lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Mihkel Michal, 37806040273, elukoht: xxx. Kaitsja: AB Sirk ja Saareväli advokaat Indrek Sirk, tegutsemiskoht Vabaduse pst 59 Tallinnas RESOLUTSIOON 1. Jätta Mihkel Michali kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse politseimajor Oleg Lodeikini 04.01.2010 otsusele nr 2302,09,013551 Mihkel Michali karistamises LS §
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse politseimajor Oleg Lodeikini 04.01.2010 otsus nr 2302,09,013551 Mihkel Michali karistamises LS §
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, muutmata.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 22.08.2009 kell 10.00 juhtis Rummu tee 7B juures Tallinnas Harjumaal mootorsõidukit Chrysler registreerimismärgiga xxx isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,28 mg ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument, millega rikkus LS § 20 lg 4, LE § 76 p 3, LS § 17 lg 1 nõudeid ja pani toime LS §
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles vaidlustas lisakaristust ning leidis, et ka põhikaristus on liialt suur ning taotles selle tasumise määramist ositi. Tunnistab oma eksimust ja kahetseb. Seda on kohtuväline menetleja ka otsuses arvestanud, kuid siiski on talle määratud suurim karistus, mis kergendava asjaolu esinemise korral saaks määrata (KarS § 60 lg 2) ja ära on võetud mootorsõiduki juhtimise õigus enam kui sanktsiooni keskmises määras. On 80% ulatuses töövõimetu. Ekspertarsti otsusega on määratud püsiv töövõimetus. Lisaks sellele on väljastatud talle ka puudega isiku parkimiskaart. Seetõttu kohaldub tema suhtes ka KarS § 481 lg 2 ja § 50 lg 2 säte, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Igapäevaelu on auto juhtimise õigust omamata praktiliselt võimatu. Oma tervisliku seisundi tõttu ta ei tööta ja tegeleb palju oma lapsega, viib lasteaeda ja toob. Sellega seoses on palju liikumist ning jalgsi või ühistranspordiga ei ole ta lihtsalt võimeline liikuma ja oma last vajalikesse kohtadesse toimetama. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et 21.08.2009 viibis sõbra sünnipäeval ning tarvitas alkoholi. Ei oska kellaajaliselt öelda millal magama läks. Hommikul hakkas inimesi koju viima ja teda peeti kinni. Kontrollimisel tuvastati joove. Eriti tihti alkoholi ei tarvita, alkoholijoobe hindamine on oluliselt nõrgem. Terviseseisundi tõttu ei ole alkoholi tarvitamine keelatud. Sünnipäeval tarvitas 4-5-6 purki siidrit. Juhtimisõigus on vajalik, kuivõrd käib erinevate arstide juures Lasnamäel, Mustamäel, Magdaleenas, samuti peab last viima lasteaeda ja tooma lasteaiast, kuivõrd abikaasa töötab vahetustega ega saa seda iga päev teha. Peale selle teeb aeg-ajalt ka autoelektritöid ning peab välja sõitma kohapeale. Kahetseb toimepandut. Kaitsja leidis, et taotletakse põhikaristuse vähendamist ja selle tasumise määramist ositi, kuivõrd kaebuse esitajal ei ole püsivat. Karistus on määratud maksimum, mida saanuks KarS § 60 lg 2 sätteid kohaldades määrata. Varasemad karistused on kustunud, viimase kahe aasta jooksul on see ainuke karistus. Lisakaristus tuleks tühistada KarS § 481 lg 2 ja KarS § 50 lg 2 alusel, kuivõrd menetlusalune isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kaebuse esitanud isikule on juhtimisõigus vältimatult vajalik. Ei saa öelda, et oleks võimatu ellu jääda, kuid vältimatus tähendab seda, et eriõigust kasutamata oleks oma elu korraldamine 2 ebamõistlik, vajalik on arstide juures käimine, kõige olulisem lapse lasteaeda toimetamine, eriti talvisel ajal. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on õige otsus ja määratud on õige karistus. Ei vaidle sellele vastu kui karistuse tasumine määrataks ositi. Karistuse määramisel on arvestatud teoga, tegemist on raske rikkumisega. Tegu on toime pandud hommikul kell 10.00 Rummu teel, kus on intensiivne liiklus. Tuvastatud on joove 1,33 promilli, mis on raske rikkumine ja ohtlik. Ei ole nii, et ei saa autota hakkama, ühistransport liigub kõikidesse linnaosadesse, ka Sauele. Kui laps igapäevaselt lasteaias ei käi, siis saab ta olla isaga kodus ja mängida. Osadel päevadel saab ka ema lapse lasteaeda viia. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 1 aastani ning lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud 2/3 ulatuses ettenähtud sanktsioonist ja lisakaristus keskmises määras. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati kaebuse esitanud isiku ühes grammis veres 1,33 +/- 0,05 milligrammi alkoholi, so LS § 7419 lg 2 sätestatud väärteo ülemmäära lähedane alkoholipiirmäära ületamine. Arvestades taolist asjaolu leiab kohus, et süü suurust arvestades peakski sellisele isikule määrama karistuse ettenähtud sanktsiooni maksimummääras, kuivõrd LS § 7419 lg 2 sätestatud maksimumpiirmäära ületamisel kaasneks juba kriminaalmenetlus ja isiku käitumises oleks kuriteokoosseis, mille eest on hoopis teiselaadsed karistused ette nähtud. Käesoleval juhul on määratud karistus 12 000 krooni ulatuses, mis on 2/3 ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast. Sellest võib järeldada, et karistuse kohaldaja on arvestanud menetlusaluse isiku kahetsusega ning lähtunud KarS § 60 lg 2 sätetest. Kohus asub seisukohale, et kaebemenetluses veelkordne kahetsuse arvestamine, so karistust kergendava asjaolu korduv arvestamine oleks põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitanud isikule määratud põhikaristus ja selle määr on kooskõlas kaebuse esitanud isiku süüga ja igasugune alus selle karistuse kergendamiseks puudub. Kaebuses on taotletud ka lisakaristuse tühistamist ning selleks on nii kaebuses kui kohtuistungil toodud erinevaid põhjusi: arsti juures käimine, lapse lasteaeda viimine ja sealt toomine, samuti autoelektrikuna juhutööde tegemine. Samas on kaebuses märgitud, et kaebuse esitanud isik tegeleb palju lapsega ning selle tegelemise kirjeldusena on märgitud lapse lasteaeda viimist ja sealt toomist. Kohtu arvates on taoline käitumine selline, mis välistab lapsega tegelemise, kuivõrd laps viiakse hommikul lastehoidu ja õhtul tuuakse ära ning kogu lapse ärkveloleku aja tegelevad lapsega hoopis lasteaia kasvatajad, mitte kaebuse esitaja. Samas oli aga kaebuse esitajale ka enne 22.08.2009 teada asjaolu, et tal on teatud kohustusi, millede täitmine tagab tema lähedaste heaolu ning tema enese mugavuse ning mootorsõiduki juhtimise õiguse säilimise vajadus ei tulnud tema jaoks ootamatult. See teadmine aga ei 3 takistanud kaebuse esitajat käitumast viisil, mis tingis tema käitumise suhtes väärteomenetluse alustamist. Kohtu arvates oli väärteotoimikus leiduvatest andmetest nähtuvalt kaebuse esitaja teadlik ka sellest, et liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest võidakse karistada nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega, mida tema suhtes ka kohaldatud on ning sellekohane kogemus on kaebuse esitajal juba aastatepikkune. Sellele vaatamata ei olnud eelmärgitud asjaolud kaebuse esitanud isikule takistuseks toime panemast uut väärtegu, mis on oma iseloomult raskeim võimalikest. Kaebuse esitanud isik juhtis mootorsõidukit seisundis, mis peaks liikluses osalemise üldse välistama, kuivõrd oma seisundi poolest oli ta ohtlik nii enesele kui ka teistele liiklejatele. Kohtuistungil väidetu selle kohta, et kaebaja kogemus joobeseisundi hindamise osas on nõrgem, on kohtu arvates ärevusttekitav, kuivõrd sellisel juhul ei suuda isik, käesoleval juhul ei suutnudki, vahet teha sellel kas ta on alkoholi tarvitamise tulemusena joobes või mitte ning sellise isiku osalemine liikluses on eriti ohtlik, eriti veel siis, kui ta ei ole suuteline aru saama sellest, et tal on veres 1,33 +/- 0,05 milligrammi alkoholi ühe grammi vere kohta. Kohus asub seisukohale, et selline isik tuleb igasuguste vaidlusteta liiklusest kõrvaldada, kuivõrd ta on juhina nii iseendale, oma lasteaeda toimetatavale lapsele, kõigile kaasreisijatele ja teistele liiklejatele äärmiselt ohtlik. Kaebuse esitaja suhtes kohaldati lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol 5 kuuks ning kohus leiab, et selline lisakaristuse määr on igati põhjendatud ning selle lisakaristuse vähendamiseks või tühistamiseks alus puudub, kuivõrd lisakaristuse määr vastab isiku süüle raske liiklusalase väärteo toimepanemisel. Lisakaristuse kohaldamata jätmine või lisakaristuse määramine alammääras aga oleks teravas vastuolus isiku süüga. Kaebuses ja kohtuistungil viidati ka sellele, et lisakaristus tuleks tühistada KarS § 481 lg 2 ja 50 lg 2 alusel, kuivõrd nende sätete kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kaebuse ja väärteoasja materjalide juurde on lisatud 08.10.2010 koostatud arvamus ja otsus kaebuse esitanud isiku püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, mille kohaselt on püsiva töövõimetuse protsent 80 ja põhjuseks üldhaigestumine. Samade dokumentide kohaselt on füüsiline üldkoormus välistatud, kuid ometigi ei takista see kaebuse esitanud isikul oma sõnade kohaselt juhutöid tegemast. Seejuures ei ole aga esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebuse esitanud isik kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu KarS § 481 lg 2 ja § 50 lg 2 mõttes. Kaebuse lisana esitati Puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 14049 kehtivusajaga kuni 31.01.2015, milline on välja antud Saue Linnavalitsuse poolt. Seega on see kaart vastavalt kaardi väljaandmist reguleerivate tingimuste § 3 lg 3 sätetele väljastatud 31.01.2010 kuigi juba 22.08.2009 märkis kaebuse esitanud isik väärteoprotokolli koostamisel oma elukoha aadressiks XxxTallinnas ning kaebuse esitanud isiku seos Saue Linnavalitsusega pea pool aastat hiljem peaks puuduma. Vastavalt sotsiaalministri 19.01.2001 määrusega kehtestatud Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljaandmise tingimuste § 1 sätetele reguleerib määrus liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi väljaandmist ning § 2 sätestab isikud, kes võivad sellist parkimiskaarti taotleda. Kaebusele esitatud meditsiinidokumendid ei viita aga ühelegi eelviidatud määrusega kehtestatud tingimuste § 2 lg 1 p 1, 2, 3 sätestatud tingimusele või terviseseisundile. Seetõttu leiab kohus, et pelgalt Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi omanikuks olemine ei ole KarS § 481 lg 2 või § 50 lg 2 sätete kohaldamise aluseks ning kohus loeb nendele sätetele viitamist lisakaristuse tühistamise alusena põhjendamatuks. Kohus leiab, et iga püsiva töövõimetuse tuvastamise juhtumil tekiks olukord, kus karistuse mõistjal või määrajal puudub sanktsioonis ettenähtud alternatiivsete karistuste kohaldamise võimalus, kuivõrd rahatrahvi või rahalise karistuse määramine või mõistmine oleks sissetuleku puudumisel välistatud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine keelatud ja ainuke karistusliik oleks kas arest, mida tingimisi kohaldada ei saa või vangistus. Selline olukord oleks kohtu arvates suurem põhiseaduslike õiguste riive kui juhtimisõiguse äravõtmine. 4 Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.