4-09-22798 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2010.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-22798 (2316,09,013146) Kohtunik Sten Lin

§ 542p 1 järgi, taotlusega otsus tühistada.

Menetlusalune isik: Vladimir Božko (ik 35505030292; kodakondsuseta; taksojuht) Kohtuväline menetleja Esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3 ja § 133-135 elukoht xxx; 1. Kaebus rahuldada. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 23.09.2009.a otsus Vladimir Božko väärteoasjas LS §

§ 542p 1 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (see on hiljemalt

1. mail 2010.a). Sel juhul on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav
2. mail
3. a. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, otsusele kirjalikke põhjendusi ei lisata ja otsus jõustub seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Vladimir Božkole koostati 02.09.
5. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta parkis samal päeval kell 16:05 Tallinnas Kaubamaja tänav 1 juures mootorsõiduki D-kategooria ühissõiduki peatuskoha teelaiendil. Ühtlasi juhtis ta taksotunnustega mootorsõidukit, mille esiarmatuuril oli taksojuhi teenindajakaart nõuetekohaselt välja panemata. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus V. Božko sellega liikluseeskirja (LE) § 151 p 8 ja ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 52 lg-t
6. Nimetatud teod on väärteokorras karistatavad LS §

§ 542p 1 järgi.

Väärtegude toimepanemist tõendavad tunnistaja ülekuulamise protokoll ja fotod sündmuskohast.

1. Põhja Politseiprefektuuri 23.09.
2. a otsuses leiti, et V. Božko on nii LS §

§ 542p 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime pannud. Tuginedes Kar

S § 63 lg-le 1 määrati üks karistus ÜTS § 542 p 1 järgi, karistades V. Božkod 75 trahviühiku (4500 krooni) suuruse rahatrahviga. Erinevalt väärteoprotokollis oli otsuses märgitud, et V. Božko rikkus ÜTS § 25 lg-t

2. V. Božko esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja märkis, et osutas 02.09.
3. a taksoveo teenust ja peatas auto Tallinna Kaubamaja juures kliendi soovil, kes läks ajutiselt kaubamajja sisse. Taksomeeter oli sisse lülitatud ja taksojuhi teenindajakaart oli esiarmatuuril. Tema suhtes on ka varem samal kohal parkimise kohta alustatud väärteomenetlust, aga see lõpetati, kuna väärtegu ei olnud toime pandud. Kaebuse esitamise ajaks oli samale kohale paigaldatud liiklusmärk, mis lubab seal parkida kahel invaliidi sõidukil. Seega ei ole see koht olnud kunagi D-kategooria ühissõiduki peatuskoha teelaiend. Lisaks on kaebuses leitud, et kuna ka takso on ühissõiduk, võis takso peatada sel kohal isegi siis, kui tegemist oli ühissõiduki peatuskoha teelaiend. Seoses sellega, et autol oli taksojuhi teenindajakaart esiarmatuurile paigaldamata, märkis kaebaja, et selle teoga ei saanud kuidagi rikkuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ÜTS § 25 lg-t 2, kuna see säte annab sõitja sõidusoodustuse mõiste. Lõpuks leiti kaebuses, et karistus on ebaproportsionaalne, sest tegu polnud toime pandud omakasu ega muul madalal motiivil. KOHTU SEISUKOHT
4. Ühissõiduki peatuskoha teelaiendil parkimise osas märgib kohus järgmist. Kaebaja arvates ei olnud tegemist parkimisega, kuna tema takso seisis nimetatud kohas kliendi soovil ja taksomeeter töötas. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. LE § 2 p 31 kohaselt mõistetakse peatumise all sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. LE § 2 p 29 kohaselt on sõiduki ettekavatsetud 2 seismajätmine kauemaks kui see on vajalik sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks, parkimine. Käesoleval juhul sõitja peale- või mahaminekust rääkida ei saa. V. Božko sõnul oli klient läinud Tallinna Kaubamajja. Kliendi oli ta võtnud eelnevalt (toimikus oleva tšeki kohaselt kell 14.21) peale Keskturu juurest. Politseiametnikud saabusid Tallinna Kaubamaja juurde umbes kell 16:00 (see on protokollis märgitud parkimise ajaks). Kuna on üldteada asjaolu, et Keskturu ja Tallinna Kaubamaja vaheline vahemaa ei ole suur (umbes 1 km), on ilmne, et sõit Keskturu juurest Tallinna Kaubamaja juurde ei saanud kesta 1 tund ja 39 minutit. See tähendab, et V. Božko auto seisis Tallinna Kaubamaja juures oluliselt kauem kui kulub sõitja peale- või mahaminekuks. Ka ei ole asjas tõendeid selle kohta, et nimetatud klient oleks viibinud politseiametnike saabumise ajal auto juures. Kohus peab vajalikuks lisada, et peatumise ja parkimise mõisted on ühetaolised kõigi sõidukite jaoks. On ilmne, et kui keegi jätab oma auto kaubamaja juurde, selleks, et minna kaubamajja, on tegemist parkimisega, mitte peatumisega. Sama moodi on seisva takso puhul, mille klient on läinud kaubamajja, tegemist parkiva sõidukiga. Seega tuleb kontrollida, kas kohas, kus takso seisis, oli lubatud parkimine. Tallinna Transpordiameti õiendi ja selle lisade kohaselt ei olnud D-kategooria ühissõidukite peatus, mille teelaiendil parkimist V. Božkole ette heideti, tähistatud parkimist keelava liiklusmärgiga – seda erinevalt Kaubamaja tänava samas küljes, kuid Rävala pst poolses otsas, teisel pool tänava keskkohas olevat ülekäigurada asuvatest ühissõidukipeatustest. Samuti ilmnes paikvaatlusel, et ühissõidukipeatus ei olnud tähistatud kollase teekattemärgistusega. Lisaks parkis V. Božko juhitud takso kohas, kus sõidutee ei kitsenenud, vaid laienes veelgi võrreldes kohaga, kus asus ühissõidukipeatust tähistav liiklusmärk. Kohus leiab, et ühissõiduki peatumiskoha teelaiend lõppes kohas, kus sõidutee täiendavalt laienes. Seda kinnitab ka asjaolu, et paikvaatluse ajal oli samas kohas lubatud parkimine kahele sõidukile. Tallinna Transpordiameti õiendist nähtuvalt muutus liikluskorraldus nimetatud kohas
5. septembrist
6. a, s.o vähem kui 2 nädalat pärast väärteoprotokollis märgitud tegu. Kohtuvälise menetleja esindaja osundas, et LE § 151p 8 kohaselt ei tohi D-kategooria ühissõiduki peatuskoha teelaiendi või teekattemärgise «Ühissõidukipeatus» puudumisel peatuda ega seega ka parkida lähemal kui 15 m liiklusmärgile «Bussi- või trollipeatus». Kohus leiab, et ka nimetatud 15 m keeluala ei ole asjakohane. Esiteks kehtib see LE § 151 p 8 sõnastusest tulenevalt juhul, kui puudub peatuskoha teelaiend. Samas oli teelaiend käesoleval juhul olemas ja väärteoprotokollis heideti ette just teelaiendil parkimist. Lisaks näeb viidatud punkt ette, et liiklusmärgile «Bussi- või trollipeatus» ei tohi peatuse poolel peatuda lähemal kui 15 m. Kohus leiab, et sõnapaar „peatuse poolel“ tähendab, et peatuda ei või sõltuvalt märgi paigutusest 15 m enne või pärast märki, mitte aga 15 m ulatuses mõlemal pool märki.
7. Seoses taksojuhi teenindajakaardi auto armatuurlaual välja panemata jätmisega märgib kohus järgmist. Ei väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja otsuses viidatud sättest ei tulene kohustust taksojuhi teenindajakaardi paigutamiseks takso armatuurlauale. Nimetatud kohustus tuleneb Tallinna Linnavolikogu
8. märtsi
9. a määruse nr 16 „Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja kehtestamine“ punktist 8.6.
10. Väärteoprotokolli kohaselt tõendavad nimetatud rikkumist tunnistaja ütlused ja sündmuskohal tehtud fotod. Kohtus üle kuulatud tunnistaja ütluste kohaselt on fotod tema tehtud. Sellest tuleneb esiteks, et tegemist oli asja menetlenud ametnikuga, kes ei või anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Ühtlasi tuleb märkida, et Riigikohtu
11. mai
12. a otsuse kohaselt asjas 3-1-1-21-09 peaksid fotod olema taolisel juhul vaatlusprotokolli lisad. Arvestada tuleb ka sellega, et fotodel ei ole pildistamise aega. V. Božko ise põhjendas seda, miks ühel fotol ei ole taksojuhi 3 teenindajakaarti, sellega, et ta esitas oma dokumendid politseiametnikele. ÜTS § 49 lg-st 1 ja Tallinna linna volikogu
13. märtsi
14. a määruse nr 16 p 14.5 alusel peab taksojuht kontrollimisel esitama dokumendid, sh teenindajakaardi. Seega ei ole väärteo toimepanemine tõendatud. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada. Sten Lind Kohtunik 4