdi ei tunnistanud. Kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: J.M andis ütlusi, et ajavahemikul 2003 kuni 2005 töötas Hansa Liising Eesti AS Lääne Eesti regiooni juhatajana, töö ülesanneteks olid liisingu töö korraldamine Lääne-Eesti regioonis, liisinguotsuste vastuvõtmine vastavalt eeskirjadele, liisinglepingute sõlmimine, klientidega kohtumine, tingimuste läbiarutamine ja lahenduste leidmine finantseerimiseks. Gunnar Suurt teadis kui liisingu töötaja, kuna Hansa Liising Eestil olid ka kokkupuuted Politseiprefektuuriga, et Lääne-Eesti Politseiprefektuurile finantseerisime ühe operatiivsõiduki. Sellest ajast sai Gunnar Suurt tundma. Läbisaamine või tundmine piirduski puhtalt tööalaselt, eraisikuna ei olnud neil sõbrasuhteid. Veebruaris 2003 Gunnar Suur liisis endale sõiduki. Enne seda oli Lääne-Eesti Politseiprefektuurile liisingleping vormistatud. Siis sai Gunnar Suure taotlus läbi vaadatud ja positiivne otsus langetatud. Sellega sai see liisingleping sõlmitud. Järgmine kord, mõni aeg hiljem seoses kiiruse ületamisega peeti teda kinni ja vormistati väärteoprotokoll. Selle raames helistas ta Gunnar Suurele, kes tegi selles asjas otsuse ja määras trahvi. Gunnar Suure poole pöördus, sest lootis kergemat karistust. Detsembris 2004.a.Gunnar Suur pöördus tema poole sooviga liisida sõiduauto. Kuna tegu oli kõrgemalseisva politseiametnikuga, selles mõttes usaldusväärse isikuga liisingfirma jaoks, siis toimus otsustusprotsess kiirelt ja liisingleping sai sõlmitud Gunnar Suure jaoks soodsatel tingimustel. Mitte küll eritingimustel, aga selles mõttes, et protsess sai läbi tehtud kiiresti. Liisinglepingut ei saa üksinda otsustada, kehtib neljasilma otsustamise printsiip. Ei mäleta seda, kes oli see teine pool, aga tema mäletamist mööda oli G.T, kellega koos selle otsuse langetas. Tema ülesandeks oli materjalid kokku panna ja esitada see pakett otsustamiseks, et saaks kliendile positiivse liisinguotsuse ja seeläbi talle selle vara kasutamine võimaldada. Ta pani kiiremas korras need materjalid kokku ja esitas need G.T-le otsustamiseks, aa ka tingimused, mis tingimustel seda finantseerida, see ettepanek oli ka siis tema poolt tehtud. Kuna tegu oli kõrgema politseiametnikuga, usaldusväärse isikuga ja kuna tema liisingu teenindusmäär oli väga piiripeal, siis see otsus sai ikkagi tehtud selle kaalutlusega, et tegu on avaliku elu inimesega ja usaldusväärse kodanikuga. Selles mõttes olidki tingimused tema jaoks mõnevõrra soodsamad, kui tavainimesele. Sealjuures mitte erinedes panga etteantud nõuetest. Selliseid erilisi soodustusi ei olnud, aga lihtsalt soodsamatel tingimustel ja kiirema menetlusega. See intressimäär oleks võinud sellise juhtumi puhul olla veidi kõrgem. Intressimäär oli selles mõttes arvestusega, et kliendil kohustuste täitmisega probleeme ei tule ja et ta suudab need ilusti ära täita. Seda siis eeldades, et tegu kõrge politseiametnikuga. 25.märtsil 2005.aastal Pärnu linnas Mirage ööklubis olles ja tarvitanud ka veidike alkoholi, tekkis ühe teise klubi külastajaga kähmlus, mille käigus turvamehed palusid tal klubist lahkuda. Kuna ta ei tahtnud seda teha, siis kutsuti kohale politsei, kes teda sealt Mirage eest 6 minema toimetas. Mäletab, et sõideti Mirage eest Pärnu Hotelli juurde ja siis öeldi, et nüüd minge ära koju ja magage ennast välja. Temaga olid kaasas S.V ja A.P ja ta arvab, et neile sai öeldud, et nad helistaks Gunnar Suurele, et selgitada politseinikele seda situatsiooni, et teda lastaks koju ära minna. Pärnu Hotelli ees jäetigi auto seisma ja lasti minna. Öeldi, et minge koju ja magage välja. Ta teab, et Gunnar Suur oli kas siis nendele politseinikele või kellelegi teisele helistanud ja öelnud, et teda võiks minna lasta. Sellest informeeris teda Gunnar Suur ise kunagi hiljem. 21.aprillil 2005 Raeküla kaupluse juures sai tehtud peatus ja võtta sularahaautomaadist raha välja, et klubisse minna. Kui ta oli raha välja võtnud, läks Raeküla kaupluse nurga taha ennast kergendama. Samal ajal sõitis politseipatrull mööda, tuli sinna ja teatas, et tegu on avaliku korra rikkumisega ja talle tuleb määrata rahaline karistus. Ta proovis selgitada olukorda politseinikele ja lootis seda, et tal lastakse minna ja saadakse aru. Kuid nähes, et see ei mõju, helistas Gunnar Suurele ja palus, et kas ta järsku saab nendele politseinikele selgitada, et tegu on korraliku kodanikuga. Peale seda selgitust politseiametnikud manitsesid teda ja lasid minna määramata karistust selle teo eest. Politseiametnik läks sõidukist välja selleks ajaks, kui Gunnar Suurega telefonis vestles. Gunnar Suure poole pöördus sellepärast, et kuna tegu on kõrgema politseiametnikuga, siis ta lootis, et ta saab aidata või vähemalt kergendada karistust. Kuna nende liisinglepingute sõlmimisega jäi talle mulje, et Gunnar Suur on väga tänulik sellepärast, et ta liisingut sai ja sellisel juhul ka see, et ta saab teda vastutasuks aidata. Tänulik selle eest, et tänu sellele liisingu finantseerimisele oli Gunnar Suurel võimalik saada selle vara kasutajaks ja enda elujärge parandada. 2005.aasta juulis Gunnar Suur pöördus tema poole sooviga liisida sõiduauto Audi. Kuid vaadates Gunnar Suure sissetulekuid ja kohustusi, siis sellel hetkel need ei võimaldanud enam selletaolise kohustuse tegemist Gunnar Suure nimele. Seejärel tema, kui liisinguinimese kohustus on leida kliendile kõige sobivam lahendus ning anda talle selle koha pealt nõu, kuidas seda vara liisida saaks. Ta andis Gunnar Suurele teada, et temal, kui eraisikul, ei ole võimalik seda liisinglepingut vormistada, vaid on vaja leida isik või ettevõte, kelle nimele liising teha. Siis saigi Gunnar Suure poolt toodud sellise ettevõte nagu K.G finantsnäitajad, mille põhjal oli võimalik liisingleping vormistada K.G OÜ nimele, teades et Gunnar Suur hakkab seda autot ise pärast kasutama. Seejärel sai sellele liisinglepingule juurde tehtud veel Gunnar Suure isiklik käendus. Selle kohustusega läks Gunnar Suure teenindusmäär ehk siis palgast maksimaalne võimalik summa, mis võib liisingu laenu tasumiseks minna. See oli piiri peal selle viimase liisinguga ja enam ei olnud võimalik temale ainuisikuliselt enam kohustusi peale teha. See oleks läinud juba vastuollu panga reeglitega. K.G finantsandmed sai läbivaadatud ja nende põhjal tegi ettepaneku komiteele seda sõidukit finantseerida. Sellega piirdub tema teadmine K.G-st. Selle lepingu puhul soodustusena võis käsitleda seda, et see oli väga operatiivselt ja kiirelt välja pakutud võimalus, kuidas Gunnar Suur saaks hakata kasutama seda nimetatud sõiduautot, mida ta liisida soovis. Sai lihtsalt leitud võimalus Gunnar Suurele ja antud nõu, kuidas seda on võimalik teha. Sai menetletud kiiremini ja intressimäär oli sellisest tavakliendi intressimäärast koma koha võrra soodsam. Endine kolleeg Hansa Liisingust R.T pöördus tema poole ja rääkis, et neil on olnud mingisugune probleem politseinikega Tallinna vanalinnas. Ta küsis, kas ta teab, kes saaks aidata. Ta pöördus Gunnar Suure kui kõrgema politseiametniku poole abi saamiseks. Gunnar Suur lubas asja uurida ja teada anda, mis edasi saab. Järgmine kord, kui ta helistas, ütles ta, et saab asjad ära korraldada. Gunnar Suur hiljem helistas ja andis märku, et see asi on lahendatud. Oli küll väga keeruline, aga ikkagi sai kõik tehtud ja andis mõista, et temast, kui isikust, sõltus väga palju. Gunnar Suure poole pöördus selletõttu, et pärast liisinglepingute tegemist Gunnar Suur andis mõista, et ta on nagu tänuvõlgu või et tema saab aidata, kui midagi peaks juhtuma. Ta ütles, et 7 kui midagi on, siis anna teada, helista. Ja nii ta pöörduski Gunnar Suure poole, kui abi vaja oli, muidu oleks vormistatud protokoll ja oleks saanud rahalise karistuse. O.A andis kohtus ütlusi ja seletas, et Gunnar Suurega sai tuttavaks ühe oma kolleegi kaudu Tartus umbes kuu või pool enne turvateenuse osutamist. 2005.aasta juulikuus Gunnar Suur küsis tema käest laenu x krooni kaheks nädalaks. Ta ütles, et tal on seda raha väga vaja ja et kahe nädala pärast ta selle raha tagastab. Umbes nädal pärast laenu andmist pöördus ta turvateenuse osutamiseks Gunnar Suure poole, kes lubas probleemi lahendada. Ta uskus, et kui tema Gunnar Suurt aitab, aitab Gunnar Suur teda ka. Turvamehed olid kas Gunnar Suure poolt leitud noormehed, keda ta tundis Pärnus linnas või politseinikud. Hiljem Gunnar Suur helistas ja ütles tal on selle turvamise pärast väga suur jama. Laen x krooni on tänaseks tagasi maksmata. Tunnistaja K.K ütluste kohaselt juulikuus 2005.aastal oli ta tööl Paikuse Politseikooli komandandina. Gunnar Suur helistas ja palus leida võimalus majutada ära kaheksa inimest. Ta ütles, et nad tulevad Pärnusse oma tööasju ajama ja et neil on vajadus öömaja järele. Tunnistaja A.A ütluste kohaselt töötas ta 2005.aasta juulis ja augustis personalitalituses ja oli distsiplinaarmenetleja. Ta sai ettekannete näol kohustuse algatada distsiplinaarjuurdlus kiirreageerimistalituse seitsme ametniku suhtes. Sisuks oli see, et kõnelaused seitse ametnikku viibisid umbes kahekümnenda kuupäeva paiku ööklubis SunSet. Kahe-kolme isiku kaupa käisid nad ööklubis SunSet osutamas turvatöötaja teenust. Selleks oli ettepaneku neile teinud tol ajal ülemkomissarina töötanud Gunnar Suur. Tema algatas käskkirjaga distsiplinaarjuurdluse, teavitas kõiki seitset kiirreageerimistalituse ametnikku juurdluse algatamisest ja tuli ka distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kogu selle asja sisu oli see, et nad olid SunSet ööklubis töötanud turvatöötajatena. Ettepaneku selleks tegi neile Gunnar Suur. Mis summadest oli jutt, seda ta ei tea, kuid oli ka lubatud tasu selle eest ja nähtavasti juulikuu lõpus oli see jutt. Politseiametnikud olid toime pannud politseiseaduse rikkumise, mis keelab politseiametnikul töötada väljaspool teenistust, kui see pole teaduslik, loominguline või pedagoogiline töö ja sellise töö juures on ka tingimus, et selleks peab olema luba oma vahetult juhilt, see ei tohi segada politseitööd ja minna sellega vastuollu. Tunnistaja A.A andis kohtus ütlusi, et 19.augustil 2005.aastal oli koos oma paarilise, V.Liga, patrullis Tallinna vanalinnas. Raekoja platsi juures nägid kahte noormeest, kes kõndisid nende poole ja lärmasid tänaval. Ta pöördus nendest ühe poole ja ütles, et kas saaks vähe vaiksemalt. Tema ütles selle peale, et ega ikka ei saa küll, siis ta natuke ropendas ja ütles, et politseinikud peaksid vaatama hoopis seda, et nemad seal rahulikult juua saaksid. Sellepeale teostasid turvakontrolli, viisid nad osakonda ja kuna nad ka seal solvasid politseinikke, siis otsustasid teha avalduse menetluse alustamiseks. Hiljem R.T helistas ja soovis kokku saada. Veidi peale seda helistas Gunnar Suur ja andis mõista, et „R.T-ga tuleks hästi läbi saada“. R.T vabandaski ja ta otsustas, et menetluse võiks lõpetada. Ta ütles seda ka V.L-ile, et R.T vabandas ja tundis ennast süüdi. V.L algul kõhkles, kuid pärast oli samuti menetluse lõpetamisega nõus. Tunnistaja V.L ütluste kohaselt olles tööülesannete täitmisel 19.08.2005.aastal Viru tänaval, lärmasid seal kaks noormeest. Nad olid väga kuraasikad, mõlemal isikul panid käed raudu ja viisid osakonda. Mehed sõimasid ja ähvardasid. Nad paarimehega mõtlesid, et alustavad kriminaalasja, kuna asi toimus avalikus kohas, sõim oli suur ja palju rahvast oli ümber. Hiljem A.A arvas, et menetluse võiks lõpetada, et üks mees oli vabandanud. Hiljem helistas uurija ja 8 küsis, kas ta on nõus asja lõpetamisega, et A on juba nõus menetluse lõpetamisega. Siis ta arvas ka, et menetluse võib lõpetada. Gunnar Suurega tema sellest juhtumist ei rääkinud, kuid nägi, kui A ja Suur prefektuuris koridoris kokku said ja sellest rääkisid. Tunnistaja J.P ütluste kohaselt oli 25.03.2005.aastal väljakutse ööklubi Mirage juurde seoses kaklusega, mis toimus Mirage´i baaris. Turvameeste poolt oli üks osapool juba kinni peetud. Nemad pidi selle mehe ära viima. Isik oli joobes ja väheke agressiivne, ta ei saanud ise ka aru, mida ta tegi. Kui nad juba olid hakanud politseimaja poole sõitma, siis Gunnar Suur helistas ja küsis, et kas nad tegeleme selle asjaga. Tunnistaja ütles, et sõidavad juba politseimajja ja mees on auto peal. Ta sai aru, et Gunnar Suur ja see mees autos on tuttavad. Enne politseimaja otsustasid nad mehe autost minna lasta, sest rikkumine ei olnud nii suur. Tunnistaja A.L andis ütlusi, et 25.03.2005.aastal said väljakutse, et on mingi kaklus ööklubis Mirage. Seal Mirage saalis istus tooli peal üks noormees, kellel olid käed raudu pandud. Ta oli agressiivne ja nad viisid ta välja ning panid politseibussi. Mees ei tahtnud eriti autosse sisse minna. Siis hakkasid sõitma prefektuuri poole. Siis tuli J.P-le mingi kõne. Kes helistas ja mida nad rääkisid, seda ta ei kuulnud. Pärast J.P ütles, et helistas Gunnar Suur. Nad otsustasid mehe lahti lasta. See otsus oli siiski vastu võetud enne, kui oli Gunnar Suure kõne. Tunnistaja K.A andis ütlusi, et 2005.aastal oli ta Lääne Politseiprefektuuri patrulli- ja preventsioonitalituse komissar. Talle helistas kolleeg T.K ja küsis, kas ta teab, et Julgestuspolitsei töötajad osutavad turvateenust rannas ühes baaris või ööklubis. Helistas ka Gunnar Suur, kes küsis, miks ta selles asjas torgib, et mis see tema asi on. Asja uurides sai teatavaks, et SunSetis turvatöötajatena töötasid Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna töötajad ja olid sattunud sinna omast vabast ajast. Initsiatiivi, et nad sinna satuksid, pakkus neile välja Gunnar Suur. Tunnistaja A.B andis ütlusi, et Gunnar Suure ettepanekul tegi turvatööd Sunset klubis ja sai selle eest ka tasu. Tunnistaja M.T andis ütlusi, et 21.04.2005.aastal paarimehega oli tavapärane patrulli öine vahetus. Raeküla kaupluse juures märkasid, kuidas Raeküla poe kõrval üks mees urineeris vastu väravat. Nad jäid parklasse seisma, tema väljus politseiautost ning läks selle mehe juurde, tutvustas ennast ja palus mehel esitada isikut tõendav dokument. Mees sellest keeldus ja seepeale toimetas ta paarimehega politseiautosse, et hakata isikut tuvastama. See meesterahvas ikkagi keeldus oma andmeid esitamast ja ei olnud eriti aldis politseiga suhtlema, vaid hoopis helistas kellelegi. Umbes ühe minuti pärast helises tema paarimehe telefon. Hiljem kuulis, et helistajaks oli Gunnar Suur. Vestluse sisu oli selline, et see urineeriv mees oli Gunnar Suure tuttav ning ta palus ta minema lasta. Lõpuks isik ikkagi esitas oma dokumendid, nad fikseerisid tema andmed ja panid need patrull-lehele kirja. Paarimees, kes oli tol hetkel ekipaaži ülem, tegi mehele suulise hoiatuse ja lasi mehe minema. Tavaliselt sellistel juhtumitel asi lõpeb ikka mingi menetlusega, kas siis hoiatusmenetlusega, kiirmenetlusega või väärteomenetlusega. See oli paarimehe otsus teha talle suuline hoiatus ja ta minema lasta. Sel hetkel oli ta töötanud vähe aega, paarimees oli ekipaaži vanem ja võttis sel hetkel otsuse vastu. Tema nõustus paarimehe otsusega. Tunnistaja M.R ütluste kohaselt töötas 2005.aasta märtsikuus konstaablina Pärnu Politseiprefektuuris. Koos paarimees M.T-ga oli patrullis ja nägid Raeküla kaupluse juures, et üks mees urineeris maja taga. Nad sõitsid poe ette ja läksid selle mehe juurde, palusid tal rikkumine lõpetada, mida ta ka tegi ning siis palusid esitada dokumendid. Kuna meesterahvas 9 oli ilmselt joobetunnustega, siis ta ei tahtnud alguses oma nime öelda, ei tahtnud ka dokumente esitada. Kuna ta sõber tegeles pangaautomaadist raha väljavõtmisega, siis alguses kohe teda ei tülitanud. Siis sai meesterahvas kutsutud politseiautosse, et hakata tuvastama, kellega tegemist on. Kui selle meesterahvaga autos oli, siis tema sõber, kes pangaautomaadist raha võttis, tuli auto juurde ja koputas. Ta läks välja ning mees ütles, et keegi tahab minuga telefonis rääkida. Ta ütles, et võõra telefoniga ei räägi ja kui keegi tahab rääkida, siis helistagu tema telefonile. Natuke aega hiljem helistaski Gunnar Suur tema telefonile ja küsis, et milles probleem on. Ta ütles, et tema tuttav või sõber oli helistanud talle ja öelnud, et politseiga on probleeme. Siis saigi Gunnar Suurele öeldud, et meesterahvas urineeris, ei taha oma andmeid anda, et tuleb ära tuvastada, kes ta on ja vaadata, et kas keegi teda taga ei otsi. Seejärel Gunnar Suur seletas, et tegemist on normaalsete inimestega, kes on ka prefektuuri aidanud prefektuuri eravärvides autot liisida. Gunnar Suur mainis, et ärge väga karmid olge. Ta võttis vastu otsuse, et piisab suulisest hoiatusest. Gunnar Suure helistamine mõju ei avaldanud, sest tegu oli väikese rikkumisega. Gunnar Suur on ennemgi helistatud ja isikuid välja vabandatud. Tunnistaja J.M andis kohtus ütlusi, et laenas Gunnar Suurele
10. aastal x krooni. x krooni on oma venna kaudu tagasi saanud. Tunnistaja M.L ütluste kohaselt 2005.a. suvel Pärnus Gunnar Suur tuli rääkima, et on võimalik klubis SunSet turvamehe tööd teha. Kui ülemkomissar tuleb midagi pakkuma, siis kõik jäid kuulama. See kõik oli nii usutav, kui ülemkomissar tuleb rääkima, et on võimalus teenida ja asi toimub veel vabal nädalal. Ta nõustus tööle minema. K.S oli vahelüli poiste ja Gunnar Suure vahel. Asi lõppes distsiplinaarjuurdluse ja noomitusega. Tunnistaja K.S andis ütlusi, et 2005.aasta juulikuus töötas julgestuspolitsei korrakaitseosakonnas konstaablina. Gunnar Suur pakkus SunSetis tööd nende meeskonna liikmetele. Poisid olid ka nõus osalema. Tasus lepiti kokku Gunnar Suurega, algul oli juttu x kroonist, aga nemad nõustusid x krooniga. Ööbimine oli Paikuse Politseikoolis 30 krooni öö. Telefoniühenduses oli ta Gunnar Suurega. Nõusoleku tööle asumiseks andis Gunnar Suurele. Raha töötamise eest andis administraator. Turvamine tuli avalikuks ja ta ütles Gunnar Suure palvel, et tasu ei saanud ja teenust pole osutanud. Distsiplinaarkorras said nad noomituse ja jäid preemiatest ilma. Tunnistaja A.K andis ütlusi, et 2005.aasta juulikuus töötas juhtivkonstaablina Julgestuspolitseis. Pärnus olles kuulis, et Gunnar Suur oli teinud pakkumise julgestuspolitsei poistele, et kes on nõus vabal nädalal tööd tegema SunSetis. Tema hoiatas poisse, et igaks juhuks ei ole mõtet seda asja ette võtta, et see võib mingeid probleem tekitada. Hoiatus oli seotud sellega, et tegu oli ikkagi avalikus kohas töötamisega ning teadupärast politseiametnik ei või teha tööd teise tööandja juures. Tema ise turvamehena tööle ei läinud. Kui talle sisekontrollist kõne tuli, siis ta helistas Gunnar Suurele ja ütles, et peab sisekontrolli minema ning ilmselt on see seoses selle SunSeti asjaga. Tunnistaja A.K ütluste kohaselt 2005.aasta juulikuus töötas ta Julgestuspolitseis konstaablina. Gunnar Suurt teadis tööalaselt Julgestuspolitseis ülemkomissarina. Kuna oli 2005.aastal tööl Watergate’i ajal, siis läbi K.S-i tuli jutt, et järgmisel nädalal on võimalik SunSetis tööd teha. Ta teadis, et see pole lubatud, kuid K.S rääkis, et Gunnar Suur on sellest teadlik ja kuna ta arvas, et suuremad ülemused on sellest teadlikud ja mingit suuremat jama sellest ei tule, siis sellepärast ta läkski. Töötasu sai ümbrikus administraatori toas. Ööbimine toimus Paikuse Politseikoolis. Ta nägi Gunnar Suurt korra ööklubis SunSet. Nad tervitasid ja Suur küsis temalt, et kuidas läheb. Rohkem mingit juttu ei olnud. 10 Tunnistaja S.O ütluste kohaselt 2005.aasta juulikuus töötas Julgestuspolitseis konstaablina. Gunnar Suur töötas Julgestuspolitseis ülemkomissarina. Ta oli korratagamise üritusel Pärnus ja ühel lõuna ajal nägi, et Gunnar Suur rääkis K.S-iga ühest lisateenimise võimalusest turvatöötajana. Ta võttis pakkumise vastu ja töötas kahel õhtul SunSetis turvtöötajana, kuigi teadis, et on ebaseaduslik politseinikuna teha muud tööd. Tunnistaja M.Š andis ütlusi, et töötas 2005.aasta juulikuus Julgestuspolitseis konstaablina. Gunnar Suur oli ülemkomissar Julgestuspolitseis. Sai teada K.S-i käest, et Gunnar Suur pakub tööd SunSeti klubis. Gunnar Suur vestles Pärnus vahipataljoni juures parklas K.S-iga. K.S ütles, et Sunseti klubis on vaja turvat ja Gunnar Suur otsib sinna inimesi. Algul oli pakutud tunnitasuks x krooni, kuid tema keeldus sellest pakkumisest. Pärast tõsteti x krooni peale ja siis ta nõustus. Supelrannas vestlesid Gunnar Suur ja K.S ja siis sai ta teada, et tõsteti tunnitasu x kroonile. Nõusoleku töötamiseks andis õhtul K.S-ile. Tema ütles, et millal peab sinna SunSeti klubisse tööle minema. Gunnar Suur käis ka korra õhtul klubis, sissepääsu juures ta tervitas teda, andis pileti ja läks klubisse sisse. Töö eest igale ühele anti eraldi raha ümbrikutes ja neid jagas klubi administraator. Tunnistaja A.E ütluste kohaselt 2005.aasta kevad-suvel töötas Skorpioni Julgestusteenistuse Pärnu osakonna tegevjuhina. Nende firma poolt oli sõlmitud turvaleping teenuse osutamiseks ööklubis SunSet. Algas see 26.mail ja lõppes 13.juulil. Tunnistaja A.P andis ütlusi, et 2005.aasta märtsis oli koos J.M-iga Mirage’s. Tekkis kaklus ja J.M viidi esimesele korrusele, turvamehed kutsusid politsei. Kui politsei tuli, pandi J-il käed raudu ja viidi politseibussi. Ta küsis politseinike käest, et kuhu nad ta viivad, öeldi, et arestimajja. Koos S.V-ga hakkasid kõndima politsei maja poole, et teada saada, mis edasi saab. Mingil hetkel nägid seda politseibussi ning J. lasti bussist lahti, mitte midagi ei öeldud. See buss oli piisavalt kaugel, politseinikega nemad enam ei rääkinud. J. tuli neile lihtsalt vastu ja nad läksid koju ära. Ei tema ega S.V ei helistanud kuskile. Tunnistaja S.V andis ütlusi, et oli 2005.aasta märtsikuus J.M-i ja A.S-iga Mirages. Umbes kella 24 paiku tuli A ja ütles, et J-il on mingisugune jama turvameestega. J oli turvameeste poolt kinni peetud ja politsei tuli kohale. J visati puuri ja viidi minema.. Nad jalutasid A-ga prefektuuri poole ning mingil hetkel jalutas J neile Hotelli juures vastu. Politsei ütles, et nad viivad J-i asjaolude selgitamiseks prefektuuri ja rohkem seal kohapeal juttu ei olnud. J ütles, et temaga räägiti ja soovitati koju magama minna. Tunnistaja L.P ütluste kohaselt 2005.aasta suvel töötas klubis SunSet juhiabina. 2005.aastal osutas turvateenust Scorpion AS. Ühel hetkel keset suve andsid nad kirja, et nemad enam turvateenust ei osuta. Peale seda pöördus O.A poole, kes ütles, et turvatöötajad tulevad ja sellega ei ole probleemi. Mehed tulid kohale ja neile näidati töö ette. Turvateenuse eest tasustati sularahas. Ta teab, et O.A rääkis turvateenusest Gunnar Suurega. Gunnar Suur omas ka VIP kaarti, neid on nii O.A korraldusel kui ka enda tuttavatele väljastatud. Tunnistaja E.A andis ütlusi, et 2005.aasta suvel nende firma tegi SunSetile programmiteostamise teenust, vahendas erinevaid üritusi ja programme. Seoses turvamise vajadusega O.A palus pöörduda Gunnar Suure poole, et tema pidi aitama. Ta teab, et Gunnar Suur organiseeris turvatöötajad. 11 Tunnistaja A.V ütluste kohaselt 2005.aasta suvel sai kokku Gunnar Suurega ja viimane palus, et ta leiaks talle turvamehi, kes läheksid tööle SunSeti ööklubisse. Tal oli paar sõpra, kelle Gunnar Suurega kokku viis. Tunnistaja K.P ütluste kohaselt ta töötas 2005.aastal Pärnu regioonis kliendihaldurina ja Gunnar Suur oli tema klient. OÜ K.G soovis liisingut. Kui ettevõte soovib liisingut, siis ta esitab bilansi aruande. Seejärel kontrollitakse ettevõtte liikmed üle ja kliendihaldur esitab dokumendid. Kehtib niinimetatud nelja silma otsus, et vähemalt kaks inimest otsustavad liisingu andmist. Otsuse liisingu andmiseks võtsid vastu tema ja J.M. Oli teada, et Gunnar Suur hakkab liisitud autoga sõitma. Liisingi vormistamine OÜ nimele oli kliendi taotlus. 2005.aastal olid Gunnar Suure kohustused kodulaenud ja kaks autoliisingut. Gunnar Suure isikliku käendusega nõustuti tema eelneva maksekäitumise tõttu. Selline liisingu andmine oli suhteliselt tavapärane. Liisingutingimused olid ka tavapärased. Tunnistaja L.K ütluste kohaselt Gunnar Suur pöördus 2005.a. tema kui K.G OÜ juhatuse liikme poole, et oleks vaja liisida auto. Ettevõttel polnud kulutusi ja Gunnar Suur oli nõus ise kõik kulud katma. See oli sõbra aitamine. Gunnar Suur lubas ise kõik ära klaarida. K.G ise makseid ei tasunud. Pangaga suhtles Gunnar Suur. Alles siis, kui tekkisid võlad, võttis pank temaga ühendust. Liisitud autoga juhtunud avariist tema ei teadnud midagi. Ettevõtte vastu esitati x kroonine nõue. Tunnistaja H.P andis kohtus ütlusi, et menetles asja, kus kannatanuteks olid politseinikud A.A ja V.L. Peale kahtlustatavatega ühendust võtmist, tundis R.T huvi, kas ta võib ise politseinike käest vabandust paluda. Tema võttis ühendust kannatanuga ja küsis, et mis on saanud. Ühe kannatanu väide oli, et nemad on ära leppinud ja nad soovivad seda täpsustama tulla. Peale seda andsid osapooled ütlused ja ta koostas menetluse lõpetamise määruse. Mingit mõjutamist pole ta tundnud. Tunnistaja G.T andis ütlusi, et 2005.aastal töötas AS Hansa Liising Eesti juhatuse liikmena. J.M oli tema otsene alluv. Gunnar Suur oli nende klient. J.M ütles, et Gunnar Suur on politseiametnik. Liisingu saamiseks klient esitab taotluse, mis vaadatakse läbi ja teostatakse kliendi analüüs. Toimub otsustusprotsess, siis otsus ning seejärel leping. Raeküla kaupluse juures toimunust räägib, et J.M läks poe taha ennast kergendama, kui mööda sõitis patrull. J pandi autosse. Mingi aja möödudes J.M väljus politseiautost ja nad läksid edasi. Tema sel ajal kellelegi ei helistanud. Tunnistaja R-W.N ütluste kohaselt 2005.aasta augustis koos R.T-ga olles tarvitanud alkoholi ja neid tabati linnapeal natuke kõvema häälega rääkimast. Politseinikud kutsusid neid korrale, nad tarvitasid nende kohta ebatsensuurseid sõnu, mille alusel neid korrale kutsuti ja üheks õhtuks kinni pandi. Neid kutsuti politseisse ülekuulamisele ja rohkem midagi ei võtnudki ette. Nad jäid ootama asjade kulgu, kuni ühel hetkel tuli teade, et nad peavad maksma x krooni trahvi ja sellega asi lõpeb. Tema kellegagi ei suhelnud ega kontakti ei otsinud. Tunnistaja R.T andis ütlusi, et 2005.a. augustis töötas SEB liisingus. Gunnar Suurega on tal ühised tuttavad. Raekoja platsis tekkis sõnavahetus politseinikega. Algatati menetlus, hiljem menetlus lõpetati. J.M-ilt ta uuris, kas ta tunneb neid politseinikke. Ta sai kokku A.Aga ja palus vabandust. 12 Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte 28.07.2005.aastast (I kd, tl 11-14) ja selle juurde kuuluvad lisade (I kd, tl 15-29) kohaselt on tuvastatud SunSetis turvatöötajatena töötanud politseiametnike distsiplinaarrikkumine. Vaatlusprotokolliga (I kd, tl 115) on vaadeldud A.A mobiiltelefoni. Kõneeristuste jälitusprotokolliga (II kd, tl 181-191) on antud ülevaade jälitustoimingutest. Ekspertiisiaktiga KP 37 – 06 (II kd, tl 194-201) on teostatud raamatupidamise ekspertiis Gunnar Suure ja OÜ K.G suhtes. Kriminaalmenetluse nr x materjalidega lõpetamise määrusega (III kd, tl 57-59) on lõpetatud menetlus R.T ja R-W.N suhtes. Ülevaatusaktiga KP 49ü – 06 (III kd, tl 62-63) ja lisadega (III kd, tl 65-217) on uuritud väärteoasjade otsuseid, milles on otsused teinud Gunnar Suur. Läbiotsimisprotokollis (IV kd, tl 2-5) ja selle lisades (IV kd, tl 6-20) kajastub läbiotsimine ööklubis SunSet. Läbiotsimisprotokollis (IV kd, tl 45-47) ja selle lisades (IV kd, tl 48-153) kajastub läbiotsimine Hansa Liising AS-s. Läbiotsimisprotokollis (IV kd, tl 175-180) kajastub läbiotsimine Gunnar Suure töökohas. Sisejuurdluse aruande (V kd, tl 3-11) kohaselt on teostatud juurdlus Hansapangas J.M-i ja RW.N suhtes. AS Hansapank vastuskirjaga koos lisadega (V kd, tl 13-91) on kinnitamist leidnud, et Gunnar Suur omas nende juures kolme laenulepingut. AS Hansapank vastuskirjas (V kd, tl 93 ja 96-97) on ära toodud andmed R.T kontode kohta. Väljatrükiga disketilt (V kd, tl 100-168) on ära näidatud Gunnar Suure konto väljavõte. SEB Ühispanga vastusega ja lisaga (V kd, tl 170-194)on äratoodud väljatrükk Gunnar Suure kontost. Vastuskiri SEB Ühispangast koos väljatrükiga (V kd, tl 198-213) kajastab R.T kontot. AS Hansa Liising Eesti vastus koos lisadega (V kd, tl 215-269) näitab ära Gunnar Suurega sõlmitud liisinglepingud. Politseiameti vastusega koos lisadega (VI kd, tl 2-57) on ära toodud Gunnar Suure ametisse nimetamise ja töölt vabastamise käskkirjad, ametijuhendid ja distsiplinaarjuurdluse materjalid. Lääne Politseiprefektuuri vastuskirjast (VI kd, tl 59) nähtub, Gunnar Suure puhkusel viibitud aeg 2002-2003.a. ja väärteootsuste tegijad sel perioodil. 13 Reiu Puhkekeskuse vastusega (VI kd, tl 61) on tõendatud, et 21.04.2005.a. toimus seal Hansa Liising AS üritus. Politseiameti vastuskirjaga koos lisadega (VI kd, tl 65-78) on ära toodud J.M-i kohta andmed, mis kajastuvad andmebaasis Polis. Politseiameti vastuskirjaga koos lisadega (VI kd, tl 79-99) on ära toodud Gunnar Suure majanduslike huvide deklaratsioonid 1999-2005.a. Politseiameti vastusega järelpärimisele (VI kd, tl 100-126) on ära toodud Gunnar Suure teenistusalased käskkirjad ja politseiprefektuuride põhimäärused. Jälitusprotokoll (II kd, tl 131-180) kajastab Gunnar Suure ja J.M-i, Gunnar Suure ja E.S-i, Gunnar Suure ja A.A, A.K ja Gunnar Suure, Gunnar Suure ja P.K, R.J ja Gunnar Suure, Gunnar Suure ja J.M, Gunnar Suure ja O.A vahelisi kõnesid. Kaitsja poolt esitati kohtule uurimiseks Danske Bank AS Eesti filiaali 20.04.2009a. vastuse, mille kohaselt liisingutingimused olid tavapärased. Gunnar Suur ennast süüdi ei tunnistanud ja seletas, et
11. ja 2005.aastal ta töötas erinevatel ametikohtadel - Lõuna Politseiprefektuuris politseiprefekti nõunikuna ja hiljem töötasin Julgestuspolitseis ülemkomissarina. Sissetulek oli piisavalt normaalne. J.M-i tundis juba väga ammust ajast, viis, kuus või seitse aastat kindlasti, ta töötas Hansa Liisingus. Esimese auto liisingu asjaolusid ei mäleta täpselt, kuid teiste autode liisingutega oli tema mäletamist mööda halduriks K.P (R). 2005.aastal toimunud Mirage sündmustest sai ta teada hiljem. Sellel öösel ta ei helistanud kellelegi, talle on helistatud, kuid see on telefoni postkasti läinud. Ei helistanud talle ei J.M ega tema sõbrad. Samal öösel pole teda kätte saanud ka politseinikud. Raeküla kaupluse juures toimunusse ta ei olnud segatud, arvab, et sellel öösel võis J.M talle helistada. M oli purjus ja nuttis ja helistas talle. Selle peale Suur helistas ja küsis selle patrulli käest, kuna ta ise neid tundsin, et milles asi on ja muud mitte midagi. Ta ei teinud mingeid ettepanekuid patrullpolitseinikele vabastada J.M. Ta võis öelda, et vaadake ise, mis M-iga teete. Kui M vabastati, siis järelikult politseinikud seal teiste tunnistajate juuresolekul ise leidsid, millega nad selle lõpetavad. Ta suhtles M.R-iga J.M-i teemal sellel ajal, kui J.M viibis autos kinnipeetuna. Ta ei oska seda öelda, mis asjaoludel ta ütles J.M-ile, et J.M sai teda õigel ajal kätte, see oli sõpradevaheline jutuajamine ja ta ei tea, mida ta sellel hetkel võis mõelda. Ta ei tea, kas tal esines makseraskusi, sest 2005.aastal sõlmis ühe lepingu Tallinnasse korteriostuks x tänavale ja võis tekkida selline olukord, et ei olnud sellel hetkel sularaha. Majanduslikku raskust ei olnud, sest tal oli piisavalt tagatisi ja kinnistuid. Tal oli Tartus 2 korterit, Viljandis oli korter-ridaelamu ja Pärnus oli korter. Lisaks sellele kõigele oli tal ja abikaasal pärandid, milleks oli 50 hektarit metsa ja veel muud asjad. Mõned kinnistud olid välja renditud, kuid neid ei deklareerinud. Seoses Tallinnasse ümberkolimisega ja tahtmisega endale korter soetada, tekkis tal sularaha vajadus. Ta müüs ära oma kinnistud ja sellega muutusid teatud olud. Oli sunnitud raha laenama, millel olid ka alati kas siis tunnistajad või lepingud. Kõik oli lepinguliselt tehtud, mitte ühtegi laenu pole antud ilma lepinguta, välja arvatud O.A laen, mida tunnistasid ja kus juures olid tema inimesed ja O.A tuttavad. See ei olnud mingi saladus, et ta võttis seda laenu. Ta tunnistab, et O.A andis talle laenu x krooni. Laenu ta veel tagasi maksnud ei ole. Ta ei 14 oska öelda, ka ta on palunud O.A-l Kaitsepolitseis kinnitada, et ta on 2005.aastal selle laenu tagasi maksnud. 2005.a. suvel oli soov ja tekkis vajadus ühte autot liisida, oli olemas selline võimalus, et saab selle vormistada oma käendusega kellelegi teisele. K.G leidis tema, aga pakkumise selleks variandiks tegi talle liising. Kuna seal polnud midagi ebaseaduslikku, siis ta läks ise oma isikliku käendusega sinna laenuühingusse sisse. Ta ei mäleta, et J.M oleks sellega seotud olnud. Kõik paberid ja muud asjad vormistas sellel ajal Pärnus Pärnu regioon ja tema teada oli J.M juba ammu ära Tallinnas. Sellega tegeles ja kõik need paberid vormistas K.P. 2005.aasta septembris J.M pöördus tema poole. Ta helistas A-le ja ütles, et vaadaku ise, et kas see liisinguinimene on normaalne inimene või ei ole. Kui on võimalus ja uurija on sellele juba nõusoleku andnud, siis vaadaku, kas nad saavad omavahel kokkuleppele. Hiljem sai veel A-ga kokku. Seal polnud mitte mingisuguseid konkreetseid pakkumisi ega juhiseid. Ta ei mäleta, mida tähendas fraas mis ta ütles, et ta on ka omalt poolt liisingu inimesi toetanud. A.A-le ei ole ta teinud mingeid soodustusi ega ka mingeid ettepanekuid teistele ametikohtadele saamiseks. R.T-d isiklikult ei tundnud. A.A helistas peale asjaolude lahenemist talle tagasi ja ütles, et oli mõistlik inimene, sai aru, et purjus peaga tegi vea. Ta helistas M-ile ja ütles, et tema tuttavate kohta on asi lõpetatud. Uurija H.P-ga ta suhelnud ei ole. Ta on teinud oma tuttava J.M-i osas ka väärteo otsuseid. Ta kohtles J.M-i samamoodi nagu kõiki teisi väärteomenetluse all olnud isikuid. Ta asjaolusid ei mäleta, kuid seoses sellega, mis on ülesvõetud, et J.M oli varem karistamata ja kas ta tegi talle mingeid soodustusi, siis esmakaristusel oli alati miinimum. Rohkem M tema teada vahele ei jäänud või jäi vahele kiiruste ületamisega, kuid tema poole pole ta rohkem selliste asjadega pöördunud. Ta leiab, et mingisugust erikohtlemist liisinglepingute sõlmimisel ta ei saanud, ta arvab, et oleks need lepingud saanud ka mujalt, kuid kuna ta oli Hansapanga kuldklient, siis ta tegi kõik oma lepingud Hansapangas. Ta ei näinud mingit põhjust, miks oleks pidanud saama erikohtlemist. Ta ei saanud J.M-i käitumisest aru nagu ta oleks talle teeneid osutanud. Kõik lepingud ja paberid ajas korda K.R. O.A pöördus tema poole, sest oli selline hetk, kus turvafirma lõpetas tal päevapealt lepingu turvamiseks ning tal tekkis selline olukord, kus ükski turvafirma ei olnud suuteline tagama avalikku korda. A rääkis seda talle ning ta ütles, et äkki leiab mingeid spordipoisse. Pärnu poksklubi omadega oli ta koos teinud, pakkus neile sellist varianti, andis neile telefoninumbri, kuid ise isiklikult ei käinud nendega seal kohapeal ega ei viinud neid kohale. Ma täpselt ei teagi, kes nendest seltskondadest sinna kohale läksid. Ta ei eitagi, et need kohtumised poistega leidsid aset. Nad said kokku, ta andis telefoninumbri ja ütles, et selline asutus soovib endale turvateenust. Politseiteenistuse seadus ei keelanud tal rääkida ja pakkuda võimalust tööd teha. Ta pakkus võimalust tööd teha, ta ei pakkunud võimalust, et tulge tema juurde tööle. Ta ütles, et seal on selline firma, seal on selline töökoht, kui te soovite, siis te võite minna. Talle pole selle eest tasutud. Nad ise leppisid kokku, nad said ise sealt palga. Kui palju nad said, kui palju nad seal käisid, seda ei oska öelda. Laenu saamine A-lt mingit rolli ei mänginud. Kõik need inimesed, kes sinna tulid, vaatas administraator üle, et kas nad sobivad või ei sobi. Ta arvab, et andis telefoninumbri ainult K.S-ile, et helistagu ja kes tahab tööle minna SunSeti, see mingu. Loomulikult oli see Politseiteenistuse seadusega keelatud, kuid see oli distsiplinaarrikkumine. V.S-i ja A.A-ga suhtles, kui tuttavatega. A.K helistas, et ta oli välja kutsutud Politseiametisse ja ta peab seletuse andma. Kui palju turvajad palka said, ta ei tea. Ajavahemikul 20.07.2005a. kuni 24.07.2005a. ise SunSeti ööklubis ühe korra käis. VIP kaardist ta ei tea midagi. E.A-d ta tunneb ka. Ta ei mäleta, miks nad suhtlesid, võis olla, et SunSeti probleem oli üks. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et alates 01.09.1999.a. töötas Gunnar Suur Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissari ametikohal. 2005.a. detsembrist kuni 15 2006.a. septembrini töötas Gunnar Suur Lõuna Politseiprefektuuri politseinõuniku ametikohal ja hiljem Julgestuspolitsei käsutusse suunatud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna ülemkomissari ametikohal.
12. aasta veebruaris pöördus Gunnar Suur oma tuttava AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M-i poole sooviga liisida sõiduauto Mercedes-Benz E240 2,6, milleks esitas 02.02.2003.a. AS-le Hansa Liising Eesti autoliisingu taotluse. Sõiduauto liisimise võimaldamiseks Gunnar Suurele osales J.M 12.02.2003.a. AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhatajana autoliisingu individuaalse otsuse tegemisel Gunnar Suure kasuks. Sõiduauto liisimiseks sõlmis AS Hansa Liising Eesti Gunnar Suurega 03.03.2003.a. liisinglepingu nr x. Liisitav sõiduauto osteti AS-ist Erimark hinnaga x krooni, millest esimene liisingsissemakse oli x krooni ja kuutasudeks jäi x krooni. Liisinglepingu sõlmimise hetkel 03.03.2003.a. oli Gunnar Suure poolt võetud pangalaenude jääk koos kõnealuse liisinguga kokku x krooni ning tema pangakontode saldo liisingu taotluse tegemise hetkel oli kokku x krooni. Liisingute ja pangalaenude tagasimaksete osakaal Gunnar Suure ametlikest sissetulekutest oli
13. aasta märtsis x%, mis ei ole tavapärane liisingu võimaldamisel. J.M-i ütluste kohaselt oli tema tööülesanneteks liisingu töö korraldamine Lääne-Eesti regioonis. Kohtulikul uurimisel uuritud kirjalike materjalidega ja J.M-i ütlustega on tõendamist leidnud, et
14. aasta märtsis pöördus ta politseiametniku Gunnar Suure poole. Ta teatas Gunnar Suurele, et 06.03.2003.a. kell 23.20 pidas Pärnu Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve patrull Tallinn-Pärnu-Ikla teel kinni tema poolt juhitud sõiduauto Lexus, kuna ta sõitis 90 km/h alas kiirusega 118 km/h. Kõnealuse teoga rikkus J.M Liikluseeskirja nõudeid. J.M-i kinni pidanud politseiametnik vormistas rikkumise kohta väärteoprotokolli ning võttis ära juhiloa, asendades selle ajutise loaga. J.M pöördus Gunnar Suure poole, et talle määrataks kergem karistus. Gunnar Suur võttis J.M-i väärteoasja enda menetlusse. 21.03.2003.a. tegi Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissar Gunnar Suur J.M-i väärteoasjas otsuse ja määras talle Liiklusseaduse § 74'22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 2 trahviühikut ehk 180 krooni. Liiklusseaduse § 74'22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest näeb seadus ette karistusena rahatrahvi kuni 50 trahviühikut ehk 3000 krooni. Seega määras Gunnar Suur J.Mile sanktsiooni piires võimalikult leebe rahatrahvi. Uuritud tõendite kohaselt Gunnar Suure poolt J.M-ile määratud rahatrahvi määr on oluliselt väiksem Gunnar Suure enda poolt liikluseeskirjade analoogiliste rikkumiste eest tavapäraselt määratud karistustest. Sellest tulenevalt sattus Gunnar Suure tegevus vastuollu korruptsioonivastase seaduse § 26, mille kohaselt ei või vastu võtta ametiisik soodustusi ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. Seega oli Gunnar Suur tegi konkreetseid toiminguid isiku suhtes, kelle tegevuse läbi oli paranenud tema majanduslik olukord, e. teisisõnu Suur sai nautida hüve- kallist sõiduautot, mida tema enda varanduslik sisukord poleks võimaldanud. See osundab selgelt korruptsiooniohtliku suhte loomisele ja tekkimisele. Kohtuliku uurimise käigus on tunnistajate, süüdistatavate ütluste ja kirjalike materjalidega kinnitust leidnud, et
15. aasta detsembris pöördus Gunnar Suur oma tuttava AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M-i poole ning teavitas viimast oma soovist liisida sõiduauto Audi A4 1,6, milleks esitas
16. aasta detsembris AS-le Hansa Liising Eesti autoliisingu taotluse. Sõiduauto liisimise võimaldamiseks Gunnar Suurele osales J.M 17.12.2004.a. AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhatajana autoliisingu individuaalse otsuse tegemisel Gunnar Suure kasuks. Sõiduauto liisimiseks sõlmis AS Hansa Liising Eesti Gunnar Suurega 17.12.2004.a. liisinglepingu nr x. Liisitav sõiduauto osteti AS-ist Tauf-Auto hinnaga x krooni, millest ettemaksuna oli AS-ile Tauf-Auto tasutud x krooni ja kuutasudeks 16 jäi x krooni. Liisinglepingu sõlmimise hetkel 17.12.2004.a. oli Gunnar Suure poolt võetud liisingute ja pangalaenude jääk koos kõnealuse liisinguga kokku x krooni ning tema pangakontode saldo liisingu taotluse tegemise hetkel kokku x krooni. Liisingute ja pangalaenude tagasimaksete osakaal Gunnar Suure ametlikest sissetulekutest oli
17. aasta detsembris x %, mis ei ole kogumina tavapärane liisingu võimaldamisel. 25.03.2005.a. sai Gunnar Suur teada, et J.M on 25.03.2005.a. kella 01.44 ajal peetud Lääne Politseiprefektuuri konstaablite J.P ja A.L-i poolt kinni ööklubis Mirage avaliku korra rikkumise eest. Kohtulikul arutamisel uuritud tõendite kohaselt Lääne Politseiprefektuuri konstaabel J.P 25.03.2005.a. kell 01.58 ajal on proovinud mitmel korral helistada tema kasutuses olnud telefonilt numbriga x Gunnar Suure kasutuses olnud telefonile numbriga x. Tunnistaja J.P kinnitas kohtuistungil, et Gunnar Suur helistas talle ning ütles viimasele, et kinnipeetud J.M-i näol on tegemist tema tuttava pangatöötajaga ning andis mõista, et J.M-i poolt toimepandud rikkumisse tuleb suhtuda leebemalt ning ta vabastada. J.M-i ütluste kohaselt öeldi talle politseibussis, et Gunnar Suur oli helistanud politseiametnikele. Mõnesaja meetri kaugusel klubist Pärnu Hotelli läheduses peatati auto ja J.M vabastati soovitusega minna koju ja magada välja. J.M kinnitas kohtus, et kunagi hiljem Gunnar Suur informeeris J.M-i sellest, et ta helistas ja palus politseiametnikel ta minna lasta. Tunnistaja J.P ütluste kohaselt oli J.M kinnipidamisel joobes ja agressiivne. Väljakutse oli seotud kaklusega. Politseiametnikud pidasid alguses vajalikuks isiku siiski asjaolude selgitamiseks toimetada politseiprefektuuri. J.P on kinnitanud Gunnar Suure helistamist, kuid viidanud vabastamise osas sellele, et tegemist oli politseiametnike endi otsusega ning J.M nuttis ja kahetses. Gunnar Suur on kõnes konkreetselt huvi tundnud otsuse vastu, mida J.P ja tema paarimees vastu olid võtnud. Tunnistaja A.L kinnitas kohtus, et J.M vabastati pärast Gunnar Suure kõne J.P-le. Ta ütles, et J.M-i vabastamisega tegeles J.P ja tema sellele otsusele vastu ei olnud. Tunnistajad A.P ja S.V kinnitasid kohtus, et politseitöötajad panid J.M-i politseiautosse ja ütlesid, et viivad politsei arestimajja. Miks ta enne seda vabastati, nemad ei tea. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et politseiametnikele oli tulnud väljakutse seoses võimaliku õigusrikkumisega. Peale seda kui politseiametnike tegevusse sekkus Gunnar Suur vabastati J.M ning loobuti asja edasisest selgitamisest. Kohus leiab, et selline Gunnar Suure pöördumine oma endise alluva poole kui kõrgem politseiametnik ja kasutas ära oma ametialast positsiooni ja autoriteeti on käsitletav sekkumisena konstaablite J.P ja Aleksander A.L-i tegevusse õigusrikkumise lahendamisel, mõjutades neid J.M-i vabastama. Kohus leiab, et Gunnar Suure tegevuse tulemusena politseiametnike poolt kinni peetud J.M vabastati ning tema suhtes avaliku korra rikkumise eest väärteomenetlust ei alustatud. Hoolimata sellest, et politseinikel oli diskretsiooniõigus, ei saa selline õigusrikkuja vabakslaskmine kuidagi olla seletatav tekkinud olukorraga. Seega on Gunnar Suur oma ametiseisundit kasutades pannud toime seadusega mitte lubatud teo, millega on rikkunud süüdistuses toodud Politseiseaduse, Korruptsioonivastase seaduse, Avaliku teenistuse seaduse, Kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Asja kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et 21.04.2005.a. toimus Reiu Puhkekeskuses AS Hansa Liising Eesti üritus, mille lõppedes J.M ja G.T sõitsid taksoga Pärnusse. Pärnu linnas, Raeküla kaupluse peatuti ning J.M urineeris avalikus kohas kaupluse seina vastu. J.M-i tegevuse fikseeris Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna patrullekipaaž, kes avaliku korra kaitsel sekkus õigusrikkumisse. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna juhtivkonstaabel M.R ja konstaabel M.T kutsusid õigusrikkuja J.M-i patrullautosse, et lõpetada õigusrikkumine ja tuvastada õigusrikkuja isikuandmed. J.M-i 17 ütluste kohaselt politseiametnikud selgitasid talle toime pandud väärteo olemust ning ei lasknud end J.M-i palvetest mõjutada. Tõendite uurimisel on kindlaks tehtud, et 22.04.2005.a. kell 00.03 ja 00.05 helistas AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M telefonilt number x Gunnar Suurele telefonile number x. J.M teatas Gunnar Suurele tekkinud olukorrast ja palus Gunnar Suurel politseitöötajatega rääkida, et tegemist on korraliku kodanikuga. Tema enda ütluste kohaselt ta lootis abile või vähemalt karistuse kergendamisele. Talle jäi mulje liisinglepingute sõlmimisel, et Gunnar Suur on talle tänulik ja saab teda võimalusel aidata. Tunnistaja M.T ütlustega on tõendatud, et J.M helistas Gunnar Suurele, inimesele, kes oli mõni aeg tagasi töötanud Pärnus kõrgel ametikohal politseiteenistuses. Ühel korral suhtlesid sel kinnipidamise päeval ka tema paarimees M.R ja Gunnar Suur. Kohtus leidis tõendamist, et Gunnar Suur helistas 22.04.2005.a. kell 00.06 abonendilt x abonendile x, mille kasutajaks oli Lääne Politseiprefektuuri töötaja J.P, kes aga ei olnud seotud J.M-i kinnipidamisega. 22.04.2005.a. kell 00.08 helistas Gunnar Suur abonendilt x abonendile x, mille kasutajaks oli Lääne Politseiprefektuuri töötaja P.N, kes samuti ei olnud seotud J.M-i kinnipidamisega. Seejärel, saades teada, et J.M-i pidasid Raeküla kaupluse juures kinni Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna juhtivkonstaabel M.R ja konstaabel M.T, helistas Gunnar Suur 22.04.2005.a. kella 00.11 ajal politseiametnik M.R-ile ning ütles viimasele, et kinnipeetud J.M-i näol on tegemist tema tuttava pangatöötajaga ja isikuga, kes on politseid aidanud, ning andis mõista, et J.M-i poolt toimepandud rikkumisse tuleb suhtuda leebemalt ning ta vabastada. Nimetatud telefonikõne ja selle sisu kinnitab ka tunnistaja M.R. Peale telefonikõne otsustas suulise hoiatuse kasuks ja J.M vabastada. J.M-i vabastamist politseiautost kinnitas ka tunnistaja G.T. Seega leidis kohtulikul uurimisel tõendamist, et Gunnar Suur helistas oma liisingufirmas töötava tuttava palvel politseiametnikele ja seda ajal, kui politseiametnikud olid vastu võtmas menetluslikku otsust edasise suhtes. Peale helistamist J.M vabastati. J.M oli toime pannud väärteotunnustele vastava teo ning politseiametnikud kasutasid erinevalt tavapärasest suulist hoiatust. J.M-i vabastamisega tegeles Gunnar Suurelt kõne saanud patrullpolitseinik. Samuti oli patrullpolitseinik informeeritud sellest, et tegemist oli Gunnar Suure tuttavaga. Menetluslik otsus võeti vastu peale kõrgema politseiametniku poolset sekkumist. Seega on Gunnar Suur oma ametiseisundit kasutades pannud toime seadusega mitte lubatud teo, millega on rikkunud süüdistuses välja toodud Politseiseaduse, Korruptsioonivastase seaduse, Avaliku teenistuse seaduse, Kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Seega leiab kohus, et Gunnar Suur olles endine Lääne Politseiprefektuuri töötaja, kasutades ära oma ametialast positsiooni ja kõrgema politseiametniku autoriteeti, sekkus juhtivkonstaabel M.R-i ja konstaabel M.T tegevusse õigusrikkumise lahendamisel, mõjutades neid J.M-i vabastama. Gunnar Suure tegevuse tulemusena politseiametnike poolt kinni peetud J.M vabastati suulise hoiatusega ning tema suhtes avaliku korra rikkumise eest väärteomenetlust ei alustatud. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitust, et
18. aasta juulis pöördus Gunnar Suur AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M-i poole sooviga liisida sõiduauto Audi A
19. Kuna Gunnar Suure pangakontode saldo oli sel hetkel miinuses ning tema poolt võetud liisingute ja pangalaenude jääk koos kõnealuse liisinguga oli uue liisingu võtmiseks liiga suur, siis tegi J.M Gunnar Suurele ettepaneku leida mõni firma, mille nimele liising vormistada. Kohtulikul 18 uurimisel ülekuulatud tunnistaja L.K ütlustega leidis tõendamist, et Gunnar Suur pöördus tema kui oma tuttava ja OÜ K.G juhatuse liikme poole ning leppis temaga kokku, sõiduauto liisib Gunnar Suurele OÜ K.G oma nimel ning Gunnar Suur hakkab liisingu käendajaks ja tasub kõik auto liisimisega seotud kulutused. J.M-i ütlustega on tõendatud, et tema osales 21.07.2005.a. AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhatajana sõiduauto liisimise võimaldamiseks OÜ K.G kaudu Gunnar Suurele autoliisingu individuaalse otsuse tegemisel. Kohtus uuritud kirjalike tõenditega on kindlaks tehtud, et sõiduauto liisimiseks Gunnar Suurele sõlmis AS Hansa Liising Eesti OÜ Kultus Grupp juhatuse liikme L.K-ga 25.07.2005.a. liisinglepingu nr x ning 25.07.2005.a. Gunnar Suurega käenduslepingu nr x. Liisitav sõiduauto osteti AS-ist Lentsetti hinnaga x krooni, millest esimene liisingsissemakse oli x krooni ja kuutasudeks jäi x krooni. Liisinglepingu sõlmimise hetkel 25.07.2005.a. oli OÜ K.G pangakontode saldo kokku x krooni ning varade maht liisingu taotluseks esitatud bilansi andmeil seisuga 31.05.2005.a. kokku x krooni, millest x% moodustasid nõuded ostjate vastu. Gunnar Suure poolt võetud liisingute ja pangalaenude jääk koos kõnealuse liisinguga oli liisinglepingu sõlmimise hetkel 25.07.2005.a. kokku x krooni ning tema pangakontode saldo oli liisingu taotluse tegemise hetkel kokku –x krooni. Liisingute ja pangalaenude tagasimaksete osakaal Gunnar Suure ametlikest sissetulekutest oli seejuures
20. aasta juulis x%, mis ei ole kogumina tavapärane liisingu võimaldamisel. Seega on tõendatud, et J.M osales AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhatajana liisingotsuse tegemisel OÜ K.G kaudu Gunnar Suure kasuks ning sõlmis OÜ-ga K.G liisinglepingu. Kohtus leidis tõendamist, et 19.08.2005.a. kella 22.15 paiku viibides alkoholijoobes avalikus kohas solvasid praegune SEB Russian Leasing töötaja ja endine AS Hansa Liising Eesti töötaja R.T ning AS Hansa Liising Eesti hindamisspetsialist R-W.N Tallinnas, Viru tn 1 ametikohustusi täitnud Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse konstaableid V.L-i ja A.A-d. R.T ja R-W.N olid J.M-i tuttavad. Õigusrikkujad peeti politseiametnike poolt kinni ja toimetati Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonda kainenema. Samuti leidis tõendamist, et 20.08.2005.a. alustati Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonnas Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse konstaablite V.L-i ja A.A ettekannete alusel KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustel R.T ja R-W.N suhtes kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr x. R.T ja R-W.N, hakkasid otsima kontakte Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse konstaablite V.L-i ja A.A-ga, et leida võimalus kokkuleppe sõlmimiseks ning sellest tulenevalt kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Tunnistaja R.N ütlustest nähtub, et R.T otsis võimalusi menetluse lõpetamiseks. Tema konkreetselt sellega ei tegelenud. Kõneeristusega leidis kinnitust, et 05.09.2005.a. kell 12.33 helistas R.T abonendilt x abonendile x, mille kasutajaks oli A.A ja leppis viimasega kokku kohtumise Pärnu linnas. R.T, olles kokkuleppe õnnestumisest huvitatud isik, helistas kell 19.08 abonendilt x abonendile x, mille kasutajaks oli AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M ja teavitas enda liikumisest Pärnu suunas. Seejuures rääkis R.T J.M-ile oma probleemidest ning palus viimasel politseitutvuste kaudu uurida, kas tekkinud probleeme on võimalik lahendada. Jälitusprotokolliga on tõendatud, et 05.09.2005.a. kell 19.11 helistas AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M Gunnar Suurele, kes töötas sel ajal Julgestuspolitseis komissari ametikohal. J.M teatas Gunnar Suurele, et oli alustatud R-W.N ja R.T suhtes võimuesindaja solvamises kriminaalmenetlust. Saades telefonivestlusest Gunnar Suurega teada, et viimane tunneb A.A nimelist politseiametnikku, palus J.M Gunnar Suurel A.A-ga rääkida ning korraldada nii, et politseiametnikud teeksid võimaluse korral kõik endast oleneva tema tuttavate R-W.N ja R.T suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamiseks. J.M oli informeeritud asjaolust, et politseiametnik A.A oli isikuks, kes oli teinud kuriteoteate ja et 19 selle politseiametniku tahtest sõltub, kas kriminaalasi lõpetatakse või mitte. Gunnar Suur kinnitas, et A.A on varasemalt olnud tema otsene hoolealune, ta lubab asjad korda rääkida ka koheselt helistada A.A-le. J.M-i ütlustega on tõendatud, et ta pöördus Gunnar Suure poole selleks, et tema sõbrad liisingufirmast pääseksid karistusest kergemalt. Kuna Gunnar Suure kui kõrgema politseiametniku sõnal oli kaalu, siis pöördus J.M just tema poole. Eesmärgiks oli see, et liisinguinimesed saaksid politseiametnikega kontakti ja asjad selgeks rääkida. Gunnar Suur lubas asjad ära korraldada. Jälitusprotokolliga on tõendatud, et Gunnar Suur helistas seepeale 05.09.2005.a. kell 19.14 konstaabel A.A-le ning ütles viimasele, et R-W.N ja R.T näol on tegemist kasulike isikute ja kõrgete pangatöötajatega ning andis mõista, et A.A ja V.L võiksid teha võimaluse korral kõik endast oleneva R-W.N ja R.T suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamiseks, korrigeerides oma varem eeluurimisel antud ütlusi. Gunnar Suur andis kõnes A.A-le mõista, et positiivse lahenduse korral saab ta teda omalt poolt toetada. Samuti informeerib Gunnar Suur A.A-d sellest, et tegemist oli Hansaliisingu šeffide kõnega ja et temaga tahetakse normaalselt asja ära rääkida. A.A kirjeldab telefonikõnes detailselt toimunud sündmust. Kohtu hinnangul saab Gunnar Suur teadlikuks konkreetse kuriteo detailsetest üksikasjadest, kuid palub siiski asi normaalselt ära lahendada. Hoolimata asjaolust, et Gunnar Suur mainib, et lahenduskäik on A.A otsustada, palub ta ikkagi vastu tulla ning rõhub teenet palunud normaalsetele inimestele. A.A nõustub pika selgituse peale. Gunnar Suur rõhutab, et talle on oluline, et ta oleks ka omalt poolt liisinguinimesi toetanud ning luban siis omakorda toetada politseiteenistuses olevat A.A-d. Tunnistaja A.A ütlustega leidis tõendamist, et teda kui politseiametnikku solvati ning ta pidas vajalikuks kriminaalmenetluse alustamist. Gunnar Suur oli enne Pärnus tema ülemus ning samuti on ta töötanud Julgestuspolitseis juhtival kohal. Gunnar Suur soovis, et A.A ja solvaja R.T jõuaksid mingile kokkuleppele. Jälitusprotokollidega leidis tõendamist, et kell 19.18 helistas Gunnar Suur J.M-ile ja avaldas arvamust, et asi on lahendatud, kuid soovitas R.T-l juua üks kohvi A.A-ga ja asjad ära klaarida. Samuti räägib Gunnar Suur karistuse liigist, misläbi tõstab lahendatava küsimuse olulisust ja vastutuleku kaalukust. Seepeale olid J.M ja R.T enne viimase kohtumist A.A-ga mitmel korral telefonitsi ühenduses. R.T helistas kell 20.03 A.A-le ning pärast seda toimuski nende vahel kohtumine. Tunnistajate R.T ja A.A ütlustega leidis kinnitust, et viimased leppisid kokku, et politseiametnikud võtavad avalduse tagasi, kuna R.T on vabandanud. Kell 20.35 helistas A.A Gunnar Suurele ja teatas, et sai R.T-ga väga hästi jutule. A.A oli nõus kriminaalasja lõpetamisega, kuid ei olnud kindel V.L-is. Kohtu hinnangul selle kõne eesmärgiks on Gunnar Suurele oma otsusest teada anda, mis näitab lahenduse leidmise tõuketegurina just Gunnar Suurega sõlmitud õigusemõistmist kahjustavat kokkulepet. Gunnar Suur kinnitab kõnes, et J.M läheb ka käest ära, kui tarvitab alkoholi, mis omakorda kinnitab Gunnar Suure poolset varasemat teadlikkust J.M-ist ja viimasel seoses alkoholi tarbimisega ettetulevatest probleemidest. 06.09.2005.a. kell 10.04 helistas R.T Põhja Politseiprefektuuri komissar H.P, kes oli kriminaalasja nr x menetleja. Kell 10.08 helistas R.T R-W.N-le. Septembris 2005.a. helistas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna komissar H.P V.Lile ja küsis, mida viimane arvab kriminaalmenetluse lõpetamisest ning teavitas teda sellest, et A.A-ga olevat juba kokkulepe saavutatud. V.L ei teadnud kokkuleppest midagi. Peale vestlust menetleja H.P-ga helistas V.L enda töökaaslasele A.A-le, kes väitis, et neid solvanud meeskodanik soovib kohtuda ja vabandada. V.L ei olnud kohtumisest huvitatud. Septembris 2005.a. helistas A.A uuesti V.L-ile ja teatas, et meeskodanik on tema ees vabandanud ja V.L võiks siiski nõustuda kriminaalasja lõpetamisega. 15.09.2005.a. käisidki A.A ja V.L Põhja Politseiprefektuuris menetleja H.P juures ja andsid nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks. V.L soovis A.A.lt enne uurija juurde jõudmist teada, miks viimane soovib kriminaalasja 20 lõpetamist. A.A andis mõista, et see on kellelegi kasulik. Tunnistaja V.L ütluste kohaselt ta tundis ennast solvatuna, oli kriminaalmenetluses kannatanu, lõpetamise ettepanek tuli üllatusena, A.A oli juba nõus ja otsustas ka siis enne jõule nõustuda, ja ühel solvajal sõltus sellest ka välismaa töökoht. Menetluse lõpetamise määrusega on tõendatud, et 15.09.2005.a. lõpetati menetlus kriminaalasjas nr x KrMS §-de 199 lg 1 p 1, 200 ja 206 tunnustel, sest kannatanud V.L ja A.A ei pidanud enam oma väärikust piisavalt solvatuks. Tunnistaja V.L-i ütlustega on tõendatud, et peale kokkuleppe sõlmimist kriminaalasja lõpetamiseks kohtusid A.A ja V.L Põhja Politseiprefektuuri hoones juhuslikult Gunnar Suurega. Gunnar Suur küsis A.A-lt, et „kas saite selle asja korda?“, mispeale A.A vastas talle, et „jah, said küll“. 05.
21. 2005.a. kell 17.36 helistas Gunnar Suur A.A-le ja küsis, kas kriminaalasi on lõpetatud. A.A kinnitas, et nad andsid nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks. Samuti palub Gunnar Suur lõpetamise asjaolu siiski täiendavalt uurijalt üle kontrollida. Oktoobris 2005.a. olid komissar Gunnar Suurel probleemid liisingmaksete tasumisega. Jälitusprotokollidega leidis tõendamist, et 10.10.2005.a. kell 14.26 helistas Gunnar Suur J.Mile. Viimane teatas, et Audi A-6 liisingmakse on 40 päeva võlas olnud ja Hansaliising peaks selle andma 2 päeva pärast üle järelvalvele. Gunnar Suur väitis, et tema on rahad üle andnud ülekandmiseks. Lisaks andis Gunnar Suur J.M-ile mõista, et „see teine asi sinu sõbraga on korras, poisid käisid politseis ära, võid sõpra rahustada“. J.M võttis saadud informatsiooni teadmiseks. 17.10.2005.a. kell 18.38 helistas J.M Gunnar Suurele. Viimane lubas, et tasub liisingmakse järgmise päeva jooksul. J.M teavitas Gunnar Suurt sellest, et ta asub lähiajal tööle Tallinnasse AS Hansa Liising Eesti peakontorisse. Kell 18.39 helistas Gunnar Suur uuesti J.M-ile ja tuletas viimasele veelkord meelde, et J.M-i sõbra R.T asi on nüüd korras ja sõber on kindlasti selle üle õnnelik. Samuti lubab Gunnar Suur ka muid ametiülesannete väliseid vastutulekuid, näiteks laevasõitu. 17.10.2005.a. kell 19.09 helistas Gunnar Suur oma tuttavale AS Ascar Tallinn Pärnu esinduse juhatajale J.M-ile, kes on laenanud Gunnar Suurele korduvalt raha ning rääkis muuhulgas viimasele, et tal on Pärnus AS-s Hansa Liising Eesti üks väga hea tuttav J.M, keda ta on korduvalt probleemide puhul aidanud. Lisaks mainis Gunnar Suur J.M-ile, et nüüd edutatakse J.M varsti tööle Tallinnasse ning seda edutamist poleks ilmselt toimunud, kui Gunnar Suur poleks J.M-i tema probleemide lahendamisel aidanud. Muuhulgas mainis Gunnar Suur J.M-ile, et hästi on läinud, et J.M on teda vajalikel hetkedel öösel kätte saanud. Samuti väitis Gunnar Suur J.M-ile, et aitas ka selle tuttava sõpra, kes töötab tähtsal kohal SEB Eesti Ühispangas. Samuti kinnitab Gunnar Suur, et J.M on ka teda aidanud ning tema on saanud J.M-i omalt poolt vastu aidata. Samuti on Gunnar Suur mures selle pärast, et ta on alati kõige rohkem kartnud seda, et ta ei saa oma kõige paremaid sõpru kunagi aidata ja just seetõttu, et siis on millegipärast mingi kuradi jama. Gunnar Suur ei tea, kas J.M on tema vastutulekutest aru saanud, kuid kui on saanud, siis on hea. Samas on Gunnar Suur seoses A.A episoodiga spetsiaalselt korduvalt rõhutanud omapoolset aktiivset tegutsemist. Gunnar Suur kinnitas, et soovitas A.A-l saada solvajatega kokkuleppele. On jätnud asjad poolte endi otsustada. Gunnar Suur ei osanud selgitada, miks ta on kõnes välja toonud liisinguinimeste aitamise vajaduse. Soovis lihtsalt asju täpsustada ja üle küsida. Kohus leiab, et Gunnar Suur on oma ametipositsioonilt sekkunud madalamal ametiastmel töötavate politseinike solvamise erapooletusse uurimisse. Gunnar Suur on selgitanud, kes on inimesed, kellele on vaja vastu tulla ja keda on vaja aidata, misjärel teda on kuulda võetud ning teda on igati asjade käigust informeeritud. See tõendab omakorda seda, et ka solvatud politseinik sai aru olukorrast, kus asja võimalik kiire lõpetamine oli eelkõige seotud Gunnar Suure huvidega. Politseiametnik, kes oli algul tegutsenud igati eesmärgiga kaitsta enda seaduslikke huvisid, lükkas need järsku kõrvale ning ei pidanud ennast enam solvatuks. Arvestades solvamise fakti asjaolusid, siis ei oma tähtsust see, kas inimene tunneb ennast 21 hiljem solvatuna või mitte. Solvang on seotud hetkeemotsiooniga ning kannatanud kinnitasid, et nad tundsid end ebatsensuursete sõnade kasutamisel nendepoolsete ametiülesannete täitmisel solvatuna. Seega on kogu järgnev iseloomustatav ebaseadusliku tegevusena õigusemõistmist takistava kokkuleppe sõlmimise saavutamiseks. J.M pöördus taaskord Gunnar Suure poole eesmärgiga saada vastuteenet, et sellel korral päästa juba teisi liisingutöötajaid, sest mõni aeg varem oli Gunnar Suurele proovitud leida eriti sobiv liisinguvariant. Seetõttu asus ka Gunnar Suur koheselt tegutsema, kallutades politseiametnikku saavutama õigusemõistmist takistavat kokkulepet. Kuna kriminaalmenetlus oli menetleja teadmatuse tõttu lõpetatud valedel alustel, siis hiljem menetluse lõpetamise määrus tühistati ning menetlus lõpetati KrMS § 202 tunnustel rahaliste kohustuste määramisega politseiametnike solvajatele. Kriminaalasjas ei ole alust pidada lõpetamise määruse koostanud uurijat ebaseadusliku kokkuleppe sõlmimisega seotuks, kuna uurija lõpetas kriminaalmenetluse seetõttu, et pidas solvamisest ülesaamist ja vabandamist kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks. Seega on tuvastatud Gunnar Suure sekkumine kõrgema politseiametnikuna kriminaalmenetluse käiku eesmärgiga takistada igakülgse, täieliku ja objektiivse tõe väljaselgitamist isikliku kasusaamise huvides, millega tema poolt rikuti süüdistuses välja toodud Politseiseaduse, Korruptsioonivastase seaduse, Avaliku teenistuse seaduse, Kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et liisingute puhul kehtis neljasilma printsiip, kuid kõigi kolme liisingu puhul andis olulise panuse liisinglepingute sõlmimise protseduuri just J.M. Neljasilma otsustamise printsiip tähendas seda, et materjalid pandi kokku ja esitati otsustamiseks, et saaks kliendile positiivse liisinguotsuse ja seeläbi talle vara kasutamise võimaldada. J.M pani materjalid kiiremas korras kokku ja samuti said tema poolt seatud finantseerimise tingimused. Üks oluline soodustuse osa oli see, et liisingutaotlust sai menetletud võimalikult kiirelt. Kuna Gunnar Suure liisingu teenindusmäär oli väga piiripeal, siis arvestati, et tegemist oli kõrgema politseiametnikuga ja usaldusväärse kodanikuga. Intressimäär oli selle võrra madalam ja soodsam, et isikul kohustuste täitmisega probleeme ei esineks. Liisingulepingute sõlmimisega oli J.M-ile jäänud mulje, et Gunnar Suur oli väga tänulik liisingute saamise pärast. Gunnar Suur oli tänulik, et ta sai vara kasutajaks ja sai parandada oma elujärge. Samuti jäi J.M-ile mulje, et Gunnar Suur saab teda aidata ja vajadusel palus sellest teada anda. Samas eeltoodud asjaolud kinnitavad fakti, et Gunnar Suur näitas rohelist tuld abisaamisele õiguskaitseasutuste töö valdkonnas, kuna erinevatel kokkupuudetel õiguskaitseasutustega on J.M just seda võimalust edukalt kasutanud. Ta on pääsenud väärteomenetlustest ning samuti on tema kolleegid liisingufirmast pääsenud kriminaalvastutusest. Samuti tuleb arvestada fakti, et 2005.a. juulikuuks oli Gunnar Suure majanduslik olukord selline, kus tema kui eraisik ei saanud enam liisida sõiduautot, vaid J.M soovitas tal leida muu isik või ettevõte, kellele nimele liising vormistada. Nimetatud liisingu puhul sai liisinguvõtjaks K.G OÜ, kuna Gunnar Suure kasuks tehtud otsustus oleks vastuollu läinud panga reeglitega. J.M leidis operatiivselt parima võimaliku viisi, kuidas Gunnar Suur saaks hakata kasutama järjekordset sõiduautot. Samuti sai seda menetletud kiiresti ja seatud soodsam intressimäär. Samuti tasus Gunnar Suur liisingumakseid viimase liisingu puhul ja kasutas autot. J.M informeeris ka Gunnar Suurt sellest, et ta saab liisingud headel tingimustel. Gunnar Suur on seda kinnitanud telefonivestluses, et liisinguinimesed on talle vastu tulnud. Kõik kliendid liisingufirmas sellise kohtlemise alla ei sattunud. J.M-ile jäi selge arusaam sellest, et Gunnar Suure poole saab vajadusel pöörduda ja paluda end aidata lasta. Nii K.P-d kui G.T-d informeeriti J.M-i poolt sellest, et tegemist on kõrgema politseiametnikuga. K.R.-P ütluste kohaselt otsustas ta liisinguküsimuse koos J.M-iga, samuti teadis K.P-R Gunnar Suurt läbi ametikoha ja varasema maksekäitumise. Kuigi Katrin P-R on pidanud kõike tavapäraseks, siis on see usutav, sest ta ei pruukinud teada J.M-i ja Gunnar Suure vahelise suhtlemise 22 detailidest, samuti ei ole tuvastatud, et K.P-R oleks olnud seotud Gunnar Suurega ning pöördunud tema poole abi saamiseks. K.G OÜ juhatuse liige L.K ütlustega leidis tõendamist, et 2005.a. juulis liisiti sõiduk Gunnar Suurele, kes seda kasutas ning sellega kaasnevaid makseid tasus. Seega on antud tuvastatud asjaolu, et Gunnar Suur liisingutaotlused lahendati kiiresti, kohaldati madalamat intressimäära, anti soovitusi variliisinguvõtjate leidmiseks. Kohtu hinnangul J.M tegi endast olenevalt kõik, et kõrgemal politseiametnikul oleks tunne, et ta on saanud liisinguandjalt soodsat kohtlemist, et tema kõik soovid rahuldatakse. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et kõik kolm liisingusoovi saidki täidetud ja Gunnar Suure elujärg ja majanduslik olukord paranes sõiduautode kasutamisest saadud tulu võrra. Kuna Gunnar Suur otsustas liisida kolm sõiduautot, siis oli just see talle vajalik ning omakorda sai ta aru liisinguandja poolsest vastutulekust ning lubas neid aidata. Tuvastatud on, et aidata sai ta vaid oma ametiseisundist tulenevat nn kõrgema politseiametnikku ülemvõimu ära kasutades – ta käivitas väärteomenetluste ja kriminaalmenetluste ebaseadusliku kulgemise, mille kohta on ta ise selgitavaid märkusi teinud tema poolt 2005.a. kevad-sügisel peetud telefonivestlustes. Kohtus uuritud Hansapanga Sisejärelevalve osakonna vastuse kohaselt on asutud seisukohale, et tavapraktikast erinevat liisinglepingute sõlmimises ei olnud, kuid teo võimalikule korruptiivsele iseloomule ei saa nad hinnangut anda. Sisejärelevalve kinnitab, et liisinguvõtja teenitav sissetulek ei olnud vastavuses isiku elustiiliga ning kohustuste suurusega. J.M oleks pidanud lepingute sõlmimise arvestama Gunnar Suure positsiooni kõrgema politseiametnikuna ning seetõttu on Gunnar Suure võimalike lisasissetulekute möönmine ja finantsskeemide pakkumine J.M-i poolt tema ametikohale sobimatu ning lubamatult vähest riskiteadlikkust näitav käitumine. Kohus leiab, et on tuvastatud, et J.M just seda arvestaski omakasu motiivil, et tegemist on kõrgema politseiametnikuga ning olenemata riskiteguritest möönis J.M kliendi lisasissetulekuid ning pakkust talle ka 2005.a. liisinguandja esindajana konkreetset finantsskeemi. Just sellise tegevuse tulemusena on tuvastatud soodsam käitumine Gunnar Suure osas, arvestamata temaga kaasnevaid riskitegureid. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et alates maist kuni 12.07.2005.a. osutas ööklubis SunSet turvateenust turvafirma Scorpion AS. Turvateenuse osutamisel tekkisid turvafirmal Scorpion AS raskused kvalifitseeritud tööliste leidmisega. 12.07.2005.a. lõpetas turvafirma Scorpion AS lepingu ööklubi SunSet rentniku X OÜ-ga.
22. aasta juulis pöördus Pärnu linnas asuvat ööklubi SunSet haldava OÜ X juhatuse esimees O.A oma tuttava politseiametniku Gunnar Suure poole, kes töötas sel ajal Julgestuspolitsei käsutusse suunatud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna ülemkomissari ametikohal. O.A palus Gunnar Suure kui politseiametniku abi turvateenuse korraldamisel ööklubile SunSet. Tunnistajate M.L, K.S, A.K, A.K, S.O, M.Š ütlustega leidis tõendamist, et 12.07.18.07.2005.a. viibisid Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametnikud Pärnus seoses tööülesannete täitmisega. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Gunnar Suur, kasutades ära oma ametialast positsiooni ja kõrgema politseiametniku autoriteeti pakkus
23. aasta juulis Pärnu linnas komandeeringus olnud Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametnikele välja võimaluse osutada ajavahemikus 20.07.2005 kuni 24.07.2005.a. teenistusvälisel ajal eraviisilist turvateenust Pärnu linnas asuvale ööklubile SunSet ja teenida teenuse osutamise eest tasu x krooni töötunnist. Gunnar Suur sai politseiametnike nõusoleku turvateenuse osutamiseks. Samal ajal, 2005.a. juulis, O.A ütluste kohaselt mitte rohkem kui nädal enne, küsis Gunnar Suur O.A-lt majandusliku olukorra leevendamiseks laenu summas x krooni. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et 15.07.2005.a. on Gunnar Suur helistanud neljal korral O.A-le, kes liikus 23 vastavalt EMT tugimastidele Pärnu suunas. Viimase kõne toimumise ajal, s.o kell 20.51, on Gunnar Suur ja O.A asunud samal ajal EMT tugimasti PMUDA80 piirkonnas asukohaga Ranna pst 1, Pärnu linn. Vahetult pärast seda, 15.07.2005.a. kell 21.35 on Gunnar Suur teostanud enda Hansapanga arveldusarvele nr x sularaha sissemakse summas x krooni kasutades selleks Hansapanga sularahaautomaati asukohaga Hommiku tn 2, Pärnu linn. Enne sissemakse teostamist oli Gunnar Suure Hansapanga arveldusarve saldo miinuses x krooniga. Kõneeristustega on tõendamist on leidnud, et 16.07.-07.08.2005.a. suhtles Gunnar Suur pidevalt X OÜ töötaja E.A-ga, kes on klubi SunSet programmijuht. E.A ütlustega on tõendatud, et O.A oli teda teavitanud sellest, et klubis tegeleb turvaküsimustega Gunnar Suur, kes leidis probleemidele vajalikud lahendused. Tunnistaja K.K ütlustega leidis tõendamist, et Gunnar Suur organiseeris teenistusvälisel ajal eraviisilist turvateenust osutavatele politseiametnikele võimaluse ööbida teenuse osutamise ajal Paikuse Politseikooli ühiselamus. Tunnistaja kinnitab, et Gunnar Suur pöördus 20.07.2005.a. tema kui Paikuse Politseikooli komandandi poole ja ütles, et Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametnikud on Pärnu linnas tööasjus. Kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et ajavahemikus 20.07.2005.a. kuni 24.07.2005.a., olles ise korralisel puhkusel, korraldas Gunnar Suur Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametnike K.S-i, V.S-i, A.K, M.Š, M.L-i, S.O ja M.P eraviisilise turvateenuse osutamist Pärnu linnas asuvas ööklubis SunSet ning kontrollis nende tegevust. Kõneeristustega on tõendatud, et Gunnar Suur oli ajavahemikus 20.07.2005 kuni 24.07.2005.a. pidevalt telefoni teel ühenduses konstaablite K.S-i ja V.S-iga. Selle aja jooksul öösel külastas Gunnar Suur Pärnu linnas asuvat ööklubi SunSet ka isiklikult, mida kinnitavad tunnistajad M.Š ja A.K. Tunnistaja L.P ütlustega on tõendatud, et tema kui X OÜ juhi abi maksis O.A korraldusel turvamise eest politseiametnikele sularahas kokku umbes x krooni 4 päeva eest. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et 25.07.2005.a. oli Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametnike tegevus eraviisilise turvateenuse osutamisel Pärnu linnas asuvas ööklubis SunSet saanud teatavaks Julgestuspolitsei juhtkonnale ning turvateenuse osutamisega seotud olnud politseiametnikud K.S, V.S, A.K, M.Š, M.L, S.O ja M.P pidid kirjutama ettekanded oma tegevusest Pärnus puhkuse ajal. Tõendatud on, et K.S ja V.S helistasid kell 12.18, 12.44, 12.50, 16.52, 17.10, 17.33, 17.50, 18.07, 19.42 ja 19.51 pidevalt Gunnar Suurele antud teemal. Gunnar Suur soovitas konstaablil K.S-il varjata eraviisilise turvateenuse osutamise tegelikke asjaolusid ning ööklubilt töötasuna saadud rahast juhtkonnale mitte rääkida. Gunnar Suur lubas rääkida Julgestuspolitsei juhtkonnaga. 15.07.2005.a. helistas Gunnar Suur kella 12.00 ja 13.01 ajal mitmel korral Julgestuspolitsei komissarile M.U-le, kes oli politseiametnike K.S-i, Valeri V.S-i, A.K, M.Š, M.L-i, S.O ja M.P otsene ülemus. Kõneeristustest nähtub, et 25.07.2005.a. kell 14.50 on Gunnar Suur olnud ühenduses ka O.A-ga. 25.07.2005.a. kell 17.59 helistas Gunnar Suur Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissarile K.A-le. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et Gunnar Suur süüdistas teda selles asjas torkimise pärast ja tahtis teada, mis see üldse tema asi on. Gunnar Suur üritas selgitada, et politseiametnikud turvamise eest raha ei saanud. Kohtus uuritud tõendite kohaselt karistati politseiametnikke K.S-i, V.S-i, A.K-d, M.Š, M.L-i, S.O-d ja M.P-d 01.08.2005.a. distsiplinaarkorras noomitusega. Raha saamist politseiametnikud eitasid ja varalise kasu saamist distsiplinaarjuurdluse käigus ei tuvastatud. Lisaks eeltoodule korraldas Gunnar Suur Pärnu linnas asuvale ööklubile SunSet eraviisilise turvateenuse osutamist ka järgnevatel nädalavahetustel kuni 15.08.2005.a., kaasates oma tuttava A.V kaasabil turvateenuse osutamisse kvalifitseerimata eraisikud. Telefonikõnedest 24 nähtuvalt suhtlesid Gunnar Suur ja A.V turvateenuse osutamise vajadusega seoses aktiivsemalt alates 27.07.2005.a. Tunnistaja A.B ütlustega leidis tõendamist, et juulis 2005.a. pakkus Gunnar Suur A.V soovitusel talle tööd turvamehena SunSetis, millega viimane ka nõustus. A.B ja veel 6-7 isikut töötasid SunSetis turvameestena umbes 2 nädalat. Tööaja arvestust pidas A.B. Selle aja jooksul suhtlesid Gunnar Suur ja A.B omavahel ning Gunnar Suur tundis huvi kuidas läheb. O.A lasi temale kuuluva ööklubi SunSet administraatoril maksta Gunnar Suure poolt ööklubi turvamiseks kohale kutsutud turvameestele sularahas töötasu Gunnar Suurega eelnevalt kokkulepitud hinna alates x kroonist tunnis kuni x kroonini tunnist. Distsiplinaarjuurdluse materjalidega leidis tõendamist, et 08.09.2005.a. algatati Politseiametis distsiplinaarjuurdlus Gunnar Suure suhtes seoses kõrgemale politseiametnikule väidetava ebasobiva käitumisega. Jälitusprotokolliga on tõendatud, et 08.09.2005.a. kell 20.47 helistas Gunnar Suurele Julgestuspolitsei juhtivinspektor A.K, kes oli turvateenust osutanud politseiametnike üksuse vanem ja teatas, et ta kutsuti sisekontrolli vestlusele. Telefonivestluse käigus lepiti kokku, et A.K räägib asjadest minimaalselt ja teavitab Gunnar Suurt toimunud vestluse tulemustest. Gunnar Suur kinnitab, et tema ei teinud mingeid graafikuid, kuid tema poolt on välja öeldud, et see, et ta teenistusest kedagi informeerib, ei ole mingi õigusrikkumine. Seega kinnitab Gunnar Suur selles kõnes, et ta on pakkunud Sunsetis turvateenuse osutamist politseiametnikele „mehed, see üks tööots on kusagil pakkuda teile ja sõpradele“. Gunnar Suur oma ütlustes kinnitas, et Sunseti omanikul O.A-l oli häda, turvafirmad hüppasid alt ära ning peale O.A pöördumist tegi talle vastuteene. Gunnar Suur kinnitab ka seda, et mehed läksid ise kohale, mis näitab tema teadlikkust sündmuste käigust peale pakkumise tegemist. Kuigi Gunnar Suur instrueerib ülekuulamisele kutsutud A.K-d ja toonitab, et tema Sunsetis käinud pole, siis on tema seotus kinnitust leidnud ning tema väide ümber lükatud kohtuistungil antud tunnistajate ütlustega. Jälitusprotokolliga on tõendatud, et 09.09.2005.a. kell 14.18 helistas A.K Gunnar Suurele ja teatas, et rääkis vestlusel vähe ning et politseinikud eitavad raha saamist turvateenuse osutamise eest. A.K mainis, et soovitakse vestelda ka SunSeti töötajatega. Gunnar Suur soovitas rahulik olla ja ütles, et SunSetist ei anna keegi mingit seletust. Samuti kinnitas A.K, et läks suhteliselt kergelt, mis kohtu hinnangul viitab asjaolule, et vestluspartneritel oli midagi olulist varjata ja A.K-l oli kui tunnistajal midagi karta. Kohtulikul uurimisel uuritud ja avaldatud tõendite kohaselt 27.09.2005.a. anti Politseiameti poolt välja käskkiri, mille kohaselt karistati Gunnar Suurt distsiplinaarkorras noomitusega. Arvestati, et Gunnar Suur oli kallutanud politseiametnikke politseiteenistuse seaduse rikkumisele ja distsiplinaarsüüteo, s.o avaliku teenistuse seaduse § 84 p 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisele. Väärituks teoks loetakse avaliku teenistuse seaduse mõttes tegu, mis on vastuolus kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas nimetatud tegu pandi toime teenistuses või väljaspool seda. Hiljem asus ringkonnakohus politseiametnike osas seisukohale, et tegemist oli teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmisega, s.o avaliku teenistuse seaduse § 84 p 1 järgi kvalifitseeritav süütegu. Gunnar Suur ei maininud politseiametnikele asjaolu, et turvatööga tegelemine politseiametnikel on keelatud. Juurdluse käigus Gunnar Suur eitas isikliku kasu saamist. Jälitusprotokolliga on tõendatud, et 21.10.2005.a. kell 13.58 helistas Gunnar Suur O.A-le ja kurtis, et sai klubi SunSet eest korraliku "nätaka" ja on kõikidest lisatasudest ilma. O.A pakub välja, et kompenseerib selle. Gunnar Suur lubab O.A-lt saadud raha tagasi maksta. Samuti ei soovi O.A enam täit võlasummat tagasi, vaid on ka poolegagi rahul, hoolimata sellest, et ta on saanud teadlikuks sellest, et Gunnar Suur kasutas juulis 2005.a. Sunseti turvamiseks politseiametnike abi. Tõendatud on, et novembris 2005.a. Kaitsepolitseiameti poolt menetletavas kriminaalasjas tunnistasid politseiametnikud K.S, V.S, A.K, M.Š, M.L, S.O ja 25 M.P turvateenuse osutamise eest varalise kasu saamist. Jälitusprotokolli kohaselt 10.11.2005.a. kell 10.16 helistas O.A Gunnar Suurele ja andis viimasele teada, et läheb Kaitsepolitseiametisse ja ei kavatse neile valetada. Gunnar Suur soovitab öelda, et ta ei ole O.A-le võlgu. Ühiselt lepitakse kokku, et Gunnar Suur turvateenuse vahendamise eest raha ei saanud ega pidanudki saama. Gunnar Suur olevat O.A-lt raha laenanud ammu enne Sunseti juhtumit. Gunnar Suur seevastu pidi kokkuleppe kohaselt eeluurimisel väitma, et tema oli ainult turvameeste soovitaja. Lisaks eeltoodule üritas Gunnar Suur O.A-le sisendada, et ka politseinikud tehtud töö eest raha ei saanud. Samuti on O.A telefonivestluses kinnitanud, et seoses Sunseti turvamise probleemidega ta pöördus Gunnar Suure poole ja palus temalt abi. Kohtu hinnangul kallutas Gunnar Suur Julgestuspolitsei käsutusse suunatud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna ülemkomissari ametikohal töötamise ajal kõrgema politseiametnikuna madalamalseisvaid Julgestuspolitsei politseiametnikke seadust rikkuma, sest politseiametnikul on seadusest tulenevalt keelatud tegeleda turvateenuse osutamisega ning saada selle eest töötasu. Tunnistajad M.L, K.S, A.K, S.O ja M.Š kinnitasid kohtuistungil, et nad küll teadsid, et turvatöötaja töö tegemine on politseiametnikele keelatud, kuid võtsid siiski pakkumise vastu, sest kõrge politseiametnik Gunnar Suur ise sellist võimalust pakkus, nemad arvasid, et sellega on kõik korras. Madalamalseisvate politseiametnike seaduserikkumisele kallutamise eest sai Gunnar Suur protsendita laenu näol varalist kasu. Konto väljavõtet kohaselt Gunnar Suure rahaliste vahendite käive Hansapanga kontol nr x alates 10.07.2002 kuni 01.11.2005.a. on kokku x krooni. Sellest suurema osa moodustavad sularahasissemaksed erinevatest pangaautomaatidest ja laenud eraisikutelt. Tunnistajate J.M-i ütlustega, jälitusprotokolliga E,S-i kõnede salvestustega on kindlaks tehtud, et 2004-2005 aastal oli Gunnar Suur laenanud erinevate inimeste käest rahalisi vahendeid. Kohus asub seisukohale, et Gunnar Suurel ei olnud võimalik isiklikust ametlikust sissetulekust hakkama saada ning toimetulemiseks oli ta loonud mitmeid laenusuhteid. Jälitusprotokolliga on kinnitust leidnud, et 10.09.2005.a. kell 19.52 peetud telefonivestluses Gunnar Suur kinnitas P.K-le, et ta teenib kuus koos rentide ja nn värkidega mingi x krooni ning tal on ikka vähe. Raha tuleb maksta nii pangalaenude kui autoasjade eest. Gunnar Suur iseloomustab oma majanduslikku hetkeseisu „ma ainult maksan“. Samuti on kirjalike tõenditega analüüsitud Gunnar Suure kohustuste osakaalu ja 2004-2005 aastal küündis periooditi kohutuste osa üle 100% ametlikust sissetulekust. Seetõttu on leidnud kinnitust Gunnar Suure majanduslikud probleemid ja samuti üha suurenev nõudlus soetada uut vara, mistõttu on usutavad ja kokkulangevad viited sellele, et liisinguandja poolt liisingulepingute sõlmimisega soodustati Gunnar Suure majanduslikku heaolu lühikeseks ajaperioodiks, samuti soodustati seda laenulepinguga. Kohtuliku uurimise käigus on O.A ütlustega tuvastatud, et ta pöördus Gunnar Suure kui kõrgema politseiametniku poole, kes aitaks tal tekkinud turvaprobleemile lahenduse leida. Samuti on tuvastatud, et O.A laenas Gunnar Suurele x krooni. Laenuandmise ja vastuteene palumise vahel on tuvastatud kõigest mõnepäevane ajavahemik. Gunnar Suur lubas teha kõik selleks, et aidata probleem SunSetis lahendada. O.A on kinnitanud, et kuna tema aitas Gunnar Suurt, siis eeldas ta vastuteenet. Gunnar Suur teavitas O.A-d ka sellest, et esimese nädalavahetuse probleem on lahendatud. Samuti on O.A kinnitanud, et ta lubas juhtunu eest hiljem veel täiendavat kompensatsiooni. O.A ja Gunnar Suure ütluste kohaselt laenusummat kuni kohtuliku arutamise lõpuni tasutud ei ole. Kohus leiab, et O.A, tunnistajate ütluste ja muude kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et Gunnar Suur sai laenulepinguga muu soodustuse ning tegi oma 26 ametiseisundit ära kasutades soodustuse andja suhtes vastuteene, kallutades temaga koos töötavaid politseiametnikke osutama O.A äriühingule kuuluvas ööklubis turvateenuseid. Samuti on kohus seisukohal, et Gunnar Suurele esitatud süüdistus ei ole vastuolus EIÕK protokolli nr 7 artikliga 4, kuna õigusrikkumised erinevad oma olulistes elementides. Kuriteoepisood ei moodusta distsiplinaarrikkumisega ajaliselt ja ruumiliselt ühtset tervikut, mis keelaks isiku teistkordse vastutuselevõtmise. Kriminaalmenetlus ei käsitlenud samu või sisuliselt samu fakte, vaid ametiisiku poolset aususe kohustuse rikkumist. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 31-1-94-04). KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (RK 3-1-1-16-04). Kohus leiab, et Gunnar Suure väited, et ole süüdistuses esitatud tegusid toime pannud on ümber lükatud kohtus uuritud tõenditega, mis on omavahel kokkulangevad ning kinnitavad esitatud süüdistust ning lükkavad ümber süüdistatava paljasõnalised väited. Seetõttu on oluline kaal just tunnistajate ütluste ja kõnesalvestuste kõrvutamisel ning otseste ja kaudsete tõendite objektiivsel hindamisel. Hinnates objektiivselt tõendeid, saab järeldada, et sündmused on kulgenud perioodiliselt soodustuse saamise ja vastuteenetena. Seetõttu on põhjendatud kohtus uuritud tõendite pinnalt lugeda tuvastatuks ametiisiku poolt muu soodustuse saamise nimel vastuteenete tegemine oma ametiseisundist tulenevalt. Kohus leiab, et süüdistatav Gunnar Suur kui politseiteenistuses töötanud ametiisiku põhiliseks kohustuseks oli oma ametikohal kinni pidada aususe kohustusest ning kõrgema, s.o juhtival ametikohal töötava politseiametnikuna oli tema kohustuseks ka teistes politseiteenistuses töötavates ametnikes juurutada aususe kohustusest kinnipidamist. Eelkõige on KarS § 294 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul kaitstavaks õigushüveks isikute usk avalike funktsioonide kandjate äraostmatusse ja seeläbi ka avalike otsuste õiguspärasusse. Antud kriminaalasjas on kõigutatud süüdistatava Gunnar Suur`e tegevusega usku riigi institutsioonide tegevusse, nende erapooletusse, objektiivsusse ja äraostmatusse. Kohtuliku uurimise käigus käsitletud episoodide puhul on kogutud ning välja toodud kindlad ja ümberlükkamatud viited selle kohta, et süüdistatav Gunnar Suur ei lähtunud oma ametiülesannete täitmisel aususe ja objektiivsuse kohustusest ning ei nõudnud seda ka 27 politseiteenistuses alamalseisvatelt politseiametnikelt, vaid julgustas neid toime panema seadusega vastuolus olevaid ja õiguskindlust kõigutavaid otsuseid. Kuna süüdistatava uuritud tegevuses on tuvastatud vastuolu nii temale kehtivate ametijuhendite kui tema töövaldkonda reguleerivate seadusandlike aktidega, siis on igati põhjendatud tema tegevust käsitada just õigusvastase tegevusena. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-70-97 on asutud seisukohale, et altkäemaksuga seotud kuriteokoosseisude puhul on kaitstavaks õigushüveks riigi ja avaliku võimu aususe ja äraostmatuse kindlustamine ning olukorra vältimine, kus altkäemaksu võtja ja andja moonutavad avalikku tahet, allutades selle tasu eest enda huvidele. Samuti on tõendite analüüsi järgselt põhjendatud asuda seisukohale, et süüdistatav on toime pannud just altkäemaksu andjate või nendega seotud isikute huvides õigusvastase teo või on olnud altkäemaksu andmise hetkel olnud põhjendatult alust arvata, et ta sellise teo toime paneb. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes sisaldub seisukoht, et muu soodustusena on vaadeldavad kõik sellised nähtused, mis ei mahu vara mõistesse, kuid on siiski rahaliselt hinnatavad (nt tavapärasest madalamate hindade rakendamine jm). Vara või muu soodustuse rahaline väärtus või kogus ei ole oluline. Tähtsust ei peaks omama ka asjaolu, kas altkäemaksuna antav vara või muu soodustus kuulub selle andjale või mitte, samuti see, kas altkäemaksu ese on saadud õiguspärasel või õigusvastasel teel. Varana tuleb aga käsitleda nii asju (kehalised esemed, raha jms) kui ka varalisi õigusi (nt lennukipileti, turismireisi jms saamine). Seega on antud juhul saanud süüdistatav liising- ja laenulepingute tulemil muu soodustuse. Samuti on oluline peatuda altkäemaksu vastuvõtmisel, nimelt ei ole oluline kas vara lubatakse anda või antakse altkäemaksu andja poolt otse ametiisikule või mõnele teisele ametiisikuga seotud kolmandale isikule (nt perekonnaliikmele või sugulasele). Samuti ei oma tähtsust, kas ametiisik teeb teo altkäemaksu andja või mõne teise isiku huvides. Altkäemaksuga nõustumine võib väljenduda ka konkludentsetes tegudes. On oluline, et sellega nõustumine avalduks mingil objektiivsel viisil, näiteks vastavates tegudes. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7996 kohaselt ei ole ajalisest aspektist vaadeldava süüteokoosseisu seisukohalt oluline, kas pistise lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine leidis aset enne või pärast ametiisiku poolt pistise andja huvides teo toimepanemist või toime panemata jätmist. Samuti ei ole sellele seatud ajalisi piire. Vaadeldava süüteokoosseisu seisukohast on oluline, et ametiisik paneks toime või jätaks toime panemata mingi teo oma ametiseisundit ära kasutades. Seega peab altkäemaksu saaja tegu olema seotud tema ametialase tegevusega. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-118-06 kohaselt peab ametiisiku tegu kujutama omapoolset vastutasu eest tehtut: see peab altkäemaksu andja jaoks olema sisuliselt ostetud või ostetav vastuteene, altkäemaksu võtja ehk ametiisiku jaoks tasustatav või tasustatud teene. Samas ei pea olema tegu, mille ametiisik paneb toime või jätab toime panemata, kindlaks määratud, kuid peab mingil määral olema konkretiseeritav, st vähemalt üldistes joontes määratletav. Teo tuvastamiseks piisab, kui ametiisik loeb end seotuks vajadusega teatud tööülesannete osas või valdkonnas mingis kindlas suunas tegutseda: kas panna toime üks või mitu tegu. Ei ole vajalik tuvastada, millal, kus ja kuidas ametiisik vastava teo peab toime panema või panemata jätma, samuti ei pea teo sisu ja laad olema täpselt määratletud. Piisab, kui altkäemaksu võtmisel on selle eesmärk altkäemaksu asjaolude kaudu tuvastatav. Pole oluline, kas ametiisik kavatseb hakata tegu toime panema, on selle toimepanemist juba alustanud, on selle juba toime pannud või ei kavatsegi seda tegelikult toime panna. 28 Altkäemaksu võtmise süüteokoosseisu moodustab üksnes ametiisiku õigusvastane tegu, s.o selline tegu, mille toimepanemise või toime panemata jätmisega ametiisik ületab oma ametiseisundist tuleneva pädevuse piire. Seega ei sõltu ametiisiku teo ebaseaduslikuks lugemine objektiivsetest koosseisutunnustest, vaid üksnes eraldivõetult ametiisiku teole antavast hinnangust. Sellise hinnangu andmisel lähtutakse konkreetsete tegude faktilistest asjaoludest ja ametiisiku tegevust reguleerivatest õiguslikest eeskirjadest ning käesolevas süüdistusasjas on need avatud süüdistuses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-118-06 asunud seisukohale, et kui ametisikutele on teo toimepanemisel jäetud diskretsiooniruum (nt väärteomenetluse kohtuvälise menetleja pädevus rakendada väärteo menetlemisel hoiatamis-, kiir- või üldmenetlust), siis ei ole kohus ametiisiku teo objektiivse õiguspärasuse või õigusvastasuse hindamisel seotud ametiisiku otsustustega. Altkäemaksu võtmise süüteokoosseisu realiseerimiseks ei ole vajalik konkreetne kokkulepe altkäemaksu võtja ja andja vahel. Süüteokoosseisuks piisab abstraktsest suhtest altkäemaksu saamise ja ametiisiku poolt toimepandava teo või tegevusetuse vahel, st sellisest seosest altkäemaksu andja ja võtja vahel, mille puhul andja saab või on saanud vastuteenusena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo. Oluline on, et ametiisik on altkäemaksu andjaga ühel meelel (ei pea olema seda aga konkreetselt väljendanud), et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Piisab ka aktiivse poole ettekujutusest, et teine pool tunnetab ekvivalentsussuhet, kuna ka ühepoolses avalduses objektiviseerub ekvivalentsussuhe täielikult avalduse tegija jaoks. Üldise vastutulelikkusega ei ole tegemist, kui ametiisiku pädevus ja altkäemaksu andja tegevusala võimaldavad teha järeldusi altkäemaksu andja poolt ostetud teenuse laadi kohta või annavad tunnistust asjakohastest suhetest või kokkupuutepunktidest. Seega ei ole põhjuslik seos altkäemaksu andmise ja ametiisiku poolt mingi teo toimepanemise või toime panemata jätmise vahel käesoleva süüteokoosseisu obligatoorseks tunnuseks. Ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldav altkäemaksu võtmine tahtlust. Kohus leiab, et kohtuliku uurimisega on täielikult tõendamist leidnud Gunnar Suure tahtlus süüdistuses toodud kuritegude toimepanemises. Altkäemaksu võtmise teistkordsuse puhul on antud süüteoasjas põhjendatud lugeda J.M-iga seotud episoodid ühtsest tahtlusest ja eesmärgist hõlmatuna jätkuvaks ning korduvuse sisustab O.A-ga seotud episood. Seega on leidnud tõendamist, et Gunnar Suur, töötades Lõuna Politseiprefektuuri politseinõuniku ametikohal, s.o ametiisikuna KarS § 288 mõistes, pöördus 2004.aasta detsembris AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M-i poole sooviga liisida sõiduauto Audi A4 1,6 ehitusaastaga 2005, tehasetähisega WAUZZZ8E94A189133 ning 17.12.2004.a. sõlmiti AS Hansa Liising Eesti ja Gunnar Suur`e vahel liisingleping nr x, mille sõlmimise hetkel oli Gunnar Suur`e poolt võetud liisingute ja pangalaenude jääk koos kõnealuse liisinguga kokku x krooni ning tema pangakontode saldo liisingu taotluse tegemise hetkel kokku -x krooni, liisingute ja pangalaenude tagasimaksete osakaal Gunnar Suur`e ametlikest sissetulekutest oli seejuures
24. aasta detsembris x %. 29 Seejärel, 25.03.2005.a. Gunnar Suur, kes töötas sel ajal Julgestuspolitsei käsutusse suunatud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna ülemkomissari ametikohal ja saanud teada, et tema tuttav AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M on 25.03.2005.a. kella 01.44 ajal peetud Lääne Politseiprefektuuri konstaablite J.P ja A.L-i poolt kinni Pärnu ööklubis Mirage avaliku korra rikkumise eest, kasutades ära oma ametialast positsiooni ja kõrgema politseiametniku autoriteeti pöördus 25.03.2005.a. öösel oma endise alluva konstaabel J.P poole ning ütles viimasele, et kinnipeetud J.M-i näol on tegemist tema tuttava pangatöötajaga ning andis mõista, et J.M-i poolt toimepandud rikkumisse tuleb suhtuda leebemalt ning ta vabastada, sekkudes sellega konstaablite J.P ja A.L-i tegevusse õigusrikkumise lahendamisel, mõjutades neid J.M-i vabastama ning tema tegevuse tulemusena politseiametnike poolt kinni peetud J.M vabastati ning tema suhtes avaliku korra rikkumise eest väärteomenetlust ei alustatud, millega Gunnar Suur rikkus Politseiseaduse §-s 3 sätestatud politsei põhiülesandeid – tagada avalik kord, kaitsta inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestada kuritegevust ning sama seaduse §-s 4 sätestatud politsei tegevuse põhialuseid, mille lg 1 sätestab politseile kohustuse õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel lähtuda muuhulgas seaduslikkuse põhimõttest, samuti Politseiseaduse §-s 12 toodud politseile pandud kohustusi, nimelt lg 1 p 3, mis näeb ette korra tagamise avalikes kohtades; Korruptsioonivastase seaduse § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, boonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist; samuti Avaliku teenistuse seaduse lisa 1 – Avaliku teenistuse eetikakoodeksist – tulenevaid nõudeid, mille p 5 järgi toimub avaliku võimu teostamine alati seaduse alusel, p 13 järgi hoidub ametnik ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, p 20 järgi aitab ametnik igati kaasa eeltoodud põhimõtete levikule ning eiras Kriminaalmenetluse seadustiku § 1 ja Väärteomenetluse seadustiku § 1, mis sätestavad kuritegude ja väärtegude menetlemise korra alused. Samuti, 21.04.2005.a. Gunnar Suur, kes töötas sel ajal Julgestuspolitsei käsutusse suunatud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna ülemkomissari ametikohal ja saanud AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhatajalt J.M-ilt teada, et 21.04.2005.a. kella 24.00 paiku pidas Lääne Politseiprefektuuri patrull viimase kinni Pärnu linnas asuva Raeküla kaupluse juures avaliku korra rikkumise eest, kuna ta urineeris alkoholijoobeseisundis avalikus kohas kaupluse seina juures ning ei allunud teda korrale kutsuma tulnud politseiametnike seaduslikele korraldustele, helistas 22.04.2005.a. kell 00.11 kasutades ära oma ametialast positsiooni ja kõrgema politseiametniku autoriteeti J.M-i kinnipidamist teostanud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna juhtivkonstaabel M.R-ile ning ütles viimasele, et kinnipeetud J.M-i näol on tegemist tema tuttava pangatöötajaga ja isikuga, kes on politseid aidanud, ning andis mõista, et J.M-i poolt toimepandud rikkumisse tuleb suhtuda leebemalt ning ta vabastada, sekkudes sellega juhtivkonstaabel M.R ja konstaabel M.T tegevusse õigusrikkumise lahendamisel, mõjutades neid J.M-i vabastama ning tema tegevuse tulemusena politseiametnike poolt kinni peetud J.M vabastati suulise hoiatusega ning tema suhtes avaliku korra rikkumise eest väärteomenetlust ei alustatud, millega Gunnar Suur rikkus Politseiseaduse §-s 3 sätestatud politsei põhiülesandeid – tagada avalik kord, kaitsta inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestada kuritegevust ning sama seaduse §-s 4 sätestatud politsei tegevuse põhialuseid, mille lg 1 sätestab kohustuse õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel lähtuda politseil muuhulgas seaduslikkuse põhimõttest, 30 samuti Politseiseaduse §-s 12 toodud politseile pandud kohustusi, nimelt lg 1 p 3, mis näeb ette korra tagamise avalikes kohtades; Korruptsioonivastase seaduse § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, boonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist; samuti Avaliku teenistuse seaduse lisa 1 – Avaliku teenistuse eetikakoodeksist – tulenevaid nõudeid, mille p 5 järgi toimub avaliku võimu teostamine alati seaduse alusel, p 13 järgi hoidub ametnik ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, p 20 järgi aitab ametnik igati kaasa eeltoodud põhimõtete levikule ning eiras Kriminaalmenetluse seadustiku § 1 ja Väärteomenetluse seadustiku § 1, mis sätestavad kuritegude ja väärtegude menetlemise korra alused. Samuti Gunnar Suur, töötades Julgestuspolitsei käsutusse suunatud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna ülemkomissari ametikohal, s.o ametiisikuna KarS § 288 mõistes, pöördus 2005.aasta juulis AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M-i poole sooviga liisida sõiduauto Audi A6 3,2 ehitusaastaga 2005, tehasetähisega WAUZZZ4F35N068347 ning arvestades Gunnar Suur`e majanduslikku seisundit (Gunnar Suur`e pangakontode saldo oli sel hetkel miinuses ning tema poolt võetud liisingute ja pangalaenude jääk koos kõnealuse liisinguga oli uue liisingu võtmiseks liiga suur), sõlmiti 25.07.2005.a. AS Hansa Liising Eesti ja OÜ K.G juhatuse liikme L.K vahel liisinguleping nr x ning 25.07.2005.a. AS Hansa Liising Eesti ja Gunnar Suur`e vahel käendusleping nr x, mille sõlmimise hetkel oli OÜ K.G pangakontode saldo kokku x krooni ning varade maht liisingu taotluseks esitatud bilansi andmeil seisuga 31.05.2005.a. kokku x krooni, millest x% moodustasid nõuded ostjate vastu, Gunnar Suur`e poolt võetud liisingute ja pangalaenude jääk koos kõnealuse liisinguga oli liisinglepingu sõlmimise hetkel 25.07.2005.a. kokku x krooni ning tema pangakontode saldo oli liisingu taotluse tegemise hetkel kokku –43 609.78 krooni, liisingute ja pangalaenude tagasimaksete osakaal Gunnar Suur`e ametlikest sissetulekutest oli seejuures
25. aasta juulis x%. Seejärel, 05.09.2005.a. kell 19.11 helistas AS Hansa Liising Eesti Lääne regiooni juhataja J.M oma tuttavale politseiametnikule Gunnar Suur`ele, kes töötas sel ajal Julgestuspolitseis komissari ametikohal ning andis teada, et Põhja Politseiprefektuuris oli alustanud tema tuttavate Hansa Liising Eesti AS hindamisspetsialisti R-W.N ja SEB Russian Leasing töötaja R.T suhtes võimuesindaja solvamise faktis kriminaalmenetlust nr x ning saades telefonivestlusest Gunnar Suur`ega teada, et viimane tunneb A.A nimelist politseiametnikku, kes osales eelnimetatud kriminaalasjas kannatanuna, palus J.M Gunnar Suur`el võimaluse korral mõjutada A.A-d ning korraldada nii, et politseiametnikud teeksid võimaluse korral kõik endast oleneva tema tuttavate R-W.N ja R.T suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning kasutades ära oma ametialast positsiooni ja kõrgema politseiametniku autoriteeti helistas Gunnar Suur seepeale 05.09.2005.a. kell 19.14 temaga ühes asutuses töötavale konstaabel A.A-le ning ütles viimasele, et R-W.N ja R.T näol on tegemist kasulike isikute ja kõrgete pangatöötajatega ning andis mõista, et A.A ja V.L võiksid teha võimaluse korral kõik endast oleneva R-W.N ja R.T suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamiseks, korrigeerides oma varem kohtueelse menetluse käigus antud ütlusi. Samuti andis Gunnar Suur A.A-le mõista, et positiivse lahenduse korral saab ta teda omalt poolt toetada ning kell 19.19 helistas Gunnar Suur J.M-ile ja avaldas arvamust, et asi on lahendatud, kuid soovitas R.T-l kohtuda A.A-ga ja asjad ära klaarida ning kell 20.35 helistas A.A Gunnar Suur`ele ja teavitas, et sai R.T-ga väga hästi jutule ning A.A oli nõus kriminaalasja lõpetamisega. 15.09.2005.a. 31 käisid A.A ja V.L Põhja Politseiprefektuuris menetleja H.P juures ja andsid nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks, misjärel 15.09.2005.a. lõpetati menetlus kriminaalasjas nr x KrMS §-de 199 lg 1 p 1, 200 ja 206 tunnustel, sest kannatanud V.L ja A.A ei pidanud enam oma väärikust piisavalt solvatuks, millega Gunnar Suur saavutas õigusemõistmist takistava kokkuleppe sõlmimise ja rikkus Politseiseaduse §-s 3 sätestatud politsei põhiülesandeid – tagada avalik kord, kaitsta inimeste ja organisatsioonid