4-10-1186/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2010.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1186 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi Svetlana Vahteri väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 262 järgi Menetlusalune isik Svetlana Vahter (isikukood 44910050274; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; pensionär) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, politseijaoskond Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2010.a algusega kell 10:00 Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Katrin Slungin Põhja Prefektuur, Ida-Harju menetlusaluse isiku Svetlana Vahteri osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 262 ning VTMS §-dest 107-111, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada Svetlana Vahter väärteo toimepanemises KarS § 262 järgi 14.02.2010.a ja mõista talle karistuseks arest 4 (neli) päeva
4. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Tallinn Rahumäe tee 6).
5. Svetlana Vahter on kohustatud asuma aresti kandma hiljemalt
6. juulil
7. a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.
8. Svetlana Vahteri poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Svetlana Vahteri suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Asjaolud, menetluse käik Svetlana Vahteri suhtes on koostatud 03.03.2010.a väärteoprotokoll nr AB982847 selle kohta, et ta 14.02.2010.a kell 23:00 Rae vallas Jüris Xxxrikkus ühiselureegleid, mis seisnes kõva muusika kuulamises, trampimises ja valjuhäälses karjumises, mis häiris naabri öörahu. Probleem on pidev ja märkuste tegemine elamine poolt ei ole mõju avaldanud. Antud teoga on rikkus Svetlana Vahter avaliku korra eeskirja p 6.1 ja 6.2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi. 09.06.2010.a kohtuistungile Svetlana Vahter ei ilmunud, mitteilmumise põhjust kohtule ei teatanud ja istungi edasilükkamist ei taotlenud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti Svetlana Vahterile isiklikult allkirja vastu üle 03.05.2010.a Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Istungile ilmumine ei olnud tehtud menetlusalusele isikule kohustuslikuks, teda on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus arutada väärteoasja ilma tema osavõtuta. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Svetlana Vahteri süü on tõendatud. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine selleks, et ta teeks vajalikud järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest, hukkamõistu ning karmi karistust. Svetlana Vahter jättis viimase talle määratud rahatrahvi tähtajaks tasumata ning 2 kuud pärast tasumise tähtaja möödumist taotles selle ositi tasumise võimalust, avaldades seejuures, et palub end tulevikus karistada arestidega, kuna tal ei ole raha trahvide maksmiseks. Svetlana Vahter on olnud varem lühiajaliselt kinni peetud kainenemiseni. Kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma, palus kohtuvälise menetleja esindaja karistada Svetlana Vahterit väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest lühiajalise arestiga kestvusega 4 päeva, mida asuda kandma hiljemalt
9. juulil 2010.a ja tähtajaks kandma mitteasumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist Põhja Prefektuuri arestimajja. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning ilmunud tunnistajate ütlused, uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Svetlana Vahteri süü väärteo toimepanemises 14.02.2010.a. on tõendamist leidnud tunnistajate ütlustega selle kohta, et nagu korduvalt varemgi, kostus 14.02.2010.a kell 23:00 Svetlana Vahteri korterist Xxx valju muusikat, trampimist, nii meeste- kui naisterahva kisa, laest langes krohvi ja laps ei saanud magada. Tunnistajate ütlused on eluliselt usutavad, kooskõlalised ja antud kohtus vande all, samuti on need kooskõlas tunnistaja A. Aida 14.02.2010.a vahetult pärast väärteo toimepanemist antud ütlustega. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole kohtusse süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid selgitama ilmuda soovinud ja tunnistajate ütlused on olnud ajas muutumatud ja antud vande all, siis ei mõjuta üksnes tunnistajate ja S. Vahteri poolt 03.03.2010.a ülekuulamisel antud ütluste vastuolu väärteo tõendatust KarS § 262 sätestab karistuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Rae Vallavolikogu määruse nr 11.03.2003.a kinnitatud Rae valla avaliku korra eeskirja p 6.1 kohaselt on avaliku korra tagamiseks keelatud kaaskodanike pahatahtlik tülitamine, kodanike sündsustunnet riivavad ning ühiselu reegleid rikkuvad teod ja p 2 kohaselt öörahu rikkumine kalla 23:00 kuni 07:00 ükskõik millisel viisil, välja arvatud kui müra on põhjustatud õnnetusjuhtumi ennetamiseks või selle tagajärgede likvideerimiseks vajalikust tegevusest. Kuigi koht, kus Svetlana Vahter valju muusikat kuulas ja naabreid häirivat müra tekitas, oli menetlusaluse enda isiku elukoht, siis kuivõrd tegemist on korrusmajaga, kus asuvatesse teiste isiku eluruumidesse menetlusaluse isiku korterist lähtuvad mõjud jõudsid, loeb kohus selle siiski 2 avalikuks kohaks KarS § 262 mõistes. Tunnistajate ütlustega on üheselt tõendatud, et valjud inimhääled ja muusikahelid ning vahelae vibratsioon, mida põhjustas trampimine ülemises eluruumis, oli tajutav alumiste naabrite korteris, seega rikkus menetlusalune isik oma tegevusega kolmandate isikute rahu. Et müra oleks põhjustatud õnnetusjuhtumi ennetamisest või selle tagajärgede likvideerimiseks vajalikust tegevusest, väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kuivõrd alates kella 23:00 on korrusmajas selliste helide ja muude tajutavate mõjude tekitamine, mis on häirivalt tajutavad sama maja teistes eluruumides, nii ühiselureeglite vastu eksimine kui öörahu rikkumine, oli 14.02.2010.a Svetlana Vahteri käitumise puhul tegemist avaliku korra rikkumisega KarS § 262 mõistes. Kohus on seisukohal, et Svetlana Vahter pani KarS 262 objektiivsetele tunnustele vastava teo toime otsese tahtlusega, kuivõrd karistusregistri teatisest nähtuvalt on teda varem korduvalt KarS § 262 järgi karistatud ning tunnistajate ütlustest nähtub, et nad on menetlusaluse isikuga tema korterist kostvast lärmist rääkinud. Seega on Svetlana Vahter teadlik, et tema korterist kostuvad helid kostuvad ka väljapoole tema korterit, mis omakorda tähendab seda, et seda kuulevad ka kolmandad isikud, kellel selleks soov puudub. Eeltoodu alusel on Svetlana Vahteri käitumises tuvastatud nii väärteo objektiivsed kui subjektiivsed tunnused. Kuna teo õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav ning vastupidisele viitavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, tuleb Svetlana Vahterit toime pandud väärteo eest karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja esindaja on taotlenud menetlusaluse isiku karistamist lühiajalise arestiga, kuna varasemad rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut suutnud õiguskuulekalt käituma mõjutada. Kohus on seisukohal, et kuna menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega sanktsiooni alammääras, samuti ka sanktsiooni keskmises määras ja see trahv on kohtuistungi ajaks nõuetekohaselt tasumata ning kuna Svetlana Vahter on pannud KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärtegusid toime korduvalt suhteliselt lühikese aja jooksul (24.05.2009.a - 14.02.2010.a), on käesolevas väärteoasjas põhjendatud Svetlana Vahteri karistamine senisest raskemaliigilise karistuse ehk arestiga. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud 14.02.2010.a teo puhul menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades arestiga karistamise esmakordsust võib arest olla lühiajaline ehk kohtuvälise menetleja taotletud määras, s.o 4 päeva. Lühema aresti määramist kohus põhjendatuks ei pea, kuivõrd kohtuvälise menetleja esindaja ütluste kohaselt kohtuistungil on Svetlana Vahter juba olnud ka lühiajaliselt (kainenemiseni) kinnipeetud ja karistusena mõistetav arest peab ületama tuntavalt lühiajalise (kuni 24-h) kinnipidamise aega. Arest tuleb ära kanda menetlusaluse isiku elukohajärgses arestimajas (Põhja Prefektuuri arestimaja Tallinnas Rahumäe tee 6) ja isik peab asuma aresti kandma hiljemalt 05.07.2010.a. Kui Svetlana Vahter ei asu talle mõistetud aresti määratud tähtajaks kandma, tuleb tema suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja. Marie Tammsaar kohtunik 3